31. märtsil 2012 võis üle Eesti näha multihalosid. Paar fotot:
See halosüsteem tekkis väga õhukestele kiudkihtpilvedele (Cirrostratus nebulosus). Kui halosid poleks, siis oleks esmapilgul raske öelda, kas tegu on lihtsalt õhumassi sumestusest tingitud tugevama Mie hajumisega või on tõepoolest ikka pilvekiht. Selles multihalos on esindatud 22-kraadine, ülemine puutujakaar, Parry kaar, horisondiringi fragmendid, paremale kase taha (ei ole fotol näha) jääb veel alumine puutujakaar (inglise k infralateral arc).
Selle aasta märtsi viimane päev pakkus mere ääres väga efektseid miraaživorme:
Selle aasta märtsi viimane päev pakkus mere ääres väga efektseid miraaživorme:
Selline miraaž tekib siis, kui aluspinna kohal on soojem õhukiht, aga sellest veidi kõrgemal külm õhk suurema tihedusega. Kuna meri oli lahti, aga õhk väga külm, siis igati klapib. Kui nüüd selliste tingimuste korral päike või kuu loojub, siis tekib vahetult horisondi kohal lisaks tõelisele päikese- või kuukettale ka ümberpööratud kujutis, mis esimese loojudes tõuseb vastu. Mingil hetkel need kontakteeruvad - tekib päike (või kuu) kandikul. Lõpuks sulanduvad kujutised kokku ja efekt kaob. Tegu on alumise miraažiga.