53. nädala ilm (28.12.2020–3.01.2021)

Kommentaariumi viide

Sulailmaga ja tormine nädal, mis teiseks pooleks raugeb ja tasapisi uuesti külmeneb.

• 31.12.1978: kes mäletab? Siis oli Eestis kuni –42,6 °C! Seega oli 31.12.2020 meil soe nagu paradiisis: 0...2 °C. Aga 42,x a tagasi külmus vana-aasta õhtul isegi viin!
• Aastavahetusel paisus udu rekordiliseks. Pildil on vaade tänavale umbes 0:30 ehk pärast ilutulestikku: tekkinud suits ja tahm pakkus lisakondensatsioonituumakesi, mis aitasid udul tiheneda ja nähtavus langes lühikeseks ajaks alla 50 m:

Enda:  "Aga meie nägime pilvede vahelt kuud ja tähti vahepeal."

 – mina: "Vaat siis! Meil polnud midagi näha, ainult valgussähvatusi läbi uduloori. Pildil heledam koht on tänavalatern, mis asub maja ees."

Nädala alguses (28.12.2020) oli mitmeosaline madalrõhuala vallutanud suurema osa Euroopast ja selle megakeerise surve Venemaa kõrgrõhkkonnale jätkus. Kahe rõhuala piirimail kandus Eestisse soojem õhumass, kuid väga aeglaselt: õhutemperatuur tõusis õhtuks Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...3, ida pool 0...–1 °C-ni, kuid jäi siis püsima.
Vastasseisu tõttu oli väga tugev kagu- ja lõunatuul: sisemaal puhanguid üle 15, rannikul 20, merealadel kuni 22 m/s.
Mitmefaasiline sadu jõudis päeva jooksul, kuid see oli väga ebaühtlane ja vähene (alla 5 mm/d): Liivi lahe ümbruses ja saartel peamiselt vihm, mujal jäävihm ja lumi – seetõttu oli mitmel pool libedust. 

Ivo Aksli.  /---/ lubati jäävihma. Ja nüüd on see käes. Auto on nagu soomusauto. Trepid, teed, puud ja põõsad on nagu klaasiga kaetud. Libe! [28.12. õhtul Tartus]

Järgmisel päeval (29.12.) olulisi muutusi polnud. Madalrõhulohk liikus üle Läänemere põhja. Seetõttu oli pilves, kuid olulise sajuta ilm. Õhtul jõudis Lõuna-Eestisse nõrk vihma- või lumesadu, mis liikus põhja suunas.
Puhus kagu- ja idatuul 5–11, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 9–14, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C. Püsis libedus!

Ülikeerised 29.12. satelliitpildil(DWD).

30.12. tõi märkimisväärse ilmamuutuse, sest osatsüklon liikus Gotlandi lähistelt põhja: saartel ja Loode-Eestis sadas vihma, mis ennelõunal oli tugev, hiljem sadu lakkas; puhus valdavalt lõunakaartetuul (eelmisel päeval idakaarte-) 5–11, puhanguti 14, rannikul kuni 19 m/s, mis pärastlõunal nõrgenes järk-järgult.
Suurim muutus oli õhutemperatuuris, mis tõusis kõikjal 3...6 °C-ni, ja lumi sulas. Alates Liivi lahelt ilm selgines ja päike tuli välja, põhjaserva jõudis selginemine siiski alles õhtupimeduses.

Aastavahetuseks ei jäänud sellest lumest midagi järele, kuid kagunurgas sadas jõulude paiku pool meetrit lund ja uuel aastal ~25 cm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

31.12.2020 on rahuliku lõunakaartetuulega ja kohatise sajuga (nii vihma kui lund) ilm. Enamasti on pilves ja mitmel pool ka udune. Seekordne aastavahetuse ilutulestik on Teletornis, vt https://tinyurl.com/y95sj4md, kuid uduse ilma tõttu ei pruugi seda näha, ainult kuulda. Tallinn korraldas ilutulestikke siiski ka mujal: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Pealinna-ilutulestikud-lubavad-hajutatust-2?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35.

Sinine maailm Teletornist (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

1.01. ja 2.01.2021: Eestist ida pool olev madalrõhkkond liikus aeglaselt Soome kaguserva. See lõunatsüklon tõi üsna paksu lume idapiirile. Lääne pool püsis esialgu sajuta, kuid 2.01. õhtul levis lumesadu põhjast lõunasse. Tuul oli muutliku suunaga, ehkki öösel põhjakaartest ja 2.01. juba läänekaartest. Õhutemperatuur püsis 0...2 °C, kus sadas lund, oli napilt külmem.

Ilmakaardil on näha lõunatsüklon, mis idapiirile tõi lund (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/ilmakaart/).

3.01. ulatub Läänemerele Soome kaguosa kohal pöörleva ja hääbuva madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu on pilves ilm, sajab enamasti lund, saarte läänerannikul võimalik ka vihm, aga pärastlõunal saju tõenäosus väheneb. Puhub läänekaartetuul 3–8, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 m/s, kuid õhtu poole nõrgeneb ja on siis põhjakaartest. Õhutemperatuur on 0...–2, Lääne-Eesti rannikualadel kuni 2 °C. Teed on libedad!

Sven-Erik Enno. Kagu-Eestis on see talv küll üsna lumerohkelt alanud. Lasval oli eile jõulude ajal sadanud 20 sentimeetrisest lumevaibast veel umbes 10 sentimeetrit sulamata. Ja siis täna öösel tuli nii 16 sentimeetrit värsket lund sellele peale. Foto täna (2.01.) tehtud.

52. nädala ilm (21.–27.12.2020)

Kommentaariumi viide

• Hilissügiseselt soe ilm esialgu jätkub, kuid läheb külmemaks ja lumisemaks. 
• Jõgeva ilmavaatlejate 51. nädala kokkuvõte: https://www.looduskalender.ee/n/node/5104.
• Reedene ilmateade (avaldatud 18.12. kell 6):  https://ilm.ee/?518820.
• Jõuluilmateade https://ilm.ee/?518826. 
• Sündis jõuluime: Eveli raporteeris kagunurgast põlvini ulatuvast lumest (1 jalg on 30 cm), lund olevat nii palju, et autot ei suudeta lumest välja kaevata. Mis teha, Ilmataat on auru all!

Nädala algus tõi suurema saju vihmana eeskätt läänerannikule. Kui lääneservas oli päris soe, kuni 7-kraadine õhutemperatuur, siis ida pool sisemaal jahedam ilm; aeg-ajalt sadas vähest vihma või märga lund, mitmel pool oli udune.
Nädala vältel muutub ilm külmemaks ja lumisemaks. Seda võib pidada jõuluimeks, sest paistab et muu aeg on soe ja sulailmadega. Ilm hakkas muutuma juba 22.12., kui aktiivne madalrõhulohk liikus üle Läänemere kirdesse. See toob enamasti lund, vaid päris mere ääres on sadu vesisem ja võib üksnes vihmana tulla. Sadu jõudis hilisõhtul saartele vihmana, sisemaale öösel ja muutus lumeks. Sajuhulk jääb <5 mm/d, mis tähendab, et üle 5 cm lund oodata ei ole.
Seejärel soojust enam juurde ei tule ja õhumass hakkab jahtuma. Kuni 26.12. on siiski pigem sulailm, vaid kõrgustikel ja ehk ka sisemaal võib õhutemperatuur jääda 0...–2 °C, ja kui sajab, siis ilmselt lund, kuid sajukogus pole suur ehk lumena paar cm [peab küll ütlema, et seekord nii ei läinud: mõnes kohas, eeskätt idapiiril, sadas kuni 30 cm lund, ja ka pealinnas oli 25.12. hommikul sadu ajuti tihe, ehkki maha palju ei jäänud].
Arvatavasti ei ole see külmenemine siiski püsiv, vaid mõni päev hiljem läheb jälle soojemaks ja praeguse seisuga ka tormiseks. Seega, nagu ikka – elame-näeme!

Pilvine vaade pilvepiirilt (kaamera kõrgus 180 m merepinnast, https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).

Nädal üllatas ka enam kui –40-kraadise õhutemperatuuriga Lapimaal:

Kes leiab siit viina külmumise temperatuuri? (http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmini.php?region=fi)

 

Rekordsuur õhutemperatuuri- ja õhumasside kontrast tekitas ka ühe suurima ilmamuutuse ja -mustri 1993. a jaanuari Braeri tormi ja 2008. a novembri rekordilise lumetormi Irmala kõrval (Infrapunane pilt |Riigi Ilmateenistus).

51. nädala ilm (14.–20.12.2020)

Kommentaariumi viide

Palume täita kliimateemaline küsimustik https://tinyurl.com/yxdmrf47.

Eelmises postituses on satelliitpiltide all juttu detsembri päikeselisusest. Tõepoolest, lõppev nädal üllatas ohtra päikesepaistega. Võib arvata, et detsembri päikesenorm tuli täis ja uue aastani päikest eriti ei näe. Kui aga peaks tulema kasvõi veel üks päikeseline päev, siis see ilmselt ületab 2015. a uskumatult päikeselise detsembri, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/.
Sellist päikeseküllust ja karget, kuid lumeta talveilma võimaldas Venemaal püsinud ülivõimas antitsüklon, mis nihkus üha kaugemale itta Kashastani kohale. Selle mõju oli nädala alguseks peaaegu kadunud, üksnes kagu- ja idatuul andis veel rõhkkonna mõjust märku.
15. ja 16. detsembril levis soe ilm tasapisi itta, nii et saartel sadas vihma ja sooja oli kuni 7 kraadi, aga ida pool sisemaal null kraadi ümbruses ja sadas vähest lund. Järgmisel päeval oli hilissügiseselt soe ilm juba üle kogu maa levinud, lumi ja jää sulasid. 18.12. oli küll sisemaal jahedam, aga järgmine päev tõi 5 ja enama kraadise soojuse juba kõikjale. Selline soe ja udune ilm püsis nädala lõpuni.

Intensiivne antitsüklon eemaldumas itta. Suvisel ajal ei ole vist küll mitte kunagi nii kõrget õhurõhku maalähedases õhukihis (kuni 1046 hPa ilmakaardi paremas servas), sest kuiv ja külm õhk on tihedam, kui soe ja niiske, avaldades seega pinnaühikule suuremat rõhku (DWD).

Uus nädal algas veel talviselt kargelt, aga ülejäänud päevad tulid vesised ja väga soojad: detsembrikuumus võib kerkida 7 kraadini (sisemaal on enamik ajast 0...3 °C, kuid nädala lõpus läks sealgi soojemaks). Silmapiiril paistab tekkivat uus antitsüklon, kuid see ei hoia ilma kargena, vaid lõunakaartest tuleb niisket soojust. 
Kas see on hea või halb? Ilmselt oleneb, kellelt küsida. Tänane vestlus tuttavaga näitas, et hea oleks –5 kraadi ja käputäis lund mõneks nädalaks. Seega talle porine soojus talvekuudel ei meeldi. Samas paljudele on soojus jällegi väga meeldiv. Siiski, isegi kui on vahemereline soojus, siis loodusliku valguse vähesus mõjub mõnedele inimestele negatiivselt – jah, see teema kerkis valgusreostusega seoses esile, täpsemalt küsimusega, kas ja milliseid positiivseid aspekte võiks valgusreostusel olla. Rootsi suitsidoloogid (enesetaputeadlased) on seda uurinud. Tõepoolest, osa inimestest on mõjutatud sesoonsest (hooajalisest) meeleoluhäirest, millel on kohane ingliskeelne lühend – SAD, mis eesti keeles tähendab kurb, vt https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/seasonal-affective-disorder/symptoms-causes/syc-20364651. Paraku ei ole valgusreostusel leevendavat ega ravivat efekti, sest sel pole loodusliku päevavalgusega võrreldavat kvaliteeti. 

50. nädala ilm (7.–13.12.2020)

Kommentaariumi viide

Satelliitpiltide all on lõik detsembri päikeselisusest.

Kuna blogi lugejad on muutunud rahutuks ja huvi ilmastiku vastu on ülisuur, ei saa vältimatut edasi lükata. Paraku on nädala esimene pool tüüpiliselt kõige kiirem ja hullumeelsem aeg, lisaks on alanud eksamiperiood, nii et ...

Kanal 2 on teinud intervjuu jaanipäeva ilmast. See läheb eetrisse 1. jaanuaril 2021 kell 19:00. Samuti tundis Retro FM huvi jõulude ilma vastu ja üldisemalt sellest, mis saab talvest edasi. Ja siis Maaleht ... Kel huvi, saavad sealt kätte kogu lugemismaterjali.
Eriti vapustav oli tähelepanutorm seoses valgusreostuse ja pesu kuivatamisega talvel vabas õhus, mille lihtsustatud versioon on saadaval vastavalt https://drive.google.com/file/d/1Cip2Fg33MHTE_YpNnnsfMoj9qA_RjgeX/view ja https://drive.google.com/file/d/1xx4jYeLCIQ0KZxiOO-JpUn0mFyhMXBiT/view. 

 

Maismaa kohal punakas ja veekogude kohal rohekas toon on paduselge (absoluutselt) pilvitu taevas. On näha, et kõrgrõhkkonna lääneservas on niiskusraja, mis määrab pilvisuse. 9.12. satelliitpildid Läänemere regioonis (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/).

50. nädal oli päikeseline ja rahulik; tegemist oli kagutava ilmaga. Sademeid oli minimaalselt, sest Venemaal valitsenud tugev antitsüklon kindlustas kuiva õhu ja mitmel päeval ka selge ilma, nii et vaatamata miinuskraadidele jäi maa valdavalt mustaks. Reedeks (11.12.) saabus kagutuulega sulailm, mis püsis järgmise keskpäevani, kui kagust saabusid miinuskraadid.
Tõenäoliselt on detsembri päikesenorm täis: eelmise detsembri kokkuvõttest loeme: /---/"Eesti keskmisena oli päikesepaistet 16 tundi, mis on 78% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi)." Seega võib arvata, et aasta lõpuni päikest eriti ei näe. 2015. a detsember oli uskumatult päikeseline: "Eesti keskmisena oli päikesepaistet 39 tundi, mis on 184% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi)."
Vanade kliimanormidega võrreldes on detsember läinud keskmiselt 1 tunni võrra päikeselisemaks, sest 2014. a detsembri kohta on seal kirjas: "Eesti keskmisena oli päikesepaistet 20 tundi (paljuaastane keskmine 20 tundi)."

Detsembri esimeses pooles valitsevat üliintensiivset ja ulatuslikku kõrgrõhkkonda (õhurõhk keskmes kuni 1050 hPa) ei osanud veel kuu aega tagasi keegi ette näha. Nt kirjutas M .Kaasik 4. nov nii: "Kesk-Euroopas püsib kõrgrõhuala. Madalrõhkkonnad liiguvad Põhja-Atlandilt üle Skandinaavia Venemaale. Baltimaadel vahelduvad madalrõhulohud ja kõrgrõhuharjad toovad meile pehmet, kuid mitte pidevalt sula ilma ja mõõdukalt sademeid. Ida-Eestis kujuneb tasapisi lumikate, lääne pool veel mitte." Kuid läks teisiti ja nüüd on tal uues prognoosis Siberi kõrgrõhhkonna ulatumist Läänemereni mainitud, kuid see tähendab lõunavoolu ja seega mitte kuigi külma ilma (kuni –10 °C öösiti). Selle kõrgrõhkkonna mõju on näha ka NOAA kuuprognoosis: kõrvalekalle klimaatilisest normist https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif.

Ilmateenistuse prognoos AK uudistesaate raames ööl vastu 9.12.2020 kohta (ilmateadet vt täispikkuses https://www.err.ee/1201969/kulm-ilm-jatkub).

See kõrgrõhkkond on nõrgenemas ja liikumas kaugemale itta Venemaa keskoblastite ja Kashastani kohale, kuid selle lääneserv jääb siiski Venemaa lääneosa kohale. Seetõttu püsib lõunavool, kuid niiskust tuleb lisaks: ilm läheb pilvisemaks (kuni reedeni ehk 10.12. on suhteliselt selge, v.a saartel), reedest alates on sombune ehk niiskus ja nullilähedane õhutemperatuur soosib libedust, jäite-kiilasjää teket.
Pärast kuu keskpaika paistab, et Siberi kõrgrõhkkonnal ei ole Läänemere äärde enam asja, nii et mõjule pääseb niiskem ja soojem ilm. Arvatavasti saab sisemaal ja kõrgustikel maa valgeks, sest rekordsooja ilma ka detsembri teises pooles ette näha pole (erinevalt novembrist) ja seal on maa vast kauem kui päevaks valge. Saartel ja läänerannikul on lumikatte püsimajäämine siiski ebatõenäoline.
Valgete jõulude tõenäosust võib hinnata saarte läänerannikul 10–15%, Eesti lääneosas ~25%, sisemaal ligi 40% ja sisemaa kõrgustikel ~55%. Kuid need on siiski üsna suure määramatusega arvud (hinnangud) – näiteks muidu üldise sulailma taustal võib sattuda mõni suur lumesadu või ajutine ilma külmenemine just jõuludele, millega peab arvestama.
Kokkuvõtlikult on detsembri teine pool pigem sagedaste sulailmadega kui püsivalt miinuskraadidega, ja püsiva lumikatte lootus on eeskätt sisemaa kõrgustel ja sedagi pärast 20.12. Jõulude paiku pakuks, et õhutemperatuur on –3...2 °C, kui ilm selgem, võib ka –7 °C olla, seega pehme talveilm või kerge sula. Sademete tõenäosus (loodetavasti lumi, saartel siiski tõenäoliselt vihm) on üle 50%.
Jaanuaris paistab, et ülekaalus on tugev läänevool, sagedased on tormid ja vihmasajud, kuid mitte nii äärmuslikult kui läinud talvel. Siberi kõrgrõhkkonna taastumist uued andmed ette ei näe, vt nt NOAA https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd2.gif, samas kõrgrõhkkondade käitumist on raskem prognoosida – nad võivad ootamatult kuhugi suunas laieneda, või laguneda või jääda nädalateks ühe koha peale püsima, suunates madalrõhkkondi mööda äärealu liikuma. Näide: 2011. a hilissügis oli aastavahetuseni soe, ajuti kuni 10 °C, ja tormine. Kuid pärast aastavahetust laienes Siberi kõrgrõhkkond ootamatult Atlandi ookeanini, muutes sulailma pakaseliseks ja esialgne sooja talve prognoos lendas vastu taevast. Seda ei osanud keegi isegi veel detsembris ette näha. Seega kuigi prognoos on sarnaselt mulluse talvega väga soe ja niiske, juhtub eeskätt kõrgrõhkkonna käitumisega seoses ootamatusi. Seega elame-näeme!

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2020)

Kommentaariumi viide

Esialgu rahuliku ilmaga, kuid hiljem üha tugevneva tuulega nädal.
Reedel avaldatud nädalaprognoos https://ilm.ee/?518799. Selle juurde ilmus laupäeval (5.12.) kommentaar: "On sügis/hilissügis ning siis talv. Mingit eeltalve pole olemas." Tuttavaga arutades muidugi saab lause keeleliselt paremaks üsna lihtsasti: "On sügis / hilissügis ja siis talv./---/"  (kaldkriipsu ette ja taha tühik, ningitamisest arvamuslugu, mis aktuaalne tänapäevani https://epl.delfi.ee/kultuur/keelemote-seletamatu-kihk-mis-sunnib-uha-enam-ningitama?id=51177622).
Aga eeltalve küsimus. Sellest on pikemalt juttu http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html. Sealt võib osundada J. Jaagust: "/---/See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks." ja veel kokkuvõtteks: ... selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 
Klimaatilised 8 aastaaega on lühidalt ja lihtsustatult määratletud ja kirjeldatud http://aiandus.ee/art_loe.php?id=30 (varasem täpsem käsitus vkg-s ei ole veebis enam kättesaadav, aga trükis on olemas https://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-kliima-minevikus-ja-t%C3%A4nap%C3%A4eval/48961/et?isbn=9789949323241). 

***

48. nädal lõppes ja 49. algas E-tüübiga (selgitusi vt allpool), mida iseloomustas Venemaalt lähtunud kõrgrõhuhari Skandinaavias ja Eestist lõuna poole jäänud madalrõhkkond (ilmselt lõunatsüklon). Seetõttu valitses idavool ja nii pilved kui sajualad liikusid idast läände (tavaliselt on vastupidi). See tõi ka õhukese lumekihi. Teisipäevaks asendus idavool lõunavooluga, tuues soojema ilma ja lume sulamise.
Kesknädalaks ilm selgines mitmel pool, tuul oli valdavalt nõrk ja kõrgrõhuhari tugevnes. See tõi õhutemperatuuri languse, nii et 2.12. hommikuks olid mitmel pool miinuskraadid, üksnes pilvisema taeva all püsis õhutemperatuur plusspoolel. Keskpäevaks selgines taevas ka loodeservas ja õhusoe langes alla 0 °C. Siiski muutus pilvisus päeva vältel oluliselt, nii et täiesti selge polnud taevas päeva ja õhtu jooksul kuskil. 

Prognoos nädala teiseks pooleks. Venemaal tugevneva kõrgrõhkkonna ja seda lääne poolt survestavate madalrõhkkondade mõjul lõunavool üha tugevneb, tuues vahemerelise õhumassi kaasa. Seetõttu lõõtsub päevade kaupa tugev kagutuul, kuid suuremat sadu ei tule. Kahjuks (?) on praegusel hilissügisesel ajal õhk ikkagi kõle (mandril õhk jahtub), olgugi et valitsevad plusskraadid ja õhk on pärit Vahe- ja Mustalt merelt. Elame-näeme!

Uus nädal algab selge ja külmeneva ilmaga:

Meteoblue prognoos Tallinnale

Põletavalt aktuaalseks teemaks on praegusel pimedal ajal muutunud valgusreostus. Nädala eest Maa Elus ilmunud artikkel tekitas elavat vastukaja ja tähelepanutormi. Seda teemat on Eestis vähe uuritud, aga midagi siiski https://leht.postimees.ee/7059822/marko-magi-uha-valgemad-ood-panevad-linnaloomad-ja-linnud-teistmoodi-kaituma, välismaalt https://besjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1365-2745.12551. 

Tsirkulatsioon ehk üldine õhuringlus on suurte ja suhteliselt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.

Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on juba ainuüksi Euroopa kohta rohkesti koostatud. Kuigi Eesti kohta on välja töötatud ka nn kodumaine tsirkulatsioonikäsitus (publikatsioonid Post, P.; Tuulik, J.; Truija, V. 2001–2003), eelistan kõige rohkem tsirkulatsioonide kolmest jaotust ehk Wangenheimi-Girsi klassifikatsiooni, mis on küll üsna üldine, samas sobib hästi Ida-Euroopa, sh Eesti kontekstis, selgitades ja aidates mõista siinset ilmastikku ja selle tagamaid. Selles käsituses on (Ida-) Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsiooni makrotüüpi (vormi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest;  vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast;  vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast.