Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/
Pisut uuendatud linkidega, sest eelmised olid lootusetult vananenud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Senimaani on probleemiks olnud eestikeelse info vähesus pilvede kohta. See on praegu õnneks siiski muutumas: peatselt, juba märtsis või hiljemalt aprillis, on oodata põhjalikku pilvi käsitlevat raamatut ja pilvede mobiilirakendust.
Lisaks tehti veel pilvekool: http://pilved.aikesehuvilised.ee, kus on pisut põhjalikumalt püütud kõiki põhivorme ehk liike ja helkivaid ööpilvi kirjeldada. Sealhulgas on uuendusena välja toodud mõned põhipunktid, nagu iseloomulikud tunnused, kaasnevad nähtused, olulisus ilmaprognoosimisel, koostis ja sademed. Iga liigi juures on autorite fotodest galeriid.
32. jaanuaril ehk 1. veebruaril saabus lõunatsüklonisse lõunakaarest pisut külmem õhumass ja samal ajal kohalejõudnud troopiline õhumass jahtus. Nii asendus vihm pea kõikjal lörtsi ja lumega ning loodus omandas valgema ilme. Siiski püsis veel sula, kuigi õhutemperatuur aegamööda langeb. Päeva jooksul on oodata saju nõrgenemist, tugevam on sadu ilmselt Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine sedamööda, kuidas õhumass jahtub. Tuleb ka lumelisa.
31. jaanuaril läks ilm sulale, kuid sademeid tuli minimaalselt. Siiski oli näha, et Baltimaade kohal asus kõrgkiht- või vähese sajuga kihtsajupilved, millel oli eriti hästi arenenud ülemine, st jääkristallidest koosnev osa. Seetõttu püsis laussaju võimalus endiselt väga suur (vihm, lörts ja märg lumi). Nii hakkas õhtul suuremal alal ja tugevamalt sadama.
Tegu on süveneva tsükloniga, mille keskmes oli õhurõhk päeval 972 hPa ja see liikus mööda Läänemerd põhja poole. Kuna Eesti kohale liigub selle lohk, siis õhurõhk langeb ja võib jõuda 970 hPa lähedale. Sula kohalejõudmise ja sademete vähesuse tõttu on jäite- ja kiilasjää oht pigem väike, kuid sulavad jääpinnad on siiski väga libedad.
Pilves ja sageli sajune ilm jätkub. Õhutemperatuur pisut langeb, aga jääb ikka nullilähedaseks.
Järgmisel nädalal on oodata ilma külmenemist (õhutemperatuur enamasti 0...-7°C).
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
Viimati uuendatud: reede, 30. jaanuar 2015 kell 19:09
Eesti hoiatused
31.01 öösel Lõuna-Eestist algav lumesadu levib kiiresti põhja poole. Hommikupoole ööd läheb sadu tihedamaks, õhutemperatuur tõuseb ning sadu läheb lõuna poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. Tihe sadu piirab nähtavust ja mitmel pool tekib jäide (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Väike väin 30.01.2015. Kalmer Saare foto
30. jaanuaril oli ilm selgem, paljudes kohtades võis näha päikest; ilm oli lõunast saabunud soojas õhumassis väga pehme: mitmel pool tõusis õhutemperatuur pisut üle 0°C. Päeva jooksul ilmus üha enam kiudkihtpilvi, mis oli märgiks sooja frondi saabumisest.
Ööpäeva jooksul suureneb Aadria mere lõunatsükloni mõju ja üle Eesti liigub üks või mitu lõunalohku. Need on eriti hästi nähtavad infrapunasel satelliidipildil. Seega on öö jooksul oodata pilvisuse tihenemist ja lumesadu. Ilmselt jõuab kagust kohale troopiline õhumass, nii et päeva jooksul läheb kõikjal sulale. 32. jaanuaril ehk 1. veebruaril jõuab õhumass jahtuda ja õhutemperatuur langeb taas 0°C lähedane ning sulavesi hakkab jäätuma.
29. jaanuaril jätkus pilves ja kergelt sajune ilm. Õhutemperatuur püsis nullilähedane. Läänemerele andis ESTOFEX äikesevõimaluseks 15%. Nii oligi äikest Läänemere lõunaosast kuni Gotlandini välja, õhtul aga jõudis äike juba Saaremaa külje alla. See oli seotud läänest itta liikuva külma tüüpi oklusioonifrondi ja sellega seotud lohuga.
Nädala lõpp tuleb sajune ja praegusest pisut soojemgi (valdavalt sulailmaga). Lõunatsükloni asemel prognoositakse pigem lõunalohku või lõunaosatsüklonit, mis on läänetsüklonitega seotud. Sellele vaatamata on siiski päris suurt sadu oodata.
Olulist külmenemist pole veel ette näha, kuigi teatav võimalus on järgmisel nädalal.
28. jaanuaril on pilves ilm. Mitmel pool on udu ja uduvinet, kohati sajab vähest lund või uduvihma. Õhutemperatuur on nullilähedane, mis koos suure niiskuse põhjustab jäiteohu.
Järgmiste päevade osas pole prognoos oluliselt muutunud. Suurim erinevus on vahest see, et Euroopa mudel näitab selget lõunatsükloni üleminekut veebruari alguses, aga GFS mudel on selles osas segasem, pigem on tegu lõunalohu või läänetsükloniga seotud osatsükloniga. Sademeid on mõlemal juhul üsna rohkelt oodata ja ilm on enamasti sula.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (31.01.) liigub Kesk-Euroopast põhja poole uus osatsüklon. Lisandub niiskust. Sajab tihedat lund ja lörtsi, pärastlõunal ja õhtul idapoolsetes maakondades ka vihma. Öösel puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on öö hakul -3...+2, pärast keskööd tõuseb ning on hommikul ja päeval 0...+4°C. Allajoonitud koht on ilmaprognoosis märkimisväärne, aga lõunatsüklonite puhul üsna ootuspärane, sest soe õhumass tuleb selle soojas sektoris kagust.
27. jaanuaril oli enamasti pilves ilm, kohati sadas kerget lund, kuid uus sajuala jõudis õhtuks Loode-Eestisse (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Õhutemperatuur oli enamasti nullilähedane.
Sajusemat, tuulisemat ilma on oodata järgmistel päevadel. Nädala lõpu poole võib sula jõuda enamikesse kohtadesse, suureneb lõunatsüklonite mõju.
26. jaanuaril oli üsna vaikne ja mitmel pool udune ilm. Udu kadus õhtuks.
Ööpäeva jooksul on oodata madalrõhulohu saabumist. See toob arvatavasti vähemalt saartele ja Lääne-Eestisse õhtuks lumesaju ja tuule tugevnemise. Sajuala nõrgeneb ja selle liikumine on ilmselt aeglane – sadu ei pruugi jõuda kõikjale. Edaspidigi mõjutab ilma tsükloni idaserv, kus on oodata ilma soojenemist ja tugevat tuult, kuid suuremad sajud jäävad ilmselt nädala teise poolde.
Nädala jooksul kujundavad ilma peamiselt tsüklonid. Euroopas võib areneda tsüklonaalne blokeering. Sellisel juhul eraldub tavaliselt sügav ja väga suureks muutunud tsüklon üldisest läänevoolust. Enamasti on okludeeruvatele tsüklonitele iseloomulik, et nad arenevad kõrgusesse ja ulatuvad läbi kogu troposfääri ning muutuvad väheliikuvaks. Siiski aeglane liikumine säilib, kui püsivad läänevoolus.
Aga võib juhtuda, et tsüklon liigub läänevoolust niipalju lõuna poole (põhjapoolkeral), et viimane seda enam eriti ei mõjuta ja sel juhul tekib selline tsüklonaalse blokeeringu tüüp, mida nimetatakse cut-off low. See võib püsida nädalapäevad ja kauemgi, kui saab energiat juurde. Sagedasemad on need Euroopa kesk- ja lõunaosas, kus selline olukord võib põhjustada nt suvel ebatavaliselt jahedat ilma ja üleujutusi.
Teine variant on selline, et tekib väga suur tsüklon või mitmekeskmeline madalrõhuala, mistõttu üldine läänevool asendub nt pea tervel kontinendil meridionaalse tsirkulatsiooniga. Selline olukord mõjutab eelmisest palju suuremat ala ja võib kaasa tuua anomaaliaid märksa suuremal territooriumil. Ka nädala jooksul on prognoositud just selle variandi tekkimist. Kui see madalrõhuala energiat juurde ei saa, siis laguneb 4-5 päevaga.
Kuna Eesti jääb rohkem selle blokeeringu idaserva, siis on oodata sooja ja sajust ilma, sest lõunakaarest transporditakse põhja poole soojust ja niiskust. Seega nädala jooksul temperatuur tõuseb tasapisi, samas sajab lund ja lörtsi juurde.
Senimaani on probleemiks olnud eestikeelse info vähesus pilvede kohta. See on praegu õnneks siiski muutumas: peatselt, juba märtsis või hiljemalt aprillis, on oodata põhjalikku pilvi käsitlevat raamatut ja pilvede mobiilirakendust.
Lisaks tehti veel pilvekool: http://pilved.aikesehuvilised.ee, kus on pisut põhjalikumalt püütud kõiki põhivorme ehk liike ja helkivaid ööpilvi kirjeldada. Sealhulgas on uuendusena välja toodud mõned põhipunktid, nagu iseloomulikud tunnused, kaasnevad nähtused, olulisus ilmaprognoosimisel, koostis ja sademed. Iga liigi juures on autorite fotodest galeriid.
32. jaanuaril ehk 1. veebruaril saabus lõunatsüklonisse lõunakaarest pisut külmem õhumass ja samal ajal kohalejõudnud troopiline õhumass jahtus. Nii asendus vihm pea kõikjal lörtsi ja lumega ning loodus omandas valgema ilme. Siiski püsis veel sula, kuigi õhutemperatuur aegamööda langeb. Päeva jooksul on oodata saju nõrgenemist, tugevam on sadu ilmselt Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine sedamööda, kuidas õhumass jahtub. Tuleb ka lumelisa.
31. jaanuaril läks ilm sulale, kuid sademeid tuli minimaalselt. Siiski oli näha, et Baltimaade kohal asus kõrgkiht- või vähese sajuga kihtsajupilved, millel oli eriti hästi arenenud ülemine, st jääkristallidest koosnev osa. Seetõttu püsis laussaju võimalus endiselt väga suur (vihm, lörts ja märg lumi). Nii hakkas õhtul suuremal alal ja tugevamalt sadama.
Tegu on süveneva tsükloniga, mille keskmes oli õhurõhk päeval 972 hPa ja see liikus mööda Läänemerd põhja poole. Kuna Eesti kohale liigub selle lohk, siis õhurõhk langeb ja võib jõuda 970 hPa lähedale. Sula kohalejõudmise ja sademete vähesuse tõttu on jäite- ja kiilasjää oht pigem väike, kuid sulavad jääpinnad on siiski väga libedad.
Pilves ja sageli sajune ilm jätkub. Õhutemperatuur pisut langeb, aga jääb ikka nullilähedaseks.
Järgmisel nädalal on oodata ilma külmenemist (õhutemperatuur enamasti 0...-7°C).
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
Viimati uuendatud: reede, 30. jaanuar 2015 kell 19:09
Eesti hoiatused
31.01 öösel Lõuna-Eestist algav lumesadu levib kiiresti põhja poole. Hommikupoole ööd läheb sadu tihedamaks, õhutemperatuur tõuseb ning sadu läheb lõuna poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. Tihe sadu piirab nähtavust ja mitmel pool tekib jäide (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Väike väin 30.01.2015. Kalmer Saare foto
30. jaanuaril oli ilm selgem, paljudes kohtades võis näha päikest; ilm oli lõunast saabunud soojas õhumassis väga pehme: mitmel pool tõusis õhutemperatuur pisut üle 0°C. Päeva jooksul ilmus üha enam kiudkihtpilvi, mis oli märgiks sooja frondi saabumisest.
Ööpäeva jooksul suureneb Aadria mere lõunatsükloni mõju ja üle Eesti liigub üks või mitu lõunalohku. Need on eriti hästi nähtavad infrapunasel satelliidipildil. Seega on öö jooksul oodata pilvisuse tihenemist ja lumesadu. Ilmselt jõuab kagust kohale troopiline õhumass, nii et päeva jooksul läheb kõikjal sulale. 32. jaanuaril ehk 1. veebruaril jõuab õhumass jahtuda ja õhutemperatuur langeb taas 0°C lähedane ning sulavesi hakkab jäätuma.
Ilmakaardil on näha tugevat lõunavoolu ja Aadria mere lõunatsükloni mõjutusi, kuid see jääb pigem ebaselgeks (DWD).
Seevastu Ilmateenistuse infrapunapildil on lõunalohud paksude pilvemasside järgi hästi näha
29. jaanuaril jätkus pilves ja kergelt sajune ilm. Õhutemperatuur püsis nullilähedane. Läänemerele andis ESTOFEX äikesevõimaluseks 15%. Nii oligi äikest Läänemere lõunaosast kuni Gotlandini välja, õhtul aga jõudis äike juba Saaremaa külje alla. See oli seotud läänest itta liikuva külma tüüpi oklusioonifrondi ja sellega seotud lohuga.
Nädala lõpp tuleb sajune ja praegusest pisut soojemgi (valdavalt sulailmaga). Lõunatsükloni asemel prognoositakse pigem lõunalohku või lõunaosatsüklonit, mis on läänetsüklonitega seotud. Sellele vaatamata on siiski päris suurt sadu oodata.
Olulist külmenemist pole veel ette näha, kuigi teatav võimalus on järgmisel nädalal.
ESTOFEXi väljavaade (http://estofex.org/)
Rünksajupilved on mere kohal radaripildis hästi näha (http://www.meteo.lv/radars/?nid=482).
Saaremaal lähedal registreeriti välke (sat24.com/en/scan?ir=true)
28. jaanuaril on pilves ilm. Mitmel pool on udu ja uduvinet, kohati sajab vähest lund või uduvihma. Õhutemperatuur on nullilähedane, mis koos suure niiskuse põhjustab jäiteohu.
Järgmiste päevade osas pole prognoos oluliselt muutunud. Suurim erinevus on vahest see, et Euroopa mudel näitab selget lõunatsükloni üleminekut veebruari alguses, aga GFS mudel on selles osas segasem, pigem on tegu lõunalohu või läänetsükloniga seotud osatsükloniga. Sademeid on mõlemal juhul üsna rohkelt oodata ja ilm on enamasti sula.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (31.01.) liigub Kesk-Euroopast põhja poole uus osatsüklon. Lisandub niiskust. Sajab tihedat lund ja lörtsi, pärastlõunal ja õhtul idapoolsetes maakondades ka vihma. Öösel puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on öö hakul -3...+2, pärast keskööd tõuseb ning on hommikul ja päeval 0...+4°C. Allajoonitud koht on ilmaprognoosis märkimisväärne, aga lõunatsüklonite puhul üsna ootuspärane, sest soe õhumass tuleb selle soojas sektoris kagust.
Lõunatsüklon Euroopa mudelis (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
27. jaanuaril oli enamasti pilves ilm, kohati sadas kerget lund, kuid uus sajuala jõudis õhtuks Loode-Eestisse (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Õhutemperatuur oli enamasti nullilähedane.
Sajusemat, tuulisemat ilma on oodata järgmistel päevadel. Nädala lõpu poole võib sula jõuda enamikesse kohtadesse, suureneb lõunatsüklonite mõju.
26. jaanuaril oli üsna vaikne ja mitmel pool udune ilm. Udu kadus õhtuks.
Ööpäeva jooksul on oodata madalrõhulohu saabumist. See toob arvatavasti vähemalt saartele ja Lääne-Eestisse õhtuks lumesaju ja tuule tugevnemise. Sajuala nõrgeneb ja selle liikumine on ilmselt aeglane – sadu ei pruugi jõuda kõikjale. Edaspidigi mõjutab ilma tsükloni idaserv, kus on oodata ilma soojenemist ja tugevat tuult, kuid suuremad sajud jäävad ilmselt nädala teise poolde.
Udune Viljandi. Kristjan Kalda foto
Nädala jooksul kujundavad ilma peamiselt tsüklonid. Euroopas võib areneda tsüklonaalne blokeering. Sellisel juhul eraldub tavaliselt sügav ja väga suureks muutunud tsüklon üldisest läänevoolust. Enamasti on okludeeruvatele tsüklonitele iseloomulik, et nad arenevad kõrgusesse ja ulatuvad läbi kogu troposfääri ning muutuvad väheliikuvaks. Siiski aeglane liikumine säilib, kui püsivad läänevoolus.
Aga võib juhtuda, et tsüklon liigub läänevoolust niipalju lõuna poole (põhjapoolkeral), et viimane seda enam eriti ei mõjuta ja sel juhul tekib selline tsüklonaalse blokeeringu tüüp, mida nimetatakse cut-off low. See võib püsida nädalapäevad ja kauemgi, kui saab energiat juurde. Sagedasemad on need Euroopa kesk- ja lõunaosas, kus selline olukord võib põhjustada nt suvel ebatavaliselt jahedat ilma ja üleujutusi.
Teine variant on selline, et tekib väga suur tsüklon või mitmekeskmeline madalrõhuala, mistõttu üldine läänevool asendub nt pea tervel kontinendil meridionaalse tsirkulatsiooniga. Selline olukord mõjutab eelmisest palju suuremat ala ja võib kaasa tuua anomaaliaid märksa suuremal territooriumil. Ka nädala jooksul on prognoositud just selle variandi tekkimist. Kui see madalrõhuala energiat juurde ei saa, siis laguneb 4-5 päevaga.
Kuna Eesti jääb rohkem selle blokeeringu idaserva, siis on oodata sooja ja sajust ilma, sest lõunakaarest transporditakse põhja poole soojust ja niiskust. Seega nädala jooksul temperatuur tõuseb tasapisi, samas sajab lund ja lörtsi juurde.
GFS mudeli prognoositud tsüklonaalne blokeering 30. jaanuariks. Näha on tohutult suur mitmekeskmeline madalrõhuala, mille otsesest mõjualast jäävad välja ainult Euroopa edelaserv ja idaserv. Ühest küljest on selle madalrõhuala lõunaosas (Aadria merel) tegu lõunatsükloniga, mis jääks üldisest läänevoolust nii kaugele lõunasse, et see seda oluliselt ei mõjuta, teisalt on madalrõhuala tohutult suur, nii et läänevool on asendunud meridionaalse tsirkulatsiooniga (GFS).