Mida näitavad kl 12 andmed? Laskumisinversioon on tõepoolest kadunud, aga õhumass on eilsest stabiilsem. See tähendab, et konvektsioon on küll üle Eesti ühtlasem, aga ulatuslikeks äikesteks sellest ei piisa. Võivad tekkida üksnes üksikud maalilised rünksajupilved, millest mõnes on ka äikest. Need tekivad siis hilisel pärastlõunal või õhtusel ajal.
2. juunil on äikesevõimalus üle Eesti olemas. Võrreldes 1. juuniga toetab äikese tekkimist niiskuse aeglane juurdevool kagust (eile hakkas veeauru hulk õhus lõuna paiku vähenema) ja laskumisinversiooni nõrgenemine. Kui äikesed tekivad, siis alles hilisel pärastlõunal või õhtusel ajal. Troposfääri läbilõige näitab ka pagide võimalust.
***
Miks äikese asemel tuli kuum rannailm? Kui veel hommikul tundus, et äikest tuleb eilsest rohkemgi, siis tegelikult oli vastupidi. Esialgu võis kahtlustada seda, et niiskust läks vähemaks, kuid see oleks piiranud ainult äikese ulatust ja intensiivsust, mitte neid päris välistanud (õhtul tekkis pisike kolle Läänemaal). Samuti tuli kuivem õhk Venemaalt, kuid seal oli konvektsioon tugevam, ehkki mitte küll oluliselt. Sama kastepunkt päevasel ajal oli näiteks 19. mail või 31. mail, kuid äikest oli oluliselt enam. Seega ei saanud asi olla niiskuses. Pilved näitasid, et aluspinnalähedast ehk piirkihi inversiooni olla ka ei saa, kuna pilvede vertikaalne ulatus oli küllalt suur. Seega oli vaja põhjusi täpsemalt uurida.
Vaadanud läbi kõik kättesaadavad ilmakaardid, sondeeringud ja satelliidiproduktid, selgus, et antitsüklonaalse arengu tõttu hakkas stratosfäärist laskuma kuiv õhk, mis põhjustas laskumisinversiooni ja välistas seetõttu sügava konvektsiooni teket. Sel põhjusel peaaegu puudus konvektsioon ka Soomes ja teistes Baltimaades kuni Leedu keskosani välja. Tegu on harvaesineva põhjusega, mida ei vaadata konvektsiooni prognoosides ja see selgub vaid spetsiaalselt uurides. Viimati oli analoogne olukord 1.6.2011.
1. juunil 2013 olid õhumassi omadus igati soodsad ulatuslikuks konvektsiooniks, kuid seda takistas stratosfäärist laskuv kuiv õhk.
Õhumassi niiskussisaldus 1.6.2013 kl 15. Mida valgem, seda niiskem. Siit on näha, et niiskust oli õhumassis enam kui küll. Seda näitas ka vine. Allikas: eumetrain.org
19. mail oli täpsed samad tingimused, kuid puudus laskumisinversioon, st stratosfäärist laskuv õhk. Seetõttu oli konvektsioon tugev ja äikest üsna mitmel pool.
1. juuni 2011. Samad tingimused, mis täna või 19. mail, aga jällegi stratosfäärist laskuv õhk takistas konvektsiooni.
1. juuni 2013: võimsad rünkpilved tekkisid, aga edasi need ei arenenud.
***
Lääne-Eestis on kastepunkt jäänud hommikusele tasemele või tõusnud, olles mõnel pool üle 18 kraadi. Seetõttu on suuremad äikesed lääne pool tõenäolisemad.
Tartu 1. juunil. Hommikune taevas oli vines (niiskuse tõttu)
Keskpäeval oli kaugel lõunas näha juba rünkade arengut
***
Lätis kujunenud soojal frondil on tekkinud äikesed, mis jõuavad peatselt Liivi lahele ja võivad öösel jõuda saartele! Sajuala saab jälgida: http://www.meteo.lv/radars/?nid=482
31. mail koodus äike Harjumaale ja Pärnumaale. Õhtul jõudis kagust kohale kuum ja niiske õhumass (hägusem ala Venemaal, Eestis, Valgevenes):
1. juunil on see õhumass terves Eestis. Kuna õhumass on niiske ja väga labiilne, siis tuleb arvestada, et äikest on ilmselt paljudes kohtades. Näib siiski, et rohkem peaks äikest olema Lääne-Eestis ja lõunapiiri lähedal. Kõige labiilsemaks on tingimused arvutatud GFS mudelis Loode-Eestis:
Diagrammil on näha hüdrolaps - kastepunkt muutub tugevasti juba väikeses kõrgusvahes. See on seotud niiskuse advektsiooniga kagust ja võib soodustada tugevamaid äikeseid.
***
Tallinnas kuuldi müristamist. Üsna tõenäoliselt jõuab äike linna.
30. mail oli äikest üsna laialdasel alal ja mõnel pool sadas rahet.
Konvektsiooni oli võimalik jälgida ka Tartust. Mõned pildid:
Kl 14.30 ajal Tartu kohal. Tekkinud olid võimsad rünkpilved.
Rünkpilved kui lumised mäetipud
Lõunataevas oli näha hajumisstaadiumisse jõudnud rünksajupilvi.
Veel rünkpilvi (aktiivsed, alles kasvavad)
Rünksajupilvetekkelised kiudkiht- ja kõrgkihtpilved varjutavad päikese.
Hajuvad rünksajupilved jõudsid lähemale.
Kõrgkihtpilvede kilbi all jätkus konvektsioon.
Umbes 30 minutit hiljem jõudsid juba muutuda rünksajupilvedeks.
Õhtul taevas selgines, kuid põhja ja loode pool jätkus konvektsioon.
Tipplooridega rünkpilved (Cumulus congestus pileus)
***
1. juuni kohta on prognoos sama. See diagramm on Põhja-Eesti kohta (lõuna pool palju tõsisem olukord):
***
Sel nädalal sajab iga päev kuskil hoovihma ja äikesevõimalus on samuti. Ilm püsib pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, sest poolmeridionaalne tsirkulatsioon jätkub.
Eriti suur on äikese tõenäosus nädala teisel poolel. 1. juunil on olukord arvutatud väga sarnaseks mai äikeselisemate päevadega. Alumine diagramm on Tartumaa kohta.