Talv käes!

Viimaks näib olevat saabunud päristalv. Ükski prognoos ei luba oma ulatuses soojenemist, vaid külma süvenemist ja püsimist. Skandinaavia kohal olev kõrgrõhkkond jääb püsima ja meridionaalne õhuvool põhjast toob eriti külma õhku juurde. Foreca prognoosib näiteks detsembri alguseks Tallinnasse minimaalseks temperatuuriks -28 kraadi!

Enne külma saabumist ja kõrgrõhkkonna laienemist õnnestus Eestini trügida ühel lõunatsüklonil. See tõi kaasa rohkelt soojust ja niiskust, kuid puutudes kokku põhjas valitseva külma õhuga, siis sademed tulevad valdavalt lume ja lörtsina, mis paneb ilmselt aluse alanud talve lumikattele.

Foreca prognoos

Lõunatsüklon ja pakane järel?

Eesti poole liigub Kesk-Euroopast kiiresti väga aktiivne lõunatsüklon. See toob tõenäoliselt mitmele poole enam kui 10 cm-se lumikatte, mõõduka kuni tugeva lumesaju ja tuisu. Viimase võimalus on suurem põhjarannikul, ka saartel. Tsüklon jääb Eesti kohal toppama, sest Skandinaavias on ees eriti külma õhuga antitsüklon. Pärast lõunatsükloni hääbumist laieneb see Eestini ja võib kaasa tuua pakase, näiteks Foreca prognoos näitas veel eile Tallinnasse kuni -30 kraadi 30. nov-1.dets, kuid praeguseks on prognoosiarve vähendatud 25 külmakraadini. Kõige tagasihoidlikumad lubavad 10-kraadist külma. Tugevam külm näib olevat Põhja-Eestis, sest külm õhumass jääb Eestist põhja poole.

Järgnevalt satelliidipilt, kus on näha ulatuslik lõunatsüklon ja selle lehvikusarnased pilveosad Läänemere lõunaosas lähedal:

Allikas:

http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg

Lumesadu ja soe õhk 18. novembril

Vähemalt ööpäeva jooksul oli Baltimaade edela-ja lõunaosas kompaktne pilveala koos sajuga, mis aga kõrgrõhkkonna tõttu põhja ei pääsenud edasi liikuma. Muutus toimus 17. novembri päeval, kui viimaks see ala hakkas kirde suunas liikuma ja tõi Eestisse märkimisväärse lumesaju ning lumikatte (mõnel pool sadas öö ja hommikuga üle 20 cm lund). Sajuala oli seotud lõunatsükloniga ja põhja liikuva sooja frondiga.

Tartusse jõudis sadu hilisõhtul. Alguses oli see nõrk, kui pärast keskööd tugevnes oluliselt ja öösel oli lumesadu tugev, sealjuures helbed suhteliselt laiad. Nii moodustus varahommikuks enam kui 10 cm paksune lumikate. Lumi läks aga juba hommiku poole ööd jäävihmaks üle. Ajuti rabistas jäävihma päris korralikult ja seejärel saabus sula pilvedest ka maalähedasse õhukihti. Jäävihma sajab siis, kui advektsiooni tõttu saabub soe ja niiske õhk pilvedesse, aga maapinna lähedasse õhukihti jääb veel külm õhk. Nii külmuvad sadavad vihmapiisad enne maapinnale jõudmist osaliselt ära ja sajabki jäävihma.

Päev oli enam-vähem sademeteta, kuid õhtul moodustus udu. Juba päris õhtul sadas lühikest aega üsna tugevat vihma, seejärel udu taastus ja tihenes veelgi. Võis märgata, et lume hulk silmnähtavalt päeva jooksul ei vähenenudki. Ilmselt oli tegemist lumeinversiooniga: kuna ilm oli vaikne, siis tekkis lume tõttu õhuke külma õhu kiht ja lume sulamine oli aeglasem, kui see õhumassi tõttu olnuks võinud.

Kuidas on vihmasajuga? Kas see tõepoolest sulatab lund? Kuna vihma temperatuur on enamasti üle null kraadi, siis järelikult sulatab. Aga kui oluline ikkagi on vihm lume sulatajana? Siinkohal lähevad asjatundjate arvamused lahku. Mõned peavad vihma lume põhiliseks sulatajaks, teised mitte. Kui suvalise inimese käest seda küsida, siis ta ilmselt arvab ka, et küllap vihm ikka see põhiline lume sulataja ole, sest hinnanguliselt näib see nii. Tegelikult oleneb see just vihma temperatuurist. Kui vihma temperatuur on 0...+1 kraadi, siis on ilmselt vihma üleantav soojushulk väike ja seetõttu lund eriti ei sula. Kui vihmasadu on tugev ja vihma temperatuur mitu kraadi üle nulli, võib pidada vihma osatähtsust lume sulatamisel oluliseks. Üleüldiselt on lume otsene sulataja ikkagi soe õhk ja soojad õhuvoolud. Kevadel pääseb ka päike mõjule, kuid selle toimel sulab lumi ikkagi avatud kohtades, eriti kui kallak on päikese poole (lõunanõlvad) ja kui aluspind lume all on tume.

Milline oli ilm umbes samal ajal möödunud aastal? Novembris, eriti teisel poolel, oli ilm ühtlaselt väga soe (päeval 5-9 kraadi sooja) ja soojus püsis detsembri alguses. Alles 8.-10. detsembrist läks veidi jahedamaks, päris külmaks läks aga alles detsembri keskpaigas. Käesoleval aastal tulevad päris külmad ilmad juba pärast 22.-23. novembrit, seega oluliselt varem. Suurt lund ette näha pole, kuigi erandiks võivad olla rannikualad, kus imet võib teha järveefekt. Viimane nähtus tõi möödunud aastal rekordlume saartele ja Kolkasse (17.12.) ning aastavahetuse paiku Tallinnasse.

Pilte lumesajust Tartus:

Uus rubriik

Tekkis mõte, et ilm.ee-s võiks olla ka nn õpilase nurk. Üheks suureks ilmahuviliseks on K.Lõppe, kellele tegime vastava rubriigi - koolipoisi ilmajutud: http://www.ilm.ee/?48101, mis on ühtlasi üleskutseks teistele noortele ilmahuvilistele, et olge ikka aktiivsed ja olete oodatud omi mõtteid meteoroloogia-ja ilmateemadel avaldama.

Novembri algul võis märgata satelliidipildil suurepäraselt välja kujunenud pilvevööndit jugavoolu ja polaarfrondiga seoses. Nüüd tekkis see jälle: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3, sealjuures arenes frondil juba 13. novembri õhtul laine, mis areneb edasi aktiivseks tsükloniks. See toob Eestisse suvise õhu, st temperatuur tõuseb kuni 10 kraadini. Pärast seda saabub kõrgrõhkkond ja ilm jaheneb, kuid talvist ilma pole veel ette näha. Hetkel eraldab jugavool lõuna poole jäävat suvist sooja põhja jäävast sügisest ja talvest.

Atmosfäärioptika

Saidile http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ lasin üles parandatud variandi atmosfäärioptika ettekandest, sest eelmises, mis on samuti üleval (vanema kuupäevaga), oli õigekeelsusvigu jmt. Küllap on vigu ka parandatud variandis, kuid parem on see võrreldes vanaga kindlasti.

Lõunatsüklon ja soe õhumass 9. novembril

3.-7. novembrini püsis Euroopa keskosa kohal selgelt väljendunud polaarfront ja sellega seoses jugavool. See polaarfront triivis tasapisi lõuna-kagu suunas ja jagas Euroopa kaheks: põhja pool oli ilm selgelt sügisene, Skandinaavia põhjaosas ka talvine, kuid frondist lõuna pool lausa suvine. Isegi Kesk-Euroopas tõusis temperatuur hilisele ajale vaatamata üle 15 soojakraadi (mitte küll kõikjal, aga mitmel pool).

Õhumasside kaardil on näha polaarfrondi eraldatavad õhumassid ja jugavool tihedalt paiknevate voolujoontena. http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html






6. novembril tekkis Gröönimaa lähedal kiiresti süvenev tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse. Õhurõhk langes Islandi lähistev umbes ööpäevaga 1020 hPa-lt 960 hPa-ni! Vastavalt sellele hüppas NAO indeks negatiivselt väärtuselt positiivsele väärtusele (vt joonist).








.

.

.

Ilmselt kagusse liikuva sügava tsükloni tõttu läks Vahemerel asuv soe õhk põhja poole liikuma ja külmem õhk suruti lõuna poole, seega lükati polaarfront mõlki ning seal arenes laine. Laine muutus kiiresti lõunatsükloniks, mis hakkas 8. novembril Eesti ilma mõjutama ja pakkus järgnevalt lund, kuid tsükloni järel liigub aga Eesti kohale ilmselt lausa troopiline õhumass, mis tähendab praegusel ajal 5-10 kraadi sooja. Tsükloni evolveerumine:
Polaarfront: soe ja külm õhk eksisteerivad veel rahulikult koos, kuid muutuse toob loodest läheneb tsüklon.






Ilmselt tsükloni tõttu lükati polaarfront mõlki ja seal arenes laine ja see omakorda edasi tsükloniks.

















.

.

Tsüklon on väljakujunenud ja isegi korralik keeris Eestist lõuna pool tekkinud.







.

Tegelikult, kui vaadata baarilise reljeefi kaarte, siis on kõnealune lõunatsüklon ainult loodest tulnud tsükloni lohk või osatsüklon (vt viimast õhumasside kaarti), aga pilvemasside järgi on tegu eraldiseisva tsükloniga.
Kui kedagi huvitab, siis saab sateliidipiltide arhiivi Euroopa kohta vaadata: http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/.

Atmosfäärioptika

Kunagi tegin ühes koolis ettekande atmosfäärioptikast. Täiendasin ja parandasin seda ning kättesaadav on materjal: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/, kuid paraku jäid mõned õigekeelsus-ja lausestusvead sisse. Endiselt on seal üleval ka tormi-ja äikesejahtimise kohta käiv materjal.