53. nädala ilm (28.12.2020–3.01.2021)

Kommentaariumi viide

Sulailmaga ja tormine nädal, mis teiseks pooleks raugeb ja tasapisi uuesti külmeneb.

• 31.12.1978: kes mäletab? Siis oli Eestis kuni –42,6 °C! Seega oli 31.12.2020 meil soe nagu paradiisis: 0...2 °C. Aga 42,x a tagasi külmus vana-aasta õhtul isegi viin!
• Aastavahetusel paisus udu rekordiliseks. Pildil on vaade tänavale umbes 0:30 ehk pärast ilutulestikku: tekkinud suits ja tahm pakkus lisakondensatsioonituumakesi, mis aitasid udul tiheneda ja nähtavus langes lühikeseks ajaks alla 50 m:

Enda:  "Aga meie nägime pilvede vahelt kuud ja tähti vahepeal."

 – mina: "Vaat siis! Meil polnud midagi näha, ainult valgussähvatusi läbi uduloori. Pildil heledam koht on tänavalatern, mis asub maja ees."

Nädala alguses (28.12.2020) oli mitmeosaline madalrõhuala vallutanud suurema osa Euroopast ja selle megakeerise surve Venemaa kõrgrõhkkonnale jätkus. Kahe rõhuala piirimail kandus Eestisse soojem õhumass, kuid väga aeglaselt: õhutemperatuur tõusis õhtuks Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...3, ida pool 0...–1 °C-ni, kuid jäi siis püsima.
Vastasseisu tõttu oli väga tugev kagu- ja lõunatuul: sisemaal puhanguid üle 15, rannikul 20, merealadel kuni 22 m/s.
Mitmefaasiline sadu jõudis päeva jooksul, kuid see oli väga ebaühtlane ja vähene (alla 5 mm/d): Liivi lahe ümbruses ja saartel peamiselt vihm, mujal jäävihm ja lumi – seetõttu oli mitmel pool libedust. 

Ivo Aksli.  /---/ lubati jäävihma. Ja nüüd on see käes. Auto on nagu soomusauto. Trepid, teed, puud ja põõsad on nagu klaasiga kaetud. Libe! [28.12. õhtul Tartus]

Järgmisel päeval (29.12.) olulisi muutusi polnud. Madalrõhulohk liikus üle Läänemere põhja. Seetõttu oli pilves, kuid olulise sajuta ilm. Õhtul jõudis Lõuna-Eestisse nõrk vihma- või lumesadu, mis liikus põhja suunas.
Puhus kagu- ja idatuul 5–11, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 9–14, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C. Püsis libedus!

Ülikeerised 29.12. satelliitpildil(DWD).

30.12. tõi märkimisväärse ilmamuutuse, sest osatsüklon liikus Gotlandi lähistelt põhja: saartel ja Loode-Eestis sadas vihma, mis ennelõunal oli tugev, hiljem sadu lakkas; puhus valdavalt lõunakaartetuul (eelmisel päeval idakaarte-) 5–11, puhanguti 14, rannikul kuni 19 m/s, mis pärastlõunal nõrgenes järk-järgult.
Suurim muutus oli õhutemperatuuris, mis tõusis kõikjal 3...6 °C-ni, ja lumi sulas. Alates Liivi lahelt ilm selgines ja päike tuli välja, põhjaserva jõudis selginemine siiski alles õhtupimeduses.

Aastavahetuseks ei jäänud sellest lumest midagi järele, kuid kagunurgas sadas jõulude paiku pool meetrit lund ja uuel aastal ~25 cm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

31.12.2020 on rahuliku lõunakaartetuulega ja kohatise sajuga (nii vihma kui lund) ilm. Enamasti on pilves ja mitmel pool ka udune. Seekordne aastavahetuse ilutulestik on Teletornis, vt https://tinyurl.com/y95sj4md, kuid uduse ilma tõttu ei pruugi seda näha, ainult kuulda. Tallinn korraldas ilutulestikke siiski ka mujal: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Pealinna-ilutulestikud-lubavad-hajutatust-2?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35.

Sinine maailm Teletornist (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

1.01. ja 2.01.2021: Eestist ida pool olev madalrõhkkond liikus aeglaselt Soome kaguserva. See lõunatsüklon tõi üsna paksu lume idapiirile. Lääne pool püsis esialgu sajuta, kuid 2.01. õhtul levis lumesadu põhjast lõunasse. Tuul oli muutliku suunaga, ehkki öösel põhjakaartest ja 2.01. juba läänekaartest. Õhutemperatuur püsis 0...2 °C, kus sadas lund, oli napilt külmem.

Ilmakaardil on näha lõunatsüklon, mis idapiirile tõi lund (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/ilmakaart/).

3.01. ulatub Läänemerele Soome kaguosa kohal pöörleva ja hääbuva madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu on pilves ilm, sajab enamasti lund, saarte läänerannikul võimalik ka vihm, aga pärastlõunal saju tõenäosus väheneb. Puhub läänekaartetuul 3–8, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 m/s, kuid õhtu poole nõrgeneb ja on siis põhjakaartest. Õhutemperatuur on 0...–2, Lääne-Eesti rannikualadel kuni 2 °C. Teed on libedad!

Sven-Erik Enno. Kagu-Eestis on see talv küll üsna lumerohkelt alanud. Lasval oli eile jõulude ajal sadanud 20 sentimeetrisest lumevaibast veel umbes 10 sentimeetrit sulamata. Ja siis täna öösel tuli nii 16 sentimeetrit värsket lund sellele peale. Foto täna (2.01.) tehtud.

52. nädala ilm (21.–27.12.2020)

Kommentaariumi viide

• Hilissügiseselt soe ilm esialgu jätkub, kuid läheb külmemaks ja lumisemaks. 
• Jõgeva ilmavaatlejate 51. nädala kokkuvõte: https://www.looduskalender.ee/n/node/5104.
• Reedene ilmateade (avaldatud 18.12. kell 6):  https://ilm.ee/?518820.
• Jõuluilmateade https://ilm.ee/?518826. 
• Sündis jõuluime: Eveli raporteeris kagunurgast põlvini ulatuvast lumest (1 jalg on 30 cm), lund olevat nii palju, et autot ei suudeta lumest välja kaevata. Mis teha, Ilmataat on auru all!

Nädala algus tõi suurema saju vihmana eeskätt läänerannikule. Kui lääneservas oli päris soe, kuni 7-kraadine õhutemperatuur, siis ida pool sisemaal jahedam ilm; aeg-ajalt sadas vähest vihma või märga lund, mitmel pool oli udune.
Nädala vältel muutub ilm külmemaks ja lumisemaks. Seda võib pidada jõuluimeks, sest paistab et muu aeg on soe ja sulailmadega. Ilm hakkas muutuma juba 22.12., kui aktiivne madalrõhulohk liikus üle Läänemere kirdesse. See toob enamasti lund, vaid päris mere ääres on sadu vesisem ja võib üksnes vihmana tulla. Sadu jõudis hilisõhtul saartele vihmana, sisemaale öösel ja muutus lumeks. Sajuhulk jääb <5 mm/d, mis tähendab, et üle 5 cm lund oodata ei ole.
Seejärel soojust enam juurde ei tule ja õhumass hakkab jahtuma. Kuni 26.12. on siiski pigem sulailm, vaid kõrgustikel ja ehk ka sisemaal võib õhutemperatuur jääda 0...–2 °C, ja kui sajab, siis ilmselt lund, kuid sajukogus pole suur ehk lumena paar cm [peab küll ütlema, et seekord nii ei läinud: mõnes kohas, eeskätt idapiiril, sadas kuni 30 cm lund, ja ka pealinnas oli 25.12. hommikul sadu ajuti tihe, ehkki maha palju ei jäänud].
Arvatavasti ei ole see külmenemine siiski püsiv, vaid mõni päev hiljem läheb jälle soojemaks ja praeguse seisuga ka tormiseks. Seega, nagu ikka – elame-näeme!

Pilvine vaade pilvepiirilt (kaamera kõrgus 180 m merepinnast, https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).

Nädal üllatas ka enam kui –40-kraadise õhutemperatuuriga Lapimaal:

Kes leiab siit viina külmumise temperatuuri? (http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmini.php?region=fi)

 

Rekordsuur õhutemperatuuri- ja õhumasside kontrast tekitas ka ühe suurima ilmamuutuse ja -mustri 1993. a jaanuari Braeri tormi ja 2008. a novembri rekordilise lumetormi Irmala kõrval (Infrapunane pilt |Riigi Ilmateenistus).

51. nädala ilm (14.–20.12.2020)

Kommentaariumi viide

Palume täita kliimateemaline küsimustik https://tinyurl.com/yxdmrf47.

Eelmises postituses on satelliitpiltide all juttu detsembri päikeselisusest. Tõepoolest, lõppev nädal üllatas ohtra päikesepaistega. Võib arvata, et detsembri päikesenorm tuli täis ja uue aastani päikest eriti ei näe. Kui aga peaks tulema kasvõi veel üks päikeseline päev, siis see ilmselt ületab 2015. a uskumatult päikeselise detsembri, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/.
Sellist päikeseküllust ja karget, kuid lumeta talveilma võimaldas Venemaal püsinud ülivõimas antitsüklon, mis nihkus üha kaugemale itta Kashastani kohale. Selle mõju oli nädala alguseks peaaegu kadunud, üksnes kagu- ja idatuul andis veel rõhkkonna mõjust märku.
15. ja 16. detsembril levis soe ilm tasapisi itta, nii et saartel sadas vihma ja sooja oli kuni 7 kraadi, aga ida pool sisemaal null kraadi ümbruses ja sadas vähest lund. Järgmisel päeval oli hilissügiseselt soe ilm juba üle kogu maa levinud, lumi ja jää sulasid. 18.12. oli küll sisemaal jahedam, aga järgmine päev tõi 5 ja enama kraadise soojuse juba kõikjale. Selline soe ja udune ilm püsis nädala lõpuni.

Intensiivne antitsüklon eemaldumas itta. Suvisel ajal ei ole vist küll mitte kunagi nii kõrget õhurõhku maalähedases õhukihis (kuni 1046 hPa ilmakaardi paremas servas), sest kuiv ja külm õhk on tihedam, kui soe ja niiske, avaldades seega pinnaühikule suuremat rõhku (DWD).

Uus nädal algas veel talviselt kargelt, aga ülejäänud päevad tulid vesised ja väga soojad: detsembrikuumus võib kerkida 7 kraadini (sisemaal on enamik ajast 0...3 °C, kuid nädala lõpus läks sealgi soojemaks). Silmapiiril paistab tekkivat uus antitsüklon, kuid see ei hoia ilma kargena, vaid lõunakaartest tuleb niisket soojust. 
Kas see on hea või halb? Ilmselt oleneb, kellelt küsida. Tänane vestlus tuttavaga näitas, et hea oleks –5 kraadi ja käputäis lund mõneks nädalaks. Seega talle porine soojus talvekuudel ei meeldi. Samas paljudele on soojus jällegi väga meeldiv. Siiski, isegi kui on vahemereline soojus, siis loodusliku valguse vähesus mõjub mõnedele inimestele negatiivselt – jah, see teema kerkis valgusreostusega seoses esile, täpsemalt küsimusega, kas ja milliseid positiivseid aspekte võiks valgusreostusel olla. Rootsi suitsidoloogid (enesetaputeadlased) on seda uurinud. Tõepoolest, osa inimestest on mõjutatud sesoonsest (hooajalisest) meeleoluhäirest, millel on kohane ingliskeelne lühend – SAD, mis eesti keeles tähendab kurb, vt https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/seasonal-affective-disorder/symptoms-causes/syc-20364651. Paraku ei ole valgusreostusel leevendavat ega ravivat efekti, sest sel pole loodusliku päevavalgusega võrreldavat kvaliteeti. 

50. nädala ilm (7.–13.12.2020)

Kommentaariumi viide

Satelliitpiltide all on lõik detsembri päikeselisusest.

Kuna blogi lugejad on muutunud rahutuks ja huvi ilmastiku vastu on ülisuur, ei saa vältimatut edasi lükata. Paraku on nädala esimene pool tüüpiliselt kõige kiirem ja hullumeelsem aeg, lisaks on alanud eksamiperiood, nii et ...

Kanal 2 on teinud intervjuu jaanipäeva ilmast. See läheb eetrisse 1. jaanuaril 2021 kell 19:00. Samuti tundis Retro FM huvi jõulude ilma vastu ja üldisemalt sellest, mis saab talvest edasi. Ja siis Maaleht ... Kel huvi, saavad sealt kätte kogu lugemismaterjali.
Eriti vapustav oli tähelepanutorm seoses valgusreostuse ja pesu kuivatamisega talvel vabas õhus, mille lihtsustatud versioon on saadaval vastavalt https://drive.google.com/file/d/1Cip2Fg33MHTE_YpNnnsfMoj9qA_RjgeX/view ja https://drive.google.com/file/d/1xx4jYeLCIQ0KZxiOO-JpUn0mFyhMXBiT/view. 

 

Maismaa kohal punakas ja veekogude kohal rohekas toon on paduselge (absoluutselt) pilvitu taevas. On näha, et kõrgrõhkkonna lääneservas on niiskusraja, mis määrab pilvisuse. 9.12. satelliitpildid Läänemere regioonis (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/).

50. nädal oli päikeseline ja rahulik; tegemist oli kagutava ilmaga. Sademeid oli minimaalselt, sest Venemaal valitsenud tugev antitsüklon kindlustas kuiva õhu ja mitmel päeval ka selge ilma, nii et vaatamata miinuskraadidele jäi maa valdavalt mustaks. Reedeks (11.12.) saabus kagutuulega sulailm, mis püsis järgmise keskpäevani, kui kagust saabusid miinuskraadid.
Tõenäoliselt on detsembri päikesenorm täis: eelmise detsembri kokkuvõttest loeme: /---/"Eesti keskmisena oli päikesepaistet 16 tundi, mis on 78% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi)." Seega võib arvata, et aasta lõpuni päikest eriti ei näe. 2015. a detsember oli uskumatult päikeseline: "Eesti keskmisena oli päikesepaistet 39 tundi, mis on 184% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi)."
Vanade kliimanormidega võrreldes on detsember läinud keskmiselt 1 tunni võrra päikeselisemaks, sest 2014. a detsembri kohta on seal kirjas: "Eesti keskmisena oli päikesepaistet 20 tundi (paljuaastane keskmine 20 tundi)."

Detsembri esimeses pooles valitsevat üliintensiivset ja ulatuslikku kõrgrõhkkonda (õhurõhk keskmes kuni 1050 hPa) ei osanud veel kuu aega tagasi keegi ette näha. Nt kirjutas M .Kaasik 4. nov nii: "Kesk-Euroopas püsib kõrgrõhuala. Madalrõhkkonnad liiguvad Põhja-Atlandilt üle Skandinaavia Venemaale. Baltimaadel vahelduvad madalrõhulohud ja kõrgrõhuharjad toovad meile pehmet, kuid mitte pidevalt sula ilma ja mõõdukalt sademeid. Ida-Eestis kujuneb tasapisi lumikate, lääne pool veel mitte." Kuid läks teisiti ja nüüd on tal uues prognoosis Siberi kõrgrõhhkonna ulatumist Läänemereni mainitud, kuid see tähendab lõunavoolu ja seega mitte kuigi külma ilma (kuni –10 °C öösiti). Selle kõrgrõhkkonna mõju on näha ka NOAA kuuprognoosis: kõrvalekalle klimaatilisest normist https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif.

Ilmateenistuse prognoos AK uudistesaate raames ööl vastu 9.12.2020 kohta (ilmateadet vt täispikkuses https://www.err.ee/1201969/kulm-ilm-jatkub).

See kõrgrõhkkond on nõrgenemas ja liikumas kaugemale itta Venemaa keskoblastite ja Kashastani kohale, kuid selle lääneserv jääb siiski Venemaa lääneosa kohale. Seetõttu püsib lõunavool, kuid niiskust tuleb lisaks: ilm läheb pilvisemaks (kuni reedeni ehk 10.12. on suhteliselt selge, v.a saartel), reedest alates on sombune ehk niiskus ja nullilähedane õhutemperatuur soosib libedust, jäite-kiilasjää teket.
Pärast kuu keskpaika paistab, et Siberi kõrgrõhkkonnal ei ole Läänemere äärde enam asja, nii et mõjule pääseb niiskem ja soojem ilm. Arvatavasti saab sisemaal ja kõrgustikel maa valgeks, sest rekordsooja ilma ka detsembri teises pooles ette näha pole (erinevalt novembrist) ja seal on maa vast kauem kui päevaks valge. Saartel ja läänerannikul on lumikatte püsimajäämine siiski ebatõenäoline.
Valgete jõulude tõenäosust võib hinnata saarte läänerannikul 10–15%, Eesti lääneosas ~25%, sisemaal ligi 40% ja sisemaa kõrgustikel ~55%. Kuid need on siiski üsna suure määramatusega arvud (hinnangud) – näiteks muidu üldise sulailma taustal võib sattuda mõni suur lumesadu või ajutine ilma külmenemine just jõuludele, millega peab arvestama.
Kokkuvõtlikult on detsembri teine pool pigem sagedaste sulailmadega kui püsivalt miinuskraadidega, ja püsiva lumikatte lootus on eeskätt sisemaa kõrgustel ja sedagi pärast 20.12. Jõulude paiku pakuks, et õhutemperatuur on –3...2 °C, kui ilm selgem, võib ka –7 °C olla, seega pehme talveilm või kerge sula. Sademete tõenäosus (loodetavasti lumi, saartel siiski tõenäoliselt vihm) on üle 50%.
Jaanuaris paistab, et ülekaalus on tugev läänevool, sagedased on tormid ja vihmasajud, kuid mitte nii äärmuslikult kui läinud talvel. Siberi kõrgrõhkkonna taastumist uued andmed ette ei näe, vt nt NOAA https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd2.gif, samas kõrgrõhkkondade käitumist on raskem prognoosida – nad võivad ootamatult kuhugi suunas laieneda, või laguneda või jääda nädalateks ühe koha peale püsima, suunates madalrõhkkondi mööda äärealu liikuma. Näide: 2011. a hilissügis oli aastavahetuseni soe, ajuti kuni 10 °C, ja tormine. Kuid pärast aastavahetust laienes Siberi kõrgrõhkkond ootamatult Atlandi ookeanini, muutes sulailma pakaseliseks ja esialgne sooja talve prognoos lendas vastu taevast. Seda ei osanud keegi isegi veel detsembris ette näha. Seega kuigi prognoos on sarnaselt mulluse talvega väga soe ja niiske, juhtub eeskätt kõrgrõhkkonna käitumisega seoses ootamatusi. Seega elame-näeme!

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2020)

Kommentaariumi viide

Esialgu rahuliku ilmaga, kuid hiljem üha tugevneva tuulega nädal.
Reedel avaldatud nädalaprognoos https://ilm.ee/?518799. Selle juurde ilmus laupäeval (5.12.) kommentaar: "On sügis/hilissügis ning siis talv. Mingit eeltalve pole olemas." Tuttavaga arutades muidugi saab lause keeleliselt paremaks üsna lihtsasti: "On sügis / hilissügis ja siis talv./---/"  (kaldkriipsu ette ja taha tühik, ningitamisest arvamuslugu, mis aktuaalne tänapäevani https://epl.delfi.ee/kultuur/keelemote-seletamatu-kihk-mis-sunnib-uha-enam-ningitama?id=51177622).
Aga eeltalve küsimus. Sellest on pikemalt juttu http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html. Sealt võib osundada J. Jaagust: "/---/See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks." ja veel kokkuvõtteks: ... selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 
Klimaatilised 8 aastaaega on lühidalt ja lihtsustatult määratletud ja kirjeldatud http://aiandus.ee/art_loe.php?id=30 (varasem täpsem käsitus vkg-s ei ole veebis enam kättesaadav, aga trükis on olemas https://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-kliima-minevikus-ja-t%C3%A4nap%C3%A4eval/48961/et?isbn=9789949323241). 

***

48. nädal lõppes ja 49. algas E-tüübiga (selgitusi vt allpool), mida iseloomustas Venemaalt lähtunud kõrgrõhuhari Skandinaavias ja Eestist lõuna poole jäänud madalrõhkkond (ilmselt lõunatsüklon). Seetõttu valitses idavool ja nii pilved kui sajualad liikusid idast läände (tavaliselt on vastupidi). See tõi ka õhukese lumekihi. Teisipäevaks asendus idavool lõunavooluga, tuues soojema ilma ja lume sulamise.
Kesknädalaks ilm selgines mitmel pool, tuul oli valdavalt nõrk ja kõrgrõhuhari tugevnes. See tõi õhutemperatuuri languse, nii et 2.12. hommikuks olid mitmel pool miinuskraadid, üksnes pilvisema taeva all püsis õhutemperatuur plusspoolel. Keskpäevaks selgines taevas ka loodeservas ja õhusoe langes alla 0 °C. Siiski muutus pilvisus päeva vältel oluliselt, nii et täiesti selge polnud taevas päeva ja õhtu jooksul kuskil. 

Prognoos nädala teiseks pooleks. Venemaal tugevneva kõrgrõhkkonna ja seda lääne poolt survestavate madalrõhkkondade mõjul lõunavool üha tugevneb, tuues vahemerelise õhumassi kaasa. Seetõttu lõõtsub päevade kaupa tugev kagutuul, kuid suuremat sadu ei tule. Kahjuks (?) on praegusel hilissügisesel ajal õhk ikkagi kõle (mandril õhk jahtub), olgugi et valitsevad plusskraadid ja õhk on pärit Vahe- ja Mustalt merelt. Elame-näeme!

Uus nädal algab selge ja külmeneva ilmaga:

Meteoblue prognoos Tallinnale

Põletavalt aktuaalseks teemaks on praegusel pimedal ajal muutunud valgusreostus. Nädala eest Maa Elus ilmunud artikkel tekitas elavat vastukaja ja tähelepanutormi. Seda teemat on Eestis vähe uuritud, aga midagi siiski https://leht.postimees.ee/7059822/marko-magi-uha-valgemad-ood-panevad-linnaloomad-ja-linnud-teistmoodi-kaituma, välismaalt https://besjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1365-2745.12551. 

Tsirkulatsioon ehk üldine õhuringlus on suurte ja suhteliselt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.

Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on juba ainuüksi Euroopa kohta rohkesti koostatud. Kuigi Eesti kohta on välja töötatud ka nn kodumaine tsirkulatsioonikäsitus (publikatsioonid Post, P.; Tuulik, J.; Truija, V. 2001–2003), eelistan kõige rohkem tsirkulatsioonide kolmest jaotust ehk Wangenheimi-Girsi klassifikatsiooni, mis on küll üsna üldine, samas sobib hästi Ida-Euroopa, sh Eesti kontekstis, selgitades ja aidates mõista siinset ilmastikku ja selle tagamaid. Selles käsituses on (Ida-) Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsiooni makrotüüpi (vormi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest;  vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast;  vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. 

48. nädala ilm (23.–29.11.2020)

Kommentaariumi viide

Muutlik nädal. Hilissügis kipub võitlusse eeltalvega. Lund on sügise vältel mõnel pool kuni 3 päeval juba sadanud, aga see on hiljemalt päevaga siiski ära sulanud. Seega on tegu ikkagi hilissügisega.
Hilissügis pressis viimase paari päevaga (kolmapäev ja neljapäev) veel kuni 10-kraadise sooja välja, kuid reedega ilm muutus ja on nüüd märksa kargem. Mõnes kohas sadas ka lund, kuid sajukogus polnud kuigi suur ja lumi maha ei jäänud. Juba reede õhtul asendus paigutine kuiv lumi vihmaga. 
Pühapäevaks külmenes ilm uuesti, nii et kohati oli suuremas osas päevast õhutemperatuur miinuspoolel. Alates Ida-Eestist lubati sadu, Ilmateenistus (kergelt modifitseeritud): "Pilves, selgimistega ilm, sajuala levib Ida-Eestist läände, enamasti sajab lund. Puhub idakaartetuul 1–7, põhjarannikul kirdetuul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on –2...2 °C."
Seda juhtub harva, et alatest idast hakkab sadama. Kuna praegu valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon ehk ida- või kaguvool, siis liiguvad pilved ja sajualad idast läände. Ilmakaardil on näha, et Skandinaaviasse ulatub terav kõrgrõhuhari, aga lõunas on madalrõhkkond (ilmselt lõunatsüklon). Nende piirimail siis valitseb idavool.

NOAA: jaanuar jälle rekordiliselt soe? (https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html). 

Taliteraviljapõllud rohetavad ja metsad on raagus 22. novembril (Vello Kepparti foto, https://www.looduskalender.ee/n/node/5032). 

47. nädala ilm (16.–22.11.2020)

Kommentaariumi viide

Soe ja vesine nädal. Õhutemperatuur läheneb rekordile: prognoositakse kuni 12 kraadi, aga päevarekordid jäävad madalamaks https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Elame-näeme!
Mis siis tegelikult juhtus? Paugununnurodi. Eks aeg annab arutust ... Aga nüüd asja juurde. Jõgeva ilmavaatlejad andsid teada: Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul tavapärasest kõrgemana.
Vaatlusaastate (1922-2019) keskmise järgi on langenud siinkandis ööpäeva keskmine õhutemperatuur kadripäeva paiku juba püsivalt alla null kraadi. Lõppenud nädalal aga kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 0,4…9,3 kraadi piires.
Neljapäeval (19.11.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 11,2 kraadini. Varem ei ole nii hilisel kuupäeval Jõgeval sellist kõrget termomeetrinäitu registreeritud.
See kehtib ka ülejäänud Eesti kohta: nädala jooksul läks soojemaks, päädides 19.11. kuni 12-kraadise soojusega, oli vihmane ja tuuline, v.a 18.11., kui päev oli kuivem ja vaiksem. Nädala lõpp oli jahedam, kuid lõppes tormiga.

Kariibi merel tekkis orkaan Iota, mis sai jooksva hooaja tugevaimaks tormiks, tugevnedes  5. kat orkaanini, kus 1-min keskmine tuule kiirus ulatus 260 km/h, puhangud aga kuni 320 km/h, mis on lähedal kolmandikule helikiirusest, vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Iota. Sellise tugevusega torm sai tekkida, sest merevesi on seal tulikuum, ulatudes 30 °C-ni. Eestis ei ole iialgi nii vägevaid torme, isegi 2005. a jaanuaritorm kahvatub selle kõrval.

Atlandi ookean 16.11., täpsemalt https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2. 

Iota 16.11. 5. kat orkaanina. Tormi intensiivsust näitab peaaegu täiuslik silm: võiks öelda, et aksisümmeetriline (NOAA). Tugevamad on olnud vaid nt Tip ja Patricia, vt https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia.

46. nädala ilm (9.–15.11.2020)

Kommentaariumi viide

Nädala esimene pool oli tõsine hullumaja. Keskpaiku hakkas olukord rahunema ja on võimalik jälle kirjutada.

Mõõdukalt soe ja rahulik nädal.

Kuigi nädala alguses püsis ilm soe (5...10 kraadi), saabusid üle pika aja ka öökülmad, sest kõrgrõhkkonna mõjul läks ilm selgemaks ja kuivemaks. Ranniku ääres ja kui taevas jäi pilve, õhus öökülma ei registreeritud. 11.11. õhtupoolikul läks üle Tartu ränk hoovihm (radaril oranž kaja; novembri kohta ehk suhteline), kuid äikest sellega ei kaasnenud.
Rahulik ja olulise sajuta ilm püsib nädala lõpuni. Kuigi kõrgrõhkkond esialgu veel ei eemaldu, läheb tuul tugevamaks. Öökülmaoht on väike, sest ilm on pilves, v.a seal, kus selgem (Virumaal ilm selgines ja nt Narvas registreeriti 14.11. ligi –5 °C).

Üllatavalt ränk hoovihm 11.11. õhtupoolikul Tartus. Külalistega (toimus Prima Vista kirjandusfestival) oli arutelu, ega see pole Uwe Laubiga seotud https://www.rahvaraamat.ee/p/torm/1290452/et?isbn=9789949631810. 

Atlandi ookean podiseb jätkuvalt nagu põrgukatel, purustades aegade rekordeid: tekkis troopiline torm Theta ja orkaan Iota (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2). Iota tabab paari päevaga sama kohta, kus Eta ligi kahe nädala eest: Nicaragua ja Honduurase piiriala. Järjekordselt võib Iota paisuda 4. kat orkaaniks.

Lund ja talvist ilma ei paista niipea, ilmselt mitte enne detsembrit. Ilm pole küll rekordsoe, sest kuigi on, siis on see mandri kohalt saabuv õhk ja praeguseks ajaks jahtunud. Aga paljude plusskraadidega on lume asemel ikkagi vihm (juhul, kui midagi sajab).
Ilma külmenemiseks on võimalus detsembri alguses. Kahjuks on selle ilmamuutuse usaldusväärsus väga madal, vaid ca 10%. Pikaajalised arvutused näitavad viimase kahe nädala trendina seda, et talv ei tule rekordiliselt soe. Seega lund näeme eelmisest talvest märksa enam. Võib nõustuda Metsataadi ja Marko Kaasiku prognoosiga: "Uus prognoos lubab soojapoolset hilissügist ja pehmepoolset talve, mis on siiski mõnevõrra külmem, kui kahe viimase kuu prognoos näitas."
Lume ja valgete jõulude võimalus on ikka suurim kõrgustikel ja sisemaal. Arvutused ja ilmamudelid näitavad, et saartel ja läänerannikul on valgete jõulude tõenäosus ~15–20%, sisemaal 45% ja sisemaa kõrgustikel (Otepää, Haanja ja Jõhvi) koguni kuni 50:50. Kahjuks ei võimalda see üksiksündmuste ettenägemist: kui juhtub lumetorm just jõulude ajal, on ilmselt maa igal pool valge, isegi kui ümbritsev aeg on vesine ja soe. Seega elame-näeme!

45. nädala ilm (2.–8.11.2020)

Kommentaariumi viide

Rekordsoe nädal. Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei, kes on 1970. a katkematult ilma kirja pannud (seega täitub 50. vaatlusaasta), ütles nii: "Oktoober 2020 kujunes mul minu vaatluste ajaloo kõige soojemaks oktoobriks ! 2015 aasta 3.novembril on Alatskivil olnud +12,5". Sven mainis, et Saksamaal tuleb 19...24 kraadi sooja, kuid ei usu, et Eestis küünib soojus 15 kraadini. Seega, elame-näeme!

Kas 3. november tuleb rekordiliselt soe? (https://tinyurl.com/ybqq7p9b).

Tulemus: Saksamaal küündis kuumus jahmatavad 23 kraadini. Eestisse jõudis sellest ka üsna suur osa: 3.11. oli kuni 14 kraadi. Järgmised paar päeva olid küll jahedamad, aga ikkagi 10-kraadise soojaga. Uuesti lähenes õhutemperatuur 14 kraadile 6.11. Nädala lõpp selles osas erilist muutust ei toonud. Tihti sadas, aga mitte palju.

Jõgevalt:  Väga soojad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 5…9 kraadi piires, mis ületas vaatlusaastate keskmisi näitajaid 2…6 kraadi võrra.

Kõige külmem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,6 kraadini ja kõige soojemaks kujunes teisipäev, kui termomeetri kõrgeim näit küündis 13,1 kraadini.

Teisipäeval registreeritud maksimaalne õhutemperatuur andis Jõgeva ilmajaama vaatlusritta uue novembri rekordi. Senine viimase 98 aasta novembrikuu maksimaalne õhutemperatuur (12,7 °C) pandi kirja 1967. aastal.

Osad vahtrad olid nädala alguses (3.11.) veel kollased. Vello Kepparti foto

***

Kariibi merel tekkis orkaan Eta. See on nn kõigi aegade rekord (võib olla 5000 aastat tagasi oli troopilisi tsükloneid veel enam kalendriaasta kohta, aga keegi ei jälginud ega kirjutanud neid üles). 2005. aastal oli küll torme rohkem (31), aga praegu on aasta poole peal ja juba 29 tormi on tekkinud. Küllap tekib neid veel.

Eta sattus olema ebatavaliselt soodsates tingimustes ja tugevnes ööpäevaga troopilisest tormist 4. kategooria orkaanini:

Eta 2.11. õhtul kiiresti tugevnemas (NHC).

Eta 3.11. umbes 4,9-kat orkaanina (NOAA).

44. nädala ilm (26.–32.10.2020)

Kommentaariumi viide

Ebatavaliselt soe nädal: tekkis isegi tunne, et Eesti on sattunud Vahemere kanti, kuid vähene valgus näitas, et siiski on geograafiline asukoht jäänud endiseks.
Tuttavatega on seda tavatu soojuse teemat arutades selgunud, et arvamused jagunevad umbes pooleks: ühed neist soovivad kuudepikkust pori ja pimedust, sest siis on soe ja küttearved väikesed, teised eelistavad lund ja miinuskraade, sest siis on valgem ja haiguste-kahjurite levik vähesem. Kui vähemalt 10-kraadine soe jääks püsima, võiks sellega isegi leppida, sest 0-lähedane õhutemperatuur on sellest nirum, olgugi et selline vahemereline soojus tähendab enam sombuseid ilmu (niiskuse vastu ei ole midagi, pigem on väga kuiv õhk ebasoodne, aga virisemist on kindlasti rohkem kuulda).
Praegu paistab, et esialgu jääb vähemalt 10-kraadine õhusoe püsima, aga seda kindlasti mitte väga kauaks, sest see tähendaks, et kolm kuud järjest tuleks üha uusi soojarekordeid. Elame-näeme!

Nädal algas tõusva õhutemperatuuriga. Läänes püsinud aktiivse tsükloni ja Venemaale kinnistunud intensiivse antitsükloni vastasseisus tõi tugev lõunavool vahemerelise soojuse Läänemereni. Eestisse prognoositi kuni 14-kraadist õhusooja, ent jäi sellest siiski kraadi võrra madalamaks. Ilm muutus vihmaseks. 

Vaateid Tallinna Teletornist 31.10. (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

Atlandi põhjaossa jõudis parasvöötmeliseks muutunud orkaan Epsilon, millega seostati lisasoojust. Kuigi tsüklon oli ebatavaliselt sügav (minimaalne õhurõhk ~940 hPa lähedal), jäi see siiski liiga kaugele ega mõjutanud Eestit. Tähtsamaks jäi ikka Venemaa intensiivne antitsüklon ja ka Läänemerel paaril päeval püsinud meridionaalne frontaalvöönd.
See -vöönd liikus 28.10. jooksul üle Eesti, tuues rohke saju. Prognoositi ka õhu jahtumist, kuigi see kulges aeglaselt ja ikka ulatus õhusoe veel nii 29. kui 30.10. 10 kraadi lähedale, saartel ja kohati rannikul enamgi.
Nädala lõpu poole jäi Eesti väheaktiivsesse rõhuvälja. Seetõttu tuul vaibus. Üle Eesti liikunud täituv osatsüklon tõi niiskust. Koos jahtumisega tekitas see laialdaselt udu, mis kohati küündis rekordiliseni. Udu intensiivsus oli suurim öötundidel ja andis järele alles päris nädala lõpuks (Virumaal oli udu ja 0-lähedane õhutemperatuur siiski veel ka 1.11. hommikul).
31.10., mida peetakse Halloweeniks, tekitas küsimusi õhtul idataevas rippunud arusaamatult suur ja lopergune kuu. Oli tuttavaid, kes läksid seda haruldast nähtust pildistama, sest Kuu pidavat olema sinine, vt nimetuse järgi: https://earthsky.org/astronomy-essentials/when-is-the-next-blue-moon. Ometigi pöörduti pettunult tagasi, sest Kuu oli hoopiski kollakas. Pidin selgitama, et õhus olev niiskus jms aerosool muudab esialgse sinaka või valge valguse kollakaks ja punakaks, eriti kui taevakeha on horisondi lähedal. Sinikuu tähendab seda, et kui ühes kalendrikuus on kaks täiskuud, nimetatakse teist siniseks. Kui Kuu juhtub olema Maale ebatavaliselt lähedalt, siis on see ülikuu.

31.10. varahommiku tänavad Tallinna kesklinna kaamerast vaadates (http://www.tallinn.info/webcam/)

Küsimusi tekitanud sinikuu jäi Laagris pilvede taha. 31.10. hilisõhtu, mobiilifoto.

43. nädala ilm (19.–25.10.2020)

Kommentaariumi viide

Turvaanalüütikud kuulutasid blogi lõplikult turvaliseks alles nüüd, nii et saab jälle edasi minna.

Nädal algas külmalt: 19.10. tõi mitmele poole esimese lumesaju. Mõnel pool oli ainult nõrk märja lume sadu, aga oli kohti, kus tekkis mitme cm paksune lumekiht, mis võimaldas ehitada lumememmi jms. Kuid see lumi sulas õhtuks. Üksikutes kohtades oli äikest, vt kaarti.
Õhutemperatuur püsis 19.10. lõunani 0 °C lähedal, aga päeva teises pooles pilvisus hõrenes ja päikese mõjul tõusis õhutemperatuur siiski enamikes kohtades 5 °C lähedale või kõrgemale, mistõttu lumi sulas. 
Külma õhumassi mõjul ja selgineva taeva all langes 20.10. öösel mõnel pool õhutemperatuur õhus alla 0 °C, nt Jõhvis ja Jõgeval vähemalt –2 °C-ni. 20.10. päeval tõi ilmamuutus soojema õhumassi, nii et õhutemperatuur lähenes lääneservas 10 °C-le, oli vihmahooge. Esialgu jagus ka päikesepaistet; õhtul tekkis halo. 
21.10. päev oli juba valdavalt soe ja vihmane. Õhutemperatuur tõusis kohati lääneservas juba üle 10 kraadi piiri, üksnes Virumaal jäi 5 °C lähedale või isegi madalamaks (Narvas). Siiski oli Jõgeva- ja Virumaal veel tugevat öökülma. Jõgeva ilmakokkuvõttest: Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl (juba enne keskööd) langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval –2,1 kraadini, mis oli selle sügise esimene tugev (<–2 °C) öökülm siinkandis. Kell kaks öösel hakkas juba vihma sadama ja kolmapäeva hommikuks tõusis termomeetrinäit kolme soojakraadini.
Aga neid öökülmi kummalgi ööl ei juhtunud kaugeltki kõikjal, nii et ikka veel ei olnud üsnagi mitmel pool õiget öökülma.
22.10. oli kõikjal väga soe (üle 10 kraadi) ja tugevalt vihmane (enamikes kohtades üle 10 mm/d). Tekkis tunne, et kevad või suvi on uuesti tagasi. Hommikul oli veel õhk kõledavõitu arvatavasti suurest õhuniiskusest, aga õhtupimeduses võis juba tunda vahemerelist soojust. Soojuse ja ilmamuutuse tõi kaasa edelast Soome lõunaossa liikunud aktiivne tsüklon.
23.10. oli soojuselt sarnane, kuid mitte enam nii vihmane; päeva teises pooles pilvisus hõrenes ja oli ka päikest näha. 
24.10. päeva esimene pool oli peamiselt sajuta ja kohati päikeseline. Päeva jooksul pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama (õhtul). Õhk enam nii soe, kui kahel eelneval päeval, enam polnud, aga siiski  kraad üle või alla 10 °C piiri.
25.10. oli osatsükloni mõjul pilves, kuid sadu ei olnud kuigi suur, valdavalt alla 2 mm/d, v.a Valgas. 

19.10. Raasikul kell 10:47. Autor Merle K. Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.

Sügisene Männikjärve raba 24. oktoobril. Vello Kepparti foto

Soe ja sombune vaade 25. oktoobril pilvepiirilt (Teletorn, https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

42. nädala ilm (12.–18.10.2020)

Kommentaariumi viide

Esimene tõeliselt sügisene nädal, kuid kardetud või oodatud (kuidas kellelegi) öökülm ja märg lumi / lumekruubid jäid reedeni ära. Siiski registreeriti 15.10. hommikul Valgas ja Võrus tugev vihm lumega, kuid kõrge õhutemperatuuri (~6 °C) juures. Kas seda arvestada, on vaieldav.
17.10. varahommik oli küll külm ja õhus kohati miinuskraade, nt Kuressaares –3,3 °C, ei teinud see märgatavat kahju taimedele. Keskpäevaks oli juba üle 8 kraadi sooja.

Loojang 14.10.'20 Pärnus. Werner Daffe foto

Kontrastina pühapäevaga (11.10) oli nädala alguse (12. ja 13.10.) ilm oluliselt jahedam, ehkki päikese kaasabil oli õhusooja veel üle 10 kraadi. Mõlemil päevil ületas ööpäevane sajuhulk paiguti 5 mm piiri, ent sajukogus oli olenevalt kohast äärmiselt erinev. 
14.10. ilm oli väga soe ja sajuta, kuid mitte rekordiline. Järgmiseks päevaks õhk jahtus, vaid saarte rannikutel jäi veel 10 kraadi piirimaile. 16.10. oli õhutemperatuur juba kõikjal alla 10 kraadi piiri js üksikuis paigus nõrka öökülma. Jahenemise põhjuseks oli Islandil ja Põhjamerel tugevnenud kõrgrõhkkond, mis sattus kergesse vastasseisu Venemaa madalrõhkkonnaga. Nende mõjul valitses põhjavool ja külm õhumass jõudis ka Eestini.
Kõrgrõhuhari tugevnes Läänemerel ja tõi rahuliku ilma, ent sajuta kõikjal läbi ei saanud. Kuigi algul prognoositi märga lund ja lumekruupe juba reedeks (16.10.), seda siiski ei juhtunud (Jõgeval märgiti siiski ka märgi helbeid).
Ilm muutus põhjalikumalt pühapäeval (18.10.), kui Soome kohale jõudis aktiivne tsüklon, mis tõi kaasa tuule tugevnemise ja rohke saju. Kuna esialgu liikus õhk lõunakaartest põhja, oli õhk soe, kohati ise üle 10 kraadi ja sadu esialgu vihmana. Aga õhtul algas loodest külma õhu sissetung ja sellest ka Jõgeval märjad helbed. Tuul siiski kuskil tormini (21 m/s) ei küündinud.
Atlandi ookean püsis rahulik, kuid tormid ei lasknud end kaua oodata.

40. nädala ilm (28.09.–4.10.2020)

Kommentaariumi viide

Soe suvehõnguline ilm jätkus, kuigi pikad ööd ja värviline loodus olid märgiks, et enam polnud juulikuu. Paar päeva olid siiski ka sügisilmelised. Ööpäeva keskmine püsis suvele vastav ja öökülmi polnud.

Päike reedel (2.10.) kell 16:56. Vello Kepparti foto

Nädal algas pilvisuse tihenemisega. Seetõttu jäi õhutemperatuur eelnevatest päevadest madalamaks, kuid põhjarannikule jõudsid pilved kõige hiljem ja seetõttu registreeriti päikeselises Tallinn-Harkus 19,9 °C. Sünoptiline olukord jäi püsima: Venemaa intensiivse kõrgrõhkkonna lääneservas saabus kaguvoolus niisket sooja õhku, ehkki õhumass jahtus eelnevate päevadega võrreldes.
Teisipäev oli pilves ja sadas vihma, kuid sajukogus ei olnud suur, pigem oli see uduvihm; põhjapoolsed maakonnad jäid valdavalt sajuta. Pilves ilma tõttu oli nii päev kui öö üsna sarnase soojusega: 10...17 °C.
30.09. hakkas ilm lõuna poolt selginema ja päikese mõjul oli ilm seal soojem. Kuhu jäi pilvisem ilm, seal püsis õhutemperatuur sama nagu eelmisel päeval. Päikeseloojangu ajal siiski selgines taevas kõikjal ja õhutemperatuur ühtlustus, jäädes üle 10 °C.
1.10. oli pilvisus vastupidine: lõuna pool pilvisem ja ilm seega jahedam, põhja pool aga selgem ja soojem. Kus päikest oli enam ja briis mõjule ei pääsenud, oli ligi 20 kraadi sooja (Virtsus 19,2 °C).
2.10. püsis sarnane olukord, kuid taevas oli tugevasti hägustatud: üle Eesti liikus Ida-Ukraina ja Lõuna-Venemaa põlengute suits. Mõnel pool, nt Tartumaal, meenutas see suitsumass pilvkatet, mis takistas õhul soojenemast ja seetõttu jäi seal õhusoe alla 15 kraadi piiri. Põhjarannikule jõudis tihedam suits alles päikeseloojangu eel, nii et päevane teravam päikesepaiste soojendas õhu ligi 20 kraadini.

3.10. ei toonud olulist muutust (päikeseline ilm) ja õhk pisut jahedam. Arvatavasti oli põhjus tugevnevas tuules, sest seni oli ilm olnud peaaegu tuulevaikne, kuid nüüdne tugevam tuul segas õhu paremini läbi ja õhutemperatuur jäi 2 m kõrgusel madalamaks. See oli märgiks lähenevast ilmamuutusest.
4.10. tõi madalrõhulohk vihma, kohati kuni 6 mm, mistõttu oli see nädala sajuseim päev. Ka tuule tugevus ulatus iiliti kuni 17 m/s. Seega üks väheseid tõelisi sügisilmu nende paari nädala jooksul!

41. nädala ilm (5.–11.10.2020)

Kommentaariumi viide

Kuna blogisse häkiti sisse (ilmselt eesmärgiga pääseda ülikooli võrkudesse), siis tegevus peatati; sisu vastu huvi ei tuntud. IT-mehed on nüüd turvalisuse taastanud!

Sündmus / tähtpäev: 5. oktoober on ühe ebatavalise sündmuse tähtpäev: 2002. a tuli lumi maha ja algas eeltalv. See on teadaolevalt varaseim eeltalve algus. Kahjuks on teatmikes ekslikult märgitud alati 6.10.2002 Kunda, aga see ei saa olla õige, kui päev varem sadas tõenäoliselt mitmel pool Harjumaal (ja võib olla ka mujal paks lumi maha, sest muude paikade kohta ei tea), sh Laagris vähemalt 5 cm lumi  (lauslumi) maha ja väga külm ilm jäigi püsima.
Kahjuks on selle tähelepanuväärse olukorra kohta minimaalselt andmeid ja infot. See vajaks arhiivides tuhnimist. Niipalju, kui teabenõudeid oleme üliõpilastega seoses sademete, õhutemperatuuri ja lumikatte teemadel teinud, siis andmetes ei kajastu 5.10.2002 lumesadu. Kuna see oli laussadu, mis kestis tunde, pidi see haarama suurt maa-ala.
Hüpotees on selline: kuna andmetes on märgitud: "Lumikatte paksus kell 6:00 UTC cm, mõõdetud manuaalselt", siis pidi 5.10. sadanud lumi järgmiseks hommikuks olema sulanud ja see suur lumesadu koos lumikatte tekkimisega ei kajastu neis andmetes. Kui on analüüsitud klimaatiliste aastaaegade saabumisi näiteks nende lumikatteandmete põhjal, siis on loomulikult andmelünga tõttu nt eeltalve algus hilisemaks määratud. Juurde tuleks otsida ka vaatlejate kirjapandud andmed (sajufaas, algus- ja lõpukellaaeg, intensiivsus), sest need on tihedamad kui kord ööpäevas mõõdetud lumikate.
Varem võis saada vastavaid andmeid siit https://www.wunderground.com/history/daily/ee/tallinn/EETN/date/2002-10-5 (see on Tallinna Lennuväli), aga need on eemaldatud teadmata põhjusel (veel mõne a eest oli seal kirjas ka sajufaas, äikese olemasolu jms), võimalik, et ligipääs puudub või andmed on kustunud. Natuke on päeva kirjeldatud http://ilmjainimesed.blogspot.com/2010/10/5-oktoober-2002-lumi-maas.html. 
NB! Ilmajaamade automatiseerimisega alustati 2003. a ja esimeseks oli Paldiski ilmajaam. Seega anduritest mingisuguseid andmeid ei saa. 

Punetav ginnala vaher 10. oktoobril Jõgeval. Vello Kepparti foto

Oli väga soe nädal: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadi lähedal ja öökülmi polnud. Nädala vältel muutus ilm siiski külmemaks: nädala alguse päikeselisest ja rekordilisest 20-kraadisest soojast kuni pühapäeva 15-kraadise soojuseni, seega langustrend oli aeglane.
Õhutemperatuuri poolest üllatas ehk enim nädala lõpp, sest suve (või vananaistesuve?) lõppu prognoositi juba reedeks, aga isegi veel pühapäev (11.10.) oli veel enamasti suviselt soe ja päikeseline, mitmel pool võis näha võimsaid pilverünki. 
Mõned päevad tõid vihma ja äikest (viimast enamasti saartele, üksikuid välke oli ka Soome lahel). Aga üldiselt oli nii sademete kui tuule poolest väga rahulik.
Pilvestikud olid ebatavaliselt mitmekesised.

***

Atlandi ookeanil märatses 4. kategooria orkaan Delta, mis liikus üle Kariibi mere ja Mehhiko lahe USA lõunarannikule. 

Orkaan Delta 8. oktoobril (NHC).

Orkaan Delta 9. oktoobril Mehhiko lahel, kui ta tugevnes (NASA GOES-16).

39. nädala ilm (21.–27.09.2020)

Kommentaariumi viide

Kuna hullumaja tööl ja mujal on muutunud leebemaks, on võimalik tegeleda blogiga. 

See oli suviselt soe nädal. Illustratsiooniks võib tuua Laine ja Vello Kepparti ülevaate Jõgevalt: Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul Jõgeva ilmajaama andmeil 12,6...16,5 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea (1922-2019) keskmist kolme kuni kaheksa kraadi võrra.

Öökülma siin kandis ei esinenud. Kõige jahedamal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 5,6 kraadini ja teistel öödel langes madalaim termomeetrinäit 9,6…12,7 kraadini.

Päevane õhutemperatuur tõusis neljal päeval üle 20 kraadi. Kõige kõrgemale (24,5 °C) tõusis maksimaalne termomeetrinäit õhus kolmapäeval, mis andis Jõgeva vaatlusreas septembrikuu viimase dekaadi uue äärmusnäitaja. Sellised eelpool kirjeldatud soe ilm on tavapäraselt iseloomulik südasuvisele ajale, mitte septembri teisele poolele pärast sügisest pööripäeva. [Mitmus muudetud ainsuseks, kus vaja.]

Eesti kuumapooluseks kujuneski Jõgeva. Ka põhjarannikul, Pärnus ja mujalgi tekkis järjestikku mitmel päeval uusi soojarekordeid, millest Tallinna kohta https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Mitmel pool lõunamaakondades uusi rekordeid ei tulnud, sh Tartus. Põhjaranniku soojarekordeid võimaldas lõunakaartetuul, mis tõi maismaa kohal üha soojeneva õhu põhjarannikule. Pärnus on ilmajaam linnas, mis arvatavasti mõjub täiendavalt soojendavalt. Jõgeva ilmajaam on Pedja jõe orus, mis vaikse ilmaga soojeneb või jahtub (olenevalt aasta- ja päevaajast) ümbrusest tugevamini.

Esialgu saabus ebatavaline soojus tugeva läänevooluga ookeanilt, aga seejärel lõunakaartest (see oli troopiline õhumass!), sest Venemaal tugevnes ja jäi püsima intensiivne kõrgrõhkkond, kuid Lääne-Euroopas aktiivsed tsüklonid. Suurem kuumus andis järele alles 28.09., sest ilm läks pilve ja õhumass jahtus. Kõige soojemaks kohaks jäi päikeseline Tallinn, kus registreeriti veel 19,9 °C, mis enam uut päevarekordit ei andnud.

Kas tegu oli vananaistesuvega või pärissuvega, on vaieldav. Suve lõppemise tunnuseks võib pidada öökülma või mingit väga jahedat perioodi umbes augusti lõpus või septembris. 38. nädalal (17.09.) viis torm suvise sooja ja algas mitmepäevane jahe periood, milles 20.09. ööl oli paiguti nõrka öökülma. Seega võib pidada nii vananaistesuveks kui ka jätkunud suveks või siis eristada kohti vastavalt oludele.

25.09. südasuviselt soe ilm Tallinnas. Troopilise õhumassi ja suure niiskuse tõttu on taevas valkjas,  nii et see ei olnud suits, millest väga palju räägiti.

Kuigi kõrgrõhkkonna ülekaal polnud kuigi tugev, olulisi sademeid enamikes kohtades ei tulnud ja paljud päevad olid päikeselised. Siiski, 24.09. arenes Läänemerel külma frondiga seotud äikesevöönd, mis õhtuks ja ööseks jõudis Saaremaale ja Pärnumaale. Liivi lahelt jõudis keskööks Pärnusse äike, mida tuttavad kirjeldasid seda metsiku äikeserajuna. Järgmisel päeval oli hoovihma veel Lääne-Eestis, kuid äikest enam mitte.

Arenev äikesevöönd 24.09. Läänemerel. Kuvatõmmise valmistas ette ja saatis Werner Daffe.

38. nädala ilm (14.–20.09.2020)

Kommentaariumi viide
Nõrgalt täiendatud ja muudetud!

Suve viimane nädal. Nädala keskpaigaks trügis troopiline õhumass vahemerelise kuumusega Läänemere äärde, kuid siia 25...32-kraadine palavus ei ulatunud, ent oluliselt soojemaks läks küll. Sellega sai suvi enamikes kohtades otsa: padujärsk muutus, mis tähistas sügise algust, saabus 17. septembril, sest õhumasside kontrast oli ebatavaliselt suur ja tekkis tugev torm, uudis: http://www.ilmateenistus.ee/2020/09/32350/. See siiski sisemaale tuule poolest ei jõudnud, mis ajas nii mõnegi inimese tigedaks: kus on torm?

13.09. oli tormine, kuid olulise sajuta ilm; sooja oli väga mõõdukalt ehk ~15 kraadi lähedal. Midagi märkimisväärset ei juhtunud, kuigi tuul oli tugev.
Atlandi ookeanil tegutseb korraga vähemalt 4 troopilist tsüklonit:

Troopikatsüklonid 13. ja 14.09. hüperaktiivsel hooajal (tormide arv võrreldav 2005. a-ga; NHC).

Kanada orkaanikeskuse kaart. Näha on troopiliste tsüklonite liikumine ümber Assoori (lähistroopilise) maksimumi. Lisaks on teoreetiline võimalus, et üks orkaan tabab nädala jälle Bermuudat (https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html). Bermuudal on troopiliste vihmametsade kliima (Köppeni järgi Af kliimatüüp), mis on vist maailma põhjapoolseim koht selleks.

Suve viimane päev oli südasuvine tulevat (WeatherOnline).

14.09. oli soe hilissuvine päev, ohtralt jagus päikest, kuid oli võrdlemisi tuuline. Randades ja parkides võis näha isegi üksikuid päevitajaid.
15.09. jõudis Eesti kohale väga terav front. See soe front eraldas kontrastseid õhumasse. Kuna tuult eriti polnud ja front oli väheliikuv, siis oli juba vaatlusandmetest selgelt näha, kus oli troopiline niiske ja kus palju jahedam kuivem polaarne õhumass (eeskätt hommikul):

Õhumassid eristusid väga selgelt ka vaatlusandmetes, sh tuule suuna osas (Tarmo).

Laagris, 15.09. hommikul nägi soe front selline välja: näha on lainelisus pilvedes, mida tekitab stabiilne õhumass (ujuvus- ehk Väisälä-Brunti sagedus).

Algul soe, hiljem statsionaarne, kuid väga terav front Eesti kohal 15.09. hommikul (DWD).

37. nädala ilm (7.–13.09.2020)

Kommentaariumi viide

Hullumeelse nädala tõttu pole olnud peaaegu üldse aega isegi koduseid toimetusi teha, rääkimata blogist ja muust, sest õppetöö on täismahus alanud ja suvepuhkuste aeg lõplikult läbi. 

Eelviimane suve nädal oli muutliku või isegi heitliku ilmastikuga. Mõnel hommikul oli ilm selge ja rahulik, kuid päev tõi ilmamuutuse.

7.09. ähvardas suure äikeseohuga, kuid äikest oli vaid üksikutes kohtades. Hoovihmad olid siiski sagedased, paiguti rahega, tekkis vesipükse. Õhtuks ilm paranes. Tähistati Ringvaate juubelit: 2000. (kahetuhandendas) saade.
8.09. oli samuti sajune, kuid õhtuks ilm paranes. Leidis aset Leili külastamine Keilas keset hullumeelset nädalat, sest siis oli rahulikum hetk. 
9.09. oli petlikult ebatavaliselt rahuliku ja päikeselise hommikuga päev. Rootsist oli tulekul soe front tugeva sajuga, mis Eestini jõudes mõnevõrra rahunes ega toonud midagi ohtlikku või märkimisväärset kaasa. Aga teatud ärevus esialgu püsis siiski õhus.
Kõigil neil päevadel jäi soojapiir alla 20 kraadi. See on harju keskmine, tavapärane sellise aja kohta, aga võib tunduda jahe, eriti kui võrrelda 2018. a-ga, kui samal ajal oli kuni 27 kraadi, aga ka mullu oli sooja kuni 24 kraadi. Kõik kuud ja aastad ei saa olla kogu aeg keskmisest soojemad! Vahele satub ka tavapärase soojusega või keskmisest jahedamaid perioode. Siiski suvi säilitas oma positsiooni ja õigused, sest öökülmi pole olnud ja ööpäeva keskmine püsis 13 kraadist kõrgemal.
10.09. hoiatati tormi ees, mis võis ohtlikuks osutuda. Kuigi 11. juuliga võrreldavat tugevat tormi polnud, siiski õhtul töölt tulles võis näha nii murdunud oksi kui puid. Oli teateid ka väljajuuritud puudest ja mõnedes kahjudest, kuigi mitte laiaulatuslikult. See torm tõi vähe kuni mõõdukalt sademeid; päev oli suhteliselt päikeseline ja tuul oli tugevaim Soome lahel.
11.09. oli muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, kuid rahuliku ilmaga päev. 
12.09. oli pilves ja sajune, eriti õhtul, kuid Eesti lõunaservas oli päikest siiski poole päeva jagu. Vaatamata sellele jagus õhusooja võrdlemisi ühtlaselt ja soojapiir jäi ikka alla 20 kraadi. Öösel liikus külma frondiga seotud lühiajaline vihmaraju üle Eesti, Soome lahe ääres oli ilm metsikum, nii et lõuna pool rahulikum.

7.09. Laagrist nähtud vesipüks.

36. nädala ilm (–1.–6.09.2020)

Kommentaariumi viide

Reedene ilmateade https://ilm.ee/?518650, millega esines tõrkeid, aga Peep parandas ja nüüd sisestusvorm jne korras.

On helistatud ja kirjutatud postituse viibimise osas. Õppeaasta alguse tõttu on olnud selline hullumaja, et pole sõnu, st ei oskagi olukorda kirjeldada. Kuna tänaseks on olukord hakanud stabiliseeruma ehk asjad on kuidagi rohkem paigas, siis tekkis aeg blogiga tegelemiseks.

Nädal oli mõõdukalt suvine ehk täpselt paras hilissuvine. Öökülmi polnud ja õhk oli suvele kohaselt soe. Kõige märkimisväärsem oli 2.09. õhtuks saabunud kuum õhumass: Eesti kohale saabus 15-kraadine isoterm. See tekitas rekordilist kuumust Valgevenes (kuni 32 kraadi), aga meil ei ulatunud see kuumus maa lähedale ehk õhusoojuse osas jäi kõik tavapäraseks.
Kahjuks tekitas see osades inimestes pahameelt ja isegi sõimati, et loll ja haige, mis jutt see kuumusest! Siiski, meteoroloogias vaadatakse õhumassi omadusi 850 hPa pinnalt (~1,5 km), eriti mis puudutab temperatuuri, sest selles kõrguses väljendub temperatuuriväli palju selgemalt kui nt aluspinna vahetus läheduses. Seega sõimata võib, kuid sel pole tähendust, sest pole põhjendatud.
5.09. tekitas elevust WRC etapi tõttu, sest prognoos näitas paduvihma ja tormi, kuid veel keskpäeval oli ilm hea: päike paistis ja sooja 20 kraadi. Aga õhtuks jõudis mõõdukas vihmaraju ja tugev tuul. Seega sähh sulle ilma!

(jätkub ...)

Werner Daffe. Võimas sajupilv Pärnumaal, mis ujutas ka Pärnu tänavaid.. Panoraampilt on tehtud kl 16:12 Uulus (05.09.'20)