49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015)

Ei uuendata 15. detsembrini! Kuna 5.–14. detsembril tuleb olla Suurbritannias (ees seisab Exeteri ja Met Office külastus), siis 50. nädala ilma postitust ei tule.
Tormiteave

4. detsembriks jõudis tsüklon Oslo lähistele (õhurõhk keskmes 984 hPa) ja liikus sealt Põhjalahe suunas. Eesti jäi sellesse tormisesse ja sooja lõunaserva (õhutemperatuur 5...9 °C), aeg-ajalt sadas vihma, ajuti tugevalt. Tuul tugevnes pärastlõunaks saartel kuni 24 m/s, õhtuks puhanguti 20...27 m/s ja enamgi (Sõrves, Osmussaarel).
Tsüklon liigub üle Soome Loode-Venemaale ja selle järel libiseb kiiresti üle Eesti kõrgrõhuhari, mis toob lühiajalise tuule vähese nõrgenemise. Uus tormivöönd jõuab Eesti kohale juba 5. detsembri jooksul, kuid tsüklon jääb ise Norra merele, hiljem liigub üle Skandinaavia põhjaosa Barentsi merele.
6. detsembriks saabub tormi hari. Lohkude või osatsüklonite üleminekul võivad puhangud olla eriti tugevad. Seejärel asendub läänevool loodevooluga ja rekordiliselt soe ilm taandub. Uut ilma soojenemist on oodata juba 8.–9. detsembri paiku.

Tsüklon sooja konveierilindiga (http://en.sat24.com/en), skeem.

3. detsembril liikus üle Eesti põhjatsükloni lohk sooja sektoriga. See tõi sajuse ilma (enamasti sadas vihma, aga hommikul Peipsi ääres ka märga lund hiiglaslike räitsakatega) ja märkimisväärse õhutemperatuuri tõusu. Õhtuks sai sadu läbi, kohati ilm selgines, mitmel pool arenes udu.
4. detsembril jõuab Skandinaavia ja Põhjalahe kohale tsüklon, mis toob tormise ilma, kusjuures merel on tegu arvatavasti tugeva tormiga (puhangud üle 30 m/s), sisemaal võimalikud tuuleiilid kuni 20 m/s (avaldatud arvamust, et Viljandis ja Väike-Maarjas ka veidi rohkem, vastav võimalikkus 50% lähedal ja kuni 90%).
Selle kohta andis Ilmateenistus välja ka eelhoiatuse, (http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eelhoiatus-tormide-ja-veetaseme-tousu-kohta/) ja 3. dets õhtul Läänemerele-saartele 3. astme (punase) hoiatuse, mis tähendab, et ilm on potentsiaalselt eluohtlik.
Sellele tormile järgneb kiiresti uus, nii et tuul ei jõua vahepeal eriti nõrgeneda. Järgmine torm on seotud Norra merele jõudva ülitsükloniga, mille lõunaossa jääb ulatuslik barokliinne tsoon – suur tõenäosus lohkude ja osatsüklonite tekkeks, need aga omakorda suurendavad õhurõhugradienti.

Ilmateenistuse avaleht 3. detsembri õhtul. Hoiatused: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/. 

3. detsembril oli tormi toov tsüklon Suurbritannia kohal. Selle sooja sektori isobaarid näitavad tsükloni liikumise suunda (see on üldine seaduspärasus parasvöötmetsüklonite puhul) (DWD).

Kihtpilvedes Tõravere 3. detsembril.

2. detsembril jõudis Eesti kohale kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm õhtuks selgines ja tuul nõrgenes. Seetõttu langes õhutemperatuur mitmel pool alla 0 °C.
Kauaks see nii ei jää, sest kõrgrõhuhari nihkub siit itta ja asemel tuleb märksa soojem ja niiskem õhumass, mida kannab mandri sisealadele järjekordse põhjatsükloni soe sektor. Seetõttu pilvisus tiheneb ja läheb sajule, õhutemperatuur tõuseb oluliselt.
Ka järgmised päevad on kaugete ülitsüklonite meelevallas. Üks sellistest jääb mitmeks päevaks püsima arvatavasti Norra merele, mis tähendab sooja ja tormist ilma.
Esitati igasuguseid küsimusi nädalaprognoosi uuendamata jätmise kohta, näiteks: miks ilmateenistus pole täna nädala prognoosi uuendanud? Kuna käimas on Metobs 150 sündmused (http://metobs150.to.ee/), siis tuleb mõista seda, et ilmatöötajatel on paar vaba päeva ja pole kedagi, kes uuendaks nädalaprognoosi (tegijad on ju ka nendel sündmustel).
Huvitavaid tähelepanekuid Priidult Halliste vallast: Terve talve kohta saab teada-mida hiljem varusid koguma [koprad] hakkavad seda pehmem talv tuleb,karmi talve tulekul hakkavad juba augusti lõpus koguma...kui aga novembri lõpus ka pole liigutama hakanud siis mingit õiget talve ei tulegi. Kuigi ilmselt paljude jaoks voodoo jms, tuleb tunnistada, et aastakümned vaatlusi näitavad tugevat korrelatsiooni (isegi 0,9), samas see ei tähenda põhjuslikku seost.
Veel: Kuidas sipelgate järgi ennustatakse? V: See on lühiajaline kui kiirelt pesaavasid kinni topivad kapitaalselt siis külm tulekul. K: Kuidas kobraste järgi suve prognoosida? V:  Suve kohta pole aimu.

2. detsembril oli huvitav päev: esialgu ettekanne globaalmuutuste õppaines (slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximVHhyLU5jV3p1Q28/view), seejärel jätkus päev Metobs 150 sündmustega (http://metobs150.to.ee/est/ajakava). Põnevamatest ettekannetest võiks esile tõsta nt Tiina Tammetsi oma, kus räägiti sellest, kuidas andmetöötlus on muutunud ja mis probleemidega kokku puututud. Õhtul oli pidulik õhtusöök, mis kippus lõpuks ära vajuma ja nii pidin suunduma järelpeole Wernerisse.

1. detsembril mõjutas Eesti ilma Soomes okludeeruv tsüklon. See tõi sagedasi sajuhooge nii hooglörtsi, hoogmärglumena, jää- kui lumekruupidena. Tuul oli mõõdukas, eriti sisemaal, aga kohati, peamiselt rannikualadel, puhanguti tugev kuni tormine (kuni 21 m/s, Osmussaarel rohkemgi).

1. detsembril hankisin endale asenduskaamera (Nikon D3100), sest kaamera on juba 3. kuud garantiis. Sain käest hoides 1-sekundilise säriajaga 1.12.2015 kl 19.33 Sauel sellise foto.

30. novembril jõudis osatsüklon (õhurõhk keskmes 970 hPa) Ahvenemaa kohale. Selle lõunaservas oli tormine ilm eeskätt saartel (tugevaim puhang Sõrves – 31,4 m/s), aga ka mandri lääneservas, samas kui sisemaal oli tuul tunduvalt rahulikum. Hooti sadas vihma. Pärnus kerkis mereveetase 130 cm-ni üle keskmise (130,1 cm mõõdeti kell 12.10, vaata pikemalt http://tinyurl.com/pwnmgfw).
Värskeid andmeid: *Laupal novembri sajuhulk: 76,5 mm.
*Marul  novembri sajuhulk 85 mm

*Tartu novembri sademete hulk 52,1mm
Järgmised paar päeva määrab Eesti ilma Soome kohal tasapisi täituv tsüklon. See toob vihma- ja lörtsihooge ning hoiab ilma tuulisena. 2. detsembriks tugevneb kõrgrõhuhari, mis toob vaiksema ja kuivema ilma, kuid kohe seejärel on uued ülitsüklonid liikumas Norra merele ja Skandinaaviasse, tuues kaasa üha uusi soojalaineid.

Rõhuväli ja tuuled 30. novembri hommikul (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.

29. novembri õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.

Satelliidipilt näitas, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles oli rohkelt rünksajupilvi, milles registreeriti ka üksikuid välke, lähimad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).  

Tormi toov (osa)tsüklon jõuab kohale 30. novembri öö jooksul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on 30. nov õhtuse seisuga selline: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib kiiresti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 6–12, puhanguti 15, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, pärast keskööd 25–30 m/s Õhutemperatuur on -1...+3, saartel ja kohati rannikul kuni +5°C.

Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem. 

Infrapunapildil on aktiivne osatsüklon väga selgelt valge pilvespiraalina näha, selles on ka välke registreeritud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv

48. nädala ilm (23.–29.11.2015)

Kommentaariumi link

29. novembril mõjutas Eesti ilma veel Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon, aga ka selle äärealal olev lõunalohk / frontaaltsüsteem, mis eraldas Venemaale jäävat troopilist õhumassi läände jäävast merelisest polaarsest õhumassist. Viimase mõjul sadas Ida-Eestis päeva esimesel poolel lund ja lörtsi, kuid seejärel liikusid need sajud Venemaale. Enne uut tsüklonite rünnakut Atlandilt selgines ilm alates Lääne-Eestist lühiajaliselt.

Õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.

Satelliidipilt näitab, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles on rohkelt rünksajupilvi, milles on registreeritud üksikuid välke (rohkearvulisemalt küll Taani kohal ja ümbruses, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).  

Tormi toov (osa)tsüklon peaks kohale jõudma 30. novembri öösel või hommikul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on hetkel selline. Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib üle Eesti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 8–13, puhanguti 17, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, hommikuks 25–30 m/s Õhutemperatuur on -1...+5°C.

Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu alloleval YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem. 

*Lisaks (arutelu 30. nov õhtul): 

Priit Retsep: Marult kaugel läänes välgu kuma silmaga nähtud!

Jüri Kamenik: Jah, see välk oli Saaremaa lähedal.

Gerto Tiitson: Sõrve-Läti vahel võib kõige enam märgata.

Jüri Voit: Hiiumaa lähistel välku.

YLE prognoos: http://yle.fi/saa/ennuste/

Siiri Telling. Tartu 09.45 25.11.2015

28. novembril tugevnes Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni mõju. Seetõttu alates Kagu-Eestist ilm selgines ja külmenes, kõige pilvisemaks ja soojemaks jäi Loode-Eesti ja Hiiumaal, ent selginemine levib üha põhja poole. Tuul nõrgenes, kuid püsis lõunast ja edelast.

Järgmistel päevadel suureneb ookeanilt saabuvate ülitsüklonite mõju. Need toovad tormise ja sajuse ilma. Ilmateenistuse prognoos 30. novembriks: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib üle Eesti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 8–13, puhanguti 17, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, hommikuks 25–30 m/s. Õhutemperatuur on -1...+5°C.

Taevapuna Jõgeva kohal 26.11.2015. Kairo Kiitsaku foto

27. novembril jõudis Läänemere kohale mitmekeskmelise põhjatsükloni soe sektor ühes ebatavaliselt sooja õhumassiga. See tõi tuulise, merel tormise ilma, kuid kohati ka selgimisi ja kerge vihma. Sooja oli 5...9 °C, külmem oli üksnes kagunurgas.

Järgmiste päevade ilmad on tuulised või lausa tormised, sest üksteise järel tormavad itta üha uued tsüklonid või osatsüklonid. Üks sellistest võib 30. novembril Soome kohale jõudes tuua päris tormi (tuule poolest, seega puhanguti merel 30 m/s ja enamgi). 

Ettevaatust, prognoos võib kiiresti ja oluliselt muutuda! 

Skandinaaviasse jõudis ookeanilt kuuma õhumassi keel (kuni 10-kraadine isoterm, ebatavaliselt kõrge tropopaus H 470), mida ümbritsevad mõlemalt poolt justkui pihtidena soojad frondid (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

26. novembril püsis Eesti enamasti Venemaa antitsükloni mõjuväljas, mistõttu eeskätt mandril valitses kontinentaalne polaarne õhumass väheste miinuskraadidega, kuid saartel ja läänerannikul püsis õhutemperatuur 0 °C-st kõrgemal. Samas Läänemere ja saarte kohal oli õhumasside piir, nii et ilm oli seal pilvine ja sadas vähest vihma (saartel) ja lund (mandril). Õhtul nihkus see õhumasside piir tasapisi ida poole ja sademed jõudsid Virumaani, lumi aga asendus järk-järgult vihmaga. 

Antitsükloni mõjul selgines hommikuks ilm Kagu-Eestis, kuid läks õhtul uuesti pilve. Seoses sooja ja niiske õhumass advektsiooniga vähenes nähtavuskaugus õhtu jooksul pea kõikjal Eestis, kohati arenes udu, sadas uduvihma.

Edaspidise ilma määravad ookeanil järjestikku tekkivad ülitsüklonid. Esialgu on tegu pigem põhjatsüklonitega, sest need liiguvad 70ndatel laiustel, aga hiljem nihkub barokliinne tsoon lõuna poole ja see võimaldab tsüklonitel või osatsüklonitel tekkida ühtlasi väiksematel laiustel. Kuna Venemaa antitsüklon laguneb, saavad need liikuda ka otse itta ja toovad Eestissegi nii sademeid kui tuule tugevnemise, aga ka niiskema ja soojema õhumassi.

Tiina Kattel. Tänane vikerkaar Nõmba Hiiumaa 24.11.2015 kell 14.30

25. novembril jäi Eesti põhjatsükloni kaguserva ja Venemaal tugevneva antitsükloni lääneserva. Põhjatsükloni servas hoovas Lääne-Eestisse soe ja niiske õhumass (õhutemperatuur 0...5 °C), kuid antitsükloni servas saabus lõunast ja kagust Ida-Eestisse külm ja kuiv kontinentaalne õhumass (õhutemperatuur 0...-2 °C). Sellistes tingimustes saabus kahe Eesti päev. Õhtul läks kogu Eestis, eriti mandriosas, külmemaks.

Jüri Voit. Kuuvalgus.23.11.2015.Kuusalu.

24. novembril sattus Eesti kauge tsükloni äärealale. Öösel tekkis selginenud ilma ja jahtumise tõttu udu, mis püsis Pandiverel veel pärastlõunalgi, kuid Loode-Eestisse jõudsid merel tekkinud rünksajupilved lume- ja lörtsihoogudega.
Enne udu tekkimist jõudis õhutemperatuur langeda -5 °C-ni, kuid hiljem veidi tõusis. Päeval jäi vaid sisemaal, eriti Pandiverel, miinuspoolel, mujal tõusis plussi, õhtul valitsesid juba kõikjal plusskraadid (kaugemal sisemaal vaid mõni kümnendik üle 0 °C). Peamiselt Lääne-Eestis sadas vihma ja lörtsi.
Venemaal toimuv antitsüklonaalne areng takistab edaspidi intensiivsete tsüklonite otse itta liikumist, kuid soojus peaks nädala jooksul siiski kohale jõudma, mistõttu talvisus väheneb: ülekaalu saavutavad siiski plusskraadid.

Käisime Raivoga lume- ja lörtsijahil. Saime Kloogal, Padisel ja Madisel mõnusaid sahmakaid ja igas faasis sademeid.

23. novembril jäi Eesti vähemärgatavasse madalrõhuvälja. See tõi karge ja rahuliku ilma. Õhtupoolikul tabasid Loode-Eestit tugevad lumehood, kuid kerget lund jagus kohati sisemaalegi. Õhutemperatuur jäi sisemaal valdavalt miinuspoolele, kuid rannikualadel ja merele lähemal tõusis vähemalt päevaseks ajaks üle 0 °C.
Saabunud külmem periood püsib veel mõne päeva. Selle stabiliseerumist soodustab antitsüklonaalne areng Venemaal, mistõttu intensiivsed tsüklonid ei suuda tormata otse itta, vaid jäävad oma kaugete äärealadega siiski Eesti ilma mõjutama. See võib lisaks tuule tugevnemisele kaasa tuua ka sademeid, sh lund.
Ei tundu küll usutav olevat, et sama olukord jääb pikemalt püsima. Detsembri alguses saavutavad tsüklonid läbimurde ja suur soojus koos niiskusega tuhiseb üle Ida-Euroopa lauskmaa – tuleb võimas sula.

Tallinnasse saabus tugev lumesadu. Selle saabumine nägi väga hea välja. 23.11.2015 kell 15.20 ilm.ee kontori aknast.

Tuleb rahulik ja väheste sademetega nädal. Varasemast on hulga külmem – ülekaalu võivad saavutada miinuskraadid ja 21. novembril maha sadanud lumi võib esialgu püsima jääda.

Triinu Sarv.  Lumepilved Pärnus 21. november 2015. a. Autori kommentaar: Pärnus vedas sedasi , et sain aknast välja pildistade lume saju pilve pilte, nii ägeda kujuga. Ma võin puuse panna, aga selline tunne nagu oleks mammad plus veel mõnus pilve sopistus.

47. nädala ilm (16.–22.11.2015)

Kommentaariumi link

Peatselt (detsembris) korraldatakse äikesehuviliste & ilmavaatlejate kokkutulek – palun registreerige, kes tulla tahaksid: http://web.zone.ee/eaik/.

22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.
Üks teine tsüklon tõi lumise ja äikeselise ilma Taani ja Lõuna-Rootsisse, kus sadas ööpäevaga üle 40 cm paksune lumekiht maha.
21. novembril koges äikest Mähel muuhulgas Helle Vahter, kes kirjeldas seda nii: 21. november 2015. a.kell 12:33-16:10 Mähe. Täna oli kõike-keskpäeval päikest ja rünksaju pilvi lume- ja jääkruupide ja -tangudega, helbeid ei olnud. Täpselt kell 5 õhtul lõi üks kord välku ja müristas, mitte just päris minu pea kohal, aga üpris lähedal. 
Põhja-Eestis suhteliselt vägivaldselt alanud aastaaeg võib isegi jääda püsima (vt kommentaare). Igal juhul jääb lähemaks ajaks Eesti kohale püsima varasema ajaga võrreldes väga külm õhumass, mistõttu sademed, kui neid on, tulevad valdavalt tahkelt.

Helle pildid pikseid toonud pilvedest Mähel.

Kuigi mõnelt poolt tuli teateid kuni 12 cm paksusest lumekattest, jäi see siiski enamasti 5 cm-st õhemaks. Ilmateenistuse lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

21. novembri ilma kujundas okludeeruv tsüklon, milles õhumass jahtub. See sünoptiline olukord ühes üsna sooja aluspinnaga (meri) tõi kaasa rünksajupilvede arengu ja kõikvõimalikus faasis ja liiki sademeid. Kohati tuli teateid välkudest ja müristamistest (rünksajupilvedega kaasneb alati äikeseoht). Kaugemal sisemaal oli ilm selgem, kohati päris päikeseline või kuupaisteline (õhtul).
Sooja oli eelmistest päevadest juba vähem – 2...5 °C, tugeva sajuhoo ajal langes kohati 0 °C lähedale. Õhtul langes maapinna lähedal mitmel pool veidi 0 °C-st madalamale.

Massiliselt rünksajukaid Loode-Eestis, tuues kaasa jääkruupe, hootist lörtsi ja märga lund.

20. novembri ilma määras Eesti kohalt aeglaselt itta triiviv tsüklon. See hoidis ilma pilves ja kohati vihmase, paiguti oli udu. Õhk oli veel väga soe (4...9°C), kuid õhtul läks külmemaks.
Õhumass jahtub sellest tsüklonis – nii võib juba 21. novembril sulamispiir laskuda kohati aluspinnani ja vihma asemel sadada lörtsi või märga lund. Õhutemperatuur on ilmselt siiski plusspoolel.

Inge Baikov. 19.11.2015 kl.13.46 Rapla. Pilt nädalateemasse [pilvegrupi nädalateema on kihtsajupilved, et tuua need varjusurmast välja]. Päev läbi ladistas vihma ka, alles Rapla Pilveõhtu lõppedes saime tõdeda, et on võimalik, et kuu tuleb välja ja ta tuligi.

Pilveõhtu slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximTXVGZ1dsd0FxREE/view

19. novembril jõudis tsükloni üks keskmetest Eesti kohale, tuues kaasa vihma. Tuul püsis keskme lähedal valdavalt nõrk, ainult Liivi lahel ja õhtul looderannikul oli mõõdukas. Sooja oli endiselt 4...9°C.
See tsüklon määrab ilma veel mitmeks päevaks, kuid õhumass selles jahtub. See tähendab lörtsi ja märja lume tõenäosuse suurenemist, nagu juba varem öeldud. Külmenemise episood on lühike, sest uus nädal toob kaasa uued tsüklonid ja uue sooja.

18.11.2015 kell 22 Laagrisse saabudes olid ees kihtpilved, mis moodustasid udu, ja samal ajal sadas vihma – ent see rõõm oli üürike, sest juba 30 minutit hiljem kadus kõik järsku.

18. novembril tõi osatsüklon Eestisse uduse ja hiljem vihmase ilma. Selle keskme läheduses püsis tuul enamasti nõrk ja oli esialgu lõunast või kagust, hiljem alates saartest läänest ja loodest. Sooja oli ikka 4...9°C.
Ilmahuviliste info:
* Laupal tänase päevaga sadanud 7,5 mm (18.30 seisuga). Hetkel veel sadu jätkub, kuid saju lõpp on juba näha.
* Marul sadanud viimase 24 tunniga 9,2 mm, sadu jätkub.
Ka lähipäevil jäävad (osa)tsüklonid Eesti kohale. Nende keskmete lähedal on tuul enamasti nõrk (ajuti võib olla keskme lahkumisel või saabumisel näiteks Liivi lahel, saartel jm mõõdukas), kuid sajab sageli või on vähemalt sompus.
Kuna tegu on täituva tsükloniga, siis selle liikumine praktiliselt peatub ja seepärast püsib siin vähemalt nädala lõpuni. Samas õhumass selles jahtub ja nii võib kohati vihma asemel sadada ka lörtsi (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Alates 22. novembrist on lörtsi ja märja lume tõenäosus juba suhteliselt suur. Kas tegu on üksikute sajuhoogude / nõrga laussajuga või tuleb märkimisväärne sadu (võib olla vihmast märja lumeni), on veel lahtine, sest see oleneb lõunatsükloni trajektoorist (GFS arvutus 18. nov õhtuse seisuga).

Udu levik 18. novembri öösel (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

17. novembril jäi Eesti Norra mere tsükloni kaugesse kaguserva. See muutis ilma pilviseks ja sombuseks, kohati sadas vihma, hommikul anti Jõgevalt teada ka väga nõrgast lörtsist, õhtul aga sadas Kiilis segamini tugevat vihma ja lörtsi. Lõunatuul oli nõrk või mõõdukas, alates saartest asendus edelatuulega. Sooja oli jätkuvalt 4...9°C.
November on võrreldes tolmukuu oktoobriga olnud rohkem porikuu, sest sadanud on rohkem. Ilmahuvilised on saatnud järgmised andmed:
* Marul (Halliste vallas Viljandimaal) eilse seisuga novembri sajuhulk 57,4 mm, kaevulegi pisut mõjunud.
* Alatskivil on sadanud novembris 37,4 mm.
* Tartus näitab minu mõõtevahend 35,4 mm praegu kuu sademete summaks.
* Laupal sadanud novembri jooksul 45,5 mm.
Juba paar aastat on praktiliselt olnud olukord, kus sajab küll tihti, kuid sajukogused on väikesed. Ette on tulnud ka pikemaid sademeteta perioode (viimati oktoobris). Selliseid sadusid, mis ajutisi üleujutusi tekitaks, pole Laupal vähemalt 2 aastat olnud.

Edasise prognoosi osas muutusi ei ole: läheb tasapisi külmemaks ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus, ent külmenemine pole kuigi intensiivne.

Ei kippu, ega kõppu virmalistest, ainult pilved, pilved ja veel kord pilved! 10.11.2015 kell 22:38 Tallinnas Merivälja muulil. Foto: Triinu Sarv

Tuleb muutliku ilmaga ja suhteliselt sajune nädal, mis võib lõppeda lörtsi-lumega. Viimasel ajal tavaks saanud udurünnakud võivad nõrgeneda või sootuks kaduda.

Nädal algas sajuse madalrõhulohu saabumisega (16. novembri päev oli suuremas osas veel sajuta ja kohati väga udune). See toob kaasa vihma ja soojema õhumassi. Tsüklonite seeria arenedes peaksid tsüklonid tulema lähemale, tooma jätkuvalt vihma ja tagama sooja õhu juurdevoolu ookeanilt.
Nädala lõpuks võib tsüklonite raskuskese Soome või Loode-Venemaa kohale kanduda. Siis on tegu juba täituvate tsüklonitega, milles õhumass jahtub ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus (alates 21. novembrist prognoositav nullisotermi kõrgus alla 500 m).

16.november 2015, hommik Raplas. Katri Lumi foto

46. nädala ilm (9.–15.11.2015)

Kommentaariumi link

11. novembril tegin doktorantide seminaril ettekande: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximV29ZVDhYajlJT0U/view (saab alla laadida noolesümbolile vajutades).

12. novembril oli ettekanne TEUK seminaril: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximQzBYYlBOb1R5YXc/view (allalaadimine nagu eelmisel). www.upload.ee-d enam ei kasuta, sest paljudel tekkis linki avades probleeme pealetükkiva reklaamiga jms. 

15. novembril püsis Eesti kohal Norra mere tsüklonist lähtuv lohk. Selles areneb osatsüklon, mis liikus lõpuks Eesti kohale ja hääbus (täitus) samal ajal.

Hommikuks arenes mitmel pool udu, eriti Ida-Eestis. Päeval küll udu kadus ja selgimisi tuli alates Lääne-Eestist juurde, aga samas arenes rünksajupilvi, mis tõid hoovihma. Sooja oli jätkuvalt 4...9 °C.

WeatherOnline prognoosib Loode-Eestisse õhtuks äikest (allikas).

Udune Jõgeva linn ennelõunal 15.11.2015. Kairo Kiitsaku foto

14. novembri ilma kujundas Norra mere tsüklonist lähtuv lohk. See tõi ööseks vihmasaju, päeval aga arenesid merel rünksajupilved, mis tõid õhtuks peamiselt Lääne-Eestisse hoovihma. 

Kairo kirjutas oma lehel: VÄLJAVAADE 14.11.2015:

14. novembril määrab ilma Norra merel pöörlevad tsükloni lohk. Selles on oodata 500 hPa pinnal (umbes 5,5 km kõrgusel) eriti madalat temperatuuri, kuni -35 °C, mis üheskoos sooja ja niiske veepinnaga loovad labiilse kihistuse. Seetõttu on äikese tekkimise tõenäosus Baltikumi rannikualadel parimal juhul isegi üle 50% (saartest Kaliningradini). Aga eks seda ole näha. Isegi kui äikest ei tule, peab arvestama rünksajupilvedega ja kõikidest neist tulenevate ohtudega.

Äikest siiski ei tulnud (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151114). Tuul esialgu nõrgenes, hiljem tugevnes ja lõunatuul asendus alates saartest läänetuulega. Sooja oli  4...9 °C.

13.11.15 Puhja kell 8.45 tee kaob uttu. Foto: Ülle Loog

13. novembril määras Eesti ilma kõrgrõhuhari. Selle mõjul tuul nõrgenes ja peamiselt Ida-Eestis arenes udu, mis püsis kohati õhtuni. Hajumise põhjuseks oli läänest saabuv madalrõhulohk, mistõttu tuul tugevnes ja pilvisus tihenes, saartel algas nõrk vihm (nullisoterm 600–1400 m kõrgusel, õhtul saartel lühiajaliselt isegi kuni 1800 m). Sooja oli 4...10 °C, õhtul saartel rohkemgi.

Edaspidi jääb ülekaal madalrõhulohkudele, kuid need jahtuvad ja seetõttu suureneb lörtsi võimalus (suurim 15.–17. novembril Virumaal, tõenäosus kuni 40%), edaspidi läheb jälle soojemaks ja vihmasemaks.

Pidin kohe hommikul telefoni haarama ja pildistama. Ei ole just tavaline, et pilved "mütsi peast viivad". 5.11.2015 Pärnus. Targo Taggo foto

12. novembri ilma määras polaarfrondil tekkinud osatsüklon, mis liikus üle Eesti itta. Selle eel muutus ilm hommikuks väga uduseks, kuid päeval asendus udu vihmasajuga (sest nullisoterm asus 1000–1400 m kõrgusel aluspinnast). Hommikused kohatised miinuskraadid sisemaal asendus õhtuks 4...10 °C õhutemperatuuriga.

Läänemerel ja osas Baltikumis prognoositi äikest: http://www.estofex.org/, mis tuli peamiselt Leedus ja Läti rannikul (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151112).

Tallinn 11.11.2015 kell 9.40. Foto: Päivi Palts 

11. novembril jäi Eesti madalrõhuvööndisse, kus oli pilves selgimistega ja sagedaste sajuhoogudega ilm. Selgimised võimaldasid päikesel aeg-ajalt paista vihmakardinale, tekitades mõnes paigas eredaid vikerkaari. 

Sooja oli 6...10 °C, Ruhnul tõusis õhutemperatuur korraks koguni üle 11 °C. Päeva jooksul alates Lääne-Eestist ilm selgines, mistõttu näha võis virmalisi,  õhutemperatuur langes keskööks kohati 0 °C lähedale.

Veel mitu päeva on oodata lohkude ja harjade vaheldumist, aeg-ajalt esineb osatsükloneid, kuid peatsüklonid jäävad siiski kaugemale ookeanile (Suurbritannia ümbrus, Norra meri). 

Pikkamisi on oodata barokliinse tsooni ja ühes sellega tsüklonite trajektooride nihkumist väiksematele laiustele, mis tähendab ilma külmenemist ja lörtsi-lumesadude võimaluse suurenemist. See protsess ei ole siiski kiire ega ka kindel veel.

Pilvine õhtu Jõgeval, sademeid ei esinenud, puhus väga nõrk tuul ja sooja oli kella 18 paiku 6,5 kraadi. Foto on pildistatud 10.11.2015 kell 19:12. Kairo Kiitsaku foto

10. novembril püsis Eesti kohal põhjatsükloni tugev lohk, mis põhjustas pilvist ilma sagedaste sajuhoogudega. Õhtuks arenesid sisemaa kohal rünksajupilved, mis tõid paiguti hoovihma. Tuul jäi lohu keskme (see sarnanes osatsükloniga) vahetus läheduses kohati nõrgaks. Õhutemperatuur püsis 6...10 °C vahemikus.

Järgmiste päevade osas kehtib varem antud prognoos, kuid barokliinses tsoonis on oodata suuremate häirituste teket – ilmamuutused võivad olla sügavamad kui esialgu arvatud.

​Lauspilves 03.11.2015 Tallinnas Nõmmel. Foto: Triinu Sarv

9. novembril tungis jugavoolu toel Eestisse järjekordne madalrõhulohk, mille mõjul tuul tugevnes ja õhtuks läks sajule. Sooja oli 6...11 °C.
Saabunud lohk kihutab kiiresti itta ja kagusse. Ilma jääb mõjutama jugavool ühes barokliinse tsooniga, kus on ilm muutlik, isegi heitlik. Sageli sajab vihma. Nädala lõpus õhumass jahtub tsüklonite piires, nii et lörts on võimalik, aga mingit järsku või olulist külmenemist pole ette näha.

Vaade 7. novembril Munamäe vaatetornist. Ain Vindi foto

Tuleb muutliku ilmaga, kuid soe nädal, sest Eestit mõjutab läänetsüklonite seeria – tugevate ja kestvate udude aeg on mõneks ajaks möödas.

Nädal algab ühe läänetsüklonite lohu saabumisega, muutes ilma tuuliseks ja sajuseks. Lohkude ja laugete kõrgrõhuharjade vaheldumine kestab ilmselt kogu nädala, kusjuures tsüklonid tulevad tasapisi lähemale, tõrjudes sooja õhumassi üha kaugemale lõunasse. Seetõttu peaks nädala lõpp ka jahedam tulema, kuid siiski mitte veel oluliselt – kui nädala sees võib kohati veel 10 °C soojagi olla, siis lõpus enam mitte; suureneb ka öiste miinuskraadide ja lörtsi tõenäosus.

Tihe udu Lääne-Virumaal Simunas 6.11.2015 pärastlõunal. Kairo Kiitsaku foto

45. nädala ilm (2.–8.11.2015)

Kommentaariumi link

8. novembri öösel arenes mitmel pool advektsiooniudu, sest saabus soe ja eriti niiske õhumass (kastepunkt saartel üle 10 °C), samas ilm püsis suhteliselt tuuline.
Päevaks tormas edelast kohale osatsüklon, mis muutis Eestis ilma vihmaseks, aga üsna tuulevaikseks, tormine ilm jäi merele, eriti saartest edela poole. Sooja oli 5...8 °C, saartel koguni kuni 12 °C.

Öösel tõusis õhutemperatuur kiiresti, millega seostus advektsiooniudu teke (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

Advektsiooniudu levis öösel pea kõikjale, kuid ilm püsis üsna tuuline (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Osatsükloni kese on baarilisel väljal ja tuule suundade järgi hästi jälgitav (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

7. novembril lõppes mõnel pool mitmepäevane udu, sest tuul tugevnes ja segas piirkihi korralikult läbi. Muutuse põhjuseks on kompleksse ilmasüsteemi – jugavoolu, polaarfrondi ja tsüklonite – kohalejõudmine (http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606), sest antitsüklon jõudis Lõuna-Venemaale ehk piisavalt kaugele.
Õhtu jooksul liikus üle Eesti vihm, mis oli kohati väga tugev, sekka tuli ka lörtsi (näiteks Pärnumaal), kuid ei kesta kaua. Sooja oli 2...7 °C, õhtul läks saartel soojemaks.
Suurbritannia kohal on otse polaarfrondil tekkinud osatsüklon, mis kihutab kirdesse. See jõuab juba ööpäevaga otse Eesti kohale ja toob kaasa suurema saju. Kuna õhumass on jätkuvalt ebatavaliselt soe (nullisoterm kuni 2000 m kõrgusel), siis pole ka advektsioonide puudumisel põhjust oodata vihma muutumist lörtsiks, ent üllatusi võib ette tulla.
Ebatavaliselt sooja aega, nagu see on viimastel aastatel sügisel tavaks saanud, on oodata ka edaspidi (http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html).

Esialgu võiks radaripilti vaadates arvata, et ju ongi tegu väga tugeva sajuga (vihm), kuid pealtnägija tunnistus ja Pärnu-Sauga ilmajaamas kell 19 registreeritud lörts viivad mõttele, et tegu on pigem siiski sulamispiirist tingitud võimendatud radarikajaga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).

6.11,2015.Keskpäev Lepassaares. Foto: Leili Kommer‎

6. novembril jäi baariline gradient jätkuvalt väga väikeseks, mistõttu udune ilm püsis.
Öösel haaras udu pea kogu Eesti territooriumi (sooja frondi mõjul isegi saared), sisemaal langes õhutemperatuur alla 0 °C, mistõttu tekkis härmatist ja jäidet. Paljudes kohtades jäi udune ilm püsima taas kogu päevaks, kuid lisandus rohkelt ka ülemise ja keskmise kihi pilvi. Sooja oli 3...9 °C

Endiselt oli udu moodustavad kihtpilved katmas pea kogu Eestit (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Huvitav loojang Tallinna Teletornist (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php). 

5. novembril vaikset ja kohati, õhtul mitmel pool väga udust ilma põhjustas Eesti kohale jõudnud antitsüklon. Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaal püsis udu kogu päeva – see on märk, et ilm on väga rahulik ja tingimused stabiilsed, sest baariline gradient on väga väike (antitsükloni kese, väljakujunemata baariline väli või sadul, harvem kõrgrõhuhari või osatsükloni põhjaserv).
Rahulik ja mitmel pool üliudune püsib veel kogu eeloleva öö, sest antitsükloni liikumine ei ole kuigi kiire. Lõpuks suureneb siiski kaugete läänetsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks. Nädala lõpuks peaksid kohale jõudma ka märkimisväärsemad sajud.

Udu levikut näitab nähtavuskaugus ilmajaamades. Antitsüklon nihkub tasapisi itta, mistõttu õhk hakkas lõunast põhja liikuma ja ühes sellega ka udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Kogu päeva jooksul oli vaade Pärnu lahele selline (http://romantic.spa.ee/hd.html).

4. novembril määras ilma kuuma antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor. Selle mõjul oli ilm pilves, sadas uduvihma (kohati oli uduvihm väga tugev), aga õhtul ilm alates Põhja-Eestist selgines ja kohati tekkis udu, kuid lõuna pool jäi pilve. Sooja oli 8...10 °C.
10 aasta eest oli mitmel pool Eestis Saaremaast Virumaani äikest, legendaarne ilm eile oli 5.11.2005 EMHI kodulehel selline:

Ilm eile, 4.11.2005
Eile päeval oli pilves selgimistega ilm. Kohati sadas vihma, Hiiumaal ja mandri loodeosas oli äikest. Maksimaalne õhutemperatuur oli vahemikus 7,8°C Väike-Maarjas kuni 11,6°C Võrus. Ööl vastu laupäeva sadas vihma, sajuta oli vaid Kagu-Eestis. Minimaalne õhutemperatuur oli 5,0°C Väike-Maarjas kuni 9,0°C Ristnas. 5.11. kell 8.00 oli õhurõhk Tallinnas 763 mm, muutub vähe. Suhteline õhuniiskus oli 95%.

Tugev uduvihm kihtpilvedest (Tartus)

3. novembril hoovas antitsükloni põhjaservas Eestisse troopilist soojust, mis tõi uusi rekordeid, sest õhutemperatuur tõusis koguni 10...15 °C-ni. Kuna õhumass oli kuiv (niiskus on kogunenud ainult piirkihti, kus on ebatavaliselt kõrge kastepunkt), siis päeval pilvi eriti ei olnud, v.a Lõuna-Eestis kihtpilved, mis keskpäevaks hajusid. Õhtuks ilmusid kiud- ja kiudkihtpilved, pimeduse saabudes läks kihtpilve, mille põhjuseks oli arvatavasti piirkihi jahtumine kastepunktini.
Edaspidi suurem kuumus taandub, kuid soojaks jääb ikka. Tsükloneid ja sademeid on praegu seisuga oodata nädala lõpuks.

Enamasti oli sooja üle 10 kraadi, ainult tuulepealsetel rannikualadel oli jahedam (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

2. novembril püsis Eesti Musta mere lähedal paikneva kuuma antitsükloni servas, kuid kohale jõudis uus põhjatsükloni soe sektor. See tõi kaasa lisaniiskust ja soojust, nii et kõikjal tõusis õhutemperatuur üle 10 °C, kastepunkt Loode-Eestis aga 10 °C lähedale (madalaim Lõuna-Eestis –  vaid 6...7 °C).
Kuuma hari peaks saabuma ööpäevaga, kui on võimalik ka mõni rekord (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid), aga seejärel annab palavus järele ja nii peaks edaspidi õhutemperatuur valdavalt alla 10 °C jääma. Nädala lõpuks prognoositakse üha suurema tõenäosuse tsükloneid ja sademeid.

Õhutemperatuur 2. novembri pärastlõunal (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Nägid milline pilvetekk täna harjumaalt lõunaaeg üle ( lõunapoole ) triivis ? see oli ilmatu lai ja suur.. pilti ei olnud võimalik teha. erakordne oli. [30.10.2015 Ääsmäe külas] Foto: Kalju Kotkas

Põuane oktoober (tolmukuu) on läbi, kuid nädal ei too olulisi muutusi: valitseb küll väga soe ja niiske õhumass, ent sajuvõimalus on vähemalt esialgu väike.

29.10.2015 Tartumaal, kell 16:36...mõne minuti möödudes oli taevas sinine, kaetud roosade pilvetupsudega-see oli eriline vaatemäng. Silvia Viru foto

Juba kaks päeva kagusse kihutav antitsüklon peatub lõpuks Musta mere ääres. See väga soe, troopilise õhumassiga täidetud antitsüklon, ulatub oma põhjaservaga Eesti kohale. Samal ajal liiguvad Arktikasse põhjatsüklonid. Selline sünoptiline olukord hoiab niiskele ja soojale õhumassile tee avatud, kuid ei soosi vihmasadu. Vaatamata tuntavale tuulele püsib ilm enamasti pilves ja valitseb uduvine.

Ebatavaliselt soojaks võib osutuda 3. november, kui sooja võib tulla 10...14 °C, seejärel läheb veidi jahedamaks, tuul nõrgeneb. 

Nädala lõpus võib antitsüklonite ülekaal püsida, aga võib ka teisiti minna ja märkimisväärne vihmasadugi tulla.