Seoses arktilise õhumassi sissetungiga on tulnud eripalgelisi sademeid. See on põhjustanud ka segadust, mida pidada lumeks ja mida mitte. Lisaks hakkas Ilmateenistus kasutama mõistet teraline lumi, nt siin: http://www.ilmajaam.ee/2085872/com/tana-homme-voib-sadada-teralist-lund/. Sellesse tuleb tuua veidi selgust.
Sademeteliike on kokku 16, kui juurde arvata ka kaste, härm jms (Jürissaare lennumeteoroloogia õpikust), aga panna kokku laus- ja hoovihm, laus- ja hooglumi, sama lörtsi kohta, sest viimasel kolmel juhul on sademete langemise iseloom erinev, mitte pole liik erinev.
Milliseid sademeid võidakse ajada lumega segi? Kindlasti lumekruupe, kuid vahel ka jääkruupe ja peenrahet. Lumekruubid on läbipaistmatud ümmargused või koonusekujulised lumekuulid diameetriga 2-5 mm. Jääkruubid on ümmargused või ebakorrapärased jääterakesed, millel on läbipaistmatu südamik, diameeter kuni 3 mm. Rahe korral peab jäätükikeste läbimõõt olema vähemalt 5 mm. Kui vaadata rahvusvahelist standardit: http://glossary.ametsoc.org/wiki/Hail, siis selgub, et varem nimetatati väiksemaid kui 5 mm jäätükke peenraheks, kuid nüüd on uus definitsioon: http://glossary.ametsoc.org/wiki/Small_hail.
Lumekruubid lähivaates (24.3.2011 Türil). Foto: Maret Saareleht
25. septembril kl 16.29 sadas Jõgeval peenrahet ja jääkruupe. Foto: Kairo Kiitsak
Lume hulka võib arvata lume, teralume, lumeterad ja märja lume. Märg lumi ei ole lörts, sest viimases on vedela vee komponent, kuid märg lumi on lihtsalt õhuniiskusest niiskunud, seda juhtub sageli siis, kui temperatuur on -1°C-st kõrgem.
Selgitama peaks ehk, mis vahe on teralumel ja lumeteral. Lumeterad on tera-, plaadi- või kepikesekujulised, jäised terad, meenutades vahel mannateri ja on uduvihma tahke analoog. Sellest võib pilti näha koos lumehelvestega siin: http://www.geologywales.co.uk/storms/120911.jpg. Teralumi aga kujutab endast väikeseid lumest kämbukesi, kus ei ole näha ilusaid/korrapäraseid kristalle, vt http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w050113a003.jpg.
Seega võiks kahtlustada, et teralise lume all mõeldakse ikkagi teralund ja vähemal määral jääkruupe, mitte lume alla liigitatavaid sademeid. Ilmateenistusest saadeti selle kohta järgmine selgitus: "Oli meilgi diskussioon, kuidas seda välja öelda. Esiteks, et oleks kõigile arusaadav, et peale vihma võib tulla tahkeid sademeid. Teiseks, et see kõlaks tõsiseltvõetavalt. On küll aasitud lumekruubi (a`la lumemanna) puhul ning raadiojaamad jätsid vahel seda ütlemata või asendasid lörtsiga, mis oleks hoopiski vale. Ehk siis "lumeterad".
Diskussioon võib jätkuda."
Üks vana, aga huvitav uudis: http://www.epl.ee/news/eesti/taevast-sadas-lumesiile.d?id=50916463
Kuidas on esimese lumega? Eelmises postituses vajab üks ebatäpsus õiendamist. Selgus, et 1986. a septembri Kääpa ja 10 cm lund pole õige, vaid Pärnumaal Koodu vaatlusjaamas 2 cm.
Järgmine küsimus on see, kas esimese lume kriteerium on sademete- või lumikattepõhine. Viimasel juhul loetakse lumekruubikiht (!) lumikatte hulka. Enamasti pooldatakse ikkagi sademetepõhist lähenemist. Sel juhul tuleb esimese lume määratlemisel lihtsalt kindlaks teha, millal registreeriti sademeid, mida nimetame lume alla kuuluvaks. 26. septembril kinnitati vaatlusandmete alusel ametlikult uus varajaseima lume rekord: 25. septembri õhtul sadas Väike-Maarjas algul lörtsi, seejärel pooleteise tunni jooksul hooglund. Seega tuleb tõesti kõige varajasema lume kuupäeva päeva võrra muuta, selleks on nüüd 25. september.
Vastav uudis ilmub 27. septembri "Sakalas".