Kuidas määrata pilvi

Ei tea küll, et keegi kuskil oleks pilvede määramisprotsessi põhjalikult ja ilmutatul kujul üritanud teha, pigem räägitakse sellest väga põgusalt. Seetõttu valmis selline jutuke: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/maaramine.htm

Aastaaja vahetus läheneb

Selgitusi rohkem: http://www.ilm.ee/index.php?46246113320
Allikas: wetterzentrale.de

Optilised nähted lisatud

Lõpuks on lisatud mõned optiliste nähtuste pildid: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaart

Täna tõusis temperatuur Tapal viimaks 2 nädala jooksul -10 °C-st kõrgemale. Tugevnev tuul ja pilved ei lase sellest siiski veel rõõmu tunda.

Mida arvata sellest?

Hiljuti ilmus uudis ühe ilmatarga arvamuse kohta:

http://www.ilmajaam.ee/734498/saare-ilmatark-soojaks-laheb-alles-aprillis/

Seos ilma soojenemise ja tuisu vahel ei ole nii jäik, kui seal on refereeritud. Praegune soojenemine on tingitud esiteks külma õhumassi eemaleliikumisest, mis ei pruugi olla seotud mõne aktiivse tsükloni pealetungiga ja teiseks õhumassi soojenemisest, sest veebruaripäike soojendab juba nii palju, et väga külm õhumass lihtsalt soojeneb aja jooksul kiirgusenergia arvel. Muidugi on võimalik, et tsüklonite mõjul muutub ilm soojemaks ja sel juhul on ka tuisk võimalik. Seega uudises toodud väide on vaieldav, sest võib nii, võib ka naamoodi olla. Konkreetsel juhul peaksin siiski seda pigem eksitavaks või puudulikuks.

Teine kommenteerimist vajav väide on seotud päikesega. Päikese aktiivsus ei ole nii üks-üheselt seotud konkreetsete kuuma- või külmalainete, äikeserikaste päevade või äikese vähesusega mingil suvel. Päikesel on mõju kliimale, ilmastikule, ilmale, kuid milline on mõju ja eriti veel mõju põhjustav mehhanism, ei ole teada. Ka tuleb mõju pigem statistiliselt kui nii konkreetsete juhtumite kaudu välja. Antud juhul oli külma põhjuseks ikkagi eriti tugeva kõrgrõhkkonna tekkimine ja püsimine ning kujunenud atmosfääri blokeering. Edasi võiks uurida, miks tekkis selline püsiv kõrgrõhkkond ja atmosfääri blokeering. Ilmselt on võtmeteguriks Rossby lained, polaarfront ja sellega seotud jugavool ning aluspinna ja atmosfääri vastastikmõjud. Ei pea õigeks, et konkreetset sündmust vaid ühe põhjusega seletatakse.

Kolmas kommenteerimist vajav koht on pikaajaline ennustus. Atmosfäär on ikkagi liiga kaootiline süsteem, et selle käitumist saaks nii detailselt ette teada. Muidugi saab teha hooajaprognoose, nagu NOAA või nagu konkreetselt selles uudises on see esitatud, kuid selle aluseks on ikkagi sellised seaduspärasused, mis ei anna kuigi suurt kindlustunnet. Võib leida palju aastaid, kui aprill oli hästi soe, aga mai hoopis jahe või jahedam (1999, 2000), kuid palju on neidki aastaid, kui on korralikke soojalaineid nii aprillis kui mais (viimastel aastatel).

Neljas asi, mida on vaja kommenteerida, tuleb välja ühe kommenteerija arvamuses: "See on üsna tõenäoline, kui on külm ja lumine talv, siis kevadet ei tule. Külmunud meri ja suured lumega kaetud alad takistavad sooja õhu tulekut ja kui see isegi jõuab kohale, on korralikust soojast järele jäänud vaid riismed ja temperatuur suurt üle nulli ei tõuse." See väide ei saa olla õige juba kasvõi viimase kahe aasta empiiriliste andmete põhjal. Lund ja jääd võib-olla palju, ent ometi võib kohale jõuda üllatavalt soe õhk. Näiteks Arktikasse, kus on suurtel aladel lumi ja jää, võib jõuda kuni 15-kraadine õhk. Tõsi küll, seal on nii soe tavaliselt mitmesaja meetri kõrgusel (inversioon) ja ilm enamasti pilves. Soe õhk võib jõuda kohale seetõttu, et õhumasside enda omadused ei muutu järsult, vaid pigem on muutumine pikaldane. Näiteks 2010. a. pikale ja külmale talvele järgnes järsk soe märtsi lõpus (sooja oli siis mõnel pool üle 13 kraadi) ja aprillis oli juba sageli sooja üle 10 kraadi - kevad tuli soe. Teinekord jällegi on talv soe, aga kevad tuleb külm. Peamine mõjutegur siin on ikkagi õhumasside liikumine ja atmosfääri tsirkulatsioon. Kommenteerija väide võib mingil määral olla õige saartel ja seal, kus domineerivad tuuled mere poolt (kitsal rannikuribal). Seega peab kõiki neid asju arvestama.

Uuendused tehtud

Viimaks õnnestus siin tähtsamad muudatused ja täiendused teha: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. 2011. a. kokkuvõte peab siiski veel ootama.

Seaduspärasusi väga külma ilmaga

Suuremate külmadega kehtivad teatud seaduspärasused. Kõige külmem on tavaliselt siis, kui Eesti kohale jääb mingi kõrgrõhkkonna kese või kõrgrõhkkond eemaldub Venemaale. See on analoogne suvisel ajal sooja või kuuma ilmaga. Seega tuul jääb nõrgaks ja hakkab pöörduma, olles viimaks lõunast. Samal ajal suureneb tasapisi õhu suhteline niiskus ja tekib härmatist. Kui ees on külmaperioodi viimane, kõige külmem öö, siis selleks hetkeks on tavaliselt tekkinud ka härmatis, ilm on tuulevaikne ja õhtul hakkab kiire temperatuurilangus. Selle peatab udu või kihtpilvede teke. 4. veebruaril ongi juba härmatist näha, tuul on rohkem lõuna poolt ja nõrgem ning taevas valkjam.

Külma süda

Seda talve on iseloomustanud pidev keskmise temperatuuri langus alates detsembri lõpust. Nüüd on see saavutanud miinimumi ja tõuseb paari päeva pärast ja võib siis üsna stabiilsena mõne nädala püsida. Pikaajaline prognoos näitab kindlalt keskmisest külmemat veebruari ja märtsi.

Jaanuari lõpu poole moodustus Venemaal kõrgrõhkkond, mille lääneserva jäi Baltikum. Seetõttu oli tuul pidevalt idast ja kagust. Suvel tähendab samasugune olukord sooja või kuuma ilma. Kehtestus püsiv idavool. Esialgu oli õhumass soe, kuid negatiivse kiirgusbilansi tõttu langes siiski temperatuur -10°C madalamale, sest ilm oli enamasti selge. Aja jooksul jõudis Kaug-Idast eriti külm õhumass (temperatuur 850 hPa pinnal -20°C-st madalam) laia vööndina kiiresti läände. Veebruari alguseks jõudis see ka Eestini. Õhumassi südamik liikus Eesti kohale ja on nüüd mõnda aega paigal:



wetterzentrale.de













Kui õhumassi temperatuur on -20°C-st madalam, siis võib päevasel ajal märgata taeva valkjat varjundit, mis sarnaneb kuumalaine omale. 3. veebruaril oli see selgelt olemas, ehkki fotol pole võib-olla arusaadav.


Kuuekandiline päike 3. veebruari hommikul











Maastik Rakvere lähedal