Äikeseline nädalalõpp

Mida näitavad kl 12 andmed? Laskumisinversioon on tõepoolest kadunud, aga õhumass on eilsest stabiilsem. See tähendab, et konvektsioon on küll üle Eesti ühtlasem, aga ulatuslikeks äikesteks sellest ei piisa. Võivad tekkida üksnes üksikud maalilised rünksajupilved, millest mõnes on ka äikest. Need tekivad siis hilisel pärastlõunal või õhtusel ajal.

2. juunil on äikesevõimalus üle Eesti olemas. Võrreldes 1. juuniga toetab äikese tekkimist niiskuse aeglane juurdevool kagust (eile hakkas veeauru hulk õhus lõuna paiku vähenema) ja laskumisinversiooni nõrgenemine. Kui äikesed tekivad, siis alles hilisel pärastlõunal või õhtusel ajal. Troposfääri läbilõige näitab ka pagide võimalust.

***

Miks äikese asemel tuli kuum rannailm? Kui veel hommikul tundus, et äikest tuleb eilsest rohkemgi, siis tegelikult oli vastupidi. Esialgu võis kahtlustada seda, et niiskust läks vähemaks, kuid see oleks piiranud ainult äikese ulatust ja intensiivsust, mitte neid päris välistanud (õhtul tekkis pisike kolle Läänemaal). Samuti tuli kuivem õhk Venemaalt, kuid seal oli konvektsioon tugevam, ehkki mitte küll oluliselt. Sama kastepunkt päevasel ajal oli näiteks 19. mail või 31. mail, kuid äikest oli oluliselt enam. Seega ei saanud asi olla niiskuses. Pilved näitasid, et aluspinnalähedast ehk piirkihi inversiooni olla ka ei saa, kuna pilvede vertikaalne ulatus oli küllalt suur. Seega oli vaja põhjusi täpsemalt uurida.

Vaadanud läbi kõik kättesaadavad ilmakaardid, sondeeringud ja satelliidiproduktid, selgus, et antitsüklonaalse arengu tõttu hakkas stratosfäärist laskuma kuiv õhk, mis põhjustas laskumisinversiooni ja välistas seetõttu sügava konvektsiooni teket. Sel põhjusel peaaegu puudus konvektsioon ka Soomes ja teistes Baltimaades kuni Leedu keskosani välja. Tegu on harvaesineva põhjusega, mida ei vaadata konvektsiooni prognoosides ja see selgub vaid spetsiaalselt uurides. Viimati oli analoogne olukord 1.6.2011. 

1. juunil 2013 olid õhumassi omadus igati soodsad ulatuslikuks konvektsiooniks, kuid seda takistas stratosfäärist laskuv kuiv õhk.

Õhumassi niiskussisaldus 1.6.2013 kl 15. Mida valgem, seda niiskem. Siit on näha, et niiskust oli õhumassis enam kui küll. Seda näitas ka vine. Allikas: eumetrain.org

19. mail oli täpsed samad tingimused, kuid puudus laskumisinversioon, st stratosfäärist laskuv õhk. Seetõttu oli konvektsioon tugev ja äikest üsna mitmel pool.

1. juuni 2011. Samad tingimused, mis täna või 19. mail, aga jällegi stratosfäärist laskuv õhk takistas konvektsiooni.

1. juuni 2013: võimsad rünkpilved tekkisid, aga edasi need ei arenenud.

***

Lääne-Eestis on kastepunkt jäänud hommikusele tasemele või tõusnud, olles mõnel pool üle 18 kraadi. Seetõttu on suuremad äikesed lääne pool tõenäolisemad.

Tartu 1. juunil. Hommikune taevas oli vines (niiskuse tõttu)

Keskpäeval oli kaugel lõunas näha juba rünkade arengut

***

Lätis kujunenud soojal frondil on tekkinud äikesed, mis jõuavad peatselt Liivi lahele ja võivad öösel jõuda saartele! Sajuala saab jälgida: http://www.meteo.lv/radars/?nid=482

31. mail koodus äike Harjumaale ja Pärnumaale. Õhtul jõudis kagust kohale kuum ja niiske õhumass (hägusem ala Venemaal, Eestis, Valgevenes):

1. juunil on see õhumass terves Eestis. Kuna õhumass on niiske ja väga labiilne, siis tuleb arvestada, et äikest on ilmselt paljudes kohtades. Näib siiski, et rohkem peaks äikest olema Lääne-Eestis ja lõunapiiri lähedal. Kõige labiilsemaks on tingimused arvutatud GFS mudelis Loode-Eestis:

Diagrammil on näha hüdrolaps - kastepunkt muutub tugevasti juba väikeses kõrgusvahes. See on seotud niiskuse advektsiooniga kagust ja võib soodustada tugevamaid äikeseid.

***

Tallinnas kuuldi müristamist. Üsna tõenäoliselt jõuab äike linna.

30. mail oli äikest üsna laialdasel alal ja mõnel pool sadas rahet.

Konvektsiooni oli võimalik jälgida ka Tartust. Mõned pildid:

Kl 14.30 ajal Tartu kohal. Tekkinud olid võimsad rünkpilved.

Rünkpilved kui lumised mäetipud

Lõunataevas oli näha hajumisstaadiumisse jõudnud rünksajupilvi.

Veel rünkpilvi (aktiivsed, alles kasvavad)

Rünksajupilvetekkelised kiudkiht- ja kõrgkihtpilved varjutavad päikese.

Hajuvad rünksajupilved jõudsid lähemale.

Kõrgkihtpilvede kilbi all jätkus konvektsioon.

Umbes 30 minutit hiljem jõudsid juba muutuda rünksajupilvedeks.

Õhtul taevas selgines, kuid põhja ja loode pool jätkus konvektsioon.

Tipplooridega rünkpilved (Cumulus congestus pileus)

***

1. juuni kohta on prognoos sama. See diagramm on Põhja-Eesti kohta (lõuna pool palju tõsisem olukord):

***

Sel nädalal sajab iga päev kuskil hoovihma ja äikesevõimalus on samuti. Ilm püsib pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, sest poolmeridionaalne tsirkulatsioon jätkub. 

Eriti suur on äikese tõenäosus nädala teisel poolel. 1. juunil on olukord arvutatud väga sarnaseks mai äikeselisemate päevadega. Alumine diagramm on Tartumaa kohta.

Soe ja äikeseline mai

Sel aastal on Tõraveres mai keskmine 14,8°C, kuid 2012 juunis oli see 13,8°C.

Keegi oli rahulolematu,  miks EMHI räägib oma prognoosist äikesest kindlas kõneviisis, see on ikka alles: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270. Asi on selles, et Eestisse jõuab lõunatsüklon, millega on suur äikese tõenäosus seotud. Kuna tsüklon on okludeerumas, siis Eestini ei pruugi äike jõuda, aga siiski selline sõnastus oli piisavalt põhjendatud.

Mai on väga soe olnud, kuni 4 kraadi pikaajalisest kõrgema keskmise temperatuuriga. Ka Harku vaatlusjaamas on positiivse anomaalia suuruseks 1,5 kraadi. Loodus on vähemalt sisemaal juba rohkem kui nädal aega oma arenguga ees võrreldes pikaajalise keskmisega, st juunis. Soe ja äikeseline ilmastik paistab jätkuvat. 

Kõige ekstreemsemateks juhtumiteks on olnud ülisuur sajukogus Haapsalus 17. mail (65,1 mm), sest rünksajupilved olid väheliikuvad; Sõrves 18. mail (106,2 mm), sest sinna sattus soojal frondil tekkinud aeglaselt liikuv rünksajupilvede kogum ja Jõhvis 19. mail (42,4 mm), järjestikku tekkivate ja ebatavaliselt intensiivseid sademeid põhjustavate rünksajupilvede tõttu.

Satpildid 17. mai kohta

Sademed 17. mail (allikas EMHI) 

18. mai hommikune sooja frondiga seotud rünksajupilvede kogum

18. mai sademed (allikas EMHI)

19. mai satpilt, äikesed tekkis Kirde-Eestis alles õhtul

19. mai sademed (allikas EMHI)

On huvitav, et just saartel tuleb selliseid kevadisi äikese-ekstreemume ette. Näiteks Sõrves oli 1995. a samuti väga suur äikesesademete hulk, mis ei ole andmeridadest veel välja taandunud, lisaks on märkimisväärne veel ühes baka lõputöös (Alber, 2010) uuritud perioodil 1963-2008 pikim äikesejuhtum, mis kestis 14 tundi ja 18 minutit ning registreeriti Vilsandil 3.-4. mail 2002. Käesoleva aasta ekstreemne juhtum jääb samuti andmeridadesse pikaks ajaks, enne kui lõpuks välja taandub.

Teise ekstreemse asjaoluna saab mainida väga suuri äikesepäevi, mille sarnaseid igal suvel pole. Need on siis 9. ja 17.-20. mai, lisaks 13. mai hommikune minihiidpagi. Eks hiljem selgub, kui erilised need päevad ikkagi olid. Võimalik, et järelejäänud mai jooksul tuleb veel mõni eriti äikeserikas päev. Lisaks on palju rahet tulnud, kui üldistada üle terve Eesti. Meil siin on rahe tavaliselt jahedate ilmade korral, sest jahedas õhumassis ei jõua jää üles sulada, soojade ja kuumade ilmadega on rahe märksa haruldasem.

Muidugi oli harvaesinev ka labiilsuse energia vallandumine, mida võis kõige ilmekamalt jälgida 18. mail.

Energia vallandumine 18.5. Tartust nähtuna

Kolmas asjaolu siis võiks olla väga suur kontrast mere ja maismaa vahel ning udu merel. Viimane annab meile tunnistust, et pidevalt on kohal väga soe ja niiske õhumass, mistõttu mere põhjustatud jahtumisest piisab udu tekkeks. Kontrast on tuntav seetõttu, et tuule suund on selline, mis võimaldab selle ulatumist Eestisse. Lõunatuule korral oleks näiteks põhjarannikul see palju vähem tajutav, ehkki vaiksetel päevadel briisi tõttu ikka tuleks ette. Ida- ja kirdetuule korral oleneb temperatuur aga paljuski just udu olemasolust merel: kui udu pole, siis on ka ranniku lähedal päris soe, udu korral aga tõuseb päeval napilt üle 10 kraadi. 

Veel oli huvitava asjaoluna mõnel päeval äike ja udu koos, mida tuleb harva ette.

Vaade Teletornist enne 18. mail

23. mai vaated Teletornist. Allikas: http://www.ilm.ee/teletorn/

Neljandana saab mainida ka äärmuslikke temperatuure. Mitmel päeval on see üle 25 kraadi ulatunud ja 18. mail lausa üle 30 kraadi. Jaamadest kõrgeim temperatuur oli siis 18. mail Võrus (30,8°C).

Viienda asjaoluna tuleks mainida Hummuli juhtumit. Tollel õhtul, ilmselt kl 18.45 paiku, tabas Hummulit (Valgamaal) raju, täpsemalt on üsna tõenäoline, et tornaado, mis oli seotud ülirünksajupilves oleva mesotsükloniga. 

Kiiranalüüs radaripildist, kus noolega on märgitud arvatava mesotsükloni asukoht antud pildil.

Täpsema info saamiseks on plaanis seda kohta eraldi külastada. Täpsem arutelu kommentaarides! Uudis võimalikust tornaadost: http://www.valgamaalane.ee/1242322/hummuli-taastub-tasapisi-trombi-havitustoost

Nädalavahetusel jõuab Eestisse kagust lõunatsüklon. See ilmselt midagi ohtlikku kaasa ei too, sest on okludeerumas. Küllaga võib sadada palju vihma. Küllaga on näha järgmisel nädalal jälle sooje või lausa kuumi ja äikeselisi ilmu. See pole siiski täiesti kindel, aga väga tõenäoline.

Õhumassi energia prognoos 28. maiks. Allikas: wetterzentrale.de

23. mai pakkus taas äikest ja huvitavaid pilvemaastikke. Järgnevad siis Tartust:

 Suviseid motiive Tartust, 23.5. kl 17.46

Kas äike tuleb Tartusse külla? Tartu kesklinn, 23.5, kl 19.44

Tartu kesklinn, 23.5., kl 19.56

Lõpuks oligi siis eemal selline äike. Tartu kesklinn, 23.5., kl 20.06

 Lõpuks tekkis suurepärane lehvik-alasi, Tartus 23.5. kl 20.35

Kuumus asendub tavalise suvesoojusega, aga äikesevõimalus on ikka

Eesti kohta on ilmakaart siin: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-05-21_14.pdf
Täna mõjutavad Eesti ilma frondid. Kiht- ja kihtrünkpilvede kohal on tekkinud juba mitmel pool rünksajupilved, seda näeb sajualade kaudu: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1. Nõrka äikest täheldati 21. mail Saaremaal ja võimalik, et seda oli ka Pärnumaal.

***

Praegu on püsinud üsna fikseeritud tsirkulatsioon: kirde pool asub antitsüklon, edela pool aga tsüklon. Seetõttu on õhuvool idast või kagust, kust on senini sooja tulnud. Kuuma õhumassi tõttu on ka ida- ja kirdetuul väga soe, lausa kuum olnud, ainult mere ääres on tuule jahedusel lokaalne põhjus. Siiski praegu on Eestisse lõuna poolt saabumas tunduvalt jahedam õhumass, mistõttu ilm läheb jahedamaks.
Nädala teisel poolel paistab kagust saabuvat lõunatsüklon, mis toob soojust, kuid ka niiskust lisaks. Selle põhjaservas jätkub idavool.

***

Päevased äikesed olid üksikud ja väheorganiseerunud, kuna polnud tuulenihet. Õhtul suurenes Lõuna-Eestis tuulenihe, mistõttu rünksajupilved organiseerusid joonpagiks. Selle ees olnud puhangufront põhjustas rünksajupilvede tekke ka põhja pool. Kuna õhumass on jätkuvalt väga labiilne, siis jätkus rünksajupilvede teke ka öösel.

Äikesed on jäänud põhiliselt mandri lääneossa (koos rahega), väiksemaid koldeid on ka Kesk-Eestis ja Võrtsjärvest lõunas, Lätis on aga äikesed suurel maa-alal:

Mandril on äikeseks vajalik konvektsioon tekkinud, seega tuleb seal äikeseks olla valmis.

Juba on olemas selline äikesele viitav konvektsioon: http://ilm.ee/?511367

NB! Äikest on oodata eelkõige sinna, kus kastepunkt on üle 15°C ja õhurõhk langeb rohkem kui 0,5 hPa/3h kohta: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820 

Täna on veel päris palav päev, kuid niiskust on rohkem. Äike areneb ilmselt jälle paljudes kohtades. Paistab, et pilved on väheliikuvad, mis tähendab, et tekkekohast need väga kaugele ei liigu.

Järgmistel päevadel on jahedam, aga siiski veel suviselt soe. Paistab, et niiskust on palju ja tsüklonite mõju ülekaalus, mistõttu hoovihmad ja äike on tõenäolised terve nädala vältel.

Äikeseline nädalavahetus

Kokkuvõte: 19. mail jäid äikesed rahulikemaks, sest niiskust oli vähem ja ebapüsivusjoon juhtus olema Venemaa lääneosas. Siiski oli päris paljudes kohtades äikest, sh Tallinnas.

Mõned pildid Tartust äikese arengust:

Kuni hilise pärastlõunani oli rahulik, ainult malbed rünkpilved (Cumulus humilis).

Kl 16ks omandasid rünkpilved suurema vertikaalse ulatuse.

 Konvektiivne mass Tartust kirdes, kesklinn, kl 16.02

Rünksajupilved juba lähemal

Konvektiivne pilvemaastik Tartuga, kl 17.42

Karm äike (sähvis iga 10-20 sek tagant), Tartust idas, kl 17.25

Karm konvektsioon: kui inimene sellisesse pilve satuks, saaks ta tõsiseid vigastusi, kui mitte ei rebitaks tükkideks.

Esimene kuri linnuke Tartu kohal, kl 17.32

Rünksajupilvede tipud on algul ümarad, Tartu kohal, kl 18.21

Selles ümaratipulises rünksajupilves (Cumulonimbus calvus), Tartust lõuna pool, kl 17.45, käis iga mõne sekundi tagant sähvimine ja müristamine.

Müristavad ja sähvivad pilved varjavad päikese, Anne kanali juures, kl 18.17

Äikesetipud Tartu kohal, kl 18.17. Ümar koht on tipploor (pileus).

Majesteetlikud rünksajupilved Tartu kohal, mõlemas pilverahnus olid pilv-aluspind tüüpi välgud max 30 sek vahedega, kl 18.19.

Hirmus serv, kas pääseme sädemete eest eluga, nagu kommenteeriti seda koha peal, Tartus Annelinnas, kl 18.26

Lõpuks said äikesed kokku ja taandusid Peipsi poole.

Ikka veel sähvis, ehkki juba harva.

***

Lõpuks on äike ka Eestis:

Konvektsioon on eriti aktiivne Lätis, kuid selgelt alanud ka Eestis. Läti äikesed jõuavad ka Eestisse:

Teatati konvektsiooni tekkimisest.  Tartu kagutaevas on näha rünksajupilvi! Seega on tõenäoline, et lähiajal algab väga kiire pilvede areng!

Praegu on suurem pilvede areng mandri lääneosas ja Peipsi ümbruses. 

19. mail on olukord üsna sarnane eelmisele päevale. Siiski esialgu tundub, et Ida-Eestis on tõenäosus kõige suurem, eriti äikese esmase tekkimise osas ja saabumise. Sellistes kohtades on näha kõrgrünkpilvi, vt http://sat24.com/en/bc (Eesti poole liikuvad valged tükid) ja teiseks näitajaks on õhurõhu langus, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820

***

Video äikesest: https://www.facebook.com/video/video.php?v=3130314513377 (müristamine oli nii vali, et kahjuks praktiliselt ei salvestunud).

Paistab, et Lätist jõuavad öö jooksul Eestisse päris korralikud äikesevööndid: http://www.meteo.lv/radars/?nid=482

Õhtuks oli terve Eesti kaetud rünksajupilvedega, millest paljudes oli äikest.

Mõningaid pilte äikese arengust Tartus

Nii algas äike Tartus, õhumassi energia vabanes plahvatuslikult, kesklinn, kl 14.13

Rannailm pöördus tunniga äikeseilmaks, Anne kanal, kl 14.25

Konvektsioonipilvede rivi, Anne kanal, kl 14.26

Müristamist pole veel kuulda.

Rünksajupilved heidavad varju.

Väga fotogeeniline äike, Anne kanal, kl 14.46

Ja sealt see tuleb, Anne kanal, kl 14.46

Piiramisrõngas, Anne kanal, kl 15.14

Päike paistab, sajab vihma, on äike, Anne kanal, kl 16.07

Äikese- ja päikesenautija, Anne kanal, kl 16.06

Natuke jäi tornaadost puudu, aga lehterpilv tekkis ja tsirkulatsiooni oli näha, Tartu bussijaama juures, kl 16.41

Lõpuks tekkis intensiivne mamma, Tartu kesklinn, kl 17.54

Lõpuks ilmusid nähtavale uues majesteetlikud rünksajupilved.

***

NB! Lõuna-Eestis on alanud intensiivne rünkpilvede areng! Kuna viimased andmed näitavad jätkuvalt inversiooni nõrgenemist temperatuuri tõusmise tõttu, siis tuleb arvestada äikeste tekkega mandril lähema 2-3 tunni jooksul. Tekkinud äikesed liiguvad põhja.
Aeg-ajalt võib otselülitus tulla Lagujast (Tartumaal) siia: http://bambuser.com/channel/es5nhc

Kell 12 oli Anne kanali ääres täiesti selge, sooja 26 kraadi, taevas valkjas kõrge niiskuse tõttu.

Kell 13.27 oli näha konvektsiooni Tartust lõuna pool, sh jäätunud tippe. See on ohu märgiks, sest inversioon on kadumas!

Foto: Heiti Sillasoo

Hommikune sooja frondi äike on nõrgenemas. Sisemaal läheneb temperatuur 30 kraadile. Umbes nii kõrgele peaks temperatuur tõusma, et inversioon laguneks. Rünkpilvede arengut on kagunurgas juba näha. Hoopis teistsugune on ilm mitmel pool mere ääres, kus sooja frondi eelselt on udune ja väga jahe. 

Kas tõesti orkaan mere kohal? Ei, see on tegelikult üks suur rünksajupilvede kogum, täpsemalt nähtus, mida tuntakse inglise keeles mesoscale convective vortex (MCV). Kui rünksajupilvede kogum muutub väga suureks, siis selle keskel langeb õhurõhk ja tekib väike tsüklon. Selle tõttu tekib seal tsirkulatsioon ja tõepoolest kujuneb keeris. Kui selline asi tekib troopiliste vete kohal, siis võib areneda orkaaniks.

Lõunapiiri lähedal on näha konvektsiooni algust (initsiatsioon).

Uduseid vaateid Tallinna Teletornist

***

18. mai esimene äikesevöönd saarte ja Kesk-Eesti kohal on tekkinud: 

Mandril olev kolle liigub Tallinna suunas.

Öine ja hommikul kaua püsinud udu viitab erakordselt suurele niiskusele. Üle 15°C on väga kõrge ja üle 17°C peetakse ohtlike äikeste tekkeks vajalikuks. Hommikune äikesevöönd näitab jällegi tunduvalt suuremat labiilsust, kui oli 17. mail. Päeva jooksul jääb tugeva soojenemise tõttu inversioon eilsest nõrgemaks või kaob. Seetõttu on peab päeva jooksul äikesega kõikjal arvestama.