36. nädala ilm (31.08.–6.09.2015)

Kommentaariumi link
Kuna pilvede klassifikatsiooni artikkel oli ajast ja arust, siis muutsin tublisti: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/Pilvede%20klassifitseerimine.htm
NB! 19. septembril kell 14 toimub ilm.ee kontoris pilvekoolitus! Kõik huvilised on teretulnud.
6.09.2015 oli Saaremaal Salmel tornaado (maapüks). Uudis: http://www.saartehaal.ee/2015/09/06/fotod-salmel-viis-tuulispask-korrusmajal-katuse/

6. septembril määras ilma mitmekeskmeline madalrõhuala. Kuna Eesti jäi keskmete vahele väikesegradiendilisse rõhuvälja, siis oli ilm vaikne. Mitmel pool sadas hoovihma, kohati oli äikest. 

Sarnane ilm püsib veel umbes ööpäeva.

kl 13.59 tehtud Käina külje all vaatega lõuna-edela suunal ning oli kuulda ka mõningaid mürinaid. Kaivo Lõppe foto

5. septembril pilvisus tihenes ja laussadu liikus üle Eesti, samas kohati sadas hoovihma (kas siis segunes lausvihmaga või eraldi) ja oli äikest, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150905. Päeval jätkus hoovihmadega ilm, mõnes kohas oli äikest. Päikeselisematel hetkedel oli sooja ligi 20 °C, kuid saju 15 °C ja vähemgi.

Öösel jäävad hoovihmad ja äike rohkem merele, aga järgmisel päeval jõuavad taaskord sisemaale.

Hoovihmad ja äike merel (Laagrist).

4. septembril püsis Eesti kohal ebamäärane ja väikesegradiendiline rõhuväli. Seetõttu oli hommik udune ja vaikne, päev vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta, alles õhtul sadas saartel ja kohati mandril hoovihma, Hiiumaal ja Muhul täheldati nõrka äikest. Sooja oli kuni 20 °C.

Hommikuks on oodata vähemalt saartel äikest, see koos hoovihmadega jõuab päeva jooksul mujalegi. Selline hoovihmadega ilm püsib mitu päeva, sest tsüklon liigub aeglaselt itta. Hiljem avaneb vaba tee põhjast saabuvale külmale õhumassile ja ilm jaheneb.

Vana-Võidus 4. sept hommikul. Foto: Ants Arukask

3. septembril jäi Eesti väheaktiivsesse madalrõhuvööndisse. Selles oli ilm väga vaikne, eriti Ida-Eestis. Selgem oli ilm Lääne-Eestis, kus sooja oli kuni 20 °C, pilvisemas Ida-Eestis paar kraadi madalamaks.
Läänetsükloni mõju tugevneb uuesti. Esialgu on ilm veel üsna hea (vaikne ja enamasti sajuta, öö ja hommik kohati udused), aga hiljem saabuvad hoovihmad, kohati on äikest oodata, tugevneb tuul. Selline püsib ilm mitu päeva. 
Esialgu on õhumass üsna soe, nii et päikeselisematel perioodidel võib sooja olla kuni 20 °C, kuid hiljem tsükloni tagalas jaheneb.

Kihtpilved (120 m maapinnast) 3.09.2015 Tartu lennuväljal.

2. septembril püsis Eesti Lõuna-Skandinaavia kohal püsiva tsükloni idaservas. Seetõttu jätkus pilves ja enamasti sajune ilm. Vastavalt sellele oli õhutemperatuur õhumassi kohta üsna madal, ainult kuivemates kohtades või hetkedel tõusis üle 15 °C.

Lähema paari päevaga tsükloni mõju väheneb ja ilm paraneb mõnevõrra, kuid seejärel suureneb uuesti. Äikesevõimalus on koondunud 5. septembrile. Õhumass püsib soe, mistõttu erilist temperatuurimuutust oodata pole. 

Kiudkihtpilved 01.09.2015 kella õhtul kella poole seitse aja Tallinnas. Triinu Sarve foto

1. septembril jõudis troopilist õhumassi kandva tsükloni serv edelast Eesti kohale. Seetõttu läks alates saartest ilm sajule, kuid tuul püsis nõrk, v.a saartel (Sõrves idatuule puhangud 17,5 m/s). Kuigi õhumass oli väga soe, jäi õhutemperatuur vastavalt pilvisusele ja vihma suhteliselt madalaks: kõikjal alla 20 °C.

Tsüklonite mõju jääb püsima mitmeks päevaks. Seetõttu on ilm enamasti pilves ja sageli sajune. Ainult 4. septembri ilm võib uue tsükloni eel olla oluliselt parem. 5.–6. septembril on nädala suurim äikesevõimalus.

Vihmane 1. september Harjumaal

Alustuseks, et seda nalja seekord ei teinud: 36. nädala ilm (-1.–6.09.2015) vms, kuigi telliti.

Milline oli 35. nädala ilm (24.–30.08.2015) ilm? Esialgu püsis antitsüklon otse Eesti kohal, mistõttu ilm oli valdavalt selge, kuid lõpuks nihkus see Venemaale. See avas tee kuumale õhumassile ja nii oli 25. augustil kuni 29 °C. Antitsükloni eemaldumine ja nõrgenemine tähendas blokeeringu lõppu, mistõttu läänetsüklonid pääsesid ida poole liikuma. See tõi vihma, eriti lääne ja põhja poole, aga ka ilma jahenemise. Äikest oli põhiliselt jahedas polaarses merelises õhumassis 29. ja 30. augustil – vaatamata Kesk-Euroopast lähtuva kõrgrõhuharjale oli ilm sagedaste sajuhoogudega, kohati sadas jääkruupe ja rahet.

36. nädal algas mitmel pool uduselt, kuid samas ilmus ülemise kihi pilvi – see on märgiks, et saabub märksa soojem ja niiskem õhumass. Nii on oodata edelast troopilist õhumassi kandvat tsüklonit, millel on eriti suur sajupotentsiaal. Seetõttu on võimalik, et mõnes kohas sajab järgmiste päevade jooksul kümneid mm vihma. 
31. august jääb ilmselt nädala kõige soojemaks ilmaks (sooja oli kuni 22°C), üksikutes kohtades sadas hoovihma, tuul oli nõrk.

Mitmesuguseid konvektsioonipilvi 29. augustil Tallinnas. Triinu Sarve foto

HORVAATIA – SLOVEENIA 20.–29.08: valikuline ülevaade piltidega

Kallid reisikaaslased! Kui keegi teist soovib tehtud fotode täiskomplekti, palun saata e-kiri teemaga REIS aadressil kamenikmeister@gmail.com. Vastuseks saate fotode allalaadimise lingi koos juhistega.
20.–29. augustil olin Sloveenia-Horvaatia reisil, mille täpsemat reisiprogrammi saab lugeda siit failist: http://www.upload.ee/files/5142709/2015070704353232.doc.html

Annan siin valikulise ülevaate reisist, sest kõigest ei jõua lihtsalt kirjutada, mistõttu tähelepanu pööran eeskätt sellele, mis mind huvitas ja pildid on vastavalt sellele esindatud.
Alustuseks paar sõna giidist. Giid Eve tundus eriti algul üsnagi vastuoluline ja nii mõneski kahtlustäratav (talle meeldib hirmsasti sõna "frukt" puuviljade asemel), ent reisi lõpuks sai selgeks, et tuleb nõustuda ühes foorumis öelduga: Sai täna öösel tuldud HORVAATIA reisilt(16.07–25.07.2012) ja pean ütlema kõigepealt kiidusõnad giidi aadressil EVE, kes oli väga tasemel. Seetõttu võib arvata, et järgmised reisid tulevad just temaga (Albaaniasse, Hispaaniasse, Marokosse).
Eriti huvipakkuv oli mulle hommikusöökide kontinentaalsus (mandrilisus) vs. maritiimsus (merelisus). Üldiselt kehtib seaduspärasus, et lõuna poole liikudes muutuvad hommikusöögid kontinentaalsemaks: nii pakutakse Vahemeremaades hommikulauas vaid moosisaia (nn ülivalgeleib džemmiga). Samas kõige maritiimsemad hommikusöögid on Venemaal, kus antakse selline rikkaliku valikuga pidulaud ette, et ei jaksa mitme päevagagi ära süüa. Seega muutub hommikusöökide kontinentaalsus-maritiimsus pigem edela-kirdesuunalisel teljel. Seda, miks Vahemeremaade elanikud tavatsevad veeta hommikulaua kontinentaalsuse tähe all, seletatakse enamasti sellega, et nende õhtusöögid on väga hilised ja rikkalikud, mistõttu hommikul pole isu ega organismil võimet vastu võtta suures koguses toitu.
/Siiski otsustasin, et ei kirjutagi väga põhjalikult, ütlen vaid järgmist kogu reisi kohta:/ Vaatamata reisi odavusele läks kõik väga hästi: polnud ühtegi suuremat probleemi või viivitust. Ööbimised olid miinimum kolme***hotellides, kusjuures hommikusööke oli kuus ja õhtusööke veiniga kaks. Ilm oli erakordselt soodne: vaikne, sademeteta, üsna vaheldusrikas, kuid äikest ega suuri kraadikõikumisi polnud, sooja maksimaalselt 26 kraadi (veel nädal varem oli samas kohas igapäevaselt 37 °C). Vesi oli ujumiseks paras (umbes 25 °C).
Kõige elamuslikum oli Postojna koobaste külastus. Kõige nauditavam ja meelelahutuslikum Neretva jõel ja kanalites paadisõit koos õhtusöögi ja pillimeestega. Kõige ilusam ja mitmekesisem oli Plitvička looduspark.

Motiive Sloveeniast ja Horvaatiast: ilm oli vaheldurikas, ent soodne turistina liikumiseks.

34. nädala ilm (17.–23.08.2015)

Kommentaariumi link

20.–29. augustil olen Sloveenia-Horvaatia reisil, mistõttu seda siin ei uuenda. Täpsemat reisiprogrammi saab lugeda siit failist: http://www.upload.ee/files/5142709/2015070704353232.doc.html

Mis ilma Eestis on selleks ajaks oodata? Läänemere kohal püsib soe ja blokeeriv antitsüklon. 15.–19. augusti kohati päris jahe ilm asendub taas südasuviselt sooja ilmaga (võimalik isegi üle 25 °C ja öödki muutuvad tasapisi soojemaks). Lisaks põhjast saabuvale soojusele jääb mitmeks päevaks püsima ka päikeseline ja nõrga tuulega, kohati tuulevaikne ilm.

Jahenemist pole veel ette näha – ehk püsib hilissuvine kuumus veel septembriski.

Pilvitu ja vaikne, kuid mõõdukalt soe ilm 19. augustil Kibunas, Harjumaal

19. augustil püsis antitsüklon Põhjamaade kohal. Seetõttu püsis jätkuvalt enamasti selge ilm. Külma õhumassi mõju oli tugevam veel Lõuna-Eestis, kus õhutemperatuur jäi alla 20 °C, kuid mujal mitmel pool mujal oli soojem, sh Virumaa sisealad.

Tuulevaikne ja selge öö 19. augustil Kibunas, Harjumaal

18. augustil püsis antitsüklon Põhja-Euroopa kohal ja Eesti selle lõunaservas.  Öö oli pea kõikjal sisemaal jahe või väga jahe – õhutemperatuur langes kohati 3...4 °C-ni, Türil maapinnal 0,3  °C-ni (ööpäev varem samas -0,3 °C-ni ehk minu avaldatud arvamus kommentaaris, et öökülmaohtu vast siiski pole, osutus valeks). Samas rannikualadel oli tunduvalt soojem, kohati isegi üle 15 °C.
Päeval oli külma õhumassi mõju palju tugevam just Ida-Eestis, kus veel kell 12 oli sooja kõigest 16...17 °C, Võrus 15 °C ja Tuulemäel vaid 13,9 °C, kuid samal ajal Lääne-Eestis 20...22 °C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/). Päevamaksimumi jäigi Ida-Eestis alla 20  °C, kuid lääne pool oli valdavalt üle 20 °C.

Rünkpilvedega ja üsna soe ilm 18. augustil Kibunas, Harjumaal

17. augustil jätkus ilm põhjapoolse antitsükloni mõjul päikeseline, kuid juba nõrgema tuulega, sest õhukeeris tuli lähemale (Valge mere ja Karjale kohale). 

Külma õhumassiga seotud pilved liikusid Eesti kohalt lõuna poole. Öösel soodustasid need väga suuri erinevusi minimaalses õhutemperatuuris: selges ja vaikse ilmaga Jõhvis, kus külma õhumassi mõju tugevaim, langes õhutemperatuur 1,3 °C-ni, aga samas pilvises Valgas 12 °C-ni. Päev oli enamasti selge ja pisut üle 20 °C õhutemperatuuriga.

Antitsüklon jätkub aeglast liikumist lõuna poole. Seetõttu püsib pikemat aega üsna vaikne (eriti öösel) ja selge ilm.  Ööpäevane õhutemperatuurikõikumine on suur, kohati võib ulatuda üle 15 °C (minimaalne alla 5 °C, maksimaalne ligi 20 °C), kusjuures soojem on ikka rannikualadel, külmem Ida-Eestis sisemaal kohal. 

Kuum õhumass on kogenud antitsükloni põhjaserva, nii et Lapimaal võib olla 25 °C. Kuna antitsüklon jõuab nädala teiseks pooleks otse Eesti kohale, siis suureneb ka sooja õhumass mõju ja päevad tulevad soojemad. Antitsüklonaalse blokeeringu lõppu pole veel välja arvutatud.

 Külma õhumassiga seotud pilved, mis liikusid põhjast lõunasse (http://www.sat24.com/en/bc?ir=false).

Nädala jooksul kujundab ilma Teravmägedel tekkinud antitsüklon. Edaspidi jätkub esialgu jaheda antitsükloni liikumine lõuna poole, kuid aja jooksul see soojeneb. Seetõttu on oodata tuule nõrgenemist ja ööpäevase temperatuuriamplituudi suurenemist, sest ilm on valdavalt selge. 

Esialgu on päeviti sooja 20 °C ümbruses, kuid öösel valdavalt alla 10 °C, ainult rannikualadel on tunduvalt soojem.

Diana Laht. Helkivad ööpilved koos vähese virmalisega Soome,Vaasa 16.08.2015

33. nädala ilm (10.–16.08.2015)

Kommentaariumi link
12. augusti äikesest ja hiidrahest tegi ülevaate Kairo: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/08/suure-kuumuse-ara-minekut-saatsid.html
Vesipüks (meenutab tolmukeerist vee kohal): http://www.virumaateataja.ee/3292375/tabamus-vesipuks-naitas-end-lahedalt. See on jäädvustatud 31.07.2015.
Astronoomiahuviliste XX kokkutulek (2015) Parksepas, kuhu kutsuti mind loengut pilvedest pidama: ”Pilved – meie igapäevased kaaslased”. Slaidid on kättesaadavad ja vaatamiseks: http://www.upload.ee/files/5134814/Pilveloeng_parksepa2015.pptx.html

16. augustil jätkus Teravmägede lähistel püsiva antitsükloni mõjul esialgu päikeseline ilm, kuid Venemaal oleva teise õhumassi pilved (kihtrünkpilved) jõudsid pärastlõunal Ida-Eestisse.
Öösel oli iseäranis soe rannikualadel – isegi üle 15 °C, kuid sisemaal langes alla 10 °C. Päeval oli soojem ilm Lääne-Eestis (kuni 23 °C), sest  tuul oli enamasti kirdest ja ida pool jaheda õhumassi mõju tugevam. Idas oleva külmema õhumassi tõttu on praegu Eesti kohal isobaarpinnad ja tropopaus madalamal kui eelnevatel või järgnevatel päevadel.

Selle aasta virmalised tabatud Vasalemmas 16/08/2015 kell 12:12 AM. Kaarel Virroja foto

15. augusti päikeselist ja vaikset ilma põhjustas Teravmägedel tugevnenud antitsüklon. Kuigi tegu on jaheda antitsükloniga, siis selle lõunaservas oli õhumass mõnevõrra soojem ja õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 °C, Pärnus koguni 24 °C-ni. Rünkpilvi oli rohkem Ida-Eestis (ilmselt sukelduja mõju).
Antitsüklon triivib tasapisi lõuna poole, mistõttu enamasti selge ilm püsib, aga õhumass võib Venemaale sukeldunud tsükloni mõjul jaheneda. Seega jääb maksimaalne õhutemperatuur päeviti 20 °C ümbrusse, kuid öösel võib langeda kohati 5 °C-ni (5-kraadine isoterm Eesti kohal).
Nädala jooksul võib oodata antitsükloni tulekut otse Eesti kohale. See tähendab vaikseid ja selgeid ilmu, aga ka aeglast õhutemperatuuri tõusu.
Tekkinud antitsüklonaalne blokeering võib kesta septembrini ja lõppeda suure kuumusega (augusti lõpus ja septembri alguses vähemalt 25 °C).

Põhjast tasapisi lõunasse liikuv antitsüklon hoiab ilma pikka aega kuiva ja enamasti selge (DWD).

14. augustil hoidis Läänemerele jõudnud antitsüklon ilma päikeselise ja vaikse. Öösel võis põhjakaares silmapiiril näha polaarmesokaid. Päevane õhutempeatuur ulatus mitmel pool veidi üle 20 °C.
Sarnane ilm püsib veel umbes ööpäeva, siis ilmselt veidi jaheneb ja võib olla tuleb ka pilvi juurde, kuid olulist sadu pole ette näha. Uuesti läheb tasapisi soojemaks 20. augusti paiku.

Diana Laht. Nii nüüd on mul ka helkivatest ööpilvedest käsi valge. 14.08.2015 Soome,Vaasa

Täiendatud rahe osas! 13. augustil jõudis Eesti kohale uus antitsüklon, mis tõrjus kuuma ja lämbe õhu idapiiri taha. Äikest oli veel ööselgi Eesti lõunapiiril, hiljem Lätis ja Venemaal.
Saabunud palju jahedamas ja kuivemas õhumassis selgines ilm öö jooksul. Päeval arenes rünkpilvi, mõni neist arenes ka rünksajupilveks ja tõi Lõuna-Eestis pisut hoovihmagi kaasa, kuid valdavalt oli siiski päikeseline ja vähese või vahelduva pilvisusega ilm. Loodetuul tugevnes. Sooja oli 20 °C ümber.
Antitsüklon tuleb Eesti kohale. Seetõttu tuul nõrgeneb ja ööd muutuvad jahedamaks, kuid päevad taas veidi soojemaks, sest õhumass soojeneb veidi. Siiski on vähetõenäoline, et õhutemperatuur kuskil üle 25 °C tõuseks.
Loode-Venemaale on oodata sukelduvat tsüklonit. See veab enda tagalas arktilise õhumassi Venemaale. Kuna tõenäoliselt on oodata praeguse antitsükloni nihkumist põhja poole või tekib uus Teravmägedel, siis selle lõunaservas on soodsad tingimused jahedama õhumassi jõudmiseks Läänemere idakaldale. Sellisel juhul on järgmine nädal jahedam: öösiti ilmselt alla 10 °C ja päeval alla 20 °C, kui 5-kraadine isoterm jõuab kohale. Uut soojenemist võib loota 20. augusti paiku.
Kommentaar hiidrahe kohta. Selline rahe tekib vaid eriti tugevate tõusvate õhuvoolude korral (30 m/s, võib olla isegi rohkem). Tingimused selleks on ilmselt väga kõrge CAPE (vähemalt 1500-2000 J/kg) ja madala LI (-4 ja vähem) korral, kusjuures see energia peaks vabanema äkitselt. 12. augustil näis, et nii oligi – kuni hilise pärastlõunane valitses inversioon, mille tunnuseks oli piirkihi-rünkpilvede puudumine, aga kõrgrünkpilvede tugev areng selle kohal. Ida-Eesti jäi õhtuni Venemaa antitsükloni lääneserva, kus valitses kuuma ja niiske õhu juurdevool (advektsioon), hoides inversiooni. Õhtupoole aga lähenes läänest madalrõhulohk, see muutis tuulevälja (konvergents), mis andis tõuke konvektsiooni arenguks, küllap oli selleks ajaks inversioon ka nõrgenenud. Sondeerimisandmeid Ida-Eesti kohta otseselt pole võtta, aga sama õhumassi kohta võib vaadata Velikije Luki andmeid – juba öösel oli CAPE 600 J/kg ümbruses, kuid päevase soojenemise tõttu ilmselt märksa enam.
Veel on arvatud, et sellist hiidrahet pidid põhjustama ülirünksajupilved (supercell), mis tekivad tavaliselt väga kõrge CAPE ja tugeva tuulenihke tingimustes. See oli võimalik, kuid mingeid tõendeid või kinnitusi nt radariandmetest saanud ei ole. Peamiseks tõendiks ongi hiidrahe.
Veel üks link: http://nagi.ee/photos/ukskomauks/sets/397705/

Golfipalli suurused rahekamakad Tartumaal, Lähtel 12.08.2015. Mikk Paasi foto

Suur rahe Tartumaal, Lähte kandis. Nende suuremate rahekamakate läbimõõt oli hinnanguliselt 4-7 cm. Kerli Villakovi foto

Hiidrahest 12. augustil. 12. augusti õhtu tõi mitmele poole Lõuna- ja Ida-Eestisse hiidrahe, millest ka vastav teema: http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/lugeja-fotod-louna-eestis-sadas-maha-pirakaid-raheteri?id=72197035. Hiidrahe läbimõõt oli kohati üle 5 cm ja seda sadas näiteks Saadjärvel, Lähtel, Varal ja Laeval. Pealtnägijatest keegi ütles: Uut infot, Lähte vahel on uuematel autodel klaasid puruks ja katused nagu muna restid.... Kuulsin nii, kohe lähen jalutama ja vaatan ise ka...
Üks tuttav kirjutas:  sugulane saatis pildi tartu lähedalt, seda autot tabas tunduvalt suurem kui 4cm läbimõõduga rahetera, ütles, et umbes 6-7mm sügavune mõlk on ja pildilt näha ka, et üks 5-6 cm läbimõõduga tera tabas. ise ütles, et kalkunimuna tuli taevast alla.
Kairo: Uus postitus minu leheküljelt, 12. augustil sadas põhiliselt Tartumaal ja Viljandimaal golfipalli suurust rahet. See äikesega kaasnenud nähtus on igatahes võimas, aga sellega kahjustused küll head ei olnud. Eks igal asjal on enda plussid ja miinused. https://www.facebook.com/eestimaaloodus/photos/a.451196061581053.108321.451193421581317/1026234097410577/?type=1&theater
Päev möödus Tartus, kus midagi erilist ei juhtunud ja äikest oli minimaalselt, kuid kogemus oli siiski väga ebatavaline. Umbes kella 10ks hommikul tihenes järsult somp ja arenema hakkasid kõrgrünkpilved. Neid oli väga palju ja mõned neist tohutult suured, kuid paari tunniga jälle vähenesid. Üllatas agressiivne lämbus, mis nii mõnegi inimese võttis siruli (neid inimesi oli linna peal ja servas päris palju näha). Ka endale ei meenu minevikus midagi sarnast. Ilm muutus alles kella 18 paiku, kui läände ja loodesse ilmusid äikese-kiudpilved. See oli Viljandist Jõgevani ulatuv äikesevöönd. Mingil hetkel kadus järsku päike ühe alasi taha. Üsna hulk aega hiljem lähenes tume pilveserv, mis oli lõpuks muljetavaldav, aga äikest kaasa ei toonud, ainult tuule suuna muutuse ja mõningase jahenemise. Seejärel hakkasid arenema rünkpilved igas ilmakaares. Need olid kõik väga suurejoonelised ja mõned neist näisid olevat ka äikesega rünksajupilved, kuid esimesed välgud ilmusid alles kella 20 paiku (kaugel ja väga hõredalt, võib olla mõnes teises Tartus osas kogeti muud). Hoovihma hakkas sadama kell 20.40, kuid see polnud kuigi tugev ja äike jäi rohkem lõuna ja kagu poole mõnede üksikute välkude ja müristamisega. Seejärel ilm paranes.
Kui vaadata äikese levikut välkude järgi: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150812, siis paistab silma see, et Tartu jäi täpselt äikesevabasse vööndisse. See koridor algas Võrtsjärvest lääne poolt, kulges üle järve ja Tartu Peipsini. See on tüüpiline juhtum, et mingil põhjusel äike Tartu kohale ei tule, aga võib olla üsna lähedal, nii et läheb lähiäikesena kirja. Äikese tulekuks soodne suund on põhjakaar, kuid sealt tuleb äike väga harva, sest tavaliselt tuleb äike ikka lõuna- ja läänekaarest. Siiski, 9.06.2014 oli juhtum, kui äike tuli põhjast ja otse Tartu kohale, kusjuures tegu oli tugeva äikesega, igatahes tugevuselt mitte võrreldav nüüdse juhtumiga.

 Keskpäevaks ilmus taevasse rohkelt ja väga suuri kõrgrünkpilvi.

 Pärastlõunal nende suurus vähenes.

 Mõneks hetkeks kadusid pea täiesti, aga näha võis siruli inimesi. Somp (niiskusest) oli pidevalt eriti tugev.

Jõgevani ulatuv äikesevöönd ilmus kella 18 paiku nähtavale.

Selline nägi Lähtele jm hiidrahet kaasa toonud pilv vaatevälja ilmudes.

 Sel hetkel sadas Laeval hiidrahet. Üllataval kombel polnud näha välke ega kuulda müristamist (mõned teatasid, et siiski nägid või kuulsid midagi).

 Pilv eemaldudes. Kaasa tõi tuule suuna muutuse ja mõningase jahenemise. Kuskil linna piires poetas ka paar piiska.

 Seejärel ilmusid muudes ilmakaartes tohutud rünkpilved.

 Ehkki majesteetlikud, oli kuulda sellest pilvest vaid üht müristamist ja üht välku müristamisega.

 Vaade Võru poole. See pilv tõi Võrru, Räpinasse ja Mõnistesse eriti tugeva äikese. Tartusse oli kuulda kahte müristamist.

 Huvitav pilve alaosa. Sealt kostus üks üsna nõrk müristamine.

Kell 20.40 jõudis kohale hoovihm. Kaugemal lõunas ja kagus oli näha ka üksikuid välke, aga see äike eemaldus kiiresti itta. Sademeid andis alla 2 mm.

12. augustil kujundas ilma nii Venemaale taganenud antitsükloni lääneserv kui merelt lähenev madalrõhulohk külma frondiga. Päev algas enamasti päikeseliselt ja väga soojalt: juba kl 10ks oli sooja enamasti 20...25 °C. Üsna ruttu arenesid Lõuna-Eestis kõrgrünkpilved ja tekkis eriti tugev somp suurest niiskusest.
Troopilises õhumass on oodata õhutemperatuuri tõusu kohati ilmselt üle 30 °C (Kagu-Eestis, kuhu ulatub 15-kraadine isoterm), sest ilm on tuulevaikne (viimati kui näis, et tuleb 32 °C, oli tuulisevõitu, kuid tuul segab õhku ja nii on maapinna lähedal jahedam kui vaikse ilmaga võiks olla). Äikesevõimalus on suur eeskätt Lõuna-Eestis, õhtul aga eriti just Ida-Eestis. Ka Ilmateenistuse prognoosis on öeldud: Peipsi järv. Muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, äikese korral võib olla tugevaid puhanguid. Laine kõrgus kuni 0,5 m. Sajab hoovihma, võimalik äike ja õhtul võib sadu olla tugev. Nähtavus mõõdukas. Õhutemperatuur on 24...26°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Kui äikesed hakkavad arenema, siis ilmselt pärastlõunal või õhtupoolikul, kui maapind on maksimaalselt soojenenud ja merelt jõuab lohk niiskema õhuga Eesti kohale (täiendus kl 17: äikesed tekkisid vööndina kl 16-17 vahel Viljandimaa, Järvamaa ja Jõgevamaa kohal).
Pärast lämbe õhumassi lahkumist tuleb edelast uus antitsüklon, mis toob mõõdukalt sooja ilma. Aga ilmselt põhjatsüklon või õigemini sukelduja toob Venemaale arktilise õhumassi. Kuna Teravmägede lähedal on oodata teise antitsükloni tugevnemist, siis uue prognoosi järgi peaks see külm õhumass ka Eestit puudutama. Seetõttu pärast seda nädalat enam 25 °C ei ole oodata.

Ilmateenistuse prognoos 12. augustiks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Lõõskavalt kuum hommik Tartus

11. augusti ilma määras itta taganenud antitsükloni lääneserv. See tõi Eesti kohale kuuma ja niiske õhumassi: mitmel pool pool oli kastepunkt üle 15 °C ja õhutemperatuur üle 25 °C.
Järgmiste päevade prognoosi osas muutusi ei ole. 12. august tuleb kuum ja ilmselt kohati äikeseline, seejärel läheb jahedamaks.

Janek Pärn kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa:  2015.08.10.Hommikul oli meil päris udune.

11. augusti õhtuselt satelliidipildilt on näha eriti kuuma ja niiske õhumassi piir sumestatuse järgi. Sellega võib seostada oodatavaid äikeseid (http://www.sat24.com/en/bc?ir=false).

Ilmakaardil vastab õhumassi edasitungi piirile soe front (DWD).

10. augustil määras ilma Läänemerelt aeglaselt itta liikuv soe antitsüklon. Hommikuks tekkis mitmel pool udu, kuid see hajus päeva jooksul ja ilm muutus päikeseliseks, alles õhtul ilmus rohkem ülemise ja keskmise kihi pilvi. Sooja oli vaikse ilmaga enamasti 20...26 °C.
Antitsüklon jõuab Venemaale, mistõttu selle lääneservas hakkab tuline õhumass põhja poole liikuma. Seetõttu on oodata ka soojemat ilma. Kõige kuumemaks võib ilm osutuda 12. augustil, kui Eesti kohale ulatub 15-kraadine isoterm. See võib tuua mõnel pool taas 30 °C. Äikesevõimalus suureneb juba öösel.
Nädala teine poole on uues antitsüklonis jahedam, aga päeviti enamasti ikka üle 20 °C soe, öösiti 10 °C, kohati vähem, rannikul rohkem. Kuumus võib tagasi pöörduda kuu keskpaigas ja hiljem.

Vasalemma - 08.08.2015. Kaarel Virroja foto

Alustuseks kommentaar Merike Merilainilt: Lõpuks ometi elame suvises ilmas. Alles kolmapäeval jõudis ööpäeva keskmine õhutemperatuur praeguse aja normaalsesse seisu. Ja neljapäeval kihutas Lõuna-Eestis juba tavalisest mitu kraadi kõrgemale. Aga ongi nii vaja, sest loodus peab oma optimaalse kätte saama, et sügiseks oleks valmis nii saagid kui inimolendid (täispikkuses: http://ilm.ee/?514070).

Nädal toob südasuviselt soojad ilmad nagu oleks juuli. Nädal algas edelast saabunud sooja antitsükloniga, mis hoiab ilma päikeselise ja kuni 26 °C soojana.
Kuna antitsüklon jõuab ida ja kagu poole, siis selle lääneservas läheb kuum õhumass taas liikvele. Nii läheneb õhutemperatuur 12. augustil taas 30 °C ja võib olla äikest, eriti Ida-Eestis.
Nädala teisel poolel peaks ilma määrama järjekordne edelast saabuv soe antitsüklon, kuid selle asukohast oleneb, kas jätkub tuline ilm soojade öödega või on mõõdukalt soojade päevade ja jahedate öödega ilm, sest polaaralad on juba hakanud jahtuma ja nii võib antitsükloni idaserva lõunasse liikuv külm õhumass Eestile mõju avaldada.

Näpp mulda! (Tartu, 08.08.2015 kl 21.42.23). Heiti Sillasoo foto

32. nädala ilm (3.–9.08.2015)

Kommentaariumi link
Kaua tehtud ja venis, aga valmis sai: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm.
Suveajal soovitame kindlasti alla laadida oma nutiseadmesse Horisondi pilveaabitsa.

Kirjeldust täiendatud 8. augusti osas. 9. augustil kujundab ilma edelast saabuv soe kõrgrõhuhari. See tõrjub äikeselise frontaaltsooni ja lämbe õhu kagu poole, kuid ilm püsib suvine: enamasti päikeseline ja kuni 26 °C õhusoojaga. Ainult Lõuna-Eestis, kuhu ulatub frontaaltsooni mõju, on pilvine, kohati, eriti Kagu-Eestis, sajab ka vihma ja õhtul on äikesevõimalus.
Nädala alguses on oodata kuuma õhumassi tagasipöördumist, kuid selle määrast oleneb ka õhutemperatuur: kas taas kohati üle 30 °C või veidi leebem, samuti äikesevõimalus (GFS pakub 12. augusti ööks sooja frondi äikest).
Augusti keskpaigas on tõenäoline, et blokeeriv antitsüklon püsib. Sel juhul on oodata suviselt sooja ilma, kuid antitsükloni täpsest asukohast, kas on mõõdukalt soe või väga soe (üle 25 °C).

8. augusti päeva teine pool oli valdavalt tugevas sombus ja üsna ebamääraste pilvedega (Tõdva lähedal).

8. augustil oli Eesti kohal antitsükloni lääneserv, samas piirab seda läänest madalrõhulohk ühes frontaaltsooniga. Seetõttu tihenes saartel juba öösel pilvisus ja läks sajule. Sadu liikus mööda Põhja-Eestit itta, kuid mujal mandril püsis sademeteta ja isegi selge ilm. Tugevad äikesed arenesid hommikuks frondi lähedal merel ja liikusid kirdesse (Eesti poole).
Päeva esimesel poolel arenes äike esmalt Hiiumaal, seejärel jõudis see Loode-Eestisse ja liikus idakirdesse. Keskpäeval tekkis äikeseid Rapla- ja Pärnumaal, kuid need hajusid ruttu. Õhtul tekkis äikesevöönd Eesti-Läti piiril merel ja liikus samuti idakirdesse, jõudes lõpuks Tartumaani. See püsis järgneval ööl Lõuna-Eesti kohal.
Mõnel pool tekitas äikesevöönd kahju, selline kirjeldus ajaliselt mitmes osas Lagujast: Uskumatu, aga minu juures on kaks kauget mürtsu toimunud. Temperatuur langenud, päeval oli natuke üle 30 kraadi. /---/ Nüüd käis torm üle. Meeletu tuul ja ülitugev sadu. Pimesi kõike ei näe, aga oksa- ja eterniidipuru kõik kohad täis, kuivadelt puudelt kõik pealt minema lennutanud ja vihmasaju tõttu oli katusekorrusel uputus.. Eks homme valges näeb, mis kahjud on. Samas ükski ilmajaam lähedal ei ole midagi registreerinud. Jubedad need liialt palavad ilmad, sest siis ka tuuled ja vihmasajud meeletud.
/---/ Igatahes eilne hilisõhtune rajuhoog võttis mul neli puud maha, millest kaks olid väga suured ja elujõulised. Ühe murdis lihtsalt pooleks, teise kiskus koos juurtega maha. Lagujas sadas äikesevihma kokku 51 mm, võrdle Ilmateenistuse sademekaardiga. Lisaks nähti mesotsüklonit, mida kinnitab ühe teise inimese kirjeldus: Ma nägin selget mesotsüklonit. Ma läksin lõunasse, 30 km Valgast sain süsteemi alt välja ilusa taeva alla ja nägin kõike, mis põhjakaares toimus.
Sooja oli valdavalt 24...30 °C (maksimaalne õhutemperatuur küündis Kagu-Eestis pisut kõrgemalegi). Sarnaselt 6. augustiga oli seegi kord kastepunkt väga kõrge: kuni 20 °C, mis jääb küll kuni paari kraadiga alla kahe päeva eest olnule.
9. ja 10. august on uues kõrgrõhuharjas jahedam, aga ikka üle 20 °C. 11. augustiks on troopiline õhumass suure kuumusega jälle tagasi, on äikesevõimalus. Pärast seda on oodata uue antitsükloni tugevnemist, kuid see võib nii kindlustada kuuma jätkumise kui tuua päikeselise, aga märksa jahedama ilma olenevalt rõhkkonna asukohast.

Kõrgrünkpilved Kanepi kohal

7. augusti õhtune taevas Lääne-Virumaa, Simuna kohal. Kairo Kiitsaku foto

7. august oli soojas kõrgrõhuharjas küll jahedam kui 6. august, aga siiski südasuvine, sest sooja oli üle Eesti 20...27 °C. Ilm oli valdavalt päikeseline ja sademeteta.
8. august on taas kuum, kohati tõuseb õhutemperatuur ilmselt üle 30 °C, on ka äikesevõimalus.
Edaspidine aeg kulgeb tavapärasema suvise soojusega, kuid pärast 10. augustit on troopiline õhumass taas pealetungil, mistõttu oodata on taas 30 °C ja rohkem.

Ilmateenistuse 8. augusti prognoos (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Janek Pärn kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia: peale kella 22.00-i paistsid sellised lained.2015.08.06.

Triinu Sarv: õhtune rünkpilvede ralli 6. august 2015. a. Tallinnas Pirita teel mere ääres

6. augustil jäi Eesti antitsükloni lääneserva, milles kuumahari jäi Ida-Eesti kohale. Õhumass selles oli väga labiilne. Nii arenes juba öösel ebapüsivusjoonel rohkelt äikest merel ja Pärnumaal, mis levis esialgu tasapisi põhja, seejärel ida poole, jõudes hommikuks Tartuni.
Päeval oli kohati hoovihma, kuid äikest väga vähe (Võru lähedal, Raplas, rohkem Soome lahel). Sooja oli Lääne- ja Põhja-Eestis kuni 26 °C, kuid Kagu-Eestis, kuhu ulatus 15-kraadine isoterm, üle 30 °C. Kuula Merikese ilmateadet.
Järgmiste päevade prognoosis erilisi muutusi pole: suur kuumus on 8. augustiks tagasi. Euroopa mudeli järgi jätkuvad kuumad ilmad väikeste vaheaegadega vähemalt kuu keskpaigani, GFS näitab pigem edelavoolu taastumist 9.  augustik ja vaid mõõdukalt sooja ilma.

Äike 6. augusti öösel Pärnus. Targo Taggo foto

Kuupaisteline öö ja troopiline leitsak 6. augustil Kanepi lähedal Piigandi järve ääres.

Võru lähedal arenenud äikesekolle.

5. augustil oli ilmakujundaks tasapisi itta triiviv antitsüklon. Selle lääneservas oli tee troopilisele õhumassile avatud. Seepärast oli ilm valdavalt päikeseline ja väga soe: kohati üle 25 °C. Ka õhtu püsis väga soe, sest sooja õhu juurdevool jätkus ja tuul tugevnes.
Juba hommikul tekkisid äikesed tsükloni soojas sektoris ebapüsivusjoonel mere kohal, aga esialgu need Eestit ei mõjuta. Alles õhtul või öösel võib mõni lähemaltekkiv kolle saartele jõuda.
6. augustil on kuuma õhumassi telg Eesti kohal. Seetõttu võib suuremas osas Eestist oodata palavat päeva enam kui 25 °C päevasoojaga ja miks mitte kohati ka 30 °C. Äikesevõimalus on olemas, aga kas ka tuleb, on iseasi. Ilmselt saab see selgemaks õhtu jooksul.
7. august toob küll ilma mõningase jahenemise, ent 8. augustil on kuumus uuesti pealetungil ja ligi 30 °C oodata.

Udune 4. augusti hommik Vasalemmas. Tüüpilised augustiilmad (jahedad udused hommikud, hoovihmadega päevad) jäävad mõneks ajaks selja taha. Kaarel Virroja foto

4. augustil määras Eesti ilma Poolast Valgevene ja Ukrainani laiuv antitsüklon, mille kese tuli õhtuks otse Eesti kohale. See muutis ilma vaikseks ja päikeseliseks Soojenevas õhumassis oli mitmel pool juba üle 20 °C, aga 25 °C-ni õhutemperatuur veel ei ulatunud.
Kagu pool püsiva antitsükloni servas jätkub sooja õhu juurdevool. See tagab 5. augustil juba palava ilma, nii et vähemalt kohati võib oodata õhutemperatuuri tõusu üle 25 °C, sest Eesti kohale saabub enam kui 10-kraadine isoterm (ikka 850 hPa pinnal, mis jääb keskeltläbi 1,5 km kõrgusele aluspinnast). Samas õhtul suureneb äikesevõimalus (sooja frondi äike?).
6. august võib olla üks kuumemaid päevi nädalas, kui Eesti kohale on oodata kuni 15-kraadist isotermi (soodsatel tingimustel õhutemperatuur vähemalt 30 °C). Ühtlasi on arvestatav äikesevõimalus. Hetkel näib, et see ongi nädala kõige tõsiseltvõetavam võimalus.
7. augustil kuumus küll veidi taandub, aga on uuel pealetungil 8. augustil. Edasise ilma osas on mudelites suuri erinevusi: kuigi 10. augustiks läheb jahedamaks, pakub Euroopa mudel kuumuse taastumist 12. augustiks, aga GFS edelavoolu, mis toob mõõdukalt sooja ilma.

Lainelised kõrgrünkpilved 2. augustil Alam-Pedja looduskaitseala servas Kärevere silla lähedal. Foto: Regina Alber

2. august kell 21:44 Kilingi-Nõmmel. Foto: Ants Arukask

3. august algas Põhja-Eestis äikesega, mis oli sealt ülelibiseva külma frondiga (eelmiseks õhtuks jõudis Eesti kohale tsükloni soe sektor). Tegu oli ilmselt madala frondiga, sest üle-euroopalisel ilmakaardil pole seda märgitud: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20150803.gif. Vihmahooge jagus ka mujale, kuid hommiku jooksul ilm paranes.
Päev oli valdavalt päikeseline, ainult kohati Ida-Eestis oli rohkem pilvi ja tuli nõrka hoovihma. Õhutemperatuur tõusis 20 °C ümbrusesse.
Edasise osas kehtib piltide alt algav jutt, kuid lisada võib, et kuumus tuleb ilmselt kahes osas: alguses 5.–6. augustil (kuni 30 °C), seejärel pisut taandub ja siis uuesti 8.–10. augustil (kuni 33 °C, kuid mudelid annavad lahknevaid väljendeid, nii et peab ootama prognoosi täpsustumist).
Äikese osas on kõik veel lahtine: üks võimalus on selline, et kui Eesti jääb kuumalaine põhjaserva, kus valitseb läänevool, siis võib põhjast tuleva kuiva õhumassi mõjul äikesed olemata jääda (tulevad kusagil kaugemal lõuna pool).

3. augusti Ilmateenistuse 4 päeva prognoosis on saabuv kuumalaine endiselt sees (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Euroopa ja GFS mudeli väljundites on üsna suuri erinevusi eeskätt nädala lõpu osas.

Mõned välgud 3. augusti öisest äikesest Laagris

"Tere, august!" – Nii kiputi ütlema juba 18. juulil ilmahuviliste kokkutulekul Jõgeval. Tõepoolest, valitsesid ju ehtsad augustiilmad: jahedad paksu uduga hommikud ja hoovihmadega päevad. Siiski paistab, et juuli pöördub sarnaselt 2004. aastaga tagasi, täpsemalt juulile iseloomulikud südasuvised ilmad. 

Facebookis kirjutasin sellest pikemalt nii. Mõneti sarnasel 2004. a suvel saabus rannailm ja kuumalaine augusti alguses. Selle kohta kirjutas Merike Merilain järgmist: Ei sobinud analoogiks 2003. aasta, sest Euroopa kuumalaine jäigi põhjalaiustele tulemata. Ootame siis, et 2004. a on tänavusele suvele lähemal. Ilmamustrid, st õhurõhkkondade asetus küll sarnane pole, sest siis muutus uputusest päästev kõrgrõhuala augusti algul paikseks kaugemal põhjas ja selle lõunaserva hakkas idatuultega Venemaalt sooja õhku saabuma. Praegu näib lõppude lõpuks kõrgrõhuala tekkivat Läänemere kohal alles 4. augusti paiku (täispikkuses: http://ilm.ee/?514070).

Jah, kõik mudelid (GFS, ECMWF jt) näitavad, et juba paari päeva pärast on oodata ilma paranemist: läheb selgemaks ja soojemaks. Paljudes kohtades on üle 20 °C oodata alates 4. augustist ja vähemalt kohati üle 25 °C 5. augustist.

Kaugem tulevik on veel väga riskantne prognoosida, kuid tugev kuumalaine kuni 32-kraadise kuumusega on seni alles jäänud, eriti ECMWF ehk Euroopa mudelisse. Skeptilisemad ütlevad nii: [@ 1. august 2015 10:51] Veel jah. Samas esmaspäevast alates olgem valmis, et kuumalaine järsult kaotatakse või taandatakse Eestist itta/kagusse.

GFSi jälgijad teavad, et aprilli ja juuni kuumust samuti hoiti stabiilselt prognoosides peaaegu nädal aega - aga siis, kui kuumalaineni oli jäänud VAID KAKS päeva, pühiti prognooskaartidelt kuumus Eesti aladelt sootuks!

Ainus täkkesseläinud kuumaennustus 10-st sel aastal GFSi poolt on olnud ainult see juulialguse kuumus, mis siiani hoiab selle aasta kuumima ilma tiitlit.

2. augusti Ilmateenistuse 4 päeva prognoosis on saabuv kuumalaine juba sees (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Siin on arvestatud eeskätt Euroopa mudelit, mis on seekord näitamas karmimat kuumalainet kui GFS.

Kogu tee Tartust Jõgevani oli hommikul tihedas udus (18. juulil Saarejärve lähistel).