Tormiteave
4. detsembriks jõudis tsüklon Oslo lähistele (õhurõhk keskmes 984 hPa) ja liikus sealt Põhjalahe suunas. Eesti jäi sellesse tormisesse ja sooja lõunaserva (õhutemperatuur 5...9 °C), aeg-ajalt sadas vihma, ajuti tugevalt. Tuul tugevnes pärastlõunaks saartel kuni 24 m/s, õhtuks puhanguti 20...27 m/s ja enamgi (Sõrves, Osmussaarel).
Tsüklon liigub üle Soome Loode-Venemaale ja selle järel libiseb kiiresti üle Eesti kõrgrõhuhari, mis toob lühiajalise tuule vähese nõrgenemise. Uus tormivöönd jõuab Eesti kohale juba 5. detsembri jooksul, kuid tsüklon jääb ise Norra merele, hiljem liigub üle Skandinaavia põhjaosa Barentsi merele.
6. detsembriks saabub tormi hari. Lohkude või osatsüklonite üleminekul võivad puhangud olla eriti tugevad. Seejärel asendub läänevool loodevooluga ja rekordiliselt soe ilm taandub. Uut ilma soojenemist on oodata juba 8.–9. detsembri paiku.
Tsüklon sooja konveierilindiga (http://en.sat24.com/en), skeem.
3. detsembril liikus üle Eesti põhjatsükloni lohk sooja sektoriga. See tõi sajuse ilma (enamasti sadas vihma, aga hommikul Peipsi ääres ka märga lund hiiglaslike räitsakatega) ja märkimisväärse õhutemperatuuri tõusu. Õhtuks sai sadu läbi, kohati ilm selgines, mitmel pool arenes udu.
4. detsembril jõuab Skandinaavia ja Põhjalahe kohale tsüklon, mis toob tormise ilma, kusjuures merel on tegu arvatavasti tugeva tormiga (puhangud üle 30 m/s), sisemaal võimalikud tuuleiilid kuni 20 m/s (avaldatud arvamust, et Viljandis ja Väike-Maarjas ka veidi rohkem, vastav võimalikkus 50% lähedal ja kuni 90%).
Selle kohta andis Ilmateenistus välja ka eelhoiatuse, (http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eelhoiatus-tormide-ja-veetaseme-tousu-kohta/) ja 3. dets õhtul Läänemerele-saartele 3. astme (punase) hoiatuse, mis tähendab, et ilm on potentsiaalselt eluohtlik.
Sellele tormile järgneb kiiresti uus, nii et tuul ei jõua vahepeal eriti nõrgeneda. Järgmine torm on seotud Norra merele jõudva ülitsükloniga, mille lõunaossa jääb ulatuslik barokliinne tsoon – suur tõenäosus lohkude ja osatsüklonite tekkeks, need aga omakorda suurendavad õhurõhugradienti.
Ilmateenistuse avaleht 3. detsembri õhtul. Hoiatused: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
3. detsembril oli tormi toov tsüklon Suurbritannia kohal. Selle sooja sektori isobaarid näitavad tsükloni liikumise suunda (see on üldine seaduspärasus parasvöötmetsüklonite puhul) (DWD).
Kihtpilvedes Tõravere 3. detsembril.
2. detsembril jõudis Eesti kohale kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm õhtuks selgines ja tuul nõrgenes. Seetõttu langes õhutemperatuur mitmel pool alla 0 °C.
Kauaks see nii ei jää, sest kõrgrõhuhari nihkub siit itta ja asemel tuleb märksa soojem ja niiskem õhumass, mida kannab mandri sisealadele järjekordse põhjatsükloni soe sektor. Seetõttu pilvisus tiheneb ja läheb sajule, õhutemperatuur tõuseb oluliselt.
Ka järgmised päevad on kaugete ülitsüklonite meelevallas. Üks sellistest jääb mitmeks päevaks püsima arvatavasti Norra merele, mis tähendab sooja ja tormist ilma.
Esitati igasuguseid küsimusi nädalaprognoosi uuendamata jätmise kohta, näiteks: miks ilmateenistus pole täna nädala prognoosi uuendanud? Kuna käimas on Metobs 150 sündmused (http://metobs150.to.ee/), siis tuleb mõista seda, et ilmatöötajatel on paar vaba päeva ja pole kedagi, kes uuendaks nädalaprognoosi (tegijad on ju ka nendel sündmustel).
Huvitavaid tähelepanekuid Priidult Halliste vallast: Terve talve kohta saab teada-mida hiljem varusid koguma [koprad] hakkavad seda pehmem talv tuleb,karmi talve tulekul hakkavad juba augusti lõpus koguma...kui aga novembri lõpus ka pole liigutama hakanud siis mingit õiget talve ei tulegi. Kuigi ilmselt paljude jaoks voodoo jms, tuleb tunnistada, et aastakümned vaatlusi näitavad tugevat korrelatsiooni (isegi 0,9), samas see ei tähenda põhjuslikku seost.
Veel: Kuidas sipelgate järgi ennustatakse? V: See on lühiajaline kui kiirelt pesaavasid kinni topivad kapitaalselt siis külm tulekul. K: Kuidas kobraste järgi suve prognoosida? V: Suve kohta pole aimu.
2. detsembril oli huvitav päev: esialgu ettekanne globaalmuutuste õppaines (slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximVHhyLU5jV3p1Q28/view), seejärel jätkus päev Metobs 150 sündmustega (http://metobs150.to.ee/est/ajakava). Põnevamatest ettekannetest võiks esile tõsta nt Tiina Tammetsi oma, kus räägiti sellest, kuidas andmetöötlus on muutunud ja mis probleemidega kokku puututud. Õhtul oli pidulik õhtusöök, mis kippus lõpuks ära vajuma ja nii pidin suunduma järelpeole Wernerisse.
1. detsembril mõjutas Eesti ilma Soomes okludeeruv tsüklon. See tõi sagedasi sajuhooge nii hooglörtsi, hoogmärglumena, jää- kui lumekruupidena. Tuul oli mõõdukas, eriti sisemaal, aga kohati, peamiselt rannikualadel, puhanguti tugev kuni tormine (kuni 21 m/s, Osmussaarel rohkemgi).
1. detsembril hankisin endale asenduskaamera (Nikon D3100), sest kaamera on juba 3. kuud garantiis. Sain käest hoides 1-sekundilise säriajaga 1.12.2015 kl 19.33 Sauel sellise foto.
30. novembril jõudis osatsüklon (õhurõhk keskmes 970 hPa) Ahvenemaa kohale. Selle lõunaservas oli tormine ilm eeskätt saartel (tugevaim puhang Sõrves – 31,4 m/s), aga ka mandri lääneservas, samas kui sisemaal oli tuul tunduvalt rahulikum. Hooti sadas vihma. Pärnus kerkis mereveetase 130 cm-ni üle keskmise (130,1 cm mõõdeti kell 12.10, vaata pikemalt http://tinyurl.com/pwnmgfw).
Värskeid andmeid: *Laupal novembri sajuhulk: 76,5 mm.
*Marul novembri sajuhulk 85 mm
*Tartu novembri sademete hulk 52,1mm
Järgmised paar päeva määrab Eesti ilma Soome kohal tasapisi täituv tsüklon. See toob vihma- ja lörtsihooge ning hoiab ilma tuulisena. 2. detsembriks tugevneb kõrgrõhuhari, mis toob vaiksema ja kuivema ilma, kuid kohe seejärel on uued ülitsüklonid liikumas Norra merele ja Skandinaaviasse, tuues kaasa üha uusi soojalaineid.
Järgmised paar päeva määrab Eesti ilma Soome kohal tasapisi täituv tsüklon. See toob vihma- ja lörtsihooge ning hoiab ilma tuulisena. 2. detsembriks tugevneb kõrgrõhuhari, mis toob vaiksema ja kuivema ilma, kuid kohe seejärel on uued ülitsüklonid liikumas Norra merele ja Skandinaaviasse, tuues kaasa üha uusi soojalaineid.
Rõhuväli ja tuuled 30. novembri hommikul (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).
Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.
29. novembri õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.
Satelliidipilt näitas, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles oli rohkelt rünksajupilvi, milles registreeriti ka üksikuid välke, lähimad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).
Tormi toov (osa)tsüklon jõuab kohale 30. novembri öö jooksul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on 30. nov õhtuse seisuga selline: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib kiiresti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 6–12, puhanguti 15, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, pärast keskööd 25–30 m/s Õhutemperatuur on -1...+3, saartel ja kohati rannikul kuni +5°C.
Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem.
Infrapunapildil on aktiivne osatsüklon väga selgelt valge pilvespiraalina näha, selles on ka välke registreeritud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv