Kommentaariumi viide
Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Teated:
NB! Kaivo viidi neljapäeval (24.10.) Tallinna vanglasse, kus ta peab viibima 14 kuud. Seetõttu on tema tegevus siin arusaadavatel põhjustel peatatud. TLÜs arutatakse tekkinud olukorda!
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Teated:
- TLÜs on töö jõudnud maksimaalse koormuseni, sh juhendamised, kaitsmised, õppeainete ja -kavade väljatöötamine jms.
Lisaks kaks raamatut käsil, samuti doktorantuuri lõpetamise ettevalmistus.
HOIATUSED: –
Sügisene nädal, mille lõpetas rekordtorm http://www.ilmateenistus.ee/2019/10/28266/.
Esmaspäevast kolmapäevani (21.–23.10.) oli ilm sügiseselt pilvealune, esmaspäeval kaudune, teisipäeval oli selget taevast enam ja paljudes kohtades sai näha juba ära unustatud päikest.
Paiguti sadas hoovihma ja uduvihma. Nõrk kuni mõõdukas tuul puhus peamiselt läänekaartest.
Õhusooja oli piisavalt: öösiti 5...12, päeviti 7...15 °C.
Neljapäev (24.10) jätkas senist ilmamustrit - pilves, kohatiste vihmahoogudega, kuid võis juhtuda ka selgemaid laike. Öö hakul on saju tõenäosus suurem – siis liikus üle maa nõrk sajuala.
Edelatuul püsis jätkuvalt nõrk või mõõdukas, puhangud 14 m/s. Õhusooja oli öösel 5...9, päeval 11...13 °C.
Reede (25.10.) alustas ilmamuutusega: Norrale lähenes tsüklon, selle lohus Skandinaavias tekikis osatsüklon, mis plaksatas oma servaga üle Läänemere meieni. Päeval keeris aktiveerus kiiresti ja ü-jõuliselt ning see pingestas hoomatult õhurõhuvälja, muutes meie ilma alates saartest sajuseks ja tuuliseks.
Edelatuul tugevnes hommikuks 15 m/s, päeval tugevnemine jätkus ja puhangud ulatusid õhtuks sisemaal 14–16, saartel ja rannikul koguni 18–22 m/s.
Õhusooja oli öösel 3...11, päeval suviselt 13...16 °C (kõige soojem oli päikeselises idaservas (Narvas 15,5 ja Võrus 16,4 °C).
Edelatuul püsis jätkuvalt nõrk või mõõdukas, puhangud 14 m/s. Õhusooja oli öösel 5...9, päeval 11...13 °C.
Reede (25.10.) alustas ilmamuutusega: Norrale lähenes tsüklon, selle lohus Skandinaavias tekikis osatsüklon, mis plaksatas oma servaga üle Läänemere meieni. Päeval keeris aktiveerus kiiresti ja ü-jõuliselt ning see pingestas hoomatult õhurõhuvälja, muutes meie ilma alates saartest sajuseks ja tuuliseks.
Edelatuul tugevnes hommikuks 15 m/s, päeval tugevnemine jätkus ja puhangud ulatusid õhtuks sisemaal 14–16, saartel ja rannikul koguni 18–22 m/s.
Õhusooja oli öösel 3...11, päeval suviselt 13...16 °C (kõige soojem oli päikeselises idaservas (Narvas 15,5 ja Võrus 16,4 °C).
Laupäev (26.10.) tõi (edela)tormi. Üks aktiivne keeris eemaldus, selle järel oli öö vaid kohatise sajuga. Päevasel ajal aga lähenes läänest kiiresti uus, veelgi ägedam tsüklon. Keerise kese liikus üle mere Helsinki suunas ja nii olime selle tormises ja ülimalt sajuses lõunaservas.
Alates saartest hakkas sadama vihma, sadu oli nii mõnelgi pool tugev ja 12 h sajukogused ulatusid kohati 8–13 mm-ni, polnud välistatud enamgi.
Tuul nõrgenes kahe aktiivse keerise vahel hommikuks, kuid seda väga lühikeseks ajaks. Kiiresti algas uus edelatuule jõuline tugevnemine ja päevaks ulatusid need iilid sisemaal 17–19, saartel ja rannikul isegi 23–24 m/s.
Veetase võis sellega seonduvalt tõusta enam kui 100 cm üle keskmise ning see võib tuulega koostoimes häirida parvlaevaliiklust, kuid ohtliku tasemeni ei küündinud.
Alates saartest hakkas sadama vihma, sadu oli nii mõnelgi pool tugev ja 12 h sajukogused ulatusid kohati 8–13 mm-ni, polnud välistatud enamgi.
Tuul nõrgenes kahe aktiivse keerise vahel hommikuks, kuid seda väga lühikeseks ajaks. Kiiresti algas uus edelatuule jõuline tugevnemine ja päevaks ulatusid need iilid sisemaal 17–19, saartel ja rannikul isegi 23–24 m/s.
Veetase võis sellega seonduvalt tõusta enam kui 100 cm üle keskmise ning see võib tuulega koostoimes häirida parvlaevaliiklust, kuid ohtliku tasemeni ei küündinud.
Laupäev tõi tormi. Kuvatõmmis Windy rakendusest laupäeva päeval tuulepuhangute osas.
Õhusooja oli see-eest aga piisavalt: öösel 5...9, päeval 11...13 °C.
Õhusooja oli see-eest aga piisavalt: öösel 5...9, päeval 11...13 °C.
Pühapäeva (27.10.) ööks aktiivne keeris eemaldus ja ilm paranes korraks, kuid jahenes veidi. Päeval liikus üle Eesti seeria järgmine tsüklon. See tõi kaasa rekordilise tormi: õhurõhumuutus oli keskme üleminekul kuni 12,5 hPa/3h, sadas kuni 25 mm/d ja tuul ulatus kuni 32 m/s. Kõige suuremad kahjud oli sisemaal, kus tuul ulatus puhanguti 26,1 m/s (Võrus), tormis sai surma üks inimene.
Sooja oli tormi põhjaservas Harjumaal 6...9 ja lõunaservas 10...13 °C, seal ilm ajutiselt selgines ja päike tuli välja. Õhtuks torm eemaldus ja ilm jahenes. Kuigi tormiga kaasnes Pärnus ka enam kui meetrine veetõus, jäi see kriitilisest piirist siiski oluliselt madalamaks (vastavalt 137 cm ja EH2000 järgi kriitilisest piirist 43 cm madalam).
Tormi kokkuvõte. Oktoobri viimane nädal osutus metsikuks: tsüklonite seeria tõi paduvihma, priiskavat soojust ja ränga tormi, mis viis 27. oktoobril Võrust elektri, rääkimata tohututest tormikahjudest lõunamaakondades. Kõnekas on fakt, et üle 50 a pole registreeritud nii kaugel sisemaal tuulepuhanguid üle 26 m/s, nagu nüüd (üksikud lokaalsed äikeserajud muidugi välja arvata)! Paraku hukkus märatsevas tormis ka üks inimene.
Järgmisel päeval päriti meedias, kas tegu võis olla hiiglasliku keravälguga – mingit hiidkeravälku polnud, vaid pisike plahvatuslikult süvenev tsüklon, mida kihutas tagant ekstreemne barokliinne labiilsus (rekordiline õhumasside vastasseis, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Pommts%C3%BCklon).
Pärast metsikut tormi, soojust ja paduvihma tõi 44. nädala algus äkitselt karge rahu. Uuriti ja küsiti üksteiselt, mis ometigi juhtus. On huvitav seegi, et põud, mis kimbutas Eestit (vähemalt teatud paiku) sai ometigi leevendust. Levisid kuulujutud, et Narvas sadas 44. nädala algusega 20 cm lund maha, mis pole õige, lumikatte paksus oli suurim Olginos (ligi 10 cm).
Väga elavalt arutleti selle üle, et tormi eest ei hoiatatud või hoiatati, aga mitte piisava tõsiduse ja ajavaruga. Ainsana toodi kiitvalt esile Kairot, kes sotsiaalmeedias hoiatas õigeaegselt saabuva ebatavalise tugeva maru eest. Sünoptikas on väikeseskaalalisi nähtusi ja väga kiireid muutusi keeruline prognoosida, lisaks oli puhkepäev, mistõttu Ilmateenistuses oli tavapärasest vähem inimesi tööl. Sellised olukorrad nõuavad operatiivset lähenemist ehk et veel eelmisel päeval ei olnud ilmselt veel võimalik ette näha, et nii võib juhtuda, aga juba 27.10. öötundidel ja hommikul oli ilmakaardil näha ohtlikud muutused. Siin ei olegi kedagi süüdistada, vaid tuleb olla lihtsalt ise valvas ja tähelepanelik.
Hoiatusi antakse aasta jooksul merealadele üle 400 korra välja, sisemaale märksa vähem, mistõttu inimesed on harjunud hoiatamisega ega pruugi konkreetsele juhule tavalisest enam tähelepanu pöörata. Et hoiatusi ei oleks liiga palju, on näiteks udu jäetud hoiatustest üldse välja, kuid vastav informatsioon saadetakse Päästeteenistusele, Maanteeinfokeskusse ja mujale.
Blogi õigustuseks võib vaid seda öelda, et ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu (Kaivo vangistamine, omaniku suur koormus ja konkreetsel päeval arvutist eemalolek meeldiva sündmuse tõttu) jäi see märkimisväärne olukord täiesti tähelepanuta. Kas sündmuse operatiivne kajastamine blogis oleks inimeste olukorda kergendanud, on väga keeruline öelda, kuid ilmselt ei kasuta kõik asjast huvitatud inimesed sotsiaalmeediat, mistõttu võib hinnata, et tõenäoliselt vähemalt mõni inimene olnuks rohkem toimuvaga kursis.
Rekordtorm eemaldumas, liikus metsiku kiirusega (DWD).
27. oktoobri torm Laagris. Tuul oli lühiajaliselt väga tugev hilisõhtul.
Sooja oli tormi põhjaservas Harjumaal 6...9 ja lõunaservas 10...13 °C, seal ilm ajutiselt selgines ja päike tuli välja. Õhtuks torm eemaldus ja ilm jahenes. Kuigi tormiga kaasnes Pärnus ka enam kui meetrine veetõus, jäi see kriitilisest piirist siiski oluliselt madalamaks (vastavalt 137 cm ja EH2000 järgi kriitilisest piirist 43 cm madalam).
Tormi kokkuvõte. Oktoobri viimane nädal osutus metsikuks: tsüklonite seeria tõi paduvihma, priiskavat soojust ja ränga tormi, mis viis 27. oktoobril Võrust elektri, rääkimata tohututest tormikahjudest lõunamaakondades. Kõnekas on fakt, et üle 50 a pole registreeritud nii kaugel sisemaal tuulepuhanguid üle 26 m/s, nagu nüüd (üksikud lokaalsed äikeserajud muidugi välja arvata)! Paraku hukkus märatsevas tormis ka üks inimene.
Järgmisel päeval päriti meedias, kas tegu võis olla hiiglasliku keravälguga – mingit hiidkeravälku polnud, vaid pisike plahvatuslikult süvenev tsüklon, mida kihutas tagant ekstreemne barokliinne labiilsus (rekordiline õhumasside vastasseis, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Pommts%C3%BCklon).
Pärast metsikut tormi, soojust ja paduvihma tõi 44. nädala algus äkitselt karge rahu. Uuriti ja küsiti üksteiselt, mis ometigi juhtus. On huvitav seegi, et põud, mis kimbutas Eestit (vähemalt teatud paiku) sai ometigi leevendust. Levisid kuulujutud, et Narvas sadas 44. nädala algusega 20 cm lund maha, mis pole õige, lumikatte paksus oli suurim Olginos (ligi 10 cm).
Väga elavalt arutleti selle üle, et tormi eest ei hoiatatud või hoiatati, aga mitte piisava tõsiduse ja ajavaruga. Ainsana toodi kiitvalt esile Kairot, kes sotsiaalmeedias hoiatas õigeaegselt saabuva ebatavalise tugeva maru eest. Sünoptikas on väikeseskaalalisi nähtusi ja väga kiireid muutusi keeruline prognoosida, lisaks oli puhkepäev, mistõttu Ilmateenistuses oli tavapärasest vähem inimesi tööl. Sellised olukorrad nõuavad operatiivset lähenemist ehk et veel eelmisel päeval ei olnud ilmselt veel võimalik ette näha, et nii võib juhtuda, aga juba 27.10. öötundidel ja hommikul oli ilmakaardil näha ohtlikud muutused. Siin ei olegi kedagi süüdistada, vaid tuleb olla lihtsalt ise valvas ja tähelepanelik.
Hoiatusi antakse aasta jooksul merealadele üle 400 korra välja, sisemaale märksa vähem, mistõttu inimesed on harjunud hoiatamisega ega pruugi konkreetsele juhule tavalisest enam tähelepanu pöörata. Et hoiatusi ei oleks liiga palju, on näiteks udu jäetud hoiatustest üldse välja, kuid vastav informatsioon saadetakse Päästeteenistusele, Maanteeinfokeskusse ja mujale.
Blogi õigustuseks võib vaid seda öelda, et ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu (Kaivo vangistamine, omaniku suur koormus ja konkreetsel päeval arvutist eemalolek meeldiva sündmuse tõttu) jäi see märkimisväärne olukord täiesti tähelepanuta. Kas sündmuse operatiivne kajastamine blogis oleks inimeste olukorda kergendanud, on väga keeruline öelda, kuid ilmselt ei kasuta kõik asjast huvitatud inimesed sotsiaalmeediat, mistõttu võib hinnata, et tõenäoliselt vähemalt mõni inimene olnuks rohkem toimuvaga kursis.
