Äikesejahtimisest

Väike slaidikava äikesejahtimisest Eestis ja mujalgi Baltimaades, kuid olen lisanud ka muud materjali: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (esimene fail ülevalt).

Juuli lõpu ohtlik ilm

Täiendatud 31.7.
Siin on esitatud lühike ülevaade, mis siis juuli lõpus toimub: http://www.ilm.ee/?510477. Tähelepanu olgu juhitud sellele, et need prognoosid on ikkagi oletuslikud ja iga päev võib pilt muutuda. Järgmise täpsustuse saan teha laupäeval.
Tähelepanekute ja uudiste pidevkajastusse lisasin lõppsõna ja viite 10 a. tagasi toimunud äikeste meenutusele: http://www.ilm.ee/?510480

26. juuli on äikesekuninga aastapäev!

26. juuli varahommikul 2010. a. kihutas üle Eesti metsik äike. Süsteemi kiirus ulatus 90-100 km/h. Endine juhtiv sünoptik Merike Merilain nimetas seda äikesekuningaks, millest sain inspiratsiooni mõiste pagikuningas välja mõtlemiseks. Pilte ja lühike kommentaar: http://www.ilm.ee/?47681

Polaarfrondi päev

Mõnikord tuleb ette polaarfrondi päevasid. Sellest on kunagine EMHI juhtiv sünoptik Merike Merilain ka kirjutanud: http://www.ilm.ee/index.php?46086, kuid seekordne protsess on vastupidine, soojenemise suunas. Polaarfront on üks klimatoloogilise frondi tüüpidest, mis eraldab troopilist õhumassi polaarsest. See on keskmiselt 60. laiuse ümbruses, kuid tegelikkuses võib suuresti varieeruda. Kuum suveilm on tavaliselt seotud sellega, et polaarfront on Eestist põhja pool, kuid jahe ja/või sajune, et lõuna pool või vahetus läheduses.

Intensiivse Islandile jõudnud tsükloni mõjul läks soe õhumass liikvele ja polaarfront intensiivistus. Selle idaots jõudis Soomeni ning frondil areneb ilmselt sealkandis looge. See (frondi saabumine, õhumasside vastasseis) põhjustas jaheda, tuulise ja sajuse ilma, eriti Põhja-Eestis. Niisiis, 23.7. halb ilm oli põhjustatud sooja ja jaheda õhumassi intensiivsest vastuseisust. Mõnikord ei kohta soe õhk teel erilist takistust ja iga järgnev päev on päikeseline ja üha soojem, teinekord on vastuseis tugev ja siis eelneb otsustavale pöördele sooja poole väga halb ilm.
Sooja õhumassi mõju on kõige tugevamini tunda ilmselt 25. juulil, sest õhumasside piir liigub frondil areneva looke tõttu kaugemale põhja. 24. juuli aga võib veel põhjarannikul olla pilvine ja ehk isegi jahedavõitu ja sajune (õhumasside piir on väga lähedal!), samas Lõuna-Eestis on õhumassi kohalolekut hõredama pilvisuse tõttu ilmselt juba rohkem tunda. Mis võib kaugemas tulevikus juhtuda? Kui Eestist ida või kirde pool tekib (või liigub sinna) uus antitsükloni kese, siis pöördub õhuvool lõunasse ja kannab päris kuuma õhumassi Eestini (tuletage 7.-8. juulit meelde!). Elame-näeme!
Sellisele sooja ja jaheda õhumassi vastasseisule ja ilma halvenemisele (nagu rahvapärasemalt öeldakse,  külma ja sooja võitlusele) eelnesid tüüpiliselt konksjad ja suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus, vt foto).

Sooja õhumassi liikumine edelavoolus. NB! Võrdle seda ilmakaarti eelmises postituses olevaga. Lääne/edelavool on selle kandnud tunduvalt kirde poole, st see on juba Eestini jõudnud.

Polaarfront on satelliidipildil hästi nähtav (tsonaalne pilvevöönd)

Suusakujulised kiudpilved 22. juuli õhtul

Soe tuleb ookeanilt

EMHI 4 päeva prognoos on selline:

Pühapäev 22.07
Päev	+17..+21 °C	Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib hoovihma sadada. Saju võimalus on suurem Kagu-Eestis. Puhub läänekaare tuul 3-9, hommikul põhjarannikul puhnguti 12 m/s. Sooja on 17..21°C.
Esmaspäev 23.07
Öö	+7..+14 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Hommikul sajab kohati hoovihma. Puhub edelatuul 3-10, hommikul saartel ja rannikul puhanguti 12-14 m/s. Sooja on 7..12, saartel 14°C.
Päev	+14..+19 °C	Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 14-17 m/s. Sooja on 14..19°C.
Teisipäev 24.07
Öö	+10..+16 °C	Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul 6-12, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 10..16°C.
Päev	+18..+22 °C	Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edelatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 15 m/s, õhtuks nõrgeneb. Sooja on 18..22°C.
Kolmapäev 25.07
Öö	+12..+16 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul 5-9 m/s. Sooja on 12..16°C.
Päev	+20..+25 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul 5-9, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 20..25°C.
Neljapäev 26.07
Öö	+11..+17 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 11..17°C.
Päev	+20..+26 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub nõrk muutliku suunaga tuu. Sooja on 20..26°C.

Nagu näha, lõppeb see üsna kõrge temperatuuri prognoosimisega. Kust see soe siis üldse pärineb? Lähipäevil läänevool tugevneb, seega ei saa see pärineda mandrilt, vaid peab tulema ookeanilt. Islandi lähedale on jõudnud erakordselt intensiivne tsüklon (keskmes õhurõhk 970 hPa-d), mis ilmselt muudab muide NAO indeksi nüüd ka ametlikult positiivseks, kuigi oli seda tegelikult juba väga pikka aega (vt sellekohast postitust). Tsükloni edelaservas on väga soe õhumass liikumas kiiresti lääne poole. Siit kaardilt on see hästi näha

Muide, õhurõhk muutub vähe, kuigi ilm palju - kui 18.-19.7. oli väga madal õhurõhk, püsis ilm üsna paljudes kohtades päikeseline, seejärel algas õhurõhutõus, mis jätkus 21.7., kui ilm oli hoovihmadega ja 22.7. jäi pigem vähemuutuvaks (ilm päikeseline), püsides edaspidi kuni 2-3 hPa suurusjärgus muutustega ööpäeva kohta, mis on tühine, kuigi sooja õhumassi pealetung põhjustab lähema ööpäevaga märkimisväärse ilma halvenemise ja 23.7. ilmselt sajuse ilma, misjärel ilm paraneb. Seega võib-olla ilma muutumine õhurõhust üsnagi sõltumatu ja hea ilm võib-olla madala õhurõhuga ja vice versa, mis peaks lõplikult ümber lükkama õpikutõed ja mõnede õpetajate kangekaelsed väited, nagu saaks madala õhurõhuga olla vaid halb ilm jne. Ja soe ilm võib saabuda läänetsüklonite mõjul!

Rääkides veel õpikutõdedest, siis levinud väide on selline, et temperatuuril on ööpäevane käik, kusjuures maksimum on pärastlõunasel ajal. See kehtib päris hästi kevadel ja suvel, kuid talve saabudes muutub siinsel laiusel vähemmärgatavaks, mõnikord kaob üldse ära või on äraspidine (advektsioonide tõttu). Selge ilmaga võib siiski ka suvel märgata ööpäevase temperatuuri käigu atüpismi. See juhtub tavaliselt väga jaheda õhumassi korral või jahedama õhumassi advektsiooni korral. Nüüd on seda vähemalt nädala vältel täheldatud, see seisneb selles, et õhutemperatuuri maksimum saabub keskpäeval ja siis langeb veidi, jäädes üsna stabiilseks, seega järgib temperatuur otsekiirguse voo (kiirgusbilansi) päevast käiku. Vahel võib temperatuur olla kahe maksimumiga, üks keskpäeval, teine pärastlõunal.

Pisut meteoõpet polaarmesokate näitel

Pilved võimaldavad teha atmosfääri kohta palju huvitavaid ja õpetlikke tähelepanekuid-järeldusi ja annavad meile kiirelt ja lihtsalt hulga väärtuslikku infot atmosfääri toimuva kohta. Selles osas on väga hea ja õpetlik ülalolev foto. Selle tegin 18. juuli öösel Tallinnas suunaga loodesse, st mere poole.

Esiteks võiks määrata pilveliigid. Esimesena torkavad silma polaarmesosfääripilved ja võimsad rünkpilved, kuid on ka kiudpilvi. Näha on seda, et horisondi lähedal on kuldse tooniga helkivad ööpilved, aga kõrgemalasuvad on elekriliselt sinakad. Sellise värvuserinevuse põhjuseks on valguse hajumine atmosfääris - sealolevate molekulide komplekside ja tiheduse fluktuatsioonide tõttu hajuvad eelistatult lühemad lainepikkused (UV, sinine), seega kui on valguse teekond piisavalt pikk, siis nö filtreeruvad sinakad toonid välja ja alles jäävad kollased ja punased. Sel põhjusel on päikesetõusud ja -loojangud soojade toonidega. Samal põhjusel on horisondilähedased helkivad ööpilved kollakad või kuldsed. Sellist hajumist, mille puhul on hajutatavad osakesed valguse lainepikkusega samas suurusjärgus ja lühemad lainepikkused hajuvad rohkem, nimetatakse Rayleigh hajumiseks. Kui hajutavad osakesed on valguse lainepikkusest suuremad, siis hajuvad kõik lainepikkused enam-vähem võrdselt ja see annab keskkonnale valkja värvingu, näiteks udu, kõrge niiskusega õhumass (taevas on valkjas!). Seda hajumistüüpi nimetatakse Mie hajumiseks.

Fotol näeme, et kuigi on öö, püsivad mere kohal võimsad rünkpilved. See näitab, et jaheda õhumassi puhul on meri juba piisavalt soe, et toetada konvektsiooni öisel ajal. Tavaliselt juhtub see pärast 20. juulit. Samal ajal näitavad konvektsioonipilved õhumassi labiilsust ja seega hoovihmade-äikese võimalust. Veel saab öelda, et mere kohal on vesipükside võimalus, kui tuulenihe on väike, pilvede alused madalad, arenevad konvektsioonipilved ja õhutemperatuurigradient paari km kõrguseni superadiabaatiline.

Lisaks on näha kiudpilvi. Neil ei pruugi tähendust olla. Antud juhul siiski näitasid need Karjala kohal oleva väheliikuva tsükloni mõju.

Taas huvitav, aga eksitav

Mõni aeg tagasi õnnestus leida pealtnäha asjatundlikust keskkonnast vääriti tõlgendatud pilt, sellest on juttu: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/05/huvitav-ja-eksitav.html Õnnestus taas leida selline pilt.

Seal väidetakse, et pildil on orphan anvils ehk sisuliselt väidetakse, et see on Cirrus spissatus cumulonimbogenitus ehk tihedad äikese-kiudpilved. Seal pildil olevad pilved ei ole tekkinud rünksajupilvede lagunemisel, nagu näiteks see siin, vaid seal on tegu väga kõrgel tekkinud rünkpilvede jäätumisega. Selline olukord tekib väga madala suhtelise õhuniiskuse korral, sage poolkõrbelistes kohtades. Nii suures kõrguses, nagu need rünkpilved (võib vabalt 3-4 km olla), on õhutemperatuur juba -20°C lähedal ja veepiisakesed allajahtunud olekus. Seega võivad need kergesti hakata massiliselt jäätuma, mida on fotol näha. Ci spi cbgen tekib ikkagi  rünksajupilvede lagunemisel, mitte aga lihtsalt rünkpilvede jäätumise tagajärjel. Sarnane protsess (jäätumine) on sagedane kõrgrünkpilvede puhul. Sealne väärititõlgendatud foto on siiski põnev, sest fotol kujutatud pilvede puhul ristuvad rünkpilvede, rünksajupilvede ja kõrgrünkpilvede tunnused.

 

Juuksetaolised äikese-kiudpilved (Cirrus incus-genitus) 22.5.2010 õhtul Puhtus

Taas on, mida meenutada

Täpselt 2 a tagasi, 15. juulil, oli Tallinnas 33°C ja sadas üle 50 mm vihma, sellest fotod all. 11 aastat tagasi möllasid ägedad äikesed, lõpus link tehnilisemale ülevaatele: http://ilm.ee/?510441

Ilusad pilved 13. juulil

Mõnikord, kui tingimused on täpselt õiged (keskmine labiilsus, tsüklogeneesi puudumine), siis võib Eestiski näha erakordselt huvitavaid ja kauneid pilvemaastikke. Maailmas peetakse kõige paremaks kohaks pilvemaastike pildistajatele Mehhiko lahte suve teisel poolel (augustis), kui rünk- ja rünksajupilved on praktiliselt igapäevased ja need moodustavad päikeseloojangu paiku uskumatuid vaatepilte, üks näide: http://www.flickr.com/photos/oneeighteen/224909509/in/pool-extreme_sky/ Mõningatel üksikutel päevadel on meil siingi midagi sarnast võimalik näha. 13. juulil olid täpselt õiged tingimused, et tekiks Mehhiko lahel olevale õhtule sarnanev vaatepilt. Mõned pildid sellest:

Kuidas siis selle välgu ja äikesega ikkagi on?

Võib vist öelda, et äikese ja välguga on atmosfäärinähtustest vist enim väärarvamusi seotud.  Ei teagi, kas asi on ajakirjanduses või milles, aga täna (13.7.)  ETV "Aktuaalses kaameras" ja siin Delfi uudises on ebatäpsusi täis jutt äikeseohutusest ja 12. juuli piksekahjudest. Mis siis silma hakkas?

Esiteks, et oli nii tugev äike, et seal ja seal oli välgutabamus/süttis maja põlema vms. Äike ei pea olema üldse tugev, piisab vaid ühest välgust näiteks hoone pihta, et see süttiks, kui muidugi süttib. Iseasi, et tugeva äikesega on välke palju ja tabamuste tõenäosus suureneb.

Teiseks, mainiti, et oli palju pilv-aluspind tüüpi välke (öeldakse küll, et pilv-maa, uudises maapinnani löönud, kuid ma eelistan mõistet pilv-aluspind, sest välk võib ju veekogu ka tabada) ning kohe tekkis küsimus, et huvitav, kuidas see küll kindlaks tehti, kas oli see enda kogemus või mingid andmed kuskilt. Kuna enamus välgudetektoreid on madalsageduslikud (IMPACT-tüüpi sensorid) ehk orienteeritud pilv-aluspind tüüpi välkude registreerimiseks, siis seega, kui uurida detektorite andmestikku, saaks ka teada, millist tüüpi välgud ja kus olid ülekaalus. Enda kogemus 12. juulist oli selline, et mingil hetkel olid vaid pilvesisesed välgud, siis ainult pilv-aluspind tüüpi ja mingil hetkel mõlemat tüüpi välgud segamini.

Kolmandaks, piksevarraste küsimus - no kui ei ole korralikku maandust, siis pole ju piksevarrastest mingit tolku, seega rõhuasetus oli minu meelest vale. Korrektsem oleks rõhutada asjakohast maandust ja alles siis piksevarrast. Ja kas piksevarras ikka tõmbab välke ligi? Tegelikult mitte, vt ka selle postituse eelviimast lõiku.

Neljandaks, välk võib süüdata kuiva (vähese veesisaldusega) materjali, aga sageli mitte märga. Näiteks kui välk tabab elusat puud, siis see üldjuhul ikka ei lähe põlema. Puu võib selle asemel plahvatada, sest välgu tõttu tõuseb puidus oleva mahla temperatuur koheselt keemistemperatuurini ja see aurustub hetkega. Järsk rõhutõus puidus viibki puu plahvatuseni. Uudises võib ebatäpsuseks lugeda kindlas kõneviisis rääkimist, et kui välk ikka maja (puitu tabab), siis kõrge temperatuuri tõttu paneb põlema. Sugugi alati ei pane välk isegi kuivanud puitu põlema, üks näide: http://wwx.sakala.ajaleht.ee/041006/esileht/uudised/5022968_foto.php#33

Viiendaks, ETV uudistes mainiti ujumise ohtlikkust äikese ajal, sest ujuja peanupp on nagu väike piksevarras. Tegelikult inimese peanupp ei tõmba välku ligi, sellest on siin selgitus antud: http://stormhighway.com/lightning_always_strikes_tallest_object_myth.shtml. Olen ise ka kogenud nii Iru soojuselektrijaama korstna kui suvilas olevate kõrgete mastide puhul seda, et välk ei taba sugugi neid väga kõrgeid ja üksikuid objekte, vaid läheb kas lihtsalt mööda või tabab nende objektide kõrval asuvaid madalamaid objekte või üldsegi maapinda. Seetõttu on väheusutav, et ujuja pea või piksevarras võiksid kuidagi eriliselt "tõmmata" välku ligi. See aga ei tähenda, et vees on sama turvaline kui maastikul, sest vees levib ohtlik välgulaeng kaugemale, siin on üsna primitiivsel tasemel sellest juttu: http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/wea00/wea00025.htm.

On muide olemas mitteametlikult isegi eriline välgu-snorgeldamine, inimesed lähevad vastava varustusega äikese ajal pimedas vee alla, sest kui ööpimeduses sähvivad välgud ja ollakse vee all, siis tekitavad veealused peegeldused väga erilise, isegi transitaolise seisundi.

Äikeseline ja sajune 12. juuli

12. juulil on äikese ja rohke saju potentsiaal taas väga kõrge, mistõttu kaalume ilm.ee-sse live´i tegemist. Olukord ei ole nii tõsine, kui nädalavahetusel, kuid valvel tasub olla. Juba praegu on näha äikesekollete tekkimist Läänemere lõunakaldal, need suunduvad Eesti poole, lisaks on tekkinud sooja õhumassi sopistus, mis suundub samuti siia.
*************************************************************
12. juuli hommik oli rahulik, Ida-Eestis sadas veidi vihma. Lõuna paiku vallandus loodenurgas konvektsioon ja tekkisid kiiresti rünksajupilved. Foto vallandumise hetkest:

 

*************************************************************
11. juuli õhtuks organiseerusid Baltikumi edelaossa jõudvad äikesekolded pagijooneks. See liigub jätkuvalt kirde poole. Kas see jõuab aktiivsena Eestisse või hääbub, näitab vaid aeg, kuid sooja frondi olemasolu annab lootust.

*************************************************************
Ikkagi tegime vastava voo, lisaks kõigele muule saab katsetada, kuidas töötab kohalike inimeste kaasamine: http://ilm.ee/?510431. Kella 16ks on Läänemere lõunaosa äikesekolded tunduvalt suurenenud.

Äikesekolded Läänemere lõunaosa ümbruses, lühikese ajaga suurenesid need, võrdle kaht pilti.

 

Uudissõnu

Olen ikka mõelnud, et eestikeelne meteoroloogia erialane terminoloogia on inglise keele kõrval armetu. Selleks ongi vaja tööle panna oma fantaasia ja välja mõelda uusi ja huvitavaid sõnu. Üks heakskiitu leidnud uudissõna on pagikuningas, millest on mingi kokkuvõte siingi: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm

Veel uudissõnu, mis võiks eestikeelsete meteoroloogia oskussõnadena arvesse tulla: puhangufront, pagikeeris ehk puhangukeeris ehk keerispagi või hoopiski böenaado (gustnaado), ülielemendiline rünksajupilv (supercell thunderstorm), puhangupilved ehk pagipilved ehk böepilved (scary looking cloud, http://www.crh.noaa.gov/mkx/?n=scary-clouds).

Kutsun lugejaid kommentaaridesse arvamust avaldama, millised sõnad meeldivad enim!

Natuke tagamaadest, sest juba praegu, kellele olen sellest rääkinud, on selline uudsus ja originaalsus mõjunud pelutavana, aga paraku selline häda ongi uute nimetustega.

Böenaado ja böepilved - alguses üritasin mõelda midagi seoses sõnaga puhang, aga ei tulnud midagi head pähe. Siis pöördusin tagasi sõna pagi juurde ja jõudsin mõtetes sõnani böe, mida on 20. saj. kirjanduses vahel kasutatud. Sellega seoses torkas väga kentsakas sõna - böenaado - pähe. Olen mõelnud koguni, et superelemendiline asendada ülielemendiline. Muutused ja avatus uuele on või peaksid olema minu meelest elu normaalseks ja lahutamatuks osaks. Miks siis mitte katsetada keelega ja järgida sealgi selliseid põhimõtteid? Selge on see, et päris vanaviisi ei saa edasi minna, et ütleme gustnaado, mountainaado, derecho (või deretšo) jne, iseasi, kui esimesena on nendest nähtusest rääkides kirjas või helis uudissõna ja siis sulgudes tuntum (rahvuvaheline) nimetus.

Üks tähtis lahendamist vajav sõna või õigemini väljend on scary looking cloud, otsetõlge ei sobi  ja rahvas nimetab selliseid hoopiski tornaadopilveks, mis ka ei sobi. Seega juba ajakirjanduse tarbeks oleks vaja seda. Variandid oleksid: puhangupilved, pagipilved, böepilved, kuid võib millegi originaalsemaga välja tulla.

Seega, pange fantaasia tööle ja mõelge palun kaasa!

Äikeselise nv kokkuvõte

Aeg on küps mõningaseks kokkuvõtteks ja järelduste tegemiseks.

1) Umbes nädala eest väljakäidud prognoos/väljavaade, et tulemas on suurem kuumus koos võimalike ulatuslike äikeste jt ohtlike konvektiivsete nähtustega. Kas täitus? - Kuumuse osas täiel määral, äikese jms osas - täitus vähemalt osaliselt. Ei näinud ette suurte äikeste teket 6. juuli Läänemerel ja järgnenud ööl selle jõudmist saartele, samuti jäi 8. juuli ilm märksa tagasihoidlikumaks, kui võis arvata. Järeldus - konvektiivsed nähtused on ettearvamatud ja kui on suurem potentsiaal nende tekkeks, siis võib realiseeruv ilm olla seinast seina (selgest ja rahulikust ohtliku rajuni). Suure tõenäosusega tekivad nähtused kuskil ohualaks määratud territooriumil, aga kus täpselt ja mis kohti tabab, ei saa üldiselt ette näha.

2) Millised ohtlikud nähtused kaasnesid? - Praktiliselt kõik ohtlik jäi 7. juulile. Ohtlikuks võib pidada intensiivset äikest ja erakordselt suuri sajuhulkasid, samuti intensiivseid sademeid. Mõnel pool sadas ööpäevaga maha üle 100 mm sademeid, mis on poolteist juuli kuunormi. Intensiivsed sademeid tuli samuti mõnel pool ette, kusjuures Pakri automaatjaam registreeris tervelt kaks korda vihma, mis klassifitseeriti rängaks (üle 32 mm tunnis). Rahest tuli teateid Läänemaalt, kus raheterade läbimõõduks mõõdeti 0,5 cm, kuid midagi ohtliku see ilmselt polnud. Pagid olid nõrgad või mõõdukad, ohtlikest teateid ei tulnud.

3) Kas oli midagi erakordset? - Vaieldamatult erakordset ei olnud, aga vähemalt harvaesinevat oli küll. Sellistest võib mainida kindlasti üle 100 mm ööpäevaseid sajuhulki ja väga intensiivseid sademeid (vt punkt 2), tugevat öist äikest Läänemere kohal ja Saaremaal ja kestvat äikest. Tüüpiline äikese kestvus on 0,5-1 tund, pikemate äikeste osakaal on oluliselt väiksem. Tundideviisi kestvat äikest on harva või väga harva. Näiteks Tallinnas kestis 7. juulil äike üle 4 tunni. Harvaesinevast võiks veel mainida kõrgrünkpilvede väga intensiivset vertikaalset arengut ja rünksajupilvedeks arenemist ja ebatavaliselt lämbet ilma (sellist tuleb aastas enamasti 1-3 korda ette, kuid on aastaid, kui pole kordagi nii lämbet ilma).

4) Mis siis ikkagi juhtus - 8. juuli ilm oli ju üpris rahulik, äikest ja sademeid vähe, rääkimata millestki ohtlikust?  Kõige tõenäolisemaks tuleb pidada oletust, et õhumassi kõige ebastabiilsem vöönd liikus 8. juuli öö jooksul üle Eesti. Öisel ajal on äikesed tavaliselt tagasihoidlikumad ja harvemad (kui neid on üldse) ka kõige labiilsemas õhumassis, sest energiaga varustajat (päike) ei ole. Loomulikult võib öösel olla äikeseaktiivsus suurem, kui on mingi seda soodustav/põhjustav agent, nagu front või low level jet. Niisiis oli arvatavasti kõige labiilsem osa õhumassist 7. juulil Lääne-Eesti kohal ja 8. juulil Ida-Eesti kohal või piiri taga. Sellest annab tunnistust see, et 8. juuli hommikul tekkis äikeste tsoon Ida-Eestis ja pärastlõunal ohtlike äikeste vöönd Baltimaade idapiiril (Pihkvast kuni Valgeveneni välja). Õhtupoolikul tekkis sekundaarne äikeste vöönd ka Eesti keskosa kohal, kui see jäi nõrgaks, katkendlikuks ja ei kujunenud täielikult välja.

5) Mida siis saab sellest järeldada? Täpset aega ja kohta, kus midagi ohtliku tekib, ei saa ilmselt ette näha või saab vaid paar tundi. Kui on ohtliku ilma potentsiaal, siis on ikkagi parem hoiatada, isegi kui tegelikult kujuneb olukord rahulikuks. Äikese saabumist saab kuni mõni tund ette näha vastavate indikaatorite järgi, selleks on parim suurte kogumikena lopsakate kõrgrünkpilvede teke, mis õigustas seegi kord. Lämbet ilma ei saa pidada kohalikuks indikaatoriks, sest see on õhumassi omadus ja kehtib suurele alale, pilved aga näitavad olukorda just konkreetses kohas, sobides seetõttu paremini. Üksikud ja hajusalt, vähese või keskmise vertikaalse ulatusega Ac castellanused ei ole samuti sobilikuks äikese indikaatoriks. Kuna ebapüsiva ilma korral muutub olukord kiiresti, on võimalusel parimaks lahenduseks radari- ja satelliidipiltide uurimine ja jälgimine, muidugi ka ise pilvi jms õues olles seirata.

Ilm.ee-s tehtud uudiste/tähelepanekute pidevvoog leidis head vastuvõttu. Viimati kajastati olukorda niimoodi detsembri lõpus, kui Eestit räsisid üksteise järel tsüklonaalsed tormid. Puuduseks on endiselt info vähesus/puudulikkus, vähene täiendajate hulk (ega ise ikka ei viitsi küll arvutis kogu aeg passida) ja Tallinna-kesksus. Võib-olla, kui uuesti avame pidevvoo, siis kaasame sinna kohalikke elanike, et antav ülevaade oleks tasakaalustatum. Ehkki paljud inimesed jälgivad olukorda sotsiaalvõrgustikest, siis on palju neidki, kes selliseid keskkondi ei kasuta ja seetõttu peab jääma voog ikkagi ilm.ee kodulehele või mujale, kuhu on igaühel vaba ligipääs.

6) Mis saab edasi? Suur kuumus on taandunud, edelavool domineerib lähema nädala jooksul. Sellegipoolest ei lähe ilm esialgu väga jahedaks, vaid on üsna soe, aga endiselt niiske. Äikesevõimalus püsib lähipäevil, olles mõnel päeval arvestatav (esialgu tundub selline olevat neljapäev).

Pilved 8. juuli õhtul

8. juuli äikesed jäid üsna tagasihoidlikeks ja neid oli vähem, kui oodati, kuid siiski, äikest oli. Ohtlik äikeste tsoon kujunes välja Baltimaade idaservas, jõudes ka Venemaale.

Järgnevalt mõned pildid nõrgast äikesetsoonist, mis tekkis õhtupoolikul Eesti keskosa kohale, kuid osutus katkendlikuks ega kujunenud täielikult välja, ja õhtul Tallinna ümbruses arenenud rünk- ja rünksajupilvedest. Need tekkisid seetõttu, et CAPE oli kõrge, aga samas on näha, et kõik konvektsioonipilved jäid ümaratipulisteks, seega oli konvektsioonitasapind madalal, võib-olla 5-6 km kõige rohkem, millest ei piisa äikese tekkeks.

Äikeseline nv II

Kuna blogis on rohkete piltidega väga ebamugav toimetada ja kujundus jääb ka halb, siis teen juba parem eraldi postituse.
8. juuli. Öö jooksul rahunes ilm maha. Taevas jäi küll pilviseks, sest õhumass on väga niiske (kastepunkt kuni 20°C) ja niiskust pilvede tekkeks piisavalt ka troposfääri keskosas. Hommikul tekkis Ida-Eesti kohal nõrk pagijoon, mis on nüüdseks juba hajunud või piiri taha läinud. Muus osas on hetkel rahulik. EMHI radaripilt hommikustest äikesega seotud sajualadest:

*************************************************************

7. juuli. Tallinnas algas kl 17 paiku äike, kuid müristas juba varem. Äike liikus ja arenes üsna tasapisi. Alguses pöördus tuul ja õhk jahenes 29°C pealt 22°C-ni, hiljem jäi stabiilselt 20°C juurde. Jahenemise tõi rünksajupilvede väljavoolualasse sattumine. Äike on nüüdseks üle 3 tunni kestnud ja kestab edasi. Muide, vihmasaju saab klassifitseerida lausvihmaks, sest järske muutusi pole olnud ja sajab kogu aeg ühtlaselt nõrgalt või mõõdukalt.

Äike jõudis kella 17 paiku kohale

Scary looking cloud

Kõrgrünkpilved arenevad rünksajupilvedeks (elevated convection)

Teise äikeselaine saabumine

 

Äikeseline nädalavahetus

Kuna alanud on äikeseline nädalavahetus ning potentsiaalselt ohtliku ilma võimalus on suur, siis seadsime ilm.ee-s sisse pidevalt täieneva ilmainfo: http://ilm.ee/?510414
7. juuli keskpäevase seisuga on suuremad äikesed Läänemere ja saarte kohal. Seda näitab sajualade kaudu ka radar:

Loode-Eesti lähedal olev äikesekolle on ovaali sees, noolega näidatud pileus (tekib tugevate tõusvate õhuvooludega)











Siin ovaali sees on saarte kohal olev äikestetsoon, noolega näidatud alasi.












Reedel (6. juulil) ja järgnenud ööl õnnestus näha esimesi labiilsuse indikaatoreid, need on sakmelised ja võimsad kõrgrünkpilved (Ac castellanus, congestus). Järgnevalt pilte neist:

Juba õhtupoolikul ilmusid suurema vertikaalse ulatusega kõrgrünkpilved (Tallinnas)

Pärast keskööd ilmus rohkelt sakmelisi kõrgrünkpilvi, millest mõned olid väga suure vertikaalse ulatusega. See on ilmselge viide äikesele.

Lisaks muule jõudis juba 7. juuli öösel äike Saaremaale, sajualasid näeb sellelt EMHI Sürgavere radarilt.

Ilmaprognoosimisest ja ilmaportaalid

5. juuli Eesti Ekspressis ilmus Eesti sünoptikute ja üldse EMHI tööd kaitsev artikkel. Muuhulgas öeldakse, et välismaiste ilmaportaalide täpsus, nagu yr.no, on vaid linnalegend või müüt. Enda kogemusest võin öelda, et ei ole küll põhjust välismaiseid saite rohkem usaldada kui EMHIt, kuid parim variant on viia ise läbi sõltumatu analüüs ja alles siis vaadata, mida mudelid ja erinevad kohad Internetis näitavad, et vältida analüüsi mõjutamist. Kindlasti õigustab sellise iseseisva analüüsi tegemine umbes kahe lähema päeva kohta, kaugemas tulevikus ei anna see rohkemat kui mudelid.
Artiklis kommenteeritakse välismaiste portaalide täpsust, kusjuures ütleb, et kuna norralastel on sama ilmamudel, mis Eestilgi, siis ei tohiks need kuigivõrd erineda, mida kinnitab ka A. Männik, viidates statistikale. Samas peab ikkagi ütlema, et kui statistiliselt analüüsida, siis erinevused tasanduvad (hästi lihtsalt öeldes, oleneb muidugi kasutatavast analüüsimeetodist ja statistikutest). Tavainimese seisukohast on siiski erinevused suured, sest selgelt on meeles 2010. a., kui yr.no järepidevalt prognoosid juulis Tallinnale umbes 20kraadist soojust, mõnel päeval paar-kolm kraadi enam ja vist vaid kahel päeval oli pakutud 30°C ringis, ent EMHI lubas sageli 25°-30°C, mis oli tegelikkusele palju lähemal. Talvel oli olukord analoogne. Selliseid lahknevusi yr.no ja EMHI vahel võib leida sageli ja need pole pelgalt paar kraadi vms. Seega tavatarbija jaoks on suur vahe, kas ta vaatab EMHI, yr.no või muud prognoosi, sest mudel võib ju sama olla, aga väljatulev prognoos on vägagi erinev.
Artiklis on esitatud ka väike tabel, kuidas erinevad portaalid nö hakkama saavad prognoosimisega ehk kui hästi õnnestuvad prognoosid mingi konkreetse aja kohta. Päevaks valiti 26. juuni. Sel päeval liikus tsükloni kese üle Baltimaade itta ja päeval arenes laialdaselt rünksajupilvi, sadas hoovihma, mitmel pool oli äikest, mõnel pool tuli ka rahet. Suureks erinevuseks on peetud seda, et sadu prognoositi õhtusele ajale, kuigi tegelikult oli lõunasel ja pärastlõunasel ajal. Ma arvan siiski, et kui tegemist on rünksajupilvedega ja hoogsademetega, siis ei ole õigustatud kellaajaline prognoos ja seetõttu ei saa seda ka nii analüüsida, et näiteks kl 15 lubati kuiva, aga sadas hoovihma, kl 17 oli vastupidi, järelikult ebatäpne. Õnneks seal artiklis seda otseselt veaks ei peeta, küllaga suureks lahknevuseks tegelikkusest. Artiklis sees selgitatakse pisut, et labiilses õhumassis, st kui tekivad rünksajupilved ja hoogsademed seoses nendega, on situatsioon juba väikese ala kohta väga varieeruv ja prognoosida, kus konkreetselt sajab, kus mitte, niisama lihtsalt ei saa.
Viimase kohaga on seotud ka viga või vähemalt küsitavus: artiklis öeldakse, et sügisel, kui sademed liiguvad suurte rünksajupilvedena, on lihtsam öelda, kus hakkab sadama. Siin on silmas ikkagi peetud ilmselt kihtsajupilvi, rünksajupilved põhjustavad tüüpiliselt hoogsademeid.
Siiski, tõepoolest, kui on tegu suurte rünksajupilvede kogumikega (MCS, MCC), siis võivad need anda kestvat laussadu, kusjuures sadu ei pruugi üldsegi tugev olla. Asi on selles, et sajutüübid on defineeritud ikkagi sadamise iseloomu ja intensiivsuse, mitte aga pilveliikide kaudu. Seetõttu ei saa väita, et laussademeid ei võiks tulla rünksajupilvedest. Kui 11. juunil oli Tõraveres pilveõpe, siis üks vaatleja ütles, et ta on kogenud seda, kui äikesega sadas 3 tundi ühtlaselt nõrka vihma – kahtlemata oli tegu laussajuga, kuid äike viitas ilmselgelt rünksajupilvedele. Sarnaseid juhtumeid olen ka ise kogenud, aga eriti pole sellele mõelnud, kas tegu on laus- või hoogsademetega.
Siin postituses on sobilik kõnelda veel paari sõnaga inimeste ebareaalsetest ootustest suve kohta. Viimased kaks ebatavaliselt sooja suve on inimestes tekitanud ja/või süvendanud müüti, et normaalne suvi tähendab sagedasi 30-kraadiseid temperatuure (seda on puudutatud siingi artiklis: http://www.ilmajaam.ee/896978/kuhu-jaab-soe-ilm/). Samuti ei ole õigustatud pahameel, et mitmeid aastaid on juuni olnud keskmisest (pigem) soojem, kuid nüüd oli juuni keskmisest pigem jahedam. Asi on selles, et kogu aeg ei saa oodata positiivseid anomaaliaid, vaid paratamatult tuleb ka negatiivseid kõrvalekaldeid. Kui üht tüüpi kõrvalekaldeid tuleb ette piisavalt sageli ja pika aja peale, saame rääkida juba kliima muutumisest. TÜ klimatoloogid ongi seda näiteks talviste ja kevadiste sademete ja temperatuuri kohta näidanud, kuid suve kohta midagi sellist väita veel ei saa, täpsemalt saab seda vaadata siit ettekandest: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/jaagus_ettekanne2008.pdf. Muide, kliimamuutustest rääkides ei tähenda kliima muutumine üksnes ilmastiku jahenemist/soojenemist või niiskemaks/kuivemaks muutumist, vaid ka varieeruvus võib suureneda, seegi on üks kliima muutumise vormidest.
Kokkuvõtteks olgu öeldud, et normaalne Eesti suvi ongi kahekümnekraadise päevasoojaga, küllaltki sagedaste vihmadega ja ainult üksikutel päevadel võib temperatuur üle 25°C tõusta. Tundub, et selline suur anomaalia (üle 25°C) ongi kohe ukse ees ehk siis praeguse nädala lõpp. Normaalne on seegi, et kõrvalekaldeid on mõlemale, mitte vaid ühele poole.

4. juulil on suure suvetormi aastapäev

Täpselt 10 a tagasi kihutas üle Lääne-Eesti suuri purustusi põhjustanud suvetorm. Seda tasub meenutada.

Seda tormi on peetud Eestis ka derecho-kandidaadiks, kuid lähem uurimine näitab, et see pole õigustatud. Siiski, Lääne-Eesti kohal intensiivsus küll vastas pagikuningale ehk derechole, kuid selle kriteeriumid hõlmavad muuhulgas ka kahjustuste mahtu, eluea ja teekonna pikkust, nii et võib vaadelda pigem kui derecho lõiguna.  Puid võttis see suvetorm kõvasti maha mõlemal pool Haapsalu maanteed ja Keilasse jõudes lõhkus kirikutorni.

Meenutus sellest on antud siin: http://www.ilm.ee/?510399  ja juhtumianalüüs: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (fail  4. ja 5.7.2002 suvet..>).

Juuli alguse ilmastik

Terve juuni oli sajune ja jahedapoolne, kuid kuu keskmine jäi siiski pikaajalise keskmise piiridesse. Selle põhjuseks oli polaarfrondi jäämine Eestist lõuna poole, mistõttu siinset ilma mõjutas polaarne õhumass ja sagedased tsüklonid. Kuum õhumass jäi Kesk-Euroopa ja Lõuna-Venemaa kohale, kõige suurem mõju seega Kagu-Euroopas. Sel põhjusel on sagedased äikesed ja suvetormid olnud eeskätt Kesk-Euroopa ja Venemaa kohal.

Nüüd, juuli alguseks, on olukord muutunud ja polaarfront liikunud Eestist põhja poole. See võimaldab südasuvise soojuse jõudmist ka Eestisse. Siiski on vähetõenäoline, et ees on stabiilne kuiv suveilm, sest rõhuväli on muutlik ja püsivat kõrgrõhkkonda Eesti peale ei satu. See võimaldab niiskuse ja tsüklonite pääsemist Läänemere äärde. Selline olukord kajastub ka näiteks GFS mudelis, mis pakub nädala lõpuks ebatavaliselt suurt konvektiivse ohtliku ilma potentsiaali just Baltimaade kohale. Üpris tõenäoliselt see ka realiseerub.

Muide, 2001. a. juuli keskpaiga äikeste ajal olid indeksid sarnased, kuid see ei tähenda kaugeltki seda, et tollane olukord kordub. 2010. ja 2011. a. suvel oli mõnel päeval samuti võrreldavad indeksid ja seetõttu peab igasuguste võimalustega arvestama. Eeskujuks on kindlasti juuni suvetormid Euroopa kohal, mis peaksid illustreerima, mis võib juhtuda. Hetkel on samasuguse omadustega äikesed nähtavad hästi sellel animatsioonil: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

 

http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsreaeur.html