Tsüklonaalse blokeeringuga (?) nädal (25.-32.01.2015)

Kommentaariumi link

Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/

Pisut uuendatud linkidega, sest eelmised olid lootusetult vananenud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Senimaani on probleemiks olnud eestikeelse info vähesus pilvede kohta. See on praegu õnneks siiski muutumas: peatselt, juba märtsis või hiljemalt aprillis, on oodata põhjalikku pilvi käsitlevat raamatut ja pilvede mobiilirakendust.
Lisaks tehti veel pilvekool: http://pilved.aikesehuvilised.ee, kus on pisut põhjalikumalt püütud kõiki põhivorme ehk liike ja helkivaid ööpilvi kirjeldada. Sealhulgas on uuendusena välja toodud mõned põhipunktid, nagu iseloomulikud tunnused, kaasnevad nähtused, olulisus ilmaprognoosimisel, koostis ja sademed. Iga liigi juures on autorite fotodest galeriid.

32. jaanuaril ehk 1. veebruaril saabus lõunatsüklonisse lõunakaarest pisut külmem õhumass ja samal ajal kohalejõudnud troopiline õhumass jahtus. Nii asendus vihm pea kõikjal lörtsi ja lumega ning loodus omandas valgema ilme. Siiski püsis veel sula, kuigi õhutemperatuur aegamööda langeb. Päeva jooksul on oodata saju nõrgenemist, tugevam on sadu ilmselt Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine sedamööda, kuidas õhumass jahtub. Tuleb ka lumelisa.

31. jaanuaril läks ilm sulale, kuid sademeid tuli minimaalselt. Siiski oli näha, et Baltimaade kohal asus kõrgkiht- või vähese sajuga kihtsajupilved, millel oli eriti hästi arenenud ülemine, st jääkristallidest koosnev osa. Seetõttu püsis laussaju võimalus endiselt väga suur (vihm, lörts ja märg lumi). Nii hakkas õhtul suuremal alal ja tugevamalt sadama.
Tegu on süveneva tsükloniga, mille keskmes oli õhurõhk päeval 972 hPa ja see liikus mööda Läänemerd põhja poole. Kuna Eesti kohale liigub selle lohk, siis õhurõhk langeb ja võib jõuda 970 hPa lähedale. Sula kohalejõudmise ja sademete vähesuse tõttu on jäite- ja kiilasjää oht pigem väike, kuid sulavad jääpinnad on siiski väga libedad.
Pilves ja sageli sajune ilm jätkub. Õhutemperatuur pisut langeb, aga jääb ikka nullilähedaseks.
Järgmisel nädalal on oodata ilma külmenemist (õhutemperatuur enamasti 0...-7°C).

KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS

Viimati uuendatud: reede, 30. jaanuar 2015 kell 19:09
Eesti hoiatused
31.01 öösel Lõuna-Eestist algav lumesadu levib kiiresti põhja poole. Hommikupoole ööd läheb sadu tihedamaks, õhutemperatuur tõuseb ning sadu läheb lõuna poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. Tihe sadu piirab nähtavust ja mitmel pool tekib jäide (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Väike väin 30.01.2015. Kalmer Saare foto

30. jaanuaril oli ilm selgem, paljudes kohtades võis näha päikest; ilm oli lõunast saabunud soojas õhumassis väga pehme: mitmel pool tõusis õhutemperatuur pisut üle 0°C. Päeva jooksul ilmus üha enam kiudkihtpilvi, mis oli märgiks sooja frondi saabumisest.
Ööpäeva jooksul suureneb Aadria mere lõunatsükloni mõju ja üle Eesti liigub üks või mitu lõunalohku. Need on eriti hästi nähtavad infrapunasel satelliidipildil. Seega on öö jooksul oodata pilvisuse tihenemist ja lumesadu. Ilmselt jõuab kagust kohale troopiline õhumass, nii et päeva jooksul läheb kõikjal sulale. 32. jaanuaril ehk 1. veebruaril jõuab õhumass jahtuda ja õhutemperatuur langeb taas 0°C lähedane ning sulavesi hakkab jäätuma.

Ilmakaardil on näha tugevat lõunavoolu ja Aadria mere lõunatsükloni mõjutusi, kuid see jääb pigem ebaselgeks (DWD).

Seevastu Ilmateenistuse infrapunapildil on lõunalohud paksude pilvemasside järgi hästi näha

(http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

29. jaanuaril jätkus pilves ja kergelt sajune ilm. Õhutemperatuur püsis nullilähedane. Läänemerele andis ESTOFEX äikesevõimaluseks 15%. Nii oligi äikest Läänemere lõunaosast kuni Gotlandini välja, õhtul aga jõudis äike juba Saaremaa külje alla. See oli seotud läänest itta liikuva külma tüüpi oklusioonifrondi ja sellega seotud lohuga.
Nädala lõpp tuleb sajune ja praegusest pisut soojemgi (valdavalt sulailmaga). Lõunatsükloni asemel prognoositakse pigem lõunalohku või lõunaosatsüklonit, mis on läänetsüklonitega seotud. Sellele vaatamata on siiski päris suurt sadu oodata.
Olulist külmenemist pole veel ette näha, kuigi teatav võimalus on järgmisel nädalal.

ESTOFEXi väljavaade (http://estofex.org/)

Rünksajupilved on mere kohal radaripildis hästi näha (http://www.meteo.lv/radars/?nid=482).

Saaremaal lähedal registreeriti välke (sat24.com/en/scan?ir=true)

28. jaanuaril on pilves ilm. Mitmel pool on udu ja uduvinet, kohati sajab vähest lund või uduvihma. Õhutemperatuur on nullilähedane, mis koos suure niiskuse põhjustab jäiteohu.
Järgmiste päevade osas pole prognoos oluliselt muutunud. Suurim erinevus on vahest see, et Euroopa mudel näitab selget lõunatsükloni üleminekut veebruari alguses, aga GFS mudel on selles osas segasem, pigem on tegu lõunalohu või läänetsükloniga seotud osatsükloniga. Sademeid on mõlemal juhul üsna rohkelt oodata ja ilm on enamasti sula.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (31.01.) liigub Kesk-Euroopast põhja poole uus osatsüklon. Lisandub niiskust. Sajab tihedat lund ja lörtsi, pärastlõunal ja õhtul idapoolsetes maakondades ka vihma. Öösel puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on öö hakul -3...+2, pärast keskööd tõuseb ning on hommikul ja päeval 0...+4°C. Allajoonitud koht on ilmaprognoosis märkimisväärne, aga lõunatsüklonite puhul üsna ootuspärane, sest soe õhumass tuleb selle soojas sektoris kagust.

Lõunatsüklon Euroopa mudelis (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

27. jaanuaril oli enamasti pilves ilm, kohati sadas kerget lund, kuid uus sajuala jõudis õhtuks Loode-Eestisse (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Õhutemperatuur oli enamasti nullilähedane.
Sajusemat, tuulisemat ilma on oodata järgmistel päevadel. Nädala lõpu poole võib sula jõuda enamikesse kohtadesse, suureneb lõunatsüklonite mõju.

26. jaanuaril oli üsna vaikne ja mitmel pool udune ilm. Udu kadus õhtuks.
Ööpäeva jooksul on oodata madalrõhulohu saabumist. See toob arvatavasti vähemalt saartele ja Lääne-Eestisse õhtuks lumesaju ja tuule tugevnemise. Sajuala nõrgeneb ja selle liikumine on ilmselt aeglane –  sadu ei pruugi jõuda kõikjale. Edaspidigi mõjutab ilma tsükloni idaserv, kus on oodata ilma soojenemist ja tugevat tuult, kuid suuremad sajud jäävad ilmselt nädala teise poolde.

Udune Viljandi. Kristjan Kalda foto

Nädala jooksul kujundavad ilma peamiselt tsüklonid. Euroopas võib areneda tsüklonaalne blokeering. Sellisel juhul eraldub tavaliselt sügav ja väga suureks muutunud tsüklon üldisest läänevoolust. Enamasti on okludeeruvatele tsüklonitele iseloomulik, et nad arenevad kõrgusesse ja ulatuvad läbi kogu troposfääri ning muutuvad väheliikuvaks. Siiski aeglane liikumine säilib, kui püsivad läänevoolus.
Aga võib juhtuda, et tsüklon liigub läänevoolust niipalju lõuna poole (põhjapoolkeral), et viimane seda enam eriti ei mõjuta ja sel juhul tekib selline tsüklonaalse blokeeringu tüüp, mida nimetatakse cut-off low. See võib püsida nädalapäevad ja kauemgi, kui saab energiat juurde. Sagedasemad on need Euroopa kesk- ja lõunaosas, kus selline olukord võib põhjustada nt suvel ebatavaliselt jahedat ilma ja üleujutusi.
Teine variant on selline, et tekib väga suur tsüklon või mitmekeskmeline madalrõhuala, mistõttu üldine läänevool asendub nt pea tervel kontinendil meridionaalse tsirkulatsiooniga. Selline olukord mõjutab eelmisest palju suuremat ala ja võib kaasa tuua anomaaliaid märksa suuremal territooriumil. Ka nädala jooksul on prognoositud just selle variandi tekkimist. Kui see madalrõhuala energiat juurde ei saa, siis laguneb 4-5 päevaga.
Kuna Eesti jääb rohkem selle blokeeringu idaserva, siis on oodata sooja ja sajust ilma, sest lõunakaarest transporditakse põhja poole soojust ja niiskust. Seega nädala jooksul temperatuur tõuseb tasapisi, samas sajab lund ja lörtsi juurde.

GFS mudeli prognoositud tsüklonaalne blokeering 30. jaanuariks. Näha on tohutult suur mitmekeskmeline madalrõhuala, mille otsesest mõjualast jäävad välja ainult Euroopa edelaserv ja idaserv. Ühest küljest on selle madalrõhuala lõunaosas (Aadria merel) tegu lõunatsükloniga, mis jääks üldisest läänevoolust nii kaugele lõunasse, et see seda oluliselt ei mõjuta, teisalt on madalrõhuala tohutult suur, nii et läänevool on asendunud meridionaalse tsirkulatsiooniga (GFS).

Vaiksem ja talvisem nädal (19.-25.01.2015)

Kommentaariumi link

Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/

Pisut uuendatud linkidega, sest eelmised olid lootusetult vananenud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.

25. jaanuaril suurenes kaudselt Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal asuva tugeva antitsükloni mõju: selles kauges lääneservas jõudis Musta mere äärest rohkem niiskust ja soojem õhumass põhja poole. Pilvisus tihenes ja alates Lõuna-Eestist hakkas lund sadama. Sadu levib pigem Peipsi poole, mitte ei laiene üle terve maa. Samas paljudes kohtades on näha päikest, sest kiudkihtpilved on piisavalt õhukesed.
Järgnevatel päevadel suureneb tsüklonite mõju: läheb sajusemaks, tuulisemaks ja pikkamööda taas soojemaks, st kohati sulale. Nädala pärast võib sula jõuda enamikesse kohtadesse.

Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal asuva tugeva antitsükloni mõju ulatus Eestini. Seda näitavad isobaarid ja mööda antitsükloni lääneserva kulgevad frondid (DWD).

24. jaanuaril sajud lõppesid, sest tugevnes antitsüklon, kuid ilm jäi siiski pilve. Püsisid vähesed miinuskraadid, saarte rannikul oli kohati napilt üle 0°C.
Ööpäeva jooksul on oodata lõunatsükloni mõju suurenemist, nii et vähemalt Ida-Eestis on lumesaju võimalus suhteliselt suur, aga saju hulk ei pruugi olla märkimisväärne.
Uus nädal toob tsüklonite ülekaaluga ilma, kusjuures endiselt näib tekkivat tsüklonaalne blokeering: pikka aega püsib väheliikuvana suur ühe- või mitmekeskmeline madalrõhuala. Oodata on nii sademeid, tuule tugevnemist kui ka vähemalt kohati sula.

23. jaanuaril avaldas mõju väheaktiivne madalrõhkkond. Selle mõjul läks ilm soojemaks, kuid päris sula oli siiski vaid saartel. Püsis enamasti pilves ja nõrga tuulega ilm, mitmel pool arenes uduvine, kohati isegi udu. Mitmel pool sadas vähest lund, tugevamaid sajuhooge koos lumekruupidega tuli Lääne-Eestis.
Rahulik, pilves, enamasti väheste miinuskraadidega ilma on oodata lähipäevil, sest püsib väheaktiivne või ebaselge rõhuväli (Eesti jääb enamasti tsüklonite vahele), milles õhumass on soojapoolne. Kagu-Eestisse võib siiski jõuda suurem lumesadu, suurim võimalus selleks 25. jaanuaril.
Suuremat ilmamuutust on oodata järgmisel nädalal, sest läänetsüklonid toovad sajusema ja tuulisema ilma.

22. jaanuaril jäi Eesti antitsükloni ja madalrõhuala piirimaile. Seetõttu oli ilm pilves ja kohati sadas vähest lund, kuid oli tuulevaikne. Püsisid vähesed miinuskraadid, külmem oli vaid Virumaal, kus hommikul oli kuni -12°C ja päeval kuni -10°C. 

Sarnane enamasti pilves ja kohatise lumesajuga ilm püsib ka järgmistel päevadel. Õhutemperatuur püsib enamasti pisut 0°C-st madalam, soojem (kohati sula) on siiski homme ehk 23. jaanuaril. Suuremaid ilmamuutusi võib tulla alles järgmisel nädalal

21. jaanuaril vähenes madalpilvisuse hulk, kuid suurenes ülemise kihi pilvede hulk, sest edela ja lõuna poolt läheneb madalrõhulohk sooja frondiga. Samuti tugevnes tuul, kuid ilm külmenes. Ilmselt ööpäeva jooksul on oodata kerget lumesadu ja tuisku.

Antitsükloni mõju tasapisi kaob, nii et Eesti jääb mõneks päevaks ebaselgesse baarilisse välja, st otseselt ei mõjuta ükski tsüklon või antitsüklon või ainult nende kauged äärealad. Ilm võib muutuda alles järgmise nädalaga, kui läheb soojemaks ja sajusemaks.

Lumi 21.01.2015 Pangodis õhtul.  Pildi andmed: säri 30 s, ISO 1600 ja  kasutatud välku. Eero Hermanni foto

20. jaanuaril püsib antitsükloni mõjul vaikne ja aeglaselt külmenev ilm (0...-3°C), kuid pilves, sest niiskus on õhus palju ja Eesti kohal on front.

Aja jooksul antitsüklon nõrgeneb ja edelapoolse madalama rõhuga ala mõju tugevneb, nii et erilisi selgimisi või ilma külmenemist pole ilmselt oodata. Püsib vähese lumesaju võimalus. Sellist pehmet talveilma on oodata vähemalt nädala lõpuni.

19. jaanuaril jäi ilm kahe antitsükloni vahel vaikseks ja pilviseks, kohati sadas lund ja lörtsi, õhutemperatuur püsib nullilähedane.

Edaspidi tugevneb põhjapoolne antitsüklon, nii et suuremat sadu pole oodata, tuul on nõrk ja ilm külmeneb tasapisi.

Pärnu lahe jääolud. Targo Taggo foto

Külmast talveilmast sulani: soe ja muutliku ilmaga nädal

Kommentaariumi link
Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/
17. jaanuaril möödub 75 aastat riigi külmarekordi mõõtmisest. Nimelt registreeriti 1940. aasta 17. jaanuaril Jõgeva ilmajaamas Eesti külmarekord -43,5°C, mis püsib praeguseni, pikemalt: http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1028798.
Täpselt 75 aastat tagasi olla nii külm olnud, et Petseri jaamas külmunud ära vagunitäis viina ning linnud langenud lennult surnutena maha... Miks 75 aasta tagused ajalehed Jõgeva külmarekordist vaikisid, seda seletab Ain Kallis: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/eesti-ametlikust-kulmarekordist/.

18. jaanuaril jätkus soe ja pilves sulailm. Kohati sadas vihma, üks üsna ekstreemne kirjeldus Kloogalt: öösel sadas siin kloogal nii tugevalt vihma vahepeal, et ma ärkasin üles...rõduplekk kolises lausa. Hetkel on natuke rahet ka vihma hulgas juba.
Öösel hakkab ilm tasapisi külmenema, nii et õhutemperatuur võib langeda nullilähedaseks. Seoses külmema õhumassiga on vihma asemel oodata lund ja lörtsi. Algav talvise ilma periood võib kesta pikemalt, isegi üle nädala. Külm on siiski üsna leebe, enamasti vaid mõne miinuskraadi piires.

17. jaanuaril pilvisus tihenes ja hakkas sadama vihma ja lörtsi. Anti teada: Võrumaal, Holstas ikka lörts. Ütleks et mõõdukas sadu.  Sadanud oma 3 tundi juba. Saju tõi polaarfrondil arenenud laine, mis liikus Kesk-Euroopast Eesti poole. Lumi sulab endiselt väga hoogsalt.
Ilm hakkab tasapisi jahedamaks muutuma: juba paari päeva pärast on mõnel pool ööpäevaringselt miinuskraadid ja vihm asendub lumega. Suurt lumelisa ilmselt ei tule.

16. jaanuari öösel liikus üle Eesti lumesadu ja tuisk, kohati sadas siiski ka lörtsi ja saartel-rannikualadel vihmagi. Värsket lund või lörtsi lisandus 3-5 cm. Üle Eesti liikunud madalrõhulohk tõi endaga kaasa soojema õhumassi, nii et sula jätkub.
Muutusi ei too ka lähemad päevad, kuid suuremaid sadusid ei ole enam oodata. Külmemaks läheb alles 19.-20. jaanuaril, kui on oodata ka lumesadu ja tuisku, kuid lumekogus ei ole tõenäoliselt eriti suur.

15. jaanuar jätkus sula ja alates saartest ilm selgines. Nii kujundas päeval ilma kõrgrõhuhari, mis liikus itta. Suurbritannia kohale jõudnud ülitsükloni idaserv hakkab mõju avaldama õhtul: tuul tugevneb ning ilmuvad kiud- ja kiudkihtpilved.
Talvist ilma on oodata alates 18. jaanuarist, seega juba mõne päeva pärast.

Äikese-eri: pikselisele detsembrile on järgnenud pikseline jaanuar: praegu läheneb edelast jälle äike. Esmalt ülevaade viimastest nädalatest.
13. detsembril liikus üle Loode-Eesti pisike, aga sügav, st kompaktne tsüklon, mis tõi tugeva tormi. Muidugi paljud inimesed ei olnud prognoosiga rahul, sest tormi keskmes Loode-Eestis oli ilm tuulevaikne. Samas Sõrves registreeriti varahommikul tuulepuhang 38,6 m/s, sest tormiga liitus äike ja pagi. Detsembri kohta pikseline ilmastik jätkus: juba 20. detsembril oli äikest nii Saaremaal kui Lõuna-Eestis, 21. detsembril Paldiskis.
Pisut teistlaadi ilm algas 22. detsembril, kui järjekordne läänetsüklon tuli otse Eesti kohale ja tõi kaasa lumesaju, mitmel pool oli see tugev või isegi raevukas. Äikest oli taas 25. detsembril ja seda mitmel pool Põhja-Eestis, sh Tallinnas, samuti 27. detsembril Saaremaal.
10.-11. jaanuaril oli lumetorm. Selles sähvis ka välke (näiteks Saaremaal ja Pärnumaal, vt kaarti).
14. jaanuari õhtul saabus edelast taas rünksajupilvi ja läheneb äike. See jõudis küll Lätini ja Riia laheni, ent mitte päris Eestisse. Vaatleja Priit Retsep teatas: OLEMAS! Marult ülikaugel lõunaedelas 5 minuti jooksul 2 sähvakat! (kell 18.30). Õhtul ja öö hakul liikus tihe lörtsi- ja lumesadu üle Lõuna- ja Ida-Eesti.

Registreeritud välgud 10. jaanuari õhtul (http://en.ilmatieteenlaitos.fi/rain-and-cloudiness/southern-finland)

14. jaanuaril ilm selgines ja tugev sula jätkus. Öine sadu küll tuli kohati lörtsi ja märja lumena, kuid lund see juurde siiski ei lisanud. Edela poolt on tulekul veel sajualasid (satelliidipildilt on näha, et pilvemassid on tekkinud rünksajupilvedest ja nii on mõnel pool Taanis või Skandinaavia lõunaosas äikest). Need jõuavad kohale alles öösel ja toovad enamasti vihma või lörtsi, kusjuures sadu võib tugev olla (üks näide kehva kvaliteediga videost: https://www.youtube.com/watch?v=O6j3ATfXwzY&feature=youtu.be).

Läänemere lõunaosa kohal tekkis õhtuks suurem ja tihedam pilvemass, mis liigub kirdesse ja toob öösel nii vihma, lörtsi kui lund (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Suuremat sadu on oodata 15.-16. jaanuaril, kui kohale jõuab Norra merele jõudnud ülitsükloni lohk. See toob kaasa soojema ja niiskema õhumassi, nii et sulailmad jätkuvad ja lumi jõuab enne järgmist külmenemist kohati ilmselt kaduda.
Prognoositavalt (Ilmateenistuse nädalaprognoosis: Reedel (16.01.) laieneb võimas madalrõhkkond üle Skandinaavia ja Läänemere. Pärast keskööd hakkab saartel lund ja lörtsi sadama. Hommikul laieneb sadu üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks ning teeb tuisku.) kaasneb sooja õhumassiga küll lumesadu ja tuisk, ent kui vaadata 850 hPa temperatuuri, siis on see päris nullilähedane ja seetõttu võib sadu suures osas ikkagi vihma või lörtsina tulla. Kui maalähedases õhukihis jõuab enne sadu õhutemperatuur siiski miinuspoolele langeda, siis võib ka lund sadada ja tuisata.
19.-20. jaanuaril paistab suur sulaperiood läbi saavat: aktiivseid tsükloneid, mis sooja transpordiksid, Läänemere läheduses enam ei ole ja nii hakkab õhk jahtuma. Ilm muutub taas talvisemaks. Kui suur ja kauakestev see külmenemine on, veel ei oska öelda.

13. jaanuaril ilm selgines, on tormine, sooja 2-5 kraadi ja lumi sulab intensiivselt. Edelast on tulekul uus lohk, mille pilved on jõudnud juba saartel ja Lääne-Eesti kohale. Need jõuavad mõne tunniga kogu Eesti katta. Sajule läheb öösel (nii vihma, lörtsi kui lund).

Soe ja sageli sajune ilm püsib kogu nädala vältel.

Testbedi radaril on oranž ja punane ala jäävihm ja allajahtunud vihm (kell 1, http://testbed.fmi.fi/).

12. jaanuar jääb ilmselt nädala kõige talvisemaks päevaks: pea kõikjal on miinuskraadid, lumi on maas, õhtul hakkab alates saartest sadama lund ja tuiskama.

Öösel toob Soome kohale jõudev osatsüklon oma lõunaservas Eestisse väga sooja õhumassi. Nii on oodata 13. jaanuaril kõikjal sulailma. Kuna päeval on õhumass suhteliselt kuiv ja tuul tugev, siis võib ilm päikeseline olla, samal ajal on 1-5 kraadi sooja. Õhtul läheb uuesti pilve, sest edelast saabub järjekordne lohk. See toob 14. jaanuari ööks nii vihma, lörtsi kui ka lund, tuiskab.

14.-16. jaanuaril on õhutemperatuur nullilähedane, saartel ülekaalus vihm, kuid sisemaal lörts ja lumi. 17.-18. jaanuaril on oodata suuremat sula, sest Suubritannia ja hiljem Norra merele jõuab suur tsüklon, mille idaservas püsib sooja ja niiske õhu juurdevool mitu päeva. 

Seega kokkuvõtlikult tuleb sulailma domineerimisega nädal, sademeid on oodata üsna palju ja igas faasis, on ka tormiseid päevi, kuid tsüklonid jäävad kaugemale (Suurbritannia kohale, Norra merele).

Läänemerele on jõudnud sooja sektorit kattev pilvekilp (ühtlane, kiulise ehitusega pilvemass). See märgib sooja õhu advektsiooni ja tuleb ööseks Eesti kohale. Oodata on ohtralt sademeid (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Autori kommentaar: "Kõver joonpilv või kõverjoonpilv Kiili valla kohal 12.01.2015 kl 14.33. Muide, ilm selgines kõigest 10 minutit tagasi". Martin Kivi foto

Ülitsüklon ja torm 8.-12.1.2015

Kommentaariumi link, koduleht

Ilmateenistuse ülevaade saabuvast tormist: http://www.ilmateenistus.ee/2015/01/11-jaanuari-torm-on-tugevam-saare-ja-parnumaal/
Läti Ilmteenistuse ülevaade: http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/prognozes-precizejums-10-11-janvarim?id=916&cid=105

11. jaanuari öösel sadu ja tuisk nõrgenesid ning sula jõudis saartele, hiljem ka mandrile, ainult Põhja-Eestis jäi õhutemperatuur miinuspoolele. Õhtu ja öö jooksul tuli sademeid kuni 17 mm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/sademetekaart/). Tugevaim oli tuul mõnel pool saartel, näiteks Sõrves ulatusid puhangud sagedasti üle 20 m/s, maksimaalselt kuni 25 m/s. Minimaalseks õhurõhuks jäi 962 hPa, mis on viimaste aastate madalaim.
Päeva jooksul jätkub paljudes kohtades lume- ja lörtsisadu. Tsüklon liigub üle Liivi lahe Lõuna-Eesti või Läti kohale. See tähendab, et õhtul hakkab tuul jälle tugevnema.

Tallinnasse sula ei jõudnud. Päeval algas arktilise õhumassi sissetung ja õhutemperatuur hakkas kiiresti langema (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

12. jaanuari hommikul on kõikjal ilm juba külmenenud, aga kauaks see ei jää nii, sest juba järgmine lohk toob saju ja soojema õhumassi kaasa. Sadu on arvatavasti tugev. Nii on 13. jaanuaril taas sulailm. Selline sulailm jääb terveks nädalaks. Sajab nii lund, lörtsi kui vihma.

Eesti hoiatused
11.01. puhub Saaremaal ja Liivi laheledela- ja läänetuul puhanguti 25 m/s, pärastlõunal pöördub loodesse puhanguti kuni 30 m/s. Põhjarannikul tugevneb pärastlõunal kirdetuul puhanguti kuni 23 m/s. Vahete-vahel sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Püsib jäiteoht (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Hommikusel ilmakaardil on näha, et tsükloni kese jõudis saartele ja liikus edasi itta (DWD)

Soome lennumeteokaardil on samuti tsükloni kese märgitud, kuid näidatud ka selle liikumissuund (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC)

10. jaanuari õhtul jõudis tugev lauslumi ja tuisk saartelt mandrile Kohati tekkis välke (üsna tavaline lumetormides või tugeva üldtuisu aja). Kell 20-21 jõudis front saarte läänerannikust juba üle minna, mida märkis järsk õhurõhutõus ja tuule suuna muutus.

Eesti hoiatused
10.01. öö hakul kagutuul puhanguti 15-17, saartel 22 m/s. Tihe lume- ja lörtsisadu laieneb üle Lääne-Eesti ja tuiskab.
11.01. öösel pöördub tuul sisemaal lõunasse ja edelasse, saartel ja läänerannikul pöördub läände ja loodesse, puhanguid on rannikul 20 m/s, Pärnumaal kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis sajab ka vihma ja on jäiteoht.
11.01. päeval puhub Lääne-Eesti saartel ja Pärnumaa rannikul loode- ja põhjatuul puhanguti 20, Saaremaal ja Liivi lahel 25 m/s. Põhjarannikul tugevneb pärastlõunal kirdetuul puhanguti kuni 23 m/s. Vahete-vahel sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Püsib jäiteoht (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Kell 19.30 registreeritud välgud (http://en.ilmatieteenlaitos.fi/rain-and-cloudiness/southern-finland)

Tundub et Fropa Saaremaal. Fropa ehk frontal passage - frondi üleminek (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t.png)

Õhurõhulangus ulatus õhtul mõnes jaamas koguni 11 hPa/3h, mis võib olla teadaolev rekord. Ebatavaliselt kiiret õhurõhulangust on näha ka Laguja õhurõhugraafikult (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/pressure_trace.gif)

10. jaanuari öösel oli vaikne, pilves ja oluliste sademeteta ilm (paiguti tuli lumehooge). Tsüklon jõudis hommikuks juba Norra merele (kl 13.30 õhurõhk keskmes 949 hPa). Selles on oodata uue osatsükloni teket, mis süvenedes liigub ööpäeva jooksul Läänemerele ja Eesti kohale, tuues tormi ja tugevaid sademeid. Tuul hakkab tugevnema juba õhtul ja laussadu peaks samuti hiljemalt öö hakuks saartele jõudma.

Kella 16-17 paiku jõudis laussadu (lumi ja lörts) saartele, õhurõhulangus ulatus kuni 8 hPa/3h ja see kiireneb veelgi.

Eesti hoiatused

10.01. õhtul pöördub tuul kagusse ja tugevneb puhanguti 15-17, saartel 22 m/s. Tihe lume- ja lörtsisadu laieneb üle Lääne-Eesti ja tuiskab.

11.01. öösel pöördub tuul sisemaal lõunasse ja edelasse, saartel ja läänerannikul pöördub läände ja loodesse, puhanguid on rannikul 20 m/s, Pärnumaal kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis sajab ka vihma ja on jäiteoht.

11.01. päeval puhub Lääne-Eesti saartel ja Pärnumaa rannikul loode- ja põhjatuul puhanguti 20, Saaremaal ja Liivi lahel 25 m/s. Põhjarannikul tugevneb pärastlõunal kirdetuul puhanguti kuni 23 m/s. Vahete-vahel sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Püsib jäiteoht.(http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 101220 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 101500/101600 ON OODATA ÕHUTEMPERATUURI LANGEMIST ALLA 0 KRAADI=

AD-WRNG(ADEO32)

ADEO32 EETN 101157 EEKE AD WRNG 1 VALID 101500/102000 HVY SN FCST NC=http://www.lennuilm.ee/opmet/

Satelliidipildil on näha lehvikukujulist ühtlast pilvemassi, mis katab kilbina tsükloni sooja sektori ja selle lehviku tipp ulatub oklusioonipunktini (ilmselt troposfääri ülemises osas). Teistsugune, madalam, mitte nii ühtlane pilvemass on Rootsi keskosa ja Norra kohal - seal on oklusioon toimunud, kuid sademed võivad endiselt tugevad olla (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Hommikusel ilmakaardil osatsüklonit veel näha polnud, kuid arvatavasti praeguseks on juba tekkinud (DWD)

Prognoositav sademete hulk ja õhurõhk (ПЛ-АВ Гидрометцентра России и ИВМ РАН).

KESKKONNAAGENTUUR

RIIGI ILMATEENISTUS

9.01.2015.a

Erakorraline teave 11.01.2015 tormi kohta

Täna (9.01.15) koondus Atlandi ookeani keskosa kohal kitsale alale terav kontrast lähistroopilise sooja ja arktilise külma õhumassi vahel. Pärastlõunal tekkis selles piirkonnas (55°pl; 30°lp) uus väga aktiivne tsüklon, mis liigub jugavoolu toel väga kiiresti edasi kirdesse.

Homme päeval (10.01.) liigub tsüklon Norra merele ja selle servas tekib pärastlõunal Oslo lähistel uus osatsüklon, mis liigub edasi Stockholmi suunas. Tsüklon muutub kiiresti väga aktiivseks. 

10.01. õhtul pöördub Eestis tuul kagusse ja tugevneb puhanguti 15, saartel 20 m/s. Õhtuks jõuab Lääne-Eestisse tihe lume- ja lörtsisadu.

11.01. öösel liigub tsüklon väga aktiivsena edasi üle Ahvenamaa Eesti suunas ja jõuab hommikuks Osmussaare lähistele. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse, pärast keskööd saartel läände ja on väga tugev, puhanguid on sisemaal 15, rannikul 20 m/s, Pärnumaa kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Hommikul võib veel paar-kolm meetrit tugevam olla. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis tuleb ka vihma ja on jäiteoht.

11.01. päeval liigub tsüklon edasi piki Soome lahe rannikut itta või kaldub veidi kagusse üle Harju- ja Lääne-Virumaa Peipsi suunas. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse. Hommikupoolikul ulatuvad puhangud rannikul 23-27, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Pärastlõunal ulatuvad maksimaalsed puhangud kuni 25 m/s Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnumaa rannikul ning pole välistatud sisemaal ka Viljandi- ja Tartumaal. Jätkub lörtsi- ja lumesadu, piirkonniti tuiskab.

11.01. õhtul tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur langeb. Veetase võib tõusta 11.01. hommikul Lääne-ja Loode-Eesti rannikualadel kriitilise piiri lähedale.  Kriitiline piir on Pärnus +160 cm, Haapsalus +140 cm, Tallinnas +120 cm.

Ilmaprognooside osakond

9. jaanuari öösel tekkis mitmel pool udu, mis jäi kohati Ida-Eestis päevalgi püsima. Mujal oli soe (1...4 kraadi) ja üsna vaikne ilm, paiguti sadas vihma.

10. jaanuari öösel jätkub võrdlemisi rahulik ilm, kuid läheb pisut külmemaks, nii et märjad teepinnad ja sulalumi, kus seda veel on, hakkab jäätuma. Õhtul tuul tugevneb ja saartele jõuab tugev vihma-, lörtsi- või lumesadu: endast annab märku läänest saabuv intensiivne tsüklon. See on nii ilmakaartidel kui satelliidipiltidel juba praegu Atlandi ookeani avaosas näha. Kui täpne olla, siis praegu lainestaadiumis jälgitav tsüklon jõuab Norra merele ja edasi itta ei liigu, kuid samal ajal tekib Lõuna-Skandinaavias osatsüklon, mis liigub kiiresti süvenedes ja iseseisvudes Läänemere ja lõpuks Eesti kohale.

Ülitsüklon jõuab Eesti kohale 11. jaanuaril. Kuna saabudes on see tsüklon maksimaalses arengustaadiumis, siis võib mõnes kohas õhurõhk langeda 955-960 hPa-ni, mida pole siinmail registreeritud juba mitu aastat (viimati 23.-24.11.2008). Mudelid pakuvad, et tsükloni keskmes on õhurõhugadient väga suur. Sel juhul tasub arvestada, et isegi kui kese liigub täpselt üle Eesti, võib tugev torm tuule poolest (puhangud 25-30 m/s) ulatuda Saaremaani ja Liivi laheni. Põhiliseks ohuks võivad kujuneda ohtrad sademed ja tugev tuisk: ööpäevas võib maha sadada isegi enam kui 20 cm paksune märja lume kiht.

See, kui tugevaks tuul osutub, oleneb tsükloni trajektoorist. Kui selle kese jääb 250 või 300 km kaugele, siis enamasti ei ole tuule osas erilist vahet, sest parasvöötmetsüklonid on enamasti väga suured, kui aga 50 või 100 km kaugele, siis oleneb juba sellisest vahemaast päris palju, kui tugevat tuult on oodata. Kõige keerulisem olukord on siis, kui tsükloni kese möödub vaadeldavast kohast 0-50 km kauguselt ja õhurõhugradient on keskmes väga suur: siis loeb juba mõne kilomeetrine erinevus üsna palju ja sellest tulenevad raskused tuule, aga ka mereveetaseme täpses prognoosimises (määramatus on siiski piisavalt suur). Viimastel päevadel on üldiselt mudelid näidanud, et tsükloni kese võib sattuda vahemikku Ahvenamaa saarestikust Lõuna-Soome ja Põhja-Eestini, kuid nüüd on võimalikud stsenaariumid kaldunud raskeima olukorra poole, sest tsükloni kese võib kõige tõenäolisemalt sattuda vahemikku Soome lahest Lõuna-Eestini, lisaks suur õhurõhugradient keskmes. Mõnes mõttes oleks väga tore, kui mingis ülevaates või prognoosis esitataksegi võimalikud trajektoorid ja mis juhtub (mida võib oodata) ühel või teisel juhul, kuid teisalt võib see ka segadust tekitada.

Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeva (11.01.) öösel liigub väga aktiivne tsüklon üle Ahvenamaa Eesti suunas ja jõuab hommikuks Osmussaare lähistel. Tänastel andmetel kulgeb selle edasine tõenäolisem trajektoor looderannikult otse itta või kaldub veidi kagusse. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse, pärast keskööd saartel läände ja on väga tugev, puhanguid on rannikul 22 m/s, Saaremaal, Liivi lahe ümbruses ja Pärnumaa rannikul 25-30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis tuleb ka vihma ja on jäiteoht. Sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks! Õhutemperatuur on -3...+2°C. Päeval liigub tsüklon edasi kas piki Soome lahe rannikut itta või kaldub kagusse Peipsi poole. Lörtsisadu jätkub. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning on tormine eelkõige hommikul ja ennelõunal Lääne-Eesti rannikualadel, puhangud võivad ulatuda 23-28, hommikul Saaremaa rannikul 33 m/s. Õhutemperatuur on -3...+1°C.

Atlandi ookeani avaosas on näha lainestaadiumis tsüklonit, mis tormab süvenedes itta ja jääb 10. jaanuaril Norra merel väheliikuvaks. Lõuna-Skandinaavia kohal on ebavatavaliselt madala õhurõhuga pisike antitsüklon, mille tõttu õhurõhugradient Läänemere ümbruses on väike ja tuul on nõrk või mõõdukas (DWD).

6 tundi hilisemal ilmakaardil on paremini eristunud nii tsüklon ookeani kohal kui ebatavaliselt madala õhurõhuga antitsüklon Skandinaavia kohal (DWD).

Mudelid näitavad ülitsükloni saabumist otse Eesti kohale 11. jaanuaril. See toob tugevad sademed, tuisu ja vähemalt kohati tormituule. Kuna tsüklon saabub maksimaalses arengustaadiumis, siis on oodata kohati õhurõhu langust 955-960 hPa-ni (HIRLAM).

Külm antitsüklon ja uus tsüklonite seeria selle järel

Kommentaariumi link, koduleht
9. jaanuaril peeti Ilmateenistuses 2005. a jaanuaritormi mälestamiseks konverents: http://www.ilmateenistus.ee/2015/01/sajanditorm-kumme-aastat-tagasi/ ja kokkuvõte

8. jaanuari öösel hakkas alates saartest sadama lund. Kohati oli sadu mõõdukas. Tegu oli üsna ebatavalise juhtumiga, sest tavaliselt tiheneb sooja frondi saabudes ülemise ja keskmise kihi pilved ning seejärel läheb sajule. Seekord küll jõudsid 7. jaanuari hommikul kiud- ja kiudkiht-, kohati isegi kõrgkihtpilved kohale, ent õhtuks need hajusid. Öö hakul saabusid läänest järsku kihtpilved ja peatselt hakkas neist sadama. Lumesadu jätkus mitu tundi, mõnel pool moodustus arvestatav lumekiht. Satelliidi- ega radaripildid ei näidanud midagi, sest need pilved olid väga madalad (vähem kui 1 km kõrgusel). Alles hommikul jõudsid kohale ülemise ja keskmise kihi pilved ja tugev laussadu haaras päeva jooksul suure osa Eestist – seda näitasid ka lõpuks radaripildid. Saabus tunduvalt soojem õhumass, nii et õhtuks said enamikes kohtades valitsevateks plusskraadid.
9. jaanuariks jõuab sula kõikjale ja sajab enamasti vihma või lörtsi. 10. jaanuar on suhteliselt rahulik, kuid läänest läheneb tsüklon. See liigub üle Eesti 11. jaanuari jooksul ja toob kaasa tugeva saju, kohati tormituule. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeva (11.01.) öösel liigub väga aktiivne tsüklon edasi Eesti suunas. Tänastel andmetel kulgeb selle trajektoor üle Ahvenamaa ja Soome Hanko piirkonna Tallinna poole. Tuul edelasse, pärast keskööd saartel läände ja loodesse ja on väga tugev eelkõige Saaremaal, Liivi lahe ümbruses ja Pärnumaa rannikul, olla puhanguid 20-25, Saaremaal ja Liivi lahel pole välistatud 28 m/s. Sajab tugevat lörtsi, ida pool lund ning sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks. Õhutemperatuur on -3..+1°C. Päeval liigub tsüklon edasi kas piki Soome lahte itta või kaldub kagusse Peipsi poole ja sel juhul tuleb päev Ida-Eestis võrdlemisi rahulikuks. Lörtsisadu jätkub. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning on tormine eelkõige hommikul ja ennelõunal Lääne-Eesti rannikualadel, puhangud võivad ulatuda 20-25, vastu Läänemerd pole välistatud kuni 28 m/s. Õhutemperatuur on -3..+1°C.

Eestis sadas öösel lund madalatest kihtpilvedest, mistõttu neid satelliidipildil pole näha (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

7. jaanuaril pilvisus tihenes, aga oluliist sadu veel ei tulnud. Ka satelliidipildil oli näha, et pilvemass vähenes, mis näitab, et soe ja niiske õhumass enam nii jõuliselt itta ei tunginud, samuti algas selle jahtumine. Ookeanilt on tulemas lisa – see jõuab kohale 8. jaanuaril.
Olulisi sademeid siiski lähitundidel pole oodata, ehk ainult kerge lumesadu saartel ja Lääne-Eestis, kus on ka üsna soe (vähesed miinuskraadid). Seevastu Ida-Eestis on päikeselisem ja veel oluliselt külmem.
Prognoosi osas nädala lõpu kohta pole midagi muutunud, vaid kehtib see, mis juba allpool öeldud. Met Office avaldas artikli tormi kohta: http://www.metoffice.gov.uk/news/releases/archive/2015/double-storm.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeval (11.01.) liigub väga aktiivne tsüklon Eesti suunas. Tänastel andmetel kulgeb selle trajektoor üle Ahvenamaa ja Soome Hanko piirkonna, edasi üle Soome lahe Tallinna lähistele. Öösel pöördub tuul kõikjal edelasse ja on väga tugev, Eesti mandriosas võib olla puhanguid kuni 20 m/s, saartel 25, Saaremaal pole välistatud 28 m/s. Sajab tugevat lörtsi ja lund ning sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks. Õhutemperatuur on -2..+3°C. Päeval jätkub tugev lörtsisadu. Edelatuul püsib sisemaal tugevana, saartel pöördub läände, õhtul loodesse ja on tormine, tänastel andmetel ulatuvad puhangud 25, vastu Läänemerd kuni 28 m/s. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0..+3°C.

Satelliidipildilt on näha uut pilvemassi, mis ookeanilt toob soojust ja niiskust 

(http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Martin Vällikul õnnestus jäädvustada 6. jaanuaril miraaž, mis tekkis seoses kuu tõusuga merest. Selle kohta on piltidest tehtud animatsioon või video: https://www.youtube.com/watch?v=E09BSqiSLqM&feature=youtu.be. 

Selline miraaž tekib siis, kui aluspinna kohal on soojem õhukiht, aga sellest veidi kõrgemal külm õhk suurema tihedusega – antud juhul nii oligi, sest meri oli lahti, aga õhk väga külm. Kui selliste tingimuste korral päike või kuu loojub, siis tekib vahetult horisondi kohal lisaks tõelisele päikese- või kuukettale ka ümberpööratud kujutis, mis esimese loojudes tõuseb vastu või tõustes loojub tagasi, nagu antud juhul. Mingil hetkel need kontakteeruvad – tekib päike (või kuu) kandikul või tõusmisel nad mingil hetkel eralduvad. Lõpuks sulanduvad kujutised kokku (või eralduvad täielikult) ja efekt kaob. Tegu on alumise miraažiga.

Martin Vällikult veel üks miraažide sari, 17.05.2014 päikeseloojang. Tegu on sellise miraažitüübiga: http://www.atoptics.co.uk/atoptics/smir4.htm, mis tekib tugeva inversiooni korral. Siin on kuutõusu piltidega võrreldes vastupidise olukorraga, kui aluspinna lähedal on sooja (väiksema tihedusega) õhu kiht. Seega on siin päikeseloojangu piltidel ülemine miraaž.

6. jaanuaril kujundas ilma Eesti kohal olev külm antitsüklon. Selle mõjul oli päev vaikne, päikeseline ja külma 7...12 kraadi (saartel ja kohati rannikualadel oli soojem).
Ilmamuutusest andis märku eelkõige Skandinaavia kohal tekkinud võimas pilvemass, mis oli väga sarnane 29.-30. detsembril olnuga. See märgib merelise polaarse õhumassi põhilist pealetungiala. Eestis hakkab öösel alates saartest pilvisus tihenema ja 7. jaanuari jooksul on oodata ka lumesadu. Läheb tunduvalt soojemaks.
Suuremat sadu ja vähemalt kohatist sulailma on oodata 8. jaanuaril. Ülitsüklon jõuab prognoositavalt kohale 11. jaanuaril, kuid tugevam tuul jääb pigem Läänemere lõunaosa kohale, sest selle kese liigub ilmselt üle Eesti. Kuni selle ajani toovad tuult, sademeid, soojema õhumassi madalrõhulohud. Prognoos pole kaugeltki veel lõplik, vaid võib vähemalt reedeni oluliselt muutuda või täpsustuda.

6. jaanuril oli Eesti kohal külm antitsüklon, mis liigub kagusse (http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla).

Nii nagu 29.-30. detsembril, näitab nüüdki merelise polaarse õhumassi pealetungi võimas pilvemass Skandinaavia kohal (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Kolmepäevane torm, mis tuule tugevuse osas väga tugevaks ei ostunudki, on läbi. Tsükloni tagalas saabus 80. laiustelt väga külm õhumass, mille äärealale jääb ka Eesti. Selles õhumassis areneb antitsüklon, mis kahe päevaga liigub üle Eesti kagusse. Sel ajal on Eesti külm ja vaikne ilm. Nii jäi juba 5. jaanuaril tuul vaiksemaks ja selgines ilm. Kohati sadas üsna tugevalt lund, aga õhtuks sadu nõrgenes.

Pärast antitsükloni eemaldumist pääsevad läänetsükloni Läänemere regiooni. Need toovad soojema, sajusema ja tuulisema ilma. Tormi kohta on Ilmateenistuse nädalaprognoosis öeldud nii: Pühapäeval (11.01.) liigub väga aktiivne madalrõhkkond üle Läänemere ja tõstab tuule tormiks. Tänastel andmetel liigub tsüklon Soome lahe ümbrusse ja sel juhul on kõige tormisem Leedus ja Lätis, kus edelatuul võib tõusta 35 m/s. Eesti rannikuvetes tugevneb edelatuul puhanguti 25, pole välistatud 28 m/s. Lähematel päevadel tsükloni trajektoori muutumisel korrigeerime ka tuuleprognoosi. Sadu tuleb lörtsi ja vihmana. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -1..+3°C.  Tõepoolest näitavad ka mudelid, et tsüklonite trajektoorid on selle seeria korral lõunapoolsemad ja nii võib tuule poolest Eestis suurem torm jääda üldse tulemata, kuid see-eest on oodata rohkelt sademeid ja ebatavaliselt madalat õhurõhku (alla 970 hPa).

Kuu kõrgrünkpilvedega 5. jaanuari õhtul Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto