esmaspäev, 31. detsember 2007

Ilmaaasta 2007

2007. aastal jagus Eestisse meeldivalt palju äärmuslikku ilma. Tehkem siis kokkuvõte lõppenud aasta ilmastikust Eestis.
1) Äike ja erakordne soojus jaanuaris. Jaanuaris mõõdeti Eesti uus jaanuari soojarekord, mis on nüüdsest 10,1°. 18. jaanuaril oli äikest ja ilm jahenes.
2) Kuumalaine märtsis. Kuumalaine kestis 2 nädalat ja temperatuur tõusis kohati üle 20°, ent ametlikuks soojarekordiks jäi 18,4° Tartus. Koos märtsiga lahkus ka troopiline soojus.
3) Mai alguse külmalaine. Aprilli lõpus läks juba ilm külmaks ning mai alguseks saabus külmalaine, mis kestis vaid mõne päeva.
4) Vastukaaluks mai alguse külmale saabus kuu lõpuks troopiline niiske õhumass. Terve nädal lubati sooja kuni 32°. 28. mail lõigi Haapsalu Pärnult üle Eesti maikuu soojarekordi esikoha, Eesti uus absoluutne maikuu soojarekord on 31,3 kraadi.
5) Juunis muutus ilm ilusaks ja soojaks, ent kuivis püsis küllaltki kaua. Alles kuu lõpuks läks jahedaks, aga ka sajuseks.
6) Juuli jahedus - pigem juba sügis. Juulis tuli vihma korralikult, kuid ajuti muutus ilm liialt jahedaks. Viimasel juulipäeval oli sooja vaid paarteist kraadi, tuuline ning sajune ilm lisaks, esines koguni äikest.
7) Kontrastid augustis. August algas jahedalt, ent ilm soojenes. Juba esimese nädala lõpuks oli jälle troopika tagasi. Siis ilm jahenes, kuid kuu keskelt alates oli ilm jälle kuum. Seevastu kuu lõpp oli väga jahe, sadas isegi lörtsi. Kuivaperioodid vaheldusid sajuperioodidega.
8) Augusti äikesed. Kuumus tõi kaasa palju äikest, eriti kuu teisel poolel. Esines isegi haruldane sooja frondi äike koos uduga. Kuu lõpu jahedus tekitas taas äikest, seekord siis sooja mere arvelt. Sadas rahet ja lörtsi.
9) Soojus ja äike septembris. Septembris küll jahedus püsis, ent kuu jooksul taastus peaaegu suvine olukord. Kuu viimane nädalavahetus oli isegi peaaegu kuum ning lämbe. Vastu 1. oktoobrit liikus üle Lääne-Eesti väike, ent ohtlik äikesetorm. Ka ööd olid väga soojad (üle 10°), kuid aja jooksul muutus siiski jahedamaks.
10) Konvektsioon oktoobris. Oktoobri madalale päikesele vaatamata esines palju konvektsiooni, ka veidi äikest. Seda põhjustasid tsüklonid koos sooja merega.
11) Jahenemine novembris. Novembri alguseski oli 10° sooja, ent vastu 4. juba kohati alla -10°. Seega suur kontrast. Samuti saabus esimene lumi.
12) Detsembri soojus ja udud. Üldiselt oli kogu detsember soe ja sula, ainult paaril päeval oli korralik külm, ent musta maaga ja tekkis udu, mis püsis päevi.
.....................................................................
Selline on siis 2007. aasta ilmakroonika. Mis muud, kui äärmuslikku ilmastikku uueks aastaks ja et ikka äikest oleks enam!

Kõrgrõhuanomaalia

Lähipäevil ootab meid ees külmem ilm. Ebatavaline on aga õhurõhu suurus, mis ulatub mõningate ennustuste kohaselt isegi üle 1050 hPa ja see on igati erakordne. Tavaliselt valitseb selline õhurõhk Aasia sisealadel, kui sealgi. Seda huvipakkuvam on Eestis sellise kõrgrõhu esinemine. Õhurõhuanomaaliast (kõrgest) tasub rääkida siis, kui see ületab 1040 hPa (ühe korra dets. juba olnud).
Rekord: Kõrgeim mõõdetud õhurõhk jaama kõrgusel on olnud 1060,3 hPa (795,2 mmHg) 23. jaan. 1907. aastal Tallinnas (tavaliselt taandatakse õhurõhk merepinna tasemele, sest siis on kõikide meteojaamade andmed maailmas võrreldevad. Selle kohaselt oleks õhurõhk Tallinnas veelgi suurem, mõni kümnendik ehk).

pühapäev, 30. detsember 2007

Talv uuel aastal

Nüüd on üks-üheselt kindel, et uue aasta külmenemine on lõplik, see tähendab, et algab talv. See ei tähenda, et näiteks nädala pärast on temperatuur jälle positiivne, kuid suur sulaperiood on läbi. Lumega on kahjuks halvad lood, sest seda pole kuskilt tulemas. Vastu uut aastat võib seoses külmenemisega veidi lund pudeneda, aga see on ka kõik. Kuigi soe meri võiks olla sademete allikaks, on seekord tuul kagust (alguses idast) ja ei soodusta kuidagi lume jõudmist Eesti rannikualadele. Ka kaugemas tulevikus ei tundu suuremat lund tulevat. Kui midagi muutub, eks kohe ilmub selle kohta ka uudiseid.

reede, 28. detsember 2007

Mis oleks, kui.../teravmeelsususe väike analüüs MG-st

Mustamäe Gümnaasium on kool, kus ma õpin.
Gümnaasiumi koostööpartnerid vt http://mg.edu.ee/?page=koolist&sub=koostoopartnerid.
Mis juhtuks, kui ühel päeval kool lihtsalt haihtuks? Oletataval päeval poleks koolis ühtegi inimest, et vältida loomulikku kadu :). Partnereid uurides lihtsalt torkas pähe mõte, mis nendega juhtuks ja kes kõige enam kahju saaks.
On olemas plaan teha nn huviolümpiaad, kus võidaks kõige originaalsema "mõtlemisega" võistkond. Üks oletatavatest ülesannetest oleks selline.
............................................
Üldse, kui uurida sügavamalt kooli kodulehte, mida ma tegelikult polegi vist üldse teinud (olen vaadanud õpilaste ja õpetajate nimekirju, ajalugu, hümni ning pilte ja saavutusi), siis sooviksin esile tõsta mõningaid huvitavaid/originaalseid ideid, mis on formeerunud antud juhul küll vaid sõnades ja fraasides.
Näiteid: http://mg.edu.ee/?page=koolist&sub=infolehed - leidke viimane tabel. Tabeli pealkirjades figureerivad sellised mõisted nagu "Suurte Keskus" ja "Väikeste Akadeemia". Asi on selles, et meie kool jagati vajaduse tõttu kaheks, esimeses paiknevad kõik mittealgklassid ja teises algklassid. Minu meelest küllaltki teravmeelne nimeküsimuse lahendus (sünnilugu kahjuks ei tea/mäleta, ju polnud sel hetkel oluline).
http://mg.edu.ee/?page=koolist&sub=projektid - projekti jm lehekülg. Teravmeelsusi võib märgata: Kunstisündmus (lugeja ei pruugi aru saada, kes õpetajat tunneb ja üldse korraldust, eks see saab aru :); Eelista eestimaist (keemiaalane uurimus, nimi on dünaamiline aastast-aastasse); Kooliuusik ja TORE (viimane neist on lühend, kuid kursis kummagagi pole. Tundub lihtsalt hea väljendus olevat).

Külmenemine 2008. aastal

Muudetud ning täpsustatud 28.12.2007.
Uuel aastal ootab meid kindlasti külmenemine, mis võib jääda kuivaks: lund ei kaasne temperatuurilangusega, samas on võimalik, et tulla võib mitu cm lund, kuid see pole veel kindel. Samuti ei pruugi külmenemine kesta üle paari päeva, aga võib heal juhul kesta koolivaheaja lõpuni (6. jaanuarini 2008). Ei saa lubada, et talv ongi saabunud, näib, et tegemist on ikkagi ebastabiilse muutusega. Peaaegu kindel on see, et lõplik muutus toimub jaanuaris (kas jääbki soojaks ja muutlikuks või läheb ikkagi külmale).
Möödunud aastal toimus muutus 18. jaanuaril koos äikesega. Enam polnud positiivset temperatuuri pika aja vältel ning aja jooksul sadas ka lund juurde. Külmenemine oli siis kuiv, kuid sünoptiliselt märg.
Olukorra muutumist põhjustab tavaliselt Atlandi ookeani energia vähenemine. Sellest energiast piisab umbes uue aastani meie ilmastiku aktiivseks mõjutamiseks. Edaspidi, kui muid tugevaid mõjutusi pole, võib ookeani mõju jätkuda. Tavaliselt saab aga mõni kõrgrõhkkond soojadest tsüklonitest jagu ja see kindlustab mõnda aega püsiva talve. Mõistagi on kogu protsess tsükliline. Nii nagu soojad talved, käivad ka külmad käsikäes. Hetkel on meil soojade talvede periood. Suve kohta ei saa aga kõige selle alusel midagi öelda. Võib tulla nii rekordsoe kui ka üsna jahe suvi, kaldega siiski sooja suve poole. Külm suvi pole seetõttu eriti tõenäone, et üheks eelduseks oleks väga külm (hiline) talv ning selgi juhul on selline suvi vaid üheks võimaluseks. Mäletatavasti oli 2002/03 aasta talv väga külm, kuid suvel oli ligi kuu aega jälle väga palav. Aasta varem oli talv väga hiline ja külmad kestsid juunini, ometigi oli juuli sajandi jooksul olnutest kuumim. August oli siiski märksa mõõdukam, kuid parajalt (üle keskmise) soe.
Nii või teisiti, külmenemine on ukse ees ja juba uuel nädalal läheb jahedaks. Seekord valgub lihtsalt külm õhk idast meieni. Kuna tsüklonaalset muutust ilmselt (veel) ei toimu, siis on talve püsimajäämine ikkagi väga küsitav (viimasel ajal on mitmelgi päeval Lapimaal palju soojem olnud kui Kesk-Euroopas või Türgi sisealadel).

neljapäev, 27. detsember 2007

Seened/loodus ja ilm

Täiendatud 28.12.2007.
Keda loodus rohkem huvitab, neil soovitan näiteks seeni otsima minna . Praegused niisked ja pehmed ilmad on kasvamiseks sobivad mõningatele seentele, eriti puuseentele. Mainida tasub juurepessu, külmakõrgest, talinigerikku, austerservikut ja mõnesid nahkise liike.
On teatatud, et arenema on hakanud limatünnikute viljakehad (täpsustangi, et siin ja edaspidi räägin seentest kui viljakehadest). Talvine soojus mõjutab eelkõige haruldasi ja huvitavaid seeni, mistõttu pole talvise pikema sulaga sugugi ülearune veidi looduses ringi vaadata. Tänagi avastasin mitmeid seeneliike kasvamas, mis polnud siiski haruldusteks. Tasub tähele panna, mis toimub.
Toon ära veel kommentaari ühele saates öeldud mõtte kohta. 23. detsembril oli eetris raadiosaade "Kuula rändajat" jõulueri. Hendrik Relve ütles, et talvel loodus ei kulge, vaid puhkab. Ma ei nõustu või nõustun selle mõttega vaid osaliselt. Suve lõpuks on taimedel-loomadel varud kogutud ning lehtede langetamise ajaks on taimed ning esimeste külmade saabumiseks ka paljud loomad puhkerežiimil. Taimed puhkavadki just sügisel. Oleks talv soe, hakkaksid nad arenema juba kohe ligikaudu uuel aastal (oleneb taimeliigist). Sooja talve puhul märkamegi seda arengut juba detsembris, sama kehtib ka seente ja mõnede loomade kohta. Sellest järeldub, et hoopis sügisel on loodus madalseisus. Samas, kui talv on külm, ei saa öelda näiteks, et novembris on loodus rohkem madalseisus kui veebruaris. Pigem ikka vastupidi. Külma kestes liigub loodus järjest enam vaikusesse, ent samas suureneb ka valmisolek ärkamisest.
Seega, kõik sõltub vaatepunktist ja vaatajast.

kolmapäev, 26. detsember 2007

Tugev lumi 26.12.2007

26. detsembril kl 19 hakkas Talinnas sadama lund, mis veel meenutab meie kuulumist Põhjamaadesse. Mingit erilist lumikatet kahjuks ei moodustunud ja arvatavasti ei kesta see üle mõne tunni, heal juhul järgmise päevani. Sadu saabus meile loodest ja liigub kagusse. Saju üleminekul (tegemist on ilmselt külma frondiga) ei muutu küll kuigipalju temperatuur, aga külmenemist pole oodata, siis kaob see vähene lumi ikkagi varsti ära. Praeguse ilmatüübi korral tähendab külm front mitte jahenemist, vaid veidi sademeid ja siis kuivema ilma saabumist. Tavapärase talve korral enamasti järsku temperatuurilangust.
Eesti ilm on alati huvitav!

Ilm ja loodus

Ehkki praegune ilm inimestele ei meeldi - eelistatakse ju ikkagi traditsioonilist talve, on tegelikult on selline ilm loodusele ülimalt soodne - pole ju liigset külma ega ka suurt sooja, mis meelitaks looduse kevadele. Lume puudumine soodustab metsloomade elu, kes ei peaks otsima toitu sügava lumikatte alt. Taimede jaoks on ilm pime ning puudub piisav soojus, et võiks alustada elutegevust. Samuti puuduvad suured tormid ja temperatuurikõikumised-sajud, mis taaskord säästavad loodust. Seega on ilm igati parim, mis olla võiks. Loodetavasti jääb see ka püsima.
Lähiaja ilmast. Järgneva paari päeva jooksul on küll ilm tormisem, kuid ei midagi erakordset. Ilm on hämar ja kergelt sajune. Heal juhul võib veidi lund tulla, aga see sulab väga kiiresti (enne jõule tuligi ju veidi lund, mis kohe sulas). On võimalik, et uus aasta on valge, ent püsivat talve ikkagi ei tundu tulevat. Kõik on muidu väga tore, kuid kui talv jääbki selliseks, võib halb kevad tulla (õhumassi siseenergia mõttes).

esmaspäev, 24. detsember 2007

Ac castellanus

Erilisteks pilvetüübiks on Ac castellanus. Need pilved võivad ilmuda kõige varem aprillis ja esineda veel oktoobriski. Castellanused pole kuigi haruldane pilvetüüp (aastal paarikümnel päeval, kui hästi läheb), ent tekketingimused, välimus jm asjaolud muudavad selle küllaltki eriliseks.
Need pilved ilmuvad ainult sooja õhumassi olemasolul ja viitavad enamasti II liiki külmale frondile. Loomulikult pole mingi erakordne sündmus ka muud võimalused (soe või okludeerunud front). Castellanused meenutavad saehambaid, tornikesi või lossi müüriserva, millest nad on oma nime ka saanud. Ilmuvad just siis, kui soojalaine hakkab lõppema.
Vahetevahel kaasneb ka äike. Seda nimetatakse castellanus-tüüpi äikeseks. Sellisel juhul on castellanused eriti hästi välja kujunenud. Aastate eest, kui mul oli kogemusi vähem, sain nende järgi ennustada äikese tulekut, kuid nüüd enam mitte. Asi on selles, et tollal tundsin ära castellanused vaid siis, kui nad olid eriti hästi välja kujunenud, millega kaasnes reeglina ka äike. Nüüd on mulle teada vähemalt mitut liiki castellanuseid ja tosinkond üleminekuvorme tavalistele altustele või pilverünkadele ja see ajab teinekord segadusse.
Internetist õnnestus mul avastada ka üks video castellanus äikesest. Kuna videod on tavaliselt fotodest märksa halvema kvaliteediga, on väga raske öelda, millega on täpselt tegemist, kuid sel korral pole kahtlustki. Pange tähele, et see äike ilmub järsku selgesse taevasse ja madalaid-tumedaid pilvi praktiliselt pole. Tegemist ei ole video väärvarjundite või tumedusfoonidega, vaid nii ongi.

pühapäev, 23. detsember 2007

Pilved ja ilmaennustamine

on kirjutatud pilvedest ning nende abil ilmaennustamisest. Üldiselt pole ilmaennustamine tänuväärne töö, kuid ilma hea tundmise korral saab ometigi midagi ette öelda.
Pidasin oluliseks täpsustada või isegi vigu parandada toodud leheküljel antud infot.

Pilvede kool

1. Pilvede klassifitseerimise ajaloost

Juba üsna vanast ajast püüti pilvi klassifitseerida ning ikka sarnasuste alusel. Kuni 19. sajandini võtsid vaid vähesed vaevaks tõsiselt tegeleda vastava klassifikatsiooni väljatöötamisega, et pilvedele anda teaduspõhised nimed.
Leiduski teadlasi, kelle tööd võeti arutlusele, kuid kahjuks puudus konsensus ja nii olidki pilvedel kas rahvapärased või parimal juhul omavahel kooskõlastamata nimed. Vähesed oskavad aimata, et sarnaselt paljude muude asjadega teaduses, möllasid ka meteoroloogias omad kired. Lõplikku selguse selles küsimuses tõi Inglise admiral Luke Howard, kes esitas 1802. aastal teaduspõhise klassifikatsiooni pilvedest. Tema liigitust ja nimesid, mis on ladina keeles ning rahvusvahelised, aktepteeritigi. Ta koostas pilveatlase, kus on joonised ühes ladinakeelse nimega.
Kihisarnased pilved nimetas ta stratus (ld. k. "kiht"); puhevil pilved cumulus (ld. k. "kuhi"); sulgjad pilved cirrus (ld. k. "juuksekihar") ja vihmapilved nimbus (ld. k. "tugev vihm"). Howardi süsteemis olid kasutusel neli põhilist pilvetüüpi ja neid nelja kombineerides sai alamliigid. 1887. aastal inglane Abercromby ja rootslane Hildebrandsson laiendasid Howardi esialgset süsteemi ja avaldasid klassifikatsiooni, mis väikeste muutustega on kasutusel tänapäevani.
2. Pilvede põhiliigid. Mis laadi ilma võime oodata?
Pilvi on võimalik klassifiteerida 3 viisil: a)Pilvede välise kuju järgi - morfoloogiline klassifikatsioon;
b)Pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - geneetiline klassifikatsioon;
c)Pilvede elementide agregaatoleku, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi - mikrofüüsikaline klassifikatsioon.
Ma lähtun, nagu praktikas enamasti, morfoloogilisest klassifikatsioonist ehk kuidas pilved välja näevad.
Pilved jaotatakse 4 klassi: I klass - ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel);
II klass - keskmise kõrgusega pilved (keskmised pilved), nende alus on tavaliselt maapinnast 2-6 km kõrgusel;
III klass - alumised pilved, aluse kõrgus 0-2 km ja eraldiseisev IV klass - vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsioonipilved, alus 0,8 - 2 km kõrgusel maapinnast.
I klass
Ülemised pilved asuvad väga kõrgel. Nende kõrgus oleneb geograafilisest laiuskraadist, poolustel on nad märksa madalam kui ekvaatoril. Eesti laiuskraadil asuvad nad umbes 7 km kõrgusel, kõikudes kilomeeter-paar siia-sinna vastavalt aastaajale ja õhumassi temperatuurile.
Üldiseloomustus. Tegemist on enamasti valgete ja kiulise ehitusega pilvedega. Nad paistavad suuremal või vähemal määral läbi ning Päike ja Kuu säilitavad teravad piirjooned. Ehkki ametlikult loetakse neid sademeid mitteandvateks pilvedeks, kuuluvad nad siiski sajupilvede hulka, sest sageli esineb nende pilvede puhul sademete eraldumis, mis ei jõua enamasti maapinnale (virga). Vahel harva, kui ilm on väga külm (enamasti juhtub seda Siberis) sajab neist ka kerget lund.
Liigid. Ülemiste pilvede hulka kuulub 3 põhiliiki: kiud-, kiudrünk-ja kiudkihtpilved. Need jagunevad väga paljudeks alaliikideks. Ka tehislikud pilved (lennukite kondensatsioonijäljed) kuuluvad kõrgpilvede hulka. Siis nimetatakse neid aviaticus või tractus.
Mis laadi ilma ootame? Tavaliselt on kõrgpilved kahe äärmuse indikaatoriteks. Enamasti näitavad nad stabiilse õhumassi olemasolu ning seega ilusa ilma püsimist. Kui nad kaovad, siis on ilma jahenemist oodata, ükskõik, kas saabuva öö või õhumassivahetuse tõttu. Nende teket soodustab järelikult päevane soojenemine. Kui neid ilmub taevasse järjest enam, eriti õhtul, võib oodata ilma halvenemist, kuid toetuda tuleb sellisel juhul muidugi jooksvale ilmaennustusele.
Vahel näitavad nad tugevate äikeste tekkevõimalust, seega väga tormist ja ohtlikku ilma. Sellisel juhul on nad seotud soojalainega ning erakordselt ilusad ja korrapärase kujuga, vastavalt õhumassisisesele turbulentsile (Eestis korduvalt 2007. aasta suvel). Ka jaheda ilma korral ennustavad ilusad ja mitmekesised kiudpilved halba ilma
II klass
Üldiseloomustus. Keskmised pilved on tihedamad kui ülemised ning Päike ei ole enam terava piirjoonega. Sageli on taevas suuremas osas pilves ning need pilved annavad ka mitmesuguseid nõrku sademeid. Mõned optilised nähtused on seotud keskmiste pilvedega.
Liigid. Põhilised on kõrgrünk-ja kõrgkihtpilved. Erilisteks pilvedeks on Ac castellanused, mis meenutavad tornikesi (castle, castell). Neid vaatleme eraldi peatükis. Omavahel kombineerudes moodustab seegi pilvklass mitmeid alamliike, kuid neid on siiski palju vähem kui teiste pilvede puhul.
Mis ilma ootame? Need pilved viitavad muutustele atmosfääris: järjest tihenev pilvemass viitab sajule, samuti on mõned keskpilvedest äikesekuulutajad, näiteks Ac floccused ja castellanused.
III klass
Üldiseloomustus. Need pilved on sageli ühtlased ja ilmetud, olles eriti iseloomulikud meie sügisele ja talvele. Madalate pilvedega kaasnevad ühtlased sademed. Inversioon põhjustab koos stratustega sageli udu või lihtsalt sombust ilma.
Liigid. Madalate pilvede vormirikkus on mõõdukas, olles suurem kiht-ja kihtrünkpilvedel. Kihtpilvedest on esindatud vaid kiht-ning kihtsajupilved, kust pärinevad laussademed.
Millist ilma ootame? Ka madalad pilved viitavad muutustele, kuid mõõdukatele või nõrkadele. Need pilved toovad kaasa sageli pikaajalise saju ja eriti talvisel ajal temperatuuritõusu. Kui kaanevad fractonimbused, on (soe) front lähedal ja ilm või üsna järsult muutuda.
IV klass
Üldiseloomustus. Need pilved on kõrgpilvedega võrreldaval määral kenad ning huvitavad. Vormirikkus on äärmiselt suur, kuid sageli põhjustavad nad nii silmailu ja rahu kui ka tormi. Esinevad enamasti soojal aastaajal.
Liigid. Kõrgpilvede kõrval üks vormirikkamaid klasse. Põhiliikideks on rünk-ja rünksajupilved. Huvitav on jälgida nende evolutsiooni Cu humilisest Cumulonimbogenitusteni. Erilisteks pilvevormideks on näiteks Cu con pileus, mammatus jt.
Millist ilma ootame? Ka need pilved viitavad rahutule atmosfäärile, kuid midagi väga pika aja peale nad ei näita. Ennustada saab enamasti vaid sama päeva ilma. Vastavalt sellele, mis kellajal ja kui kiiresti nad arenevad, võib öelda, milline on ilm pärastlõunal. Kui pilved ilmuvad teatud kellaajast hiljem ja kaovad õhtuks, on head ilma oodata, kui on juba varakult ning arenevad kiiresti, siis on ilm ebakindel, kuid see ei tähenda tingimata halba ilma. Tunnuseid on nende pilvede kohta vahest kõige rohkem ja huvitavamaid, seetõttu pole ruumi siin pikemalt midagi kirjeldada.
Täpsemalt pilvedest ja üldse ilmast-loodusest minu raamatus, kui see peaks nägema ilmavalgust.
Eraldi soovin siiski blogis vaatluse alla võtta castellanused.

neljapäev, 20. detsember 2007

Eksperiment

Niisiis, 21. detsembril 2007 lõppes ligi 3 aastat kestnud eksperiment. Tegemist oli inimeksperimendiga, mis põhines käitumismustrite uurimisel, sest inimesed on ju huvitavad. Muutujateks olid põhiliselt riietus ja mõningad käitumisjooned. 10. klass oli korrektsus, 11. muutuste aeg ja 12. halb aeg.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasa tõi see enamasti halba, kuid heaks küljeks oli inimeste tundmaõppimine. Eksperiment osutus seetõttu võimalikuks, et inimesed ei saa midagi aru, mis toimub (ega ma vist ka saaks, kui keegi nii teeks) ning et mul võime olla inimeste suhtes teatud määral ükskõikne (ei teki mingit tugevat sõprussidet vms, mida hiljem katkestada ei suudaks). Kirjapandu võib tunduda karm või ebaeetiline, kuid ütlen niipalju, et kedagi see ei mõjutanud halvasti, ainult kui siis mind.
Tulemuseks selgus, et inimesed reageerivad väga elavalt pisimuutustele, mis introveeritakse. Ekspressioon avaldub enamasti ebamäärases käitumises, mida ei saa täpselt ja õigesti tõlgendada. Täna öeldi mulle kõik näkku ja selguski, et ühes asjas olin eksinud, kuid hea meel on selles, et ülejäänu oli õige. Võimalik, et avaldan tulemused ja üldse kogu katse olemuse ning käigu raamatus, kui ikkagi see saab reaalsuseks.

kolmapäev, 19. detsember 2007

Küsimärkidega nädal

Käesolev nädal on mulle ebatavaline - mitte ühelgi päeval ei toimu praktiliselt mitte midagi kindlat. Varem pole tõepoolest nii olnud. Ikka olen hoolega läbi mõelnud vähemalt 2-3 päeva, mida teen või mis juhtuma hakkab. Nüüd aga, iga kord magama minnes, pole aimugi, mis täpselt juhtub, kindel on ainult kooli minek, aga edasi? Tunnid, päevaplaan - keegi ei tea. Omamoodi on huvitav, kuid ka segab, sest palju aega läheb planeerimatuse pärast tühja. Vähemalt olen paari uurimustööd jõudnud väga teha. Selline olukord kujunes, sest muutujaid on liiga palju, liiga palju sõltub ka teistest inimestest.
Ühele klassiõele rääkisin oma mõtetest pärast muusika järeltööd, mille sain üllatuslikult "5", mida ma üldiselt ei tee (mõtete rääkimine), et olen juba ammu mõelnud, kellega suhtlen pärast kooli edasi, et mõtlen alati kõik võimalused läbi ja muudki, selle peale kostis ta, et mõtlen üle. Osaliselt olen nõus, et pööran sageli valedele asjadele tähelepanu või õigemini mõtlen tõesti üle. Igal juhul, hetkel on väga huvitav, kusjuures ühstki sündmusest ei võta eriti osa - pole mulle vajalik.
Ilmast niipalju, et külmemaks läheb pärast jõule, ent mingit erilist lund ei tule. Enne jõule ja jõulude ajal ootab meid pisut vihma ja lörtsi. Kui lörts peaks tihedam olema, võib ju jõul valgegi olla. Enne elame üle aga ühe eriliselt sooja detsembrilõpu päeva (20.12. isegi kuni 8° sooja).

pühapäev, 16. detsember 2007

Raamat ilmast ja kogemustest

Mul on mõttes kirjutada raamat oma kogemustest seoses loodusega ja ilmaga. Mõte tekkis küllaltki spontaanselt, ent on kuu ajaga tugevalt kinnistunud. Raamat ei pruugi olla kuigi paks, kuid tähelepanu tahan pöörata just keelelisele rikkusele, väljendusele ning kogemuste võimalikult elutruult edasiandmise. Samuti võiks olla raamat ebastandartne, ükskõik kas selleks on ülesehitus, mõtted, mis ma kirja panen, ülesehitus vms.
Raamat võiks olla kas 2- või 3-osaline. Osa materjalist võtan blogist, see läheb suuremas osas raamatu lõppu. Ma ei arvagi, et tingimata peaksin laskma raamatu kirjastada, et mingit tulu teenida, kui asi niikaugele jõuab. Põhiline on lihtsalt kirjutamisrõõm ja eesmärgi saavutamine. Raamatut saaks kasutada ka õpikuna, loomulikult ebastandartsena.
Ilmast niipalju, et sombune ilm püsib. Tõsi, lähipäevil tuul tugevneb, siis võib ka veidi selgemaks minna. Jahenemist on oodata alles nädala lõpus, kuid pikemat külma pole ette näha. Lume võimalus on praktiliselt olematu.

laupäev, 15. detsember 2007

Detsember ja jõulud 2007

Sügis on olnud vähese lumega ning sagedaste suladega. Praegune sombune ilm on põhjustatud tugevast kõrgrõhust. Mida kõrgem õhurõhk, seda sombusem on üldjuhul talvine ilm. Ilusat sinitaevast võib näha kas külmalaine korral, kui kõrgrõhuväli pole kuigi tugev või tsükloni tagalas, kus tuul on sageli tugev ja õhurõhk madal, ehkki tõuseb.
Kahjuks on üsna kindel, et jõulud on mustad. Silmapiiril pole ühtegi sobivat tsüklonit, mis tooks lume, kuid on selliseid, mis toovad külmema ilma. Nii võib nädala keskel öösel olla hulga külmakraade, kuid aja joksul ilm jälle soojeneb ja võib käia õhukese talvejopega (temperatuur vastavalt min -10° ja +6°). Kui hästi läheb, võib külmema ilmaga veidi lund rannikualadel pudeneda. Sellisel juhul on maas ikkagi vaid lumekirme. Võib üsna kindel olla, et mingi aeg võtab ilm hoopis uue suuna ja nagu ikka, juhtub see enamasti alles uuel aastal. Kui keegi mäletab, tuletage möödunud aastat meelde.