4. nädala ilm (25.–31.01.2021)

Kommentaariumi viide
Osa kaagutaja kommentaare säilitatakse IT-osakonna tarvis, et olukorra üle kontroll saavutada.

Nädalavahetus möödus üsna tugevate lumehoogude saatel. Enamasti oli selle põhjuseks järjestikused lõunalohud mis arenesid põhja-lõunasuunalises frontaalvööndis.
Nädal oli esialgu sulailmaga, kuid hiljem läks tasapisi külmemaks; lisandus lund.

26.01.2021 jõudis Eestini lõunatsüklon, mis liigub põhja poole ja suundub seejärel Venemaale. Ilm on selles rahulik ja valdavalt nõrga lumesajuga, mere ääres ja Virumaal on sadu vesisem (Narvas tõusis õhutemperatuur sooja õhumassi mõjul 2 kraadini).
Edaspidi see madalrõhkkond täitus, kuid hoidis ilma pilvise, ajuti uduse ja lisandub lund. Rahulik olukord püsib – see soosib pilves ja lumesajuga ilma. 

Uus lõunatsüklon saabus 29.01. Venemaale ja selle mõjul tugevnes tuul Eestiski, tuiskas ja sadas lund. Veebruar toob esialgu talvise ilma. Praeguse seisuga on ebaselge, kas see muutub sulailmaks või hoopis läheb külmemaks – mõlemad võimalused on võrdsed. Olenemata, mis täpsemalt juhtub, jääb praegune lumikate endiselt pikemaks ajaks püsima. 

Eestit mõjutav lõunatsüklon toob lumelisa ja pehme talveilma (DWD).

3. nädala ilm (18.–24.01.2021)

Kommentaariumi viide
Reedene ilmateade https://ilm.ee/?518868. Kes ei saanud ilm@teadet, palun edastage tellijatele!

Tekkis mure kaagutaja pärast. IT-tehnik saab sõnumeid saatnud seadmeid vaid ükshaaval ip-aadressi järgi sulgeda; kõiki võimalikke seadmeid korraga sulgeda ei saa, sest pole teada enne kontakti nende ip-aadress jms. Täpsemate küsimuste osas pöörduge Taneli poole, sest talle on olukord põhjalikumalt selgitatud!

Südatalvest kevadtalvesse – nädal toob järsu ilmamuutuse! Eelmise nädala postituse lõpus on kokkuvõte!

17.01.2021 hakkas ilm kiiresti soojenema. Isegi Narvas tõusis õhtuks õhutemperatuur kõigest paari miinuskraadini. Muutlik tuul ja tuulevaikus asendus edela- ja läänetuulega. 
18.–20.01. Esialgu talveilm püsis ja lund tuli natuke ka juurde. 20.01. hommikuks ilm selgines ja mitmel pool puudutas õhutemperatuur –10 °C piiri.
Võimas ilmamuutus toimus 21. jaanuaril, sest Põhjamerele jõudis ebatavaliselt sügav tsüklon (õhurõhk keskmes vastas 3. kat orkaanile). See tõi kevadiselt sooja õhu. Esmalt jõudis soe saarte läänerannikule, kuid päeva jooksul oluliselt edasi ei nihkunud. Suuremal osal mandrist püsis külm hiliste õhtutundideni. Öösel ja hommikul ka tuiskas, kuid pigem mõõdukalt, päeval asendus see jäätuva ja jäävihmaga. Seega toimus ilmamuutus oodatus märksa rahulikumalt ja pikaldasemalt. Siiski tekitas jäävihm, jäide ja lumeladestus hulgaliselt elektrikatkestusi eeskätt Saaremaal.
Aga hiljemalt 22.01. hommikuks oli soe õhk kohal, vaid kirdenurgas jäi veel pehme talveilm püsima. See soojus püsib vähemalt järgmise nädalani, võib olla ka oluliselt kauem. 

Mõnel pool võib õhutemperatuuri tõus 24 h vältel (mitte kalendriööpäevaga) ulatuda 20 kraadini, sest sellele eelneb pilvitu öö, kui õhk saab tugevasti jahtuda. Seega võib juhtuda, et hommikul on nt –15, aga järgneval hommikul juba 5 °C (WeatherOnline).
Õhutemperatuuri tõus jäi oodatust palju hilisemaks ja üle kahe korra aeglasemaks. Seega veel õhtul ei olnud kuskil ligilähedaselt nii soe kui kaardil.

[Vastuseks Sakala pärimisele] 25. jaanuaril läheb ilm aeglaselt külmemaks. See toob talvisema ilma tagasi, aga väga külmaks ei lähe. Pikaajaline prognoos enam rekordsooje kuid ei näita, vaid nüüd pigem keskmisele lähedast ilmastikku, kus ei ole erilisi temperatuuriekstreemume. Selle põhjal võib arvata, et veebruar ja märts tulevad üsna keskmised, ilmselt soojapoolsed, aga jagub ka talveilma. Selle nädala suur sula võib vähemalt kohati lume täielikult sulatada, aga hiljem tuleb lumi jälle tagasi. Praegu on veel ebaselge, kas see on aastaajavahetus, sest ka suur sula võib kuuluda talve koosseisu. Arvatavasti on siiski kevad varajane ja suhteliselt soe.
Läinud nädala külm võib siiski jääda talve kõige karmimaks [seda muidugi suure kindlusega öelda ei saa, nt 2011. a oli talve külmim –33,4 °C (18. veebruar, Jõhvi)]. Soojadel talvedel on enamasti jaanuar kõige külmem talvekuu, aga keskmistel pigem veebruar. Hetkeseisuga võib jaanuari keskmine tulla üsna normilähedane, et mitte öelda pikaajalisest keskmisest madalam, ent siiski paistab, et talv on kokkuvõttes soojapoolne. 
24.01. seis. Kairo hakkas nõiduma ja selle mõjul ilmus keskpikkadesse prognoosidesse (ametlikult mitmus) ka pakaseline variant: 

Kairo nõiutud variant. Kuna sinna on kaks nädalat aega, siis seda usaldusväärseks pidada ei saa, aga elame-näeme! ECMWF

2 nädala ilm. Hüperpildile klikkides saab Lasva, Võrumaa juurde, kuid erinevus Tallinnaga pole eriti suur, v.a sajuhulgas (MeteoBlue).

2. nädala ilm (11.–17.01.2021)

Kommentaariumi viide

Reedese ilmajutu juurde ilmus kellegi puudulikult ja valesti informeeritud kommentaar aastaaegade kohta. Seda teemat on käsitletud põhjalikumalt https://leht.postimees.ee/6824823/ilmajutt-segadused-aastaaegadega ja kitsamalt eeltalve kohta http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.

NB! Kuna reedese ilmateatega (ilm@teade) esines arusaamatuid anomaaliaid, saab seda lugeda https://ilm.ee/?518860. Kes teab tellijaid, palun edastage neile!
Lisaks, selles ilmateates on juttu Eesti külmarekordist, sest kätte on jõudnud selle aastapäev!

Mõõdukalt talvine nädal. Valgussammaste nägemise võimalus, vt https://ilm.ee/index.php?46912 ja https://www.facebook.com/terje.osijarv/posts/3984402718258928.
Mereefekti hoiatus! Pikemalt https://maaelu.postimees.ee/4402067/ilmatark-mereefekt-on-aktuaalne

Uuendused tekstis ja postituse lõpus (täiendatud lõpus)!

Palju päriti prognoositud tormi kohta. Oldi isegi pahased ja sooviti koguni tormi tühistamist (oli paar sellist telefonikõne). Paraku looduse vastu ei saa. Kuna see oli kagutorm, siis tuul enamikes kohtades kuigi märkimisväärne ei olnud (vaid Vaindlool registreeriti üle 20 m/s tuulepuhanguid), ka lumesadu ei olnud rekordiline, seega nt 23. ja 24.11.2008 võrreldavat lumetormi karta polnud. Aga senise sooja rahuliku ilmastiku taustal (eelmine talv, ka see kuni eelmise nädalani) võis see siiski mõjuda harjumatuna.
Nii 10. kui 11.01.2021 tõi lumesadu ja kohati tuisku. 11.01. läks ilm õhtuks lääne pool soojaks ja kohati tekkis udu. Saarte rannikutel oli õhtuks sooja paar kraadi. Siiski on lund lääne pool üldiselt vähe erinevalt kagupiirist, kus maas poolemeetrine lumekiht (ei kajastu lumekaardil). 
12.01. tõi tuisu ja õhtul alates Virumaast ilma külmenemise. Lumetormi osas olid seisukohad erinevad, kuid Ilmateenistus andis siiski 2. astme hoiatuse:

Ilmateenistuse hoiatused 12.01. kohta. Need võisid mõjuda sooja ja rahuliku ilmaga harjunutel üsna kainestavalt, ent elasime-nägime!

Ilmateenistuse lumekaart, millel on näha, et võrreldes 48 h taguse ajaga oli lumikatte juurdekasv tõepoolest 5 kuni 10, kohati enamgi cm, nagu hoiatuses (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

13.01. püsis esialgu veel nn järeltuisk, kuid ilm rahunes. Ilm külmenes alates Virumaast, kus õhutemperatuur puudutas juba –10 °C. Suurem sadu oli lõppenud. Kohati langes pilvepiir väga madalale: kuni 50 m-ni maapinnast.
Peab ütlema, et ühendust võeti pilvisuse osas: kuidas on võimalik, et nii külma ilmaga päikest ei näegi. Tõenäoliselt on asi selles, et sooja sügise tõttu on kõik suuremad veekogud veel olulise jääkatteta. Seega on need niiskusallikad. Kui tuleb mõnest veekogust veeauru, siis väga külmas õhus kondenseerub see pilvedeks. Õhuvool on kirdest, seega veeauru allikad on Soome laht, kaks suurt järve ja Jäämeri kirdes. Kui need jäätuvad kinni, lõppeb ka veeauruallikas ja pilvi ega sademeid enam ei teki.
Huvitaval kombel tabas Saksamaad võimas äikesetorm:

Äikese levik 13.01. õhtul umbes kell 21 kuni 22. Tegu oli ilmselt õhumassi piirialaga (lõunasse liikuv külm front). Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.

14.01. püsis jätkuvalt valdavalt pilves, kuid suuremas osas maast olulise sajuta ilm, samas oli ka üksikuid selgimisi (nt võis Tallinnas näha päikesetõusu); rannikutel sadas kohati tihedat lund, mis päeva jooksul lõppes, aga õhtul algas mereefekt uuesti, mille valdusala suurenes, hilisõhtul oli sadu kohati tugev. 
Tuul jäi rahulikuks: kohati oli isegi tuulevaikus, aga merel siiski püsis mõõdukalt tugev kirdetuul ja siis oli sajuhoo ajal lühiajalist tuisku. Õhutemperatuur püsis pilves ilma tõttu valdavalt –3...–10 °C piires (hommikul kaugemal sisemaal oli madalam), vaid Narvas oli päevalgi külmem.
Edasine prognoos. Paistab, et esialgu läheb külmemaks, aga uus nädal toob märksa soojema ilma. Pakaseline õhumass satub Valgevene kohale, selle serv võib ulatuda napilt Pihkva ja Rezekneni. Seega päris pakast (vähemalt –25 °C) tõenäoliselt ei tule – tõenäosus selleks <20%. Siiski on ilmselt laupäeva hommikul mõned selgemad tunnid (sedagi mitte igal pool) ja sel juhul võib kõige madalamat õhutemperatuuri oodata kagunurgas, mis on pakaselisele õhumassile kõige lähemal.
16.01. ilm osutus üsna lähedaseks prognoositule: madalad pilved kadusidki hommikuks suures osas ja tuult ka eriti polnud või valitses tuulevaikus, nii et kaugemal sisemaal, eriti kagu pool, langes õhutemperatuur –20...–25 °C vahemikku. Taevasse ilmus küll õhuke kõrge pilvekiht (kõrgus 7 ja enam km, idapoolse madalrõhkkonna mõju), mis ilmselt küll pidurdas jahtumist, aga ei peatanud. See pilvekiht hõrenes päeva peale, nii et suures osas Eestist püsis –10...–20 °C, samas põhjarannikul tugevnes jälle mereefekt, mis hoidis seal ilma soojema. Õhtul levisid pilved ka sisemaa suunas, peatades märkimisväärse õhutemperatuurilanguse. Vaatamata sellele, kui palju on pilvi, jääb pakase tõenäosus samaks, mis eelnevalt öeldud ehk kuni 20%. Kuid elame-näeme!
Kokkuvõte. Lõppenud nädal päris pakast (–25 °C) ei toonud: kõige madalam õhutemperatuur registreeriti 16. jaanuari õhtul kella 18 ja 19 vahel Jõgeval (–24,6 °C), hiljem õhutemperatuur tõusis, sest läks pilve. Aga –20 °C piiri puudutas õhutemperatuur mitmes ilmajaamas küll.  –25 °C on kokkuleppeline õhutemperatuuri piir, mida võib pakaseks nimetada. Kuigi meedias, nt 17.01. õhtustes ilmateadetes, räägiti ka –10 °C pakasest jne, ei ole see siiski päris pakane. –25 °C võis mõnes lohus küll täiesti realistlikult olla, aga ei leidnud selle kohta usaldusväärseid andmeid. Ka Eesti külmarekordi aastapäev (17. jaanuar) oli kohaselt külm: üle Eesti –8,4...–24,3 °C (Valgas).

Andmed võetud http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Kindlasti leiab mitteametlikke andmeid ka pakase kohta, aga neid ei ole. Teeilmajaamu ei kontrollinud.

Mereefekt 14.01. hommikupoolikul Teletornist nähtuna (https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).

1. nädala ilm (4.–10.01.2021)

Kommentaariumi viide

Kagutav ja pehme talveilmaga nädal.

[Alates 8.01. uuendamata!] Osa lugejaid on häiritud tormist ja nõuavad, et seda ei tuleks (sain paar telefonikõne sel teemal). Selgituseks, et AMS Glossary (ameerika meteoroloogiaühingu sõnaraamat) ütleb https://glossary.ametsoc.org/wiki/Storm: torm on atmosfäärihäiritus (häiritud seisund, vt kirjest täpsemalt). Torm ei pruugi avalduda nt purustava tuulena, kuigi igapäevaelus on see kindlasti üheks etaloniks. 
Praegu siiski on nt Ilmateenistuse nädalaprognoosis kirjas: "Kolmapäevane (13.01.) ilmaprotsess võib veel muutuda, aga tänastel andmetel tuleb sellesse erilise tähelepanuga suhtuda, sest Läänemerele jõudnud tsükloni prognoositav ägenemine võib kaasa tuua läänekaare tuule tormi, tugeva lume- ja lörtsisaju ning sellega kaasneva tuisu. Kui öine õhutemperatuur tiirleb 0 °C ümbruses ja hommikul algab külma sissetung ja õhutemperatuuri võrdlemisi kiire langus, siis muutuvad teed väga libedaks."
See kõik ei tähenda midagi kindlat, aga peaks arvestama, et selline on võimalus. Nagu 7.01. hommikul uuendatud prognoosis – elame-näeme!, vt allpool.

Soovin imelist ilma ja seiklusi uuel aastal!

Wishing you a wonderful weather and Happy-adventurous New Year!

Jääimemaa. Foto. Valaste juga 8.02.2020 (Garri Raagmaa).

Ice-wonderland. Photo. Valaste waterfall 8.02.2020.

Uuendus 7.01.2021. Prognoos pole muutunud: pehme talveilm püsib. Suurema osa ajast on õhutemperatuur 0...–5 °C (Saaremaa rannikul ja Liivi lahel isegi pisut soojem), sest kagust on jätkuvalt lisandunud soojust – seda toob kaguvool Musta mere äärest. Ühes sellega on lisandunud piisavalt ka niiskust, et ilm püsiks pilves (üksikuid üürikesi selgimisi siin-seal on siiski olnud). Läinud ööl tõi madalrõhkkond vähest lund, lõunaservas oli sadu tugevam.
Juhul, kui mingi anomaalia tõttu peaks taevas selginema, on võimalus –10 °C ja madalamaks õhutemperatuuriks 10.01., sest siis on tuul väga nõrk ja jahtumine saavutaks tugeva ülekaalu. Pärast seda hakkab õhumasside vastasseis tekitama võimsaid torme, millest esimene jõuab juba 11.01. Läänemerele ja toob sulailma, kuid ühtlasi ka tugeva lumesaju ja tuisu (~70% tõenäosusega). Peab siiski märkima, et ida-läänesuunaline õhutemperatuuri gradient muutub päris suureks: kui saartel on sulailm, võib nt idaservas olla samal ajal ligi –10 °C, kuid seda veel täpsustame.
Kuna õhumass on 10.01. paiku üle Eesti üpris ühesugune, sõltub õhutemperatuur pilvisusest: selgema ilmaga on võimalik koguni –17 °C, aga pilves ilmaga mitte madalam kui –9,x °C, asukohast olenemata, v.a tuulepealsed rannikualad. 
Uus ja palju vägevam torm võib saabuda 13.01., mis meenutab väga seda, mis juhtus 18.12.1999, kui oli tarvis käia korraks Laitse suvilas: hommikul käis mitu rajust lumehoogu üle (tänapäeval nimetaks neid lumepagideks), siis saabus peaaegu sajuta, kuid tuulised paar tundi ja seejärel, enne keskpäeva, algas lumetorm, mis oli küll sulailmaga, aga ometigi lumi. Alles järgmisel päeval hakkas ilm rahunema ja läks pisut külmemaks. Sellise lumetormi tõenäosust ei oskagi hetkel hinnata, kuid prognoosi usaldusväärsus on 30%, mis arvestades ajamastaapi ja muutlikku ilmastikku ei olegi nii väike. Seega – elame-näeme!

Mitmeid päevi on ilmakaart muutusteta. Uuralite kohal on üliintensiivne antitsüklon, Skandinaavias püsib kõrgrõhuvöönd, lõuna pool aga madalrõhkkond. Selle mõjul on kagust lisandunud soojust ja niiskust (nähtav sooja frondina), mis hoiab ilma pehme, kuid lumi siiski püsib (DWD).

***

Ohsaraks! Suur tänu lugejatele nende sisekaemuste eest (4.01. oli üle 50 telefonikõne sel teemal)! Kummaline muidu mõelda, et 2.01.2021 käis TV3 lausa kodus intervjuud tegemas, kuid palusin siiski võtted õues maja ees teha. Nende mure oli see, kas tõesti on oodata miinus kakssada kraadi (–200 °C)! Pidin selgitama, et see on vaid kuulujutt ja väljamõeldis, umbes nagu aastaid tagasi see jutt, et tuleb 1000 a külmim talv. Sadadest miinuskraadidest siiski pääseme, kuid külmemaks läheb. Nende teine mure oli rekordtihe udu aastavahetusel, millest on siin juttu olnud. Ja nagu vana klassika:
31.12.1978 meenutus: siis oli Eestis kuni –42,6 °C! Seega 31.12.2020 oli meil soe nagu paradiisis: 0...2 °C. Aga jah, 42,x a tagasi külmus vana-aasta õhtul isegi viin ...
Valve Põlvamaalt ütles: "Noo see on vanarahva tarkus, et peale jaanipäevane udu tähendab sooja ning peale talvist pööripäevane udu järgmisse kuusse külma. Senini on see ainukene vanarahva tähelepanek toiminud." Tõepoolest, külmemaks läheb, aga isegi –20 °C on väga ebatõenäoline, vt edaspidi.
Vaat siis, nüüd on lumi maas, kohati pidavat olema üle 30 cm ja miinuskraade vaid 2. Kel huvi, vaatab ja kuulab https://vikerraadio.err.ee/1215649/okoskoop-ilmaprognoos-olmejaatmed. 

Osa lugejaid on mures ka selle kaagutaja pärast. IT-mees tegeleb asjaga ja üritab korda hoida.

Nädal on talvine ja peaaegu "harju keskmine". Mida see tähendab? Skandinaavia ja Soome kohal tugevneb kõrgrõhuala. Uuralite kohal on üliintensiivne antitsüklon, milles õhurõhk maapinna lähedal läheneb 1070 hPa-ni, vt allolevat ilmakaarti. Seega on pikemaks ajaks kindlustatud kaguvool. Kuid õhumass selles sünoptilises olukorras on südatalve kohta väga soe. Niisiis suurt külma ei tule ja ilm püsib pilvine: isegi –11 °C on üksnes 45% tõenäoline. Siiski praegune lumi jääb pikemaks ajaks püsima ega sula ilmselt enne kuu lõppu.
Kui madalat õhutemperatuuri võib sisemaal loota / karta? Juhul kui peaks ilm selginema ja tuult pole, on –10 °C võimalus 50%, –15 °C võimalus ~35% ja –20 °C võimalus ~5%. Suurim tõenäosus külmaks on 10. jaanuari paiku. Kuigi idakaartest läheneb viimaks ka suhteliselt külm õhumass, satub see nädala lõpuks teravasse vastasseisu Atlandi ookeani soojuse ja niiskusega, mistõttu võib tekkida torm. See toob küll lumelisa, aga mitte pakast. 

Ilmakaardi äärmises servas on näha uskumatult intensiivne antitsüklon, mille keskmes Uuralitest idas lähenes õhurõhk 1070 hPa-ni (DWD).