Kommentaariumi link
2014. a kokkuvõte (täieneb): http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm
4. jaanuaril ilm külmenes ja lumi tuli mitmel pool maha, ainult saartel sadas veel lörtsi ja lumikatet veel ei moodustunud. Torm on vaibumas. Maksimaalseks tuulekiiruseks jäigi 3. jaanuari hommikul Pakril mõõdetud 27,8 m/s.
Miks siis see torm jäi nõrgemaks 13. detsembri tormist? Üks huviline andis sellise selgituse: I think this cyclone didn't bring so strong storm because the pressure gradient difference wasn't so big, such like in cyclone "Billie". This cyclone was too large and not compact like cyclone "Billie". Jah, praegune tsüklon on tõepoolest märksa suurem ja õhurõhugradient oli kindlasti väiksem, kuid suuremate mõõtmete ja aeglasema liikumise tõttu kestis torm kauem. Samuti võis mõju avaldada ka õhumasside ühtlustumine, mistõttu tuul oli ka oodatust nõrgem.
Mõneks päevaks on ilm taas talvine. Selle toob praegu tsükloni tagalas lõunasse liikuv külm õhumass ja selles arenev antitsüklon. See liigub paari päevaga kagusse, avades tee uutele läänetsüklonitele. Need toovad soojema õhumass, sademeid ja pehme talveilma või sula.
3. jaanuaril tugevnes tuul uuesti ja õhurõhk pisut langes, sest tsüklon süvenes ja tuli veidi lähemale. Nii mõõdeti tuule tugevuseks Soome lahel ja rannikualadel 25-28 m/s, täpsemalt kõige tugevam puhang 27,8 m/s kella 6-7 vahel Pakril. Paiguti sadas lund ja lörtsi, nt Simunas ulatus õhtuks lumekihi paksuseks juba 10 cm.
Ilmateenistuse hoiatus. 3.01. püsib saartel ja rannikul lääne- ja loodetuul 14-19, puhanguti 23-28 m/s. Sisemaal lääne- ja loodetuul puhanguti 15-20 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
4. jaanuaril jätkub tormine ilm, läheb külmemaks ja lumisemaks. Piisab täiesti Riigi Ilmateenistuse prognoosist: Tormine ilm jätkub ka homme. Loode- ja põhjatuule kiirus ulatub sisemaal 7-12, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s.
Homsest ilm külmeneb ning sajab lund, saartel ka lörtsi. Mitmel pool tuiskab. Õhtupoolikul sajud harvenevad. Puhub loode- ja põhjatuul 6-10, puhanguti 14; saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur langeb homme -1...-6, saartel ja läänerannikul on 0...+2°C.
Teed muutuvad libedaks.
2. jaanuaril jõudis tsüklon kohale: tuul tugevnes, soojust tuli juurde, sadas vihma (kohati oli sadu tugev). Päeva jooksul vihm alates saartest lakkas. Ööpäeva tugevaim tuuleks osutud 26,4 m/s, mis registreeriti Pakril. Mõned kohad Lätis said uued soojarekordid: Kolka + 7,4°C (varasem +7,1°C 1992) ja Mērsragā +7,7°C (varasem +7,3°C 1992). Kui vaadata seda: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid ja võrrelda täna (2. jaan) mõõdetud õhutemperatuuri, siis Tallinn-Harkus uueks rekordiks on 6,5°C ja Tartu-Tõraveres 5,8°C.
Torm saavutab haripunkti ilmselt öösel või isegi alles hommikul. Seega jääb põhiliseks tormipäevaks ilmselt 3. jaanuar. Jahtuva õhumassi tõttu õhutemperatuur langeb ja vihma asendub vähemalt kohati lörtsiga. Arvatavasti enam ulatuslikku laussadu siis ei ole.
Külmenemine jätkub 5.-6. jaanuaril, sest tsükloni lääneserva mööda jõuab kohale väga külm õhumass. Selles areneb ka antitsüklon, kuid arvatavasti püsima see ei jää, vaid liigub ära nagu juhtus enne aasta lõppu.
Ilmateenistuse hoiatus. 2.01.15. hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 27-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.
Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtul. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 130-160 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Täiendav teave 2.01.15. tormi kohta (KAUR erakorraline teave)
2.01.15. päeval liigub aktiivne tsüklon Rootsi keskosast üle Botnia lahe Pori
lähistele ja õhtuks Saima järvistu kohale.
Eestis jätkub tuule kiire tugevnemine ja veetaseme tõus.
2.01.15. Keskpäevaks tugevneb edelatuul puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul
kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul puhanguti 20 m/s.
2.01.15. õhtul pöördub tuul saartest alates läände ja loodesse ning püsib tormisena,
puhangud ulatuvad 28-32 m/s, Eesti lõunaosas võivad 2.01. hilisõhtul või 3.01. öö
hakul puhangud üle 20 m/s tõusta.
3.01. öösel jätkub lääne- ja loodetuule torm, rannikul ulatuvad puhangud 28,
Saaremaa läänerannikul, Hiiumaal ja mandri looderannikul 32 m/s.
Veetase prognoositav tõus on 2.01. õhtuks 90-120, Soome lahe idaosas kuni 140 cm,
Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul 150-160 cm üle keskmise. Pärnu lahes pole
välistatud ajavahemikul kell 20..22 lühiajaline tõus kuni 170 cm-ni üle keskmise,
ületades sel juhul kriitilise taseme.
Ilmaprognooside osakond
Viimati uuendatud: neljapäev, 1. jaanuar 2015 kell 15:38
Eesti hoiatused (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)
2.01.15. Hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s. Maksimaalsed puhangud Saaremaal ja Liivi lahel võivad tõusta 35 m/s. Samal ajal Soome lahel on võimalik, et tuul viieks kuni kuueks tunniks nõrgeneb.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s. Eesti lõunaosas võivad õhtul puhangud 25 m/s ulatuda.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.
Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtu1. Veetaseme prognoositav tõus on 120-140 cm üle keskmise taseme. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 150-170 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme.
1. jaanuar 2015 – öö oli suhteliselt rahulik, sademeteta, mitmel pool tiheda uduga, sest ilma kujundas üle Läänemere itta liikuv kõrgrõhuhari. Päeva jooksul on oodata tuule tugevnemist, aga olulisi sademeid veel mitte.
Tormi on oodata 2. jaanuaril. Ilmateenistuse prognoos: Pilves ilm. Sajab vihma, õhtul ka lörtsi. Edelatuul tugevneb sisemaal 15-20, iiliti kuni 25 m/s, rannikul ulatub tuule kiirus 20-25, iiliti 30-35 m/s. Tuule maksimum võib haarata Saaremaa ja Liivi lahe ümbruse. Õhtul pöördub tuul läände ja püsib tormine. Õhutemperatuur on +1..+6°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Esialgu on väga soe (3...7 kraadi) ja sajab tõenäoliselt päris palju vihma, kuid 3. jaanuari jooksul läheb külmemaks, vihm asendub vähemalt kohati lörtsiga. Talvisemat ilma siiski enne 4. või isegi alles 5. jaanuarit oodata pole.
31. detsembri öösel liikus üle Eesti soe front, millega seotud tugev sadu algas Loode-Eestis vihmana, aga muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Hommikuks saabus sula kõikjale. Päeval ilm küll selgines mõnel pool, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus oli näha päikest, kuid samal ajal arenes sügavamal sisemaal advektsiooniudu. Sooja oli 2...7 kraadi.
1. jaanuaril püsib väga soe ja niiske ilm, jätkub lume kiire sulamine. 2.-3. jaanuaril jääb Eesti põhjapoolse ülitsükloni tormisesse lõunaserva. Esmalt sajab vihma, hiljem ka lörtsi ja lund. Tsükloni suure ulatuse tõttu on ühtlaselt ja mitu päeva tormine kogu Läänemere regioonis.
4. jaanuaril on oodata tsükloni tagalas, st lääneservas, ilma märkimisväärset jahenemist. Kui kaua see talvisem ilm kestab, on raske öelda. Kuna tegu on 80. laiustelt pärit väga külma ja kuiva õhumassiga, siis on võimalik, et selles õhumassis areneb antitsüklon. Sel juhul püsib selline külmem hetk kauem kui algselt arvatud (1-2 päeva asemel 3-5 päeva).
30. detsembril lõppes talvise ilma periood ja läks sulale. Ilmamuutuse tõi Suurbritannia kohal tugevnenud antitsüklon, mille lääneservas jõudis troopiline õhumass kaugele põhja (70. laiusteni) ja see vallandas uue tsüklonite seeria. Ühe põhjatsükloni lõunaservas jõudis niiske ja soe õhumass lõpus Eestini. Lumesadu ja tuisk asendusid õhtuks Lääne- ja Põhja-Eestis vihma ja plusskraadidega. 31. detsembri hommikuks või hiljemalt päevaks jõuab sula kõikjale.
2014. a kokkuvõte (täieneb): http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm
4. jaanuaril ilm külmenes ja lumi tuli mitmel pool maha, ainult saartel sadas veel lörtsi ja lumikatet veel ei moodustunud. Torm on vaibumas. Maksimaalseks tuulekiiruseks jäigi 3. jaanuari hommikul Pakril mõõdetud 27,8 m/s.
Miks siis see torm jäi nõrgemaks 13. detsembri tormist? Üks huviline andis sellise selgituse: I think this cyclone didn't bring so strong storm because the pressure gradient difference wasn't so big, such like in cyclone "Billie". This cyclone was too large and not compact like cyclone "Billie". Jah, praegune tsüklon on tõepoolest märksa suurem ja õhurõhugradient oli kindlasti väiksem, kuid suuremate mõõtmete ja aeglasema liikumise tõttu kestis torm kauem. Samuti võis mõju avaldada ka õhumasside ühtlustumine, mistõttu tuul oli ka oodatust nõrgem.
Mõneks päevaks on ilm taas talvine. Selle toob praegu tsükloni tagalas lõunasse liikuv külm õhumass ja selles arenev antitsüklon. See liigub paari päevaga kagusse, avades tee uutele läänetsüklonitele. Need toovad soojema õhumass, sademeid ja pehme talveilma või sula.
3. jaanuaril tugevnes tuul uuesti ja õhurõhk pisut langes, sest tsüklon süvenes ja tuli veidi lähemale. Nii mõõdeti tuule tugevuseks Soome lahel ja rannikualadel 25-28 m/s, täpsemalt kõige tugevam puhang 27,8 m/s kella 6-7 vahel Pakril. Paiguti sadas lund ja lörtsi, nt Simunas ulatus õhtuks lumekihi paksuseks juba 10 cm.
Ilmateenistuse hoiatus. 3.01. püsib saartel ja rannikul lääne- ja loodetuul 14-19, puhanguti 23-28 m/s. Sisemaal lääne- ja loodetuul puhanguti 15-20 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
4. jaanuaril jätkub tormine ilm, läheb külmemaks ja lumisemaks. Piisab täiesti Riigi Ilmateenistuse prognoosist: Tormine ilm jätkub ka homme. Loode- ja põhjatuule kiirus ulatub sisemaal 7-12, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s.
Homsest ilm külmeneb ning sajab lund, saartel ka lörtsi. Mitmel pool tuiskab. Õhtupoolikul sajud harvenevad. Puhub loode- ja põhjatuul 6-10, puhanguti 14; saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur langeb homme -1...-6, saartel ja läänerannikul on 0...+2°C.
Teed muutuvad libedaks.
Lumi Simunas. Kairo Kiitsaku foto
Torm Meriväljal. Päivi Paltsi foto
2. jaanuaril jõudis tsüklon kohale: tuul tugevnes, soojust tuli juurde, sadas vihma (kohati oli sadu tugev). Päeva jooksul vihm alates saartest lakkas. Ööpäeva tugevaim tuuleks osutud 26,4 m/s, mis registreeriti Pakril. Mõned kohad Lätis said uued soojarekordid: Kolka + 7,4°C (varasem +7,1°C 1992) ja Mērsragā +7,7°C (varasem +7,3°C 1992). Kui vaadata seda: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid ja võrrelda täna (2. jaan) mõõdetud õhutemperatuuri, siis Tallinn-Harkus uueks rekordiks on 6,5°C ja Tartu-Tõraveres 5,8°C.
Torm saavutab haripunkti ilmselt öösel või isegi alles hommikul. Seega jääb põhiliseks tormipäevaks ilmselt 3. jaanuar. Jahtuva õhumassi tõttu õhutemperatuur langeb ja vihma asendub vähemalt kohati lörtsiga. Arvatavasti enam ulatuslikku laussadu siis ei ole.
Külmenemine jätkub 5.-6. jaanuaril, sest tsükloni lääneserva mööda jõuab kohale väga külm õhumass. Selles areneb ka antitsüklon, kuid arvatavasti püsima see ei jää, vaid liigub ära nagu juhtus enne aasta lõppu.
Päeva jooksul ületas ülitsüklon Põhjalahe ja jõudis Soome keskossa. Õhurõhk langes selles õhtuks 960 hPa-ni (DWD).
Ilmahuviline mõõtmas käsianemomeetriga tuule tugevust. Maksimaalne tuuleiil oli 11 m/s.
Tormine Merivälja
Ilmateenistuse hoiatus. 2.01.15. hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 27-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.
Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtul. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 130-160 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Täiendav teave 2.01.15. tormi kohta (KAUR erakorraline teave)
2.01.15. päeval liigub aktiivne tsüklon Rootsi keskosast üle Botnia lahe Pori
lähistele ja õhtuks Saima järvistu kohale.
Eestis jätkub tuule kiire tugevnemine ja veetaseme tõus.
2.01.15. Keskpäevaks tugevneb edelatuul puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul
kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul puhanguti 20 m/s.
2.01.15. õhtul pöördub tuul saartest alates läände ja loodesse ning püsib tormisena,
puhangud ulatuvad 28-32 m/s, Eesti lõunaosas võivad 2.01. hilisõhtul või 3.01. öö
hakul puhangud üle 20 m/s tõusta.
3.01. öösel jätkub lääne- ja loodetuule torm, rannikul ulatuvad puhangud 28,
Saaremaa läänerannikul, Hiiumaal ja mandri looderannikul 32 m/s.
Veetase prognoositav tõus on 2.01. õhtuks 90-120, Soome lahe idaosas kuni 140 cm,
Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul 150-160 cm üle keskmise. Pärnu lahes pole
välistatud ajavahemikul kell 20..22 lühiajaline tõus kuni 170 cm-ni üle keskmise,
ületades sel juhul kriitilise taseme.
Ilmaprognooside osakond
2.-3. jaanuari tormi uuendus. ESTOFEX näitab oma väljavaates 2. jaanuariks Eestisse ka äikest, kusjuures mere kohal on tornaadode ja hiidrahe võimalus. Konvektsioon on talvisel ajal sage kaaslane intensiivse tsüklogeneesi korral.
ESTOFEXi väljavaade 2. jaanuariks (http://estofex.org/)Viimati uuendatud: neljapäev, 1. jaanuar 2015 kell 15:38
Eesti hoiatused (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)
2.01.15. Hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s. Maksimaalsed puhangud Saaremaal ja Liivi lahel võivad tõusta 35 m/s. Samal ajal Soome lahel on võimalik, et tuul viieks kuni kuueks tunniks nõrgeneb.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s. Eesti lõunaosas võivad õhtul puhangud 25 m/s ulatuda.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.
Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtu1. Veetaseme prognoositav tõus on 120-140 cm üle keskmise taseme. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 150-170 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme.
Läti ilmateenistuse tuule tugevuse prognoos 2. jaanuariks (allikas). Venemaa ilmateenistuse mudeli prognoos: http://s1302.photobucket.com/user/Celotajs/media/output_BrTCw2_zpsjbw80phb.gif.html.
Tormi toov tsüklon on veel osatsüklonina Briti saartest läänes juba olemas. Kui (osa)tsükloni soe sektor ulatub selle keskmesse nagu on näha antud juhul, siis selle liikumissuunda näitavad isobaarid soojas sektoris. Selle järgi on näha, et praegune osatsüklon liigub Ahvenamaa ja Soome lõunaosa või isegi Eesti suunas, mistõttu trajektoor võidakse arvutada senisest lõunapoolsemaks (DWD)
Tormi on oodata 2. jaanuaril. Ilmateenistuse prognoos: Pilves ilm. Sajab vihma, õhtul ka lörtsi. Edelatuul tugevneb sisemaal 15-20, iiliti kuni 25 m/s, rannikul ulatub tuule kiirus 20-25, iiliti 30-35 m/s. Tuule maksimum võib haarata Saaremaa ja Liivi lahe ümbruse. Õhtul pöördub tuul läände ja püsib tormine. Õhutemperatuur on +1..+6°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Esialgu on väga soe (3...7 kraadi) ja sajab tõenäoliselt päris palju vihma, kuid 3. jaanuari jooksul läheb külmemaks, vihm asendub vähemalt kohati lörtsiga. Talvisemat ilma siiski enne 4. või isegi alles 5. jaanuarit oodata pole.
Aastavahetuse ajal oli palju Pyrocumulust... Seejärel oli huvitav vaadata, kuidas tekkis sudu ja see transformeerus lõpuks uduks – rakettidest tulevad suitsuosakesed käitusid kondensatsioonituumakestena ja õhumass ju soe ja niiske ning sünoptiline olukord ka soodne (kõrgrõhuhari, mille mõjul oli tuul nõrk). Stabiilset sudu ei tekkinud, sest piisavalt suitsu jätkus vaid lühikeseks ajaks ja õhk liikus küllaltki palju, hajutades suitsu.
1. jaanuaril püsib väga soe ja niiske ilm, jätkub lume kiire sulamine. 2.-3. jaanuaril jääb Eesti põhjapoolse ülitsükloni tormisesse lõunaserva. Esmalt sajab vihma, hiljem ka lörtsi ja lund. Tsükloni suure ulatuse tõttu on ühtlaselt ja mitu päeva tormine kogu Läänemere regioonis.
4. jaanuaril on oodata tsükloni tagalas, st lääneservas, ilma märkimisväärset jahenemist. Kui kaua see talvisem ilm kestab, on raske öelda. Kuna tegu on 80. laiustelt pärit väga külma ja kuiva õhumassiga, siis on võimalik, et selles õhumassis areneb antitsüklon. Sel juhul püsib selline külmem hetk kauem kui algselt arvatud (1-2 päeva asemel 3-5 päeva).
Aasta viimane loojang Laagris oli ebatavaliselt värviküllane.
30. detsembril lõppes talvise ilma periood ja läks sulale. Ilmamuutuse tõi Suurbritannia kohal tugevnenud antitsüklon, mille lääneservas jõudis troopiline õhumass kaugele põhja (70. laiusteni) ja see vallandas uue tsüklonite seeria. Ühe põhjatsükloni lõunaservas jõudis niiske ja soe õhumass lõpus Eestini. Lumesadu ja tuisk asendusid õhtuks Lääne- ja Põhja-Eestis vihma ja plusskraadidega. 31. detsembri hommikuks või hiljemalt päevaks jõuab sula kõikjale.
Ees on mitu plusskraadidega päeva, mil lumi sulab jõudsasti. Vähemalt mõnel pool võib oodata lume täielikku kadumist. Kõige soojema ilma (2...7°C) lõpetab seeria üks järjekordne tsüklon, mis 2.-3. jaanuaril kulgeb üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome itta. See ülitsüklon (prognoositav õhurõhk keskmes 955-960 hPa) toob ka tormi. Tsükloni jõudmisel Venemaale hakkab selle tagalas Eesti kohale saabuma järk-järgult külmem õhumass ja ilm muutub jälle talvisemaks.
Suure antitsükloni tõttu on õhu liikumine Euroopa kohal valdavalt meridionaalne. Nii jõudis suur soe kaugele põhja, aga arktiline õhumass kaugele lõunasse kuni Vahemereni, kus võib ka lund ja lörtsi sadada (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)
Loode-Eestist vihmana alanud tugev vihmasadu muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Kui esimene osa sajust oli seotud pigem sooja tüüpi oklusioonifrondiga, siis öine sadu juba aktiivse sooja frondiga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/surgavere-radar/).