Erakordne soojus ja äike sügise alul

Septembril lõpp osutus normist kuni 6° soojemaks. Tegemist on klassikalise vananaistesuvega. Lõuna poolt tuli eriti tugev soojapuhang nädalavahetusel (29.-30. september).

Kui möödunud aastal esines septembris 2 soojapuhangut, mis saabusid meile lõunast ja edelast koos Atlandi niiskusega, siis nüüd liikus kagust ja idast meile troopiline mandriline õhumass, mis oli siiski küllaltki niiske. See pakkus meile tõelist suveilma ja puudu ei jäänud ka äikestest.

Kirjeldan 30. septembri hilisõhtust väga ebatavalist äikest.

Õhtu saabus ilus, aga niiske, vaikne ning lämbe. Oli ebatavaliselt soe - veel kl 21 oli sooja 16°, ehkki möödunud öö oli kraadi võrra soojemgi. Päike loojus ilusasse, kergelt punakasse läänetaevasse, mida kaunistasid siin-seal õrnad kiudpilved.

Äikest olin ma päevaks juba oodanud, kuna oli oodata väheaktiivse külma frondi üleminekut ja küllalt rohkesti esines Ac castellanust. Päev tõmbuski pilve, oli niiske ja tuulevaikne, kuid õhtupoolikul selgines taevas uuesti. Kirdes oli näha ilusaid virga-tüüpi kiud-ja kiudrünkpilvi. Enam ma äikest niiväga ei oodanudki, arvasin, et ehk järgmisel päeval, kuid olin kindel, et äikest näeme nii või naa.

Siis, õhtul poole 9 ajal juhtis üks ilmahuviline mu tähelepanu radaril olevale 2 pilvele, mis jõudsid Pärnusse. Nad olid väikesed, aga äärmiselt tugevasti arenenud. Võis kindlalt oletada äikese olemasolu neis pilvis, ent ükski äikeseradar ei registreerinud sealkandis midagi. Toon ära pildi radarist.

Pärnusse on jõudmas 2 äikesekollet, kusjuures hiljem intensiivistus lõunapoolne. Kas üks nendest või uus hakkas Pärnumaalt väga kiiresti Tallinna poole liikuma.

Tekkis tugev lootus, eriti, kui märgata oli uut või mainitud kollet Pärnumaal, mis kihutas otse põhja. Kui ma selle kolde olin avastanud kell 21:45, siis läksin kohe akana peale vaatama ja ennäe!- peaaegu otse lõunas (õige pisut edela pool) nägingi punakat sähvatust. Tunni jooksul sähvis keskmiselt kord 1-3 minuti jooksul. Kl 23 nõrgenes kolle välkude hulga poolest, ent niipalju, kui välgu-ja kuuvalgusest oli pilve näha, ei vähenenud pilve mõõtmed ja võimsus üldse.

Umbes poole 12 ajal või veidi varem oli pilv juba Tallinna kohal. Enne pilve ilmusid taevasse Ac castellanused. Temperatuur, mis oli 12°-ni langenud, tõusis 15°-ni, sest Maa efektiivne kiirgus vähenes tuntavalt. Kui pilv oli Tallinnasse jõudnud, intensiivistus äikesekolle, 4-5 korda lõi tugevat pilv-maa välku, millest kõige lähem umbes 150 m kaugusel (määrasin metsa järgi), kaugeim sellest seeriast mitte üle 3 km. Pilv liikus risti üle Tallinna, ent ometi tundus, et aktiivsem osa sattus (jäi) lääne poole. Pilvega kaasnes nõrk tuulepuhang ja eriti intensiivne jämedapiisaline vihm. Minu kodukohas sadas ainult veidi, kuid vihmakohin ulatus vähemalt km kaugusele, kusjuures taevas oli eemal vihmast märksa heledam. See reetis ränga saju olemasolu. Kõik see kestis kokku napp 5 minutit ja pilv tormas otse põhja, andes mere kohal veel paar intensiivset välgulööki, neist üks lookles pilve all.

Kuuvalguses oli selgesti näha väikese, ent tugevasti arenenud Cb incuse alasitaoline tipp. Saabumise juures seda ei näinud, sest pilve esiosa varjas madal ja tume pilvevall. Öösel seda näha polnud, kuid välgusähvatus reetis vastava pilvestruktuuri olemasolu.

Mille poolest oli kirjeldatud äike ebatavaline?

1) Aastaaeg (sügis)

2) Kellaaeg (arenes hilisõhtul)

3) Pilv asus väga kõrgel (Castellanus-tüüp, aluse kõrgus 2000-2500 m)

4) Võimsus (pilve tipp võis küündida isegi kuni 7 km, kuid jääb pea 2 kordselt alla juulis Tartumaad tabanud tormile - 13 km)

5) Pilve väga suur liikumiskiirus (50-60 km/h, kohati ehk rohkemgi, tavaline ei ületa 20 km/h)

6) Pilve konstantsus ja koospüsimine võrreldes oma suurusega (väikesed pilved lagunevad isegi päeval alla tunniga, rääkimata ööst; ainult pilvesüsteemid on püsivamad)

7) Toodud karakteristikute kokkulangemine

Cirrus fibratus ja Cirrus uncinus enne äikest

Vananaistesuvi (järg)

Rekordeid tuleb peaaegu veel kindlasti (25. septembril mõõdeti Narva-Jõesuus uueks soojarekordiks 20,5°). Suurim tõenäosus selleks on laupäeval, mil meile saabub kagust ja idast troopiline õhumass ja õhutemperatuur on ennustuste kohaselt 16°...21°. Samas on vähetõenäoline, et ilm on nädala lõpuni selge. Pigem ikka pilvealune ja sompus, kusjuures esineb ka päikesepaistehetki. Nädalavahetusel on väga suur võimalus äikeseks. Soojus püsib minu esialgsest pakutust kauem, võimalik, et terve järgmise nädala, ulatuses päeviti ikka maksimaalselt 15°...18°-ni.

HOIATUS!

(täpsustatud)

Kuna on kaevatud ennustuste vigasuse ja tõsiste puudujääkide üle, ei tasu siinset infot tõsiselt võtta.

Mõned prognoosid eelkõige rannailmade kohta osutusid ebatäpseteks. Toonitan veel seda, et kõik siin kirjeldatu on antud minu nägemuse kohaselt ja seetõttu subjektiivne. Kui kellelgi on täiendada või vastu vaielda, andku julgesti teada/lisagu kommentaaridesse.

Olümpiaadid

"Oh jälle need olümpiaadid," võin ma öelda, sest laupäeval (24.9.) hakkan juba nendega tegelema ning oktoobris jagatakse (oli vist 22. kuupäev) töölehedki kätte.

Laupäevasele üritusele Tartusse ootavat nad mind eriti soovitavalt või isegi tungivalt, väites, et ma olen möödunud aastatel väga häid tulemusi üles näidanud. Ma ise nii ei ütleks, edutu just pole, aga pole ka midagi kiiduväärselt. Samas, viimane aasta, kui saan olümpiaadidel osaleda, seega ootan üllatusi, ikkagi rahvusvaheline ju Indias.

Minul on kahjuks või õnneks touch of pessimism oodatavate tulemuste suhtes, see tähendab, et olen avastanud vastavalt akadeemilise hariduse edenedes raamidesse kasvamist mõtlemises. See pole sugugi hea. Ei ole enam 100% kõik meeles, mida võib-olla teadsin põhikoolis, kui mul oli aega pühendada end asjade teadasaamisele. Nüüd on koolilõpetamine, tulevase ametiga seotud küsimused, projektid, uurimused jm nipet-näpet päevakorras ja pole aega absoluutselt kõigele keskenduda. Eks elus ju ole nii, et midagi saame juurde, kuid midagi peame jälle ära andma. Allaandmisest pole mõistagi juttugi.

Vananaistesuvi

Tulemas on suvejätk, see klassikaline vanade daamide suvi.
Uuel nädalal muutuvad ilmad soojaks ning tuulevaikseks. Pole võimatu enam kui 20° soojus. See soojus vaevalt et eriti üle nädala kestab, pigem 3-4 päeva, siis jälle pilvine, kuid esialgu soe, nädala lõpp peaks tulema juba palju jahedam.

Parandus: soojus püsib vähemalt nädala lõpuni ja võimalik, et järgmise algulgi. Kuni kolmapäevani on soe ja selge (v. a. vahest raskestihajuv udu), siis on paar päeva pilvised ja kerge sajuga. Tuul on alguses lõunast, hiljem kagust ja idast. Kindel on se, et sel aastal ei kiirusta külm tulekuga, kuid nii soe siiski sügis pole nagu möödunud aastal. Kui mitte lume-, siis lörtsisaju peaks oktoobris küll ära nägema (esimene võimalus on 7.-10. okt. paiku).

Fotograafia

Viimasel ajal teen järjest enam pilte, püüan tabada hetke ning kannan seetõttu fotokat suurema osa ajast kaasas. Olen rääkinud veel mõne inimesega, kel sarnane hobi. Tundub, et neid võib jagada 2 tüüpi: loodusfotograafid ning hetkepiltnikud.

Mina kuulun kahtlemata teisse gruppi. Loodusfotograafid ei pea tingimata loodusest pilte tegema, vaid üldse, nad jälgivad mingit olukorda või lähevad kuskile, et nüüd see(need) pilt ära teha. Hetkepiltnikel pole konkreetseid eesmärke. Neil on fotokas kaasas ja kui nüüd juhtub mingi huvitav/hea hetk nende arvates olevat, hopsti pilt ära ja teema on sellega ammendatud. Nende pildistamine on varia - põhimõtteliselt kõik uus ja/või huvitav, mis ette jääb.

Kui loodusfotograafidesse suhtutakse hästi, et ikka on viitsimist teha, uurida ja käia ning et on kunst saada suurepärast pilti, siis hoopis teisiti suhtutakse hetkepiltnikesse. Ei öelda, aga mõeldakse, et mis sa siin vehid ja pildistad selle fotokaga. Pole harv juhus, kui neid peetakse mitte just väga normaalsetesks inimesteks, mõtlemata selle all otseselt midagi halba. Ka mina puutun pidevalt sarnase suhtumisega kokku ega püüagi seda muuta, sest mõtleme hetke, aga suhtume pideviku.

Klass

Kuni 9. klassini käisin Kivimäe Põhikoolis ning nüüd Mustamäel. Arvamus on enamasti ikkagi subjektiivne, kuid ma olen jõudnud nüüd lõplikule järeldusele, mida kinnitas ka Lillisse sõit. Mul on kõigest hoolimata nii klassiga kui ka õpetajatega vedanud (seega pean Mustamäe Gümnaasiumi väga õigeks valikuks inimeste mõttes; iseasi, kas see kool suudab mulle ka seda pakkuda, mida ma sooviks). Nii palju, kui ma olen suhelnud erinevatest koolidest pärist õpilastega (umbes 10 kooli), pole üheski neis sellist ühtsust klassis. Muidugi mitte kõik, aga siiski piisavalt on meie klassis inimesi, kes hoolivad klassis saatusest ja kaaslastest. Kindlasti on ka teistes koolides (tõsi küll, võib-olla mitte kõigis) sarnaseid klasse, kuid pole infot sellistest juhtumitest saanud. Mõistagi, igaüks arvab omamoodi ja ma pole teistes koolide tundides veel viibinud ega saa veendunult öelda, et mujal on tõesti klassid, nagu nad on juttude järgi.

Nii või teisiti, praeguse klassiga on vedanud (kuigi kõrge vaimsusega isikuid seal siiski praktiliselt pole). Täpselt sama saab öelda ka vana kooli ja klassi kohta. Vanas koolis oli 30 klassikomplekti kokku üle 400 õpilasega. Võib väita suure kindlusega, et ühtehoidmise seisukohast oli vanal klassil ikka suur väärtus ja on seda praegugi - kokkutulekud. Mitte ükski klass (võib-olla ainult paralleel ehk) ei olnud sarnane. Ka kõige parem klassijuhataja pärineb algkoolist. Praegune on küll väga hea, kuid pole siiski mainituga võrreldav. Hetke olukord on Kivimäel drastiliselt muutunud: õpilasi ainult paarisaja ringis ja pole kaua seal viibinud, kuid esmaspäeval ristuvad me teed, eks siis on teada ka värskem info.

Kokkuvõtteks ütlen, et traditsioone tuleb järgida ning hinnata neid klasse. Üks kõrge vaimsusega inimene on mulle rääkinud üht-teist nn eliitkoolist Vabaduse väljaku juures. Tal ei ole jutu järgi üldse klassiga vedanud, aga kui tutvusringkonnas on õiged inimesed olemas, siis pole sellel vast kuigi suurt tähtsust. Mis muud, kui tuleb olukorda kontrollima minna. Paar päeva ei ütle muidugi midagi, aga mingi mulje tekib ometigi.

Ekskursioon Lillisse

6.9.2007 oli meil klassiga preemiareis Lõuna-Eestisse Lillisse. Tegemist oli pika, kuid üsna lahja päevaga, kuid lõpp oli rammus.

Sõit sinna kestis ligikaudu 4 tundi väikese nüansiga (täpselt kella ei vaadanud). Asi oli selles, et kõigepealt sõitsime Pollisse, mis oli üldse vale koht ja mis võttis siis oma aja. Alles siis hakati õigesse kohta liikuma. Lilli asub Saka looduskaitsealal. Maastik oli küllaltki vaheldusrikas, kuid mitte nii nagu Lõuna-Eestis ollakse võib-olla harjunud. Teed olid tõesti äärmiselt käänulised.

Loodus paistis silma sellega, et puudusid sügi(v)mär(v)gid - kõik oli täisroheline, justnagu südasuvel ikka. Viimaks jõudsime kuskile metsa keskele, kus olid üsna vanad puumajad, mis oli iseenesest väga tore. Natuke tutvustati ümbrust ja olukorda ning jagati kätte lipikud, kus oli ühe puu või põõsa nimi ja pidime määratud liigist võtma äratuntava osa (näiteks lehe). Rühmi oli 9 ja jagati kätte ülesanded, mida 2 tunni jooksul pidime lahendama. Minu ja veel ühel rühmal läks väga kaua õigete kohtade leidmisega aega, kuna kõik läksid, kuhu juhtusid ja poldud milleski kindel, kuid mulle see meeldid ja lasin asjal jätkuda. Lõpuks tuli asi ära lõpetada ja punktid kätte näidata. Tegime mõõtmisi ja lugemisi, mis vaja ja tulime siis alguskohta tagasi.

Tehti kokkuvõtteid, võitjad said mingi turismibrošüüri taolise ja ülejäänud lihtlabase kaardi. Edasi sõitsime vaatama, kuidas töötavad metsandusametnikud arvutitega. Peab ütlema, et midagi väga huvitavat polnud ei siin ega seal. Lõpuks läksime Karksi-Nuiasse poodi ja algaski tagasisõit. See oli üsna huvitav. Klassijuhataja läks bussi taha meie klassi poistega rääkima, eesmärgipäraselt, mille ta ka saavutas. Üksikasju ei maini, kuid see oli huvitav, eriti neile, kes said aru, kes keda kontrollis.

Viskan ka paar pilti üles.

Meie klass niisama vahtimas

Põhivennad

Ei kommentaari!

Karmen, Karmen, mida sa teed...

Pildistamine ning koolipäev 5.9.2007 - pildid

Väike assortii G3L pilte