Kommentaariumi viide
Tormiliste muutustega (heitliku ilmastikuga) nädal.
/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Uuendatud: 5.01.2019 kell 00:20
HOIATUSED:
- 5.01 öösel langeb termomeeter taas miinusesse, mis teeb teed väga libedaks!
- Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517536.
- Aastavahetuse tormi kokkuvõte: https://vikerraadio.err.ee/886550/vikerhommik-taavi-libe/913128
Legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödub 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil –41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord!
Mäletan seda detsembrit aastast 1978. Terve detsember oli külm. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin siis –12,9. Juba tolle aasta 16. ja 17 detsembril oli Alatskivil 28 ja 29 kraadi külma. Ühel ööl oli siis –33 kraadi külma ja Võrus –34 kraadi. Tugev pakane saabus just aasta viimastel päevadel, kui Alatskivil oli 30 detsembril külma –41 kraadi. Ka aastavahetus 1978–´79 oli külm, –30 kraadi. Külm püsis siis 7. jaanuarini, 8. jaanuaril 1979. aastal läks sulale. Uus suurem külmalaine sellel talvel saabus 1979. aasta veebruari teisel kümnepäevakul. Siis oli külma mõnel hommikul 32–35 kraadi, Narvas isegi –36 kraadi.
Lisaks: 1975. aastal 19.–21. novembril möllas Alatskivil lumetorm. See tõi maha lumikatte keskmise paksusega 30 cm. Teede ääres olid suured lumevallid, autoga sõites suurt lumevallidest kaugemale ei näinud.
Praegu näitavad kaardid õhu soojenemist stratosfääris, huvitav, kas kordub eelmise talve lõpplahendus, kui polaarfrondi jagunemisel saabus meile veebruari teisel poolel ja märtsis tõeline talveilm.
Detsember 2018 oli muutlike ilmadega kuu. Keskmine õhutemperatuur oli keskmisest veidi kõrgem ja sademeid tuli normist vähem. Soojalained vaheldusid külmemate ilmadega. Suurt külma ei olnud. Kuu algul olnud lumikate sulas. Alates teisest kümnepäevakust kuni kuu lõpuni oli Alatskivil lumi maas. Lumikatte paksus ulatus jõulude ajal maksimaalselt 21 cm-ni. Kuu lõpul oli lumikatte paksus 12 cm.
Detsember 2018 oli muutlike ilmadega kuu. Keskmine õhutemperatuur oli keskmisest veidi kõrgem ja sademeid tuli normist vähem. Soojalained vaheldusid külmemate ilmadega. Suurt külma ei olnud. Kuu algul olnud lumikate sulas. Alates teisest kümnepäevakust kuni kuu lõpuni oli Alatskivil lumi maas. Lumikatte paksus ulatus jõulude ajal maksimaalselt 21 cm-ni. Kuu lõpul oli lumikatte paksus 12 cm.
Kairo: Külm ja lumine detsembri lõpp Euroopas 29.–31.12.1978. Eestis langes temperatuur mitmel pool –35 kraadist madalamale. Narvas mõõdeti 30. detsembril –42,6 kraadi. Vanemad inimesed mäletavad kindlasti seda talve. Mind polnud siis olemaski.
Stratosfäär soojeneb – millalgi jaanuaris võib ehk põnevaks minna. Suured soojenemised soodustavad tavaliselt külmalaineid. Elame, näeme! Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/
***
/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Aastavahetuse ja uue aasta esimese paari päeva ilmategijaks oli äge madalrõhkkond, mis liikus üle Skandinaavia - Põhjalahe - Ida-Eesti - Venemaa sisealade suunas.
Kirde-Eestisse jõudes oli keeris muutunud nii ägedaks, s.t intensiivseks, et mõjutas meie ilma mitu päeva.
Uuendatud: 5.01.2019 kell 00:20
HOIATUSED:
- 5.01 öösel langeb termomeeter taas miinusesse, mis teeb teed väga libedaks!
Olgem ettevaatlikud ja hoolitsegem enda ja lähedaste eest!
Aasta viimase päeva, esmaspäeva (31.12.), ka 1.01.2019, hommik ja päev olid kõrgrõhkkonna servas veel sajuta ja pilvine. Õhtul jõudis Skandinaavia poolsaare põhjaossa ja Põhjalahe äärde aga aktiivne madalrõhkkond ja see lükkas kõrgrõhkkonna minema ja laienes ise üle Läänemere meie kohale.
Õhtupoolikul alates saartest läks sajule ja sadas lörtsi ja lund, saartel keskööks ka sekka vihma. Lõuna- ja edelatuul tugevnes kiiresti, puhudes sisemaal 7–13, saartel ja rannikul 15–22 m/s.
See tõi kaasa merelt sooja õhu ning õhutemperatuur hakkas kõikjal tõusma.
Enne soojema õhu saabumist oli temperatuur –3...0 °C.
Uusaastaööl (1.01.2019) laienes madalrõhulohk koos sajuga sisemaa suunas, sadu jõudis Ida-Eestisse juba enne aastavahetust. Mandril sadas lund ja lörtsi, ning tuiskas, kuid alates saartest läks sadu järk-järgult üle vihmaks.
Merelt jätkus sooja juurdevool tugeva lõuna-ja edelatuule toel, mis tõstis hommikuks termomeetrinäidud kõikjal plusspoolele, jäädes ida pool 0 °C-st 5 °C-ni saartel. Päeval jätkusid sajuhood enamasti vihma ja lörtsina. Tuul võttis õhtuks lühiajaliselt tuure maha ja hakkas alates saartest loodesse pöörduma ning tugevnes uuesti, kell 23:00 oli puhanguid 24m/s ja tugevnemine jätkub ! Soome rannikul olu 22:00 puhanguid 36,2m/s !
Jõudis ka sadu, mis juba õhtul läks üle mitmel pool lörtsiks.
Jõudis ka sadu, mis juba õhtul läks üle mitmel pool lörtsiks.
Kolmapäeva, 2.01. öösel liikus äge keeris lähemale, tuul lühiajaliselt vaibus, kuid siis algas taas tuule kiire tugevnemine. Kõikjal pöördus tuul loodesse ja põhja ning tugevnes sisemaal puhanguti 20 m/s, rannikul kuni 30m/s.
Algas külma õhu väga jõuline sissetung, sadu läks kõikjal taas lumeks ja Soomes esines lisaks 41,6m/s orkaanituuleiilile veel ka mitu välgujuhtumit, mis kõik said ka kinnitatud ametlikult.
Ägeda keerise kese liikus üle Ida-Eesti. Prognooskaart 2. jaanuar kella 14 kohta oli aga selline.
Temperatuur langes hommikuks mandril taas miinuspoolele.
Päeval liikus ägeda madalrõhkkonna kese üle Ida-Eesti edasi Venemaa sisealade suunas. Paljudes kohtades jätkusid sajuhood, mis päeva jooksul kõikjal lumeks üle läksid.
Tuul püsis tormine ja tugevnes veidi veelgi, sisemaal oli puhanguid 21 m/s, rannikul ja merel üle 25 m/s, maksimaalne puhang eestis oli Osmussaarel, milleks oli 30,1 m/s ! Jätkus temperatuuri langus ning õhtuks oli kõikjal –2...–8 °C.
Tuul püsis tormine ja tugevnes veidi veelgi, sisemaal oli puhanguid 21 m/s, rannikul ja merel üle 25 m/s, maksimaalne puhang eestis oli Osmussaarel, milleks oli 30,1 m/s ! Jätkus temperatuuri langus ning õhtuks oli kõikjal –2...–8 °C.
Neljapäeval (3.01.) äge keeris kaugenes Venemaa sisealade poole.
Selle järel oli veel Ida-Eestis ennelõunal lumehooge ja tuisku, kuna põhjatuul puhus sisemaal kuni 15, rannikul kuni 22 m/s. Õhtuks tuul nõrgenes ja taevas selgines. Õhutemperatuur on öösel –2...–8 °C, päeval –2...–6 °C, õhtul hakkas langema.
Reede (4.01.) öö hakul ulatub meieni kõrgrõhkkonna mõju, taevas selgines, tuul vaibus ja õhk jahtus tugevalt. Öö jooksul aga jõudis loodest madalrõhulohk, hakkas sadama esialgu lund, saartel ja läänerannikul enam lörtsi ja vihma .
Tuul oli ösel nõrk ja muutliku suunaga, päeval pöördus läände ja loodesse, tugevneb rannikul 18 m/s, tõi merelt sooja õhu. Õhtul aga taas pöördus loodesse ja põhja. Õhk oli öösel karge, ulatudes sisemaal pikemate selgimiste korral –15 °C ümbrusse, päeval läks alates saartest aga sulale, ida poole ei pruugi sula jõuda.
Metsaväljal(Virumaal, Padaoru kandis) on lund lausa 40cm ja lisandub ! Milline meeletu, kuid meeldiv lumekogus!
Karoliina Mõis pildid
Metsaväljal(Virumaal, Padaoru kandis) on lund lausa 40cm ja lisandub ! Milline meeletu, kuid meeldiv lumekogus!
Karoliina Mõis pildid
Laupäeva (5.01.) öösel keeris eemaldub Venemaa edelaosa suunas, kuid selle järel on veel sadusi, peamiselt lumena ja mandril, alates loodest sajuhood harvenevad. Tuul pöördub põhja ja kirdesse, tugevnedes hommikul kuni 15m/s, päeva peale nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt enamasti paar-kolm kraadi alla nulli, Ida-Eestis enamgi.
Pühapäeval (6.01.) sadusi oodata ei ole, kuid päeval paiguti püsib pilvekiht. Öösel on taevas laialdaselt selge, tuul vaikne ja õhk karge. Päeva jooksul tugevneb tasapidi lääne- ja edelatuul kuni 15m/s.
Külma on öösel kuni –14 °C, päeval mõned kraadid soojem.
Sellist talveidülli, nagu oli jõuludel, eelseisval nädalal tõenäoliselt tulemas ei ole. Kaivo Lõppe pilt, 23.12.2018 kell 14:58 Lääneranna vallas.