Sel aastal on Tõraveres mai keskmine 14,8°C, kuid 2012 juunis oli see 13,8°C.
Keegi oli rahulolematu, miks EMHI räägib oma prognoosist äikesest kindlas kõneviisis, see on ikka alles: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270. Asi on selles, et Eestisse jõuab lõunatsüklon, millega on suur äikese tõenäosus seotud. Kuna tsüklon on okludeerumas, siis Eestini ei pruugi äike jõuda, aga siiski selline sõnastus oli piisavalt põhjendatud.
Mai on väga soe olnud, kuni 4 kraadi pikaajalisest kõrgema keskmise temperatuuriga. Ka Harku vaatlusjaamas on positiivse anomaalia suuruseks 1,5 kraadi. Loodus on vähemalt sisemaal juba rohkem kui nädal aega oma arenguga ees võrreldes pikaajalise keskmisega, st juunis. Soe ja äikeseline ilmastik paistab jätkuvat.
Mai on väga soe olnud, kuni 4 kraadi pikaajalisest kõrgema keskmise temperatuuriga. Ka Harku vaatlusjaamas on positiivse anomaalia suuruseks 1,5 kraadi. Loodus on vähemalt sisemaal juba rohkem kui nädal aega oma arenguga ees võrreldes pikaajalise keskmisega, st juunis. Soe ja äikeseline ilmastik paistab jätkuvat.
Kõige ekstreemsemateks juhtumiteks on olnud ülisuur sajukogus Haapsalus 17. mail (65,1 mm), sest rünksajupilved olid väheliikuvad; Sõrves 18. mail (106,2 mm), sest sinna sattus soojal frondil tekkinud aeglaselt liikuv rünksajupilvede kogum ja Jõhvis 19. mail (42,4 mm), järjestikku tekkivate ja ebatavaliselt intensiivseid sademeid põhjustavate rünksajupilvede tõttu.
Satpildid 17. mai kohta
Sademed 17. mail (allikas EMHI)
18. mai hommikune sooja frondiga seotud rünksajupilvede kogum
18. mai sademed (allikas EMHI)
19. mai satpilt, äikesed tekkis Kirde-Eestis alles õhtul
19. mai sademed (allikas EMHI)
On huvitav, et just saartel tuleb selliseid kevadisi äikese-ekstreemume ette. Näiteks Sõrves oli 1995. a samuti väga suur äikesesademete hulk, mis ei ole andmeridadest veel välja taandunud, lisaks on märkimisväärne veel ühes baka lõputöös (Alber, 2010) uuritud perioodil 1963-2008 pikim äikesejuhtum, mis kestis 14 tundi ja 18 minutit ning registreeriti Vilsandil 3.-4. mail 2002. Käesoleva aasta ekstreemne juhtum jääb samuti andmeridadesse pikaks ajaks, enne kui lõpuks välja taandub.
Teise ekstreemse asjaoluna saab mainida väga suuri äikesepäevi, mille sarnaseid igal suvel pole. Need on siis 9. ja 17.-20. mai, lisaks 13. mai hommikune minihiidpagi. Eks hiljem selgub, kui erilised need päevad ikkagi olid. Võimalik, et järelejäänud mai jooksul tuleb veel mõni eriti äikeserikas päev. Lisaks on palju rahet tulnud, kui üldistada üle terve Eesti. Meil siin on rahe tavaliselt jahedate ilmade korral, sest jahedas õhumassis ei jõua jää üles sulada, soojade ja kuumade ilmadega on rahe märksa haruldasem.
Muidugi oli harvaesinev ka labiilsuse energia vallandumine, mida võis kõige ilmekamalt jälgida 18. mail.
Energia vallandumine 18.5. Tartust nähtuna
Kolmas asjaolu siis võiks olla väga suur kontrast mere ja maismaa vahel ning udu merel. Viimane annab meile tunnistust, et pidevalt on kohal väga soe ja niiske õhumass, mistõttu mere põhjustatud jahtumisest piisab udu tekkeks. Kontrast on tuntav seetõttu, et tuule suund on selline, mis võimaldab selle ulatumist Eestisse. Lõunatuule korral oleks näiteks põhjarannikul see palju vähem tajutav, ehkki vaiksetel päevadel briisi tõttu ikka tuleks ette. Ida- ja kirdetuule korral oleneb temperatuur aga paljuski just udu olemasolust merel: kui udu pole, siis on ka ranniku lähedal päris soe, udu korral aga tõuseb päeval napilt üle 10 kraadi.
Veel oli huvitava asjaoluna mõnel päeval äike ja udu koos, mida tuleb harva ette.
Vaade Teletornist enne 18. mail
23. mai vaated Teletornist. Allikas: http://www.ilm.ee/teletorn/
Viienda asjaoluna tuleks mainida Hummuli juhtumit. Tollel õhtul, ilmselt kl 18.45 paiku, tabas Hummulit (Valgamaal) raju, täpsemalt on üsna tõenäoline, et tornaado, mis oli seotud ülirünksajupilves oleva mesotsükloniga.
Kiiranalüüs radaripildist, kus noolega on märgitud arvatava mesotsükloni asukoht antud pildil.
Täpsema info saamiseks on plaanis seda kohta eraldi külastada. Täpsem arutelu kommentaarides! Uudis võimalikust tornaadost: http://www.valgamaalane.ee/1242322/hummuli-taastub-tasapisi-trombi-havitustoost
Nädalavahetusel jõuab Eestisse kagust lõunatsüklon. See ilmselt midagi ohtlikku kaasa ei too, sest on okludeerumas. Küllaga võib sadada palju vihma. Küllaga on näha järgmisel nädalal jälle sooje või lausa kuumi ja äikeselisi ilmu. See pole siiski täiesti kindel, aga väga tõenäoline.
Õhumassi energia prognoos 28. maiks. Allikas: wetterzentrale.de
23. mai pakkus taas äikest ja huvitavaid pilvemaastikke. Järgnevad siis Tartust:
Kas äike tuleb Tartusse külla? Tartu kesklinn, 23.5, kl 19.44
Tartu kesklinn, 23.5., kl 19.56
Lõpuks oligi siis eemal selline äike. Tartu kesklinn, 23.5., kl 20.06
Ma olen suur teie blogi jälgija ja juhtumisi elan Hummulis ka. Ma siiski tornaado osas jään eriarvamusele, sest minu arvates see tuulekoridor oli tornaado jaoks ehk liiga lai ning enamus puud on kukkunud ja murdunud kõik ühes suunas. Kahjuks ma polnud sel hetkel kodus, et pealt näha ei õnnestunud, aga tagajärgi vaadates jäi selline mulje.
VastaKustutaSiinkohal ma kirjutan Tarmo Tanilsoo arvamuse: "Ma arvan, et vastus on et asi on uurimisel... aga kui lai tuulekoridor oli? Pealegi, kui äikesepilv liikus kiiresti, siis võis juba äikesetormi liikumiskomponent tekitada mulje nagu puud ühte moodi maas... ilmselt tasub otsida projectile'e - ehk asju mille tuul on kuhugi sisse löönud."
VastaKustutaSven-Erik Ennoga oli sel teemal eile ka väike arutelu ja selgus, et projectilid on ka leitud. Tornaado tuulekoridor võib-olla mitu km lai, tavaliselt jääb siiski kuni 1 km laiuseks. Isegi kui rünksajupilvede enda liikumisest ühesuunalisus ei tulnud, on päris palju näiteid, kui tornaado on pagilaadse kahjustuse tekitanud. Tõendeid tornaado toetuseks leiame ka radaripiltidelt, kus on võimalik ülirünksajupilve signatuur. Veel on leitud pealtnägijaid, kes nägid pilvesammast, mis on tornaadole samuti iseloomulik. Siiski loeks pealtnägijate kirjeldatu pilvede osas nõrgaks tõendiks, kuna väga sageli aetakse tornaado või selle ohuga segi SLC-d jms, vt http://www.crh.noaa.gov/mkx/?n=scary-clouds
Kokkuvõttes pole selline arvamus, et ilmselt oli tornaado, niisama sensatsioonituhinas esitatud, vaid on mitmeid tõendeid, mis viitavad tornaadole. Päris kindel muidugi olla ei saa, sest vaja on täpset Doppleri radari analüüsi, mis on muide isegi olulisem kui kahjustuste uurimine.
T. Tanilsoo kommentaar selle kohta: "Vaat kui koridor oleks 1-2 km lai, siis ma kahtleks, aga kui koridor on vaid mõnisada meetrit, siis see pigem viitaks millelegi rohkem lokaliseeritud asjale nagu tornaado... aga jah... väga hea oleks kui saaks need radaripildid, eriti Doppleri - siis saab ehk näha, kas oli mesotsüklon või mitte...
Ja kui oli downburst, etc, peaks ka see doppleris ehk välja paistma. Kui tornaado polnud, siis oli ilmselt microburst..."
Kahjustustest on kõige tugevam tõend tornaado olemasoluks projectile, vt http://journals.ametsoc.org/doi/full/10.1175/1520-0434(2002)017%3C0582%3ATDSAMO%3E2.0.CO%3B2, sest kõik muud asjad võivad olla nii ja naa. Üks oluline asjaolu siiski ka projectile kui tornaado tõendi kohta: peab vaatama, mis suunas projectile sisse lendas, sest kui objekt liikus pilve liikumisega samas sihis, siis ei saa ju välistada, et oli eriti julm tuuleiil, mis lendu viis.
Pilv liikus lõunast põhja, kuid objektid on lennanud/langenud ida-kirde suunalt
VastaKustutaSuurem osa pilvest möödus samuti ida poolt
VastaKustutaAitäh info eest! Ilmselt tuleb kindluse mõttes ikka terve trass läbi käia, sest kui seal oli näiteks märg allapuhe (downburst), siis peaks olema ka mingis nurgas vist siis lääne-ida suunalisi langemisi... kui see loogika just ekslikuks ei osutu. Aga ikkagi on tunne, et oli tornaado ja kõik langesid juba siis, kui oli keerise põhjaserv.
VastaKustutaKokkuvõttes: mõte kaldub pigem tornaado suunas ja variant 2 on siis allapuhe (või mikrotorm). Ida-kirde suuna juhtum- ilmselt tõesti võis keerise tsirkulatsiooni põhjaserv asjad maha murda ja siis sinna ka jätta. Aga jah... kõige kindlam on ilmselt koha peal vaadata ja ehk viib lõpliku selguse suunas.
ei ole mingit kindlat kõneviisi äikesest:
VastaKustutahttp://www.emhi.ee/index.php?ide=19
Venemaal päris suured pagijooned.
VastaKustutaLiisa.
Keegi ajab siin ikka oma jonni ega vaevu isegi linke kontrollima.
VastaKustutaLiisa. Jah, on tõepoolest. Need on seotud lõunatsükloniga, mis kannab endas troopilist ja väga labiilset õhumassi ja liigub loodesse, jõudes nädalavahetusel Läänemereni. Seetõttu siis on prognoositud ka paljudesse kohtadesse äikest. Lõunatsükloni liikumine on selline, et Eesti võiks jääda selle sooja sektorisse. Kui see aga ei liigu piisavalt kiiresti, siis jõuab tsüklon okludeeruda ja suured äikesed esialgu siia ei jõua. Küllaga tuleb vihma ja soojem õhumass.
Kas homme jõuab Lõunatsüklon Eestisse? ja ,kui suur võib see äikseoht olla?
VastaKustutaJah, lõunatsükloni põhjaserv jõuab tõesti Eestisse. Kaldun arvama, et kuna soe sektor, vähemalt see osa, kus kõige soojem õhumass ulatub aluspinnani (frontide liitumisel tõrjutakse see kõrgemale), Eestini ei jõua, siis pole äikese tõenäosus kuskil üle 50%, vaid ulatub 10%st saartel kuni 50%ni Eesti kagunurgas ja Peipsi ümbruses. Tõenäolisem on Lätis või Venemaal tekkinud äikeste triivimine Eestisse kui nende kohapealne teke. Äikese tõenäosus on suurem õhtupoolikul.
VastaKustutaMerest ja udust.
VastaKustutaMai on ka Saaremaal väga soe olnud. Tänu pidevale ida-kirdetuulele pole ka mere mõju tuntav ja seega on uduseid päevi väga vähe esinenud (erinevalt põhjarannikust). Ka meil õitsevad sirelid ja toomingad on juba läbi. See on nädal- poolteist ees tavalisest.
Neile, kes on vingunud kuu tagasi, et suve ei tule ja saartel saab külm olema, kuna meres oli paksult jääd- ütlen (olen ka varemalt seletanud), et ei tasu õhumasse alahinnata. On soojad massid kiires liikumises, ei pruugi mere jahutavat mõju tunda ollagi. Kui, siis tõesti vaid rannaaladel, kus keegi sisuliselt ei ela -seal aga EMHI JA ILM.EE just oma mõõtmisi teostavad ja prognoose üldistavad.
Vaid vaikselt vinduva kevade ja kohalikult soojeneva õhumassi puhul jäävad suured alad merelt lähtuva udu kätte.
Markantsem näide on nii 70.ndate lõpu poole, kus 5.juuniks lubati ( ja oli ka Lõuna-Eestis) sooja 15-20. Hommik algas ka meil päikeseliselt, -siis saabus merelt udumass +5`-ga ja püsis õhtuni.
Huvitav, kas varem on ka olnud nii sagedast ja suurt anomaaliat temperatuurides kui viimastel aegadel. Sel aastal tuleb juba teine kuu suure kõrvalekaldega. Tõraveres oli märts üle viie kraadi alla tavalise ning järgmise nädalalaga saab mai ehk neli üle. Rohkem kui poole kuu päevadest tuleb üle kahekümne kraadise max päeva temperatuuriga, ja samas oli palju päevi, mil see napilt alla jäi.
VastaKustutaPraegu paistab poolmeridionaalne tsirkulatsioon püsivat ka juuni alguses. See tähendab küll kontinentaalset ilmastikku, kuid erinevalt märtsist on niiske ja seetõttu on vihmad ja äikesed ilmselt päris sagedased. Niiskus tuleb meile lõunatsüklonitega.
VastaKustuta4 ja enamkraadised anomaaliad on tavaliselt viimastel aastatel kestnud kaks kuud. Hiljutisest ajast kestis kõige kauem selline juhtum 2010 detsember kuni 2011 veebruar, kusjuures jaanuar oli kuni 3 kraadi pikaajalisest keskmisest soojem, aga detsember ja veebruar enam kui neli kraadi külmemad. Need asjaolud ei ütle siiski edaspidise kohta midagi.
Jüri,
VastaKustutaTundub,et nädala lõpuks on jälle kuumalainet oodata?
Millega tegu on ja kas tuleb ka äikest?
tegu on kuumalainega :)
VastaKustutajüri, millal viimati oli selline päev, kus üle terve eesti puhus lõuna- lääne- või põhjakaare tuul?
tänavune mai lööb vist uusi rekordeid ka tuulesuuna püsivuses?
Praegu on meil soojalaine, mis tähendab keskmist soojaanomaaliat, aga nädala keskel algab kuumalaine, mis tähendab juba suurt soojaanomaaliat. Määra pole defineeritud, aga kuumalaine korral võiks ikka vähemalt 5 kraadi olla soojaanomaalia suuruseks.
VastaKustutaMillega on tegu all võidi mõelda näiteks põhjust. See on poolmeridionaalse tsirkulatsiooni tõttu nii, selle määrab sageli blokeeriv antitsüklon või tsüklon. Wangenheim-Girsi klassifikatsioonis on kolm tsirkulatsioonivormi: W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; E – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübi korral on Venemaal tsüklon ja/või Põhjamerel, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja
W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud. Praegu on selgelt siis E-tüüp.
Detsembris oli samuti vähemalt kolme nädala vältel samasugune tuulesuund. Ühesugune tuule suund üle Eesti on seotud piisavalt tugeva tuulega. Sellise päeva leidsin 9. maist.
Kas on teada rekordarv päevi aastas/suvel, mil temperatuur üle 30 kraadi on tõusnud ning millal see oli?
VastaKustutaJah, 2010. a erilisus seisneb kuumalainete kestvuses – nii palju palavaid päevi järgimööda pole paljude ilmajaamade mõõtmiste järgi seni ette tulnud. EMHIs loetakse ilma ohtlikult kuumaks siis, kui temperatuur ulatub 30°C-ni 5 ööpäeval järjestikku. Eesti soojarekordit (35,6°C) hoidev Võru meteoroloogiajaam mõõtis 30°C ja kõrgemale ulatunud õhutemperatuuri esmalt 6 päeval (11-16. juulil), seejärel aga 7 päeval (22-28. juulil) järjest. Seni oli Võrus ohtlikult kuum periood registreeritud vaid 2006. aasta 7-13.juulil (7 järjestikkusel päeval) . Näiteks Jõgeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur suve jooksul üle 30 kraadi 15 päeval (10 juulis, 5 augustis), mis ületab senist rekordit (8 päeva 1941. aastal) peaaegu kahekordselt. Samas Tõraveres oli vähemalt 30 kraadi 16 päeval.
VastaKustutaKui palju on sellel korral max temp. võimalik? Weatheronline ennustab Tartu jällegi 28 kraadi esmaspäevaks.
VastaKustutaÕhumassi järgi paistab, et kuni 30 kraadi, kui ainult piisavalt on päikest.
VastaKustuta