31. juuli ilm oli sarnane 24. juuli ilmaga, eriti äikese iseloomu poolest. Üle Eesti liikus oklusioonifront, millel tekkisid äikesepilved, kusjuures äike oli enamasti nõrk või mõõdukas, sadas üsna palju vihma ning läks hämaraks. Pilved olid 24. juulil siiski rohkem maskeeritud ja äike nõrgem. 31. juulil oli kohati äike võrdlemisi tugev, seda eeskätt Lõuna-Eestis. Äikese-kaaspilved enne äikest olid seekord iseloomulikumalt välja arenenud kui 24. juulil. Samuti oli äike märksa varasemal ajal päeval. Äikestetsoon ulatus mõlemal juhul üle Eesti.
Sajualad radaripildilt (kasutatud vaid EMHI radarit). Näha on pilvede kujunemine frondil:
Sajualad radaripildilt (kasutatud vaid EMHI radarit). Näha on pilvede kujunemine frondil:
.
.
.
.
.
.
Nüüd pildid, kusjuures näha võib ka pilve tippu. Oli huvitavaid pilvi, vt näiteks teist fotot. Samuti oli taevas enne äikese kohalejõudmist nagu segaduses - hästi kaootiliste pilvedega kaetud. Palju äikesevaatlejad ei oleks Tallinnas 31. juuli äikest lähiäikesena määratlenud. Tegelikult see ei loe, et lähedast välgulkööki või müristamist polnud - taevas oli siiski äikesepilvedega kaetud, sadas vihma jne, lihtsalt juhuslikult ühtegi lähedast välku polnud, kuid lähiäike oli sellegipoolest.
Pärast äikest selgeks ei läinud, sest tsüklon polnud veel oma tegevust Eestis lõpetanud. Õhurõhk alguses siiski pisut tõusis (pärast fronti). Õhtu lõppes värvika päikeseloojanguga, millest eraldi postituses.