Mida näitavad kl 12 andmed? Laskumisinversioon on tõepoolest kadunud, aga õhumass on eilsest stabiilsem. See tähendab, et konvektsioon on küll üle Eesti ühtlasem, aga ulatuslikeks äikesteks sellest ei piisa. Võivad tekkida üksnes üksikud maalilised rünksajupilved, millest mõnes on ka äikest. Need tekivad siis hilisel pärastlõunal või õhtusel ajal.
2. juunil on äikesevõimalus üle Eesti olemas. Võrreldes 1. juuniga toetab äikese tekkimist niiskuse aeglane juurdevool kagust (eile hakkas veeauru hulk õhus lõuna paiku vähenema) ja laskumisinversiooni nõrgenemine. Kui äikesed tekivad, siis alles hilisel pärastlõunal või õhtusel ajal. Troposfääri läbilõige näitab ka pagide võimalust.
***
Miks äikese asemel tuli kuum rannailm? Kui veel hommikul tundus, et äikest tuleb eilsest rohkemgi, siis tegelikult oli vastupidi. Esialgu võis kahtlustada seda, et niiskust läks vähemaks, kuid see oleks piiranud ainult äikese ulatust ja intensiivsust, mitte neid päris välistanud (õhtul tekkis pisike kolle Läänemaal). Samuti tuli kuivem õhk Venemaalt, kuid seal oli konvektsioon tugevam, ehkki mitte küll oluliselt. Sama kastepunkt päevasel ajal oli näiteks 19. mail või 31. mail, kuid äikest oli oluliselt enam. Seega ei saanud asi olla niiskuses. Pilved näitasid, et aluspinnalähedast ehk piirkihi inversiooni olla ka ei saa, kuna pilvede vertikaalne ulatus oli küllalt suur. Seega oli vaja põhjusi täpsemalt uurida.
Vaadanud läbi kõik kättesaadavad ilmakaardid, sondeeringud ja satelliidiproduktid, selgus, et antitsüklonaalse arengu tõttu hakkas stratosfäärist laskuma kuiv õhk, mis põhjustas laskumisinversiooni ja välistas seetõttu sügava konvektsiooni teket. Sel põhjusel peaaegu puudus konvektsioon ka Soomes ja teistes Baltimaades kuni Leedu keskosani välja. Tegu on harvaesineva põhjusega, mida ei vaadata konvektsiooni prognoosides ja see selgub vaid spetsiaalselt uurides. Viimati oli analoogne olukord 1.6.2011.
1. juunil 2013 olid õhumassi omadus igati soodsad ulatuslikuks konvektsiooniks, kuid seda takistas stratosfäärist laskuv kuiv õhk.
Õhumassi niiskussisaldus 1.6.2013 kl 15. Mida valgem, seda niiskem. Siit on näha, et niiskust oli õhumassis enam kui küll. Seda näitas ka vine. Allikas: eumetrain.org
19. mail oli täpsed samad tingimused, kuid puudus laskumisinversioon, st stratosfäärist laskuv õhk. Seetõttu oli konvektsioon tugev ja äikest üsna mitmel pool.
1. juuni 2011. Samad tingimused, mis täna või 19. mail, aga jällegi stratosfäärist laskuv õhk takistas konvektsiooni.
1. juuni 2013: võimsad rünkpilved tekkisid, aga edasi need ei arenenud.
***
Lääne-Eestis on kastepunkt jäänud hommikusele tasemele või tõusnud, olles mõnel pool üle 18 kraadi. Seetõttu on suuremad äikesed lääne pool tõenäolisemad.
Tartu 1. juunil. Hommikune taevas oli vines (niiskuse tõttu)
Keskpäeval oli kaugel lõunas näha juba rünkade arengut
***
Lätis kujunenud soojal frondil on tekkinud äikesed, mis jõuavad peatselt Liivi lahele ja võivad öösel jõuda saartele! Sajuala saab jälgida: http://www.meteo.lv/radars/?nid=482
31. mail koodus äike Harjumaale ja Pärnumaale. Õhtul jõudis kagust kohale kuum ja niiske õhumass (hägusem ala Venemaal, Eestis, Valgevenes):
1. juunil on see õhumass terves Eestis. Kuna õhumass on niiske ja väga labiilne, siis tuleb arvestada, et äikest on ilmselt paljudes kohtades. Näib siiski, et rohkem peaks äikest olema Lääne-Eestis ja lõunapiiri lähedal. Kõige labiilsemaks on tingimused arvutatud GFS mudelis Loode-Eestis:
Diagrammil on näha hüdrolaps - kastepunkt muutub tugevasti juba väikeses kõrgusvahes. See on seotud niiskuse advektsiooniga kagust ja võib soodustada tugevamaid äikeseid.
***
Tallinnas kuuldi müristamist. Üsna tõenäoliselt jõuab äike linna.
30. mail oli äikest üsna laialdasel alal ja mõnel pool sadas rahet.
Konvektsiooni oli võimalik jälgida ka Tartust. Mõned pildid:
Kl 14.30 ajal Tartu kohal. Tekkinud olid võimsad rünkpilved.
Rünkpilved kui lumised mäetipud
Lõunataevas oli näha hajumisstaadiumisse jõudnud rünksajupilvi.
Veel rünkpilvi (aktiivsed, alles kasvavad)
Rünksajupilvetekkelised kiudkiht- ja kõrgkihtpilved varjutavad päikese.
Hajuvad rünksajupilved jõudsid lähemale.
Kõrgkihtpilvede kilbi all jätkus konvektsioon.
Umbes 30 minutit hiljem jõudsid juba muutuda rünksajupilvedeks.
Õhtul taevas selgines, kuid põhja ja loode pool jätkus konvektsioon.
Tipplooridega rünkpilved (Cumulus congestus pileus)
***
1. juuni kohta on prognoos sama. See diagramm on Põhja-Eesti kohta (lõuna pool palju tõsisem olukord):
***
Sel nädalal sajab iga päev kuskil hoovihma ja äikesevõimalus on samuti. Ilm püsib pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, sest poolmeridionaalne tsirkulatsioon jätkub.
Eriti suur on äikese tõenäosus nädala teisel poolel. 1. juunil on olukord arvutatud väga sarnaseks mai äikeselisemate päevadega. Alumine diagramm on Tartumaa kohta.
miks enam merike merilain ega sirje vilms heli-ilmateateid ei edasta?
VastaKustutaSirje Vilms läks sügisel pensionile (konflikt vahetustega), Merike Merilain on vahel, vist paari nädala tagant ikka tööl ja loeb ka ilmateateid, viimati 8. mail. Üsna tõenäoline on see, et teda hoitakse uue aastani tööl, kuid mis edasi, ei tea, sest siis korraldatakse asutuse struktuur ja töötajad põhjalikumalt ümber, sh koondatakse.
VastaKustutakahju :(.
VastaKustutamerike merilain, taimi paljak ja sirje vilms on mu lemmikud, sest nad oskavad ilmast rääkida emotsionaalselt - nt. ohtliku ilma korral räägivad tõsise hääletooniga. oskavad tekitada kuulajates suurt huvi.
eva-maria sula emotsionaalsus on põhimõtteliselt null - naerusuine ka ohtlikust ilmast rääkides ja iga ilmaga. ei tekita suurt huvi. võib-olla ehk paarikümne aasta pärast on ta teine inimene.
unustasin enne lisada, et ka ele pedassaart on üha harvemini kuulda.
VastaKustutatema kuulub ka enam-vähem lemmikute hulka.
kõige sagedamini olen siiani kuulnud eva-mariat, üllet ja mailet.
(vabandan, juhul kui mu jutt peaks eva-mariale halvasti mõjuma)
Kui suur täna äikeseoht on?
VastaKustutaLiisa.
Pilvi Kirsi oli omal ajal ja on siiamaani legendaarne "ilmatädi". Kui maal ikka heinaaeg oli ja tema raadiost läbi analoogtelefoniliini rääkis, siis seisis pool kokkutulnud suguvõsa haudvaikselt raadio ees. Ja hoidku, kui mõni laps sel ajal piiksatada julges! Legend räägib, kuidas Kirsi kord nõukaajal mingit Peipsi tagant lähenevat tsüklonit kommenteeris umbes sedasi, et mida head meile sealt idast ikka tulnud on. Selle peale tulnud muidugi paras skandaal.
VastaKustutaeks see hea on ikka soe ilm, mis sealt tulnud on.
VastaKustutaEle Pedassaar on lapsepuhkusel ja teda niipea ei kuule. Aga paari aasta pärast on ta kindlasti tagasi. Maile Meiusiga oli näiteks sama olukord.
VastaKustutaJah, kogemused kindlasti mõjutavad seda, kuidas osatakse infot edastada, huvi tekitada. Loodame, et nooremad sünoptikud jõuavad lõpuks vanade olijate tasemele.
Täna on äikesevõimalus üsna keskmine. Viljandimaal on juba äikest olnud.
Kas tna võib mingit pikka äikest kah ( veel ) Venemaalt tulla ?
VastaKustutaPraegu on äikesega rünksajupilvede kogumid Raplamaal ja Viljandimaal ja liiguvad läände. Need Tallinnasse ei jõua. Paistab, et Virumaale on jõudmas Venemaalt rünksajupilvi, kuid äikest seal eriti pole. Tõenäoliselt õhtul või öösel mingid sademed jõuavad ka Tallinnasse, kuid äikesega on praegu üsna 50:50, sest tegu on ikkagi frontaaltsooniga, kus õhtu saabumine ei tähenda kohe konvektsiooni lakkamist.
VastaKustutaTäna mingit äikest, ei pikka, laia ega lühikest, Venemaalt ei tule. Nagu me kõik hästi teame, on äikese import Venemaalt Eestisse ja teistesse EL riikidesse rangelt eurodirektiividega paika pandud ja tänaseks on limiit täis. Jüri on seda "seadusandlust" juba korduvalt ja väga põhjalikult seletanud: http://ilm.ee/?511344
VastaKustutaõnneks loodus ega ilm riigipiire ei tunne.
VastaKustutaNii kindlat seisukohta ma ei võtaks, et ei tule/ei jõua. Praegu tekib rünksajupilvi ka Virumaal ja Kesk-Eestis ja samuti Venemaal, kuid need pole kuigi suured äikesed, seetõttu võivad hajuda enne kohalejõudmist. Kuna rünksajupilvi tekib ka Eestis, siis ei saa mittejõudmises nii kindel olla. Õhuvool on päris kiire ja seetõttu võib see ka üsna kaugeid koldeid (Virumaal) enne hajumist jõuda kohale kanda.
VastaKustutaSelle lingi aadress on nüüd http://www.ilm.ee/pikne (vana töötab muidugi ka). Seletused ja nõuanded on seal küll väga põgusad ja mõeldud algajatele. Põhjalik käsitlus nõuaks eraldi raamatut (plaan on Tartu Ülikoolis juba olemas).
kas täna on lootust äikesele ka põhja-eestis?
VastaKustutalõuna-eesti kandis on näha veripunase radarikajaga äikesekoldeid.
VastaKustutaTartust kagu pool on ka visuaalselt ilus äikesepilv näha.
VastaKustutaKa ida pool paistab üks rünkpilv olevat oma ülemise otsa vastu tropopausi lapikuks koksanud.
VastaKustutaaga põhja ja loode pool on tavalised rünkpilved eks?
VastaKustutaKui me nüüd Tartust räägime, siis nii palju, kui ma oma aknast ja radaritelt näen, julgen öelda, et VEEL on tavalised, st. arengujärgus. Kas sealt ka äike välja areneb? Lootust on. Jüri oskaks seda muidugi täpsemalt kommenteerida. Mina olen siiski vaid asjaarmastaja, kuigi EPMÜ-s omal ajal agrometeoroloogia loengutes-praktikumides ilma- ja sünoptikateemat natuke "nuusutada" saanud. Pluss muidugi ise oma teadmisi veidike netist saadava materjali abil täiendanud.
VastaKustutaLoodetavasti äikest Tallinnas ei tule. Lootust on, sest päike on juba päris madalal ja pilved liiguvad aeglaselt.
VastaKustutaLiisa.
Päeval tegelesin oma lõputööga, sest homme kl 13.30 on Tartus Vanemuise 46 mul kaitsmine. Kes tahab, tulgu kuulama - kaitsmised on avalikud. Siiski mõned pildid sain vaheajal teha ja panen need üles.
VastaKustutaPraegu on aktiivne konvektsioonitsoon Kesk-Eesti kohal ja see liigub tasapisi põhjaranniku suunas. Kui jõuab Testbedi vaatevälja, siis võib arvata, et jõuab ka kohale. Kuna on õhumassisisene konvektsioon, siis ilmselt kl 19-20ni veel säilib aktiivsus, hiljem hakkab hääbuma.
Lätis ja Eesti lõunapiiril on tekkinud uus konvektsioonilaine, sest õhumass on labiilne ja päike annab piisavalt energiat. Võimalik, et mõni äike jõuab veel Lõuna-Eestisse.
Punased kohad on rahe või ülitugev vihm, samuti võimalik märg allapuhe/mikrotorm. Raheteateid tuli mõnest kohtast (nt Põlvamaa; Puhja).
Tartusse äike ei tule 100%
VastaKustutaTartu koha pealt on jah olukord kahtlane, aga samas võrokesed ja setod ilmselt veel pisut pikset saavad. Lõunas paistab praegu ilus "alasi", kagus ühtlane pikk, vertikaalsuunas arenev pilvemassiiv.
VastaKustutaJürile soovin omalt poolt edu lõputöö kaitsmisel!
Seda juba kirjutasin, et pärast kl 20 hakkavad äikesed hääbuma. Siiski, ära iial ütle iial!
VastaKustutaVaade Tartust lõunakaarde oli väga kena koos alasite ja suurte rünkadega.
Aitäh, huvilisi on kaitsmisele tulemas päris palju, loodetavasti nad mahuvad ikka ära.
Päris kahju hakkab vahel Tallinlastest, keda äike huvitab. Pole vähe kordi sel aastal, mil suurem süsteem enne Tallinnat kuuli saab. Tagasihoidlikud müristamised selle kevade jooksul, ei enamat. Olin praegugi lootmas, et saan huvitavat tagasisidet, vaadates, mis sinna poole teel oli, kuid ikkagi pidi ära lagunema. Usun, et paljude jaoks päris nutune.
VastaKustutaKõik keda äike huvitab, soovitan soojalt, tulge Kagu-Eesti kui vähegi võimalik, ja te ei kahetse. Pole vähe kordi tänavu, kui siin on ikka parajat möllu olnud. Pea iga päev kui Eestisse äikesevõimalust on mainitud, olen ka ise vähemalt müristamisi kuulnud kui mitte enamat, nii ka täna - nägin kaunist pilvevalli koos tugeva äikesega.
Kuna päris palju elab tuttavaid Kagu-Eestis, kelle käest saan äikese kohta infot ning enda pika jälgimise peale märkisin punase ringiga kohad, kus äikest on siin enim. Erandina jätan välja Võrumaa.
VastaKustutahttp://oi39.tinypic.com/30u7505.jpg
mis vahe on pagil ja 'downburst'-il?
VastaKustutaKasutame eestikeelseid sõnu ja võrdleme ingliskeelsetega: pagi - squall; allapuhe - downburst.
VastaKustutaPagi all mõeldakse tavaliselt tuule järsku, kuid lühiajalist tugevnemist, millel on sageli konvektiivne põhjus, kuid mitte alati. Viimasel ajal on tehtud ettepanek eristada pagituul (inglise k straight-line winds), mis tähendab siis sama, mida pagi traditsioonilises tähenduses, ja pagi, mis on kompleksne nähtus, hõlmates enda alla lisaks tuulele ka pilved ja neis toimuvad protsessid.
Allapuhe on tegelikult kompleksne nähtus, mis lihtsalt öeldes on konvektsiooniga seotud kiiresti allaliikuv õhk ja kui see jõuab aluspinnani, siis levib igasuunaliselt laiali. Üks definitsiooni variatsioon oleks järgmine: "Allapuhe on konvektiivpilvest allapaiskuv kontsentreeritud tiheda külma õhu juga. Tuuleiilide maksimum kestab tavaliselt alla 10 minuti, tihti 3 – 5 minutit, kuid alati saadetuna ohtlike horisontaalsete ja vertikaalsete tuulenihetega." Seega on tegu väga lokaalse nähtusega ja tavaliselt on see äärmiselt tugev, põhjustades tõsiseid purustusi, mida pagide või pagituule korral ju sugugi alati pole. Samuti on see ohtlik lennundusele.
Allapuhked jagunevad kuivadeks, kui laskuvas õhuvoolus sademeid pole või on minimaalselt, ja märgadeks, kui sademeid on rikkalikult. Lisaks tehakse vahet väikesel ja suurel allapuhkel, nende horisontaalmõõtmed on vastavalt kuni 4 km ja üle 4 km. Lisaks on olemas veel nn kuum allapuhe (heat burst), mille teke on seotud lagunevate rünksajupilvedega. Kuuma allapuhe tähendab, et purustavate tuulte saatel tõuseb temperatuur tugevasti, eriti öisel ajal ja võib tõusta näiteks 25 kraadilt kuni 40 kraadini, kuid need on väga haruldased ja nende kohta teatakse vähe. Üks tunnustest on väga tugev suhtelise õhuniiskuse langus.
Allapuhke sünonüümina kasutatakse ka mikrotorm (microstorm), nt Jürissaare õpikus, kuid segaduse vältimiseks pole seda soovitatav kasutada, ka pole see termin tegelikult rahvusvaheline standard. Seetõttu jääme ikka allapuhke juurde.
aitäh!
VastaKustutakas Eestis on esinenud seda "heat burst" ?
VastaKustutapäris õudne võib olla, kui öösel kõik puruneb ja temperatuur tõuseb 40 kraadini! lähed õue.. ja saun!
VastaKustuta40 kraadi juures ei purune veel mitte midagi. Ma olen veidi üle 2 aasta oma elust Austraalias elanud ja seal tuli selliseid temperatuure (varjus!) aeg-ajali ikka ette. Sellest temperatuurist alates kippusid mõned pangaautomaadid vahel tõrkuma, aga muu elu toimis rõõmsalt edasi. Tõsi, see oli küll päevasel ajal. Ööd olid mõnusalt jahedad - vaid +30...33 kraadi :)
VastaKustutama rääkisin Jüri kommentaarist, kus allapuhkega saabuvad purustavad tuuled ja temp.tõus 40 kraadini.
VastaKustutaEestis esineb küll trombe, mis tõsiseid purustusi võivad tekitada, aga heat burstid on juba rohkem USA ja Vahemere maade, st. lähistroopikavöötme teema. Eesti senini mõõdetud maksimaalne õhutemperatuur on +35,6 kraadi.
VastaKustutaKuumi allapuhkeid võib ette tulla ükskõik kus, kui on ainult konvektsiooni ja lagunevaid, kuid suure (üle 10 km kõrguste tippudega) vertikaalse ulatusega rünksajupilvi. Seetõttu ei välista miski nende teket Eestis.
VastaKustutaMul oli kuuma allapuhke osas kahtlusi 30. juuli öösel Harjumaal, kui lagunevate rünksajupilvede eel jõudis kohale raju ja temperatuur tõusis hüppeliselt mitu kraadi. Siiski, kuna suhteline niiskus peaaegu ei muutunud, siis pigem ei olnud allapuhkega tegu, vaid laskuvad õhuvoolud lükkasid inversioonikihist kuuma õhu allapoole, vt siis http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/2ikesejahtimine_Eestis2.pdf 202. slaid. Seal on esitatud graafik ja lühikirjeldus.
Kuna meil siin Eestis ei tegeleta sääraste nähtustega ja keegi isegi ei tea selliste asjade olemasolust, siis ei osata ka neid tähele panna.
Aga mul on selline küsimus: kas Eestis keegi keravälkude kohta ka mingit statistikat teinud on (et nt. kus piirkonnas neid sagedamini on nähtud)? Minu maakodu asub Jõgeva lähedal, seal olen ise kahel korral keravälku näinud, lisaks veel pensioniealised seal elavad sugulased samuti mitmel korral.
VastaKustutaJüri, kuidas kaitsmine läks?
VastaKustutaKui suur täna öösel äikese võimalus on ?
VastaKustutaEMHI kodulehel uus nimi. Oskab keegi öelda, kas võib oodata ka midagi negatiivset peale nimevahetuse, või mis täpsemalt toimuma nüüd hakkab?
VastaKustutaKeravälgu kohta Eesti kontekstis küll pole konkreetseid uurimusi tehtud, eks juhtumeid on ikka registreeritud, aga sellega asi ka piirdub. Äikesevaatlejate Võrgu tegutsemisaja jooksul on keravälgust teatatud vaid paaril korral. Seega liiga vähe, et mingeid järeldusi teha.
VastaKustutaKaitsmisest (keraunoklimatoloogia teemal). Retsensioon oli väga põhjalik (kolm lk, mis on ebatavaline) ja nii mõnegi arvates ehk liiga kriitiline, eriti teooria osas, aga see aitab edaspidi asju parandada. Igatahes kaitsmiskomisjon tahtis A-d panna, aga retsensent surus B ikka läbi. Kokku kestis kaitsmine ligi 40 minutit, ehkki ette oli nähtud vaid 30 minutit, ettekanne vaid 10 minutit, asi venis retsensiooni pärast - oli vaja korralikult kõik põhjendada ja selgitada, kuna töö teema on Eesti kontekstis täiesti uudne ja varasemast ajast pole siit mingit eeskuju võtta, ainult välismaalt midagi. Igatahes tekitas töö teema elava diskussiooni ja see oli hea. Kokkuvõttes läks hästi, pole millegi üle kurta. Eks uute asjadega ongi algul raskem.
Edaspidi on plaan siis liituda ülikoolis plaanitava äikeseteaduse (keraunoloogia) töörühmaga. See on suunalt küll klimatoloogiline, aga ma tahaks juurde ikka füüsikat vähemalt veidigi ja olen juba vastava ettepaneku teinud, et vaja ka füüsika eriala juurde tuua, sest päris klimatoloogiliseks ei taha jätta.
Lõputöö on plaanis teha kõigile huvilistele kättesaadavaks lähema nädala jooksul, sest mis kasu sellest siis on, kui see pole kättesaadav. Slaidid lasin juba siia üles panna: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (fail Kamenik_baka.pptx).
Äike paistab olevat õhumassisisene. Seega kolded ilmselt öösel hääbuvad. Kui Leedus olev rünksajupilvede massiiv osutub piisavalt elujõuliseks, võib see saartele jõuda, aga pigem arvaks, et ei ole eriti tõenäoline (alla 40%).
Homme on praeguse seisu järgi äikese tõenäosus suurim Eesti lõunaservas ja Lääne-Eestis, suurim labiilsus on arvutatud Loode-Eestisse (ka täna oli seal äikest enim). Kirjutan ka postitusse sellest.
Esialgu on planeeritud selline struktuur: http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10351&op=doc_details&dok_id=630106&asutus_id=1. Kõige negatiivsem on see, et mõõtmised ja prognoos lahutatakse. Töötajate koosseisu ja veel struktuurimuudatusi hakatakse tegema järgmisest aastast, aga sellest täpsemalt ei tea.
hirlam mudel ei näita homseks pmst mitte mingit sadu!
VastaKustutaHIRLAM ei arvesta konvektsiooni, seetõttu see ei näitagi. Arvestame ikka seda, et õhumass on labiilne ja niiskust piisavalt, nii et tuleb seetõttu äikest.
VastaKustutakas sakus ka on lootust, et tuleb?
VastaKustutatänaõhtune äike loodes oli siis sooja frondi äike?
Tundub, et täna, vabandust, nüüd juba eile, oli hea päev. Said tallinlased oma kauaoodatud äikese ja Jüri oma lõputöö kenasti kaitstud. Ehk on paarikümne aasta pärast ilmumas prof. Kameniku esimene monograafia...
VastaKustutaEi, see oli õhumassisisene ikka. Praegu aga näitavad viimased andmed, et Lätis on formeerunud soe front, mis liigub loodesse. Sellega seotud sooja frondi äikesed jõuavad varsti Liivi lahele ja võivad jõuda öösel saartele.
VastaKustutaeile oli juba praegusel kellaajal äikest ja võimsaid rünksajupilvi. niiet tänane olukord peaks rahulikum tulema.
VastaKustutajälle see tobe inversioon eesti kohal.
VastaKustutanüüd tundub, et mitte rahulikum, vaid rahulik.
VastaKustutaRahulik küll, ent kauaks seda rahu jätkub? Tartu kohal ja ümber juba rünkpilvi tekib. Lennukite kondensatsioonijäljed püsivad taevas lausa tunde. Ehk saame selle, mis täna saamata jääb, hoopis homme omale kaela?
VastaKustutaTäna Tartus kindlasti äikest ei toimu...Öösel vist sajab( äiket ei tule)
VastaKustutaPessimistid...
VastaKustutaei usu, kalle.
VastaKustutahomseks lubatakse tänasest kuivematki ilma. ehk tegelikkuses ei ole homme ühtki pilve vist..
Ilmajaam on Eesti ja Rootsi küll täna omavahel sassi ajanud ;).
VastaKustutaLiisa.
Tahaks äikest Tartus küll näha aga kõik mis tekkib läheb Põhja või Pärnu poole ((((
VastaKustutaUurisin põhjalikult, miks äikest ei tulnud. Panin postituse algusesse tulemused, mis selgus.
VastaKustutaMuidugi minusuhtes väga hea, et tulemata jäi. 30.05 oli eriti õudne vöönd lähenemas ning ka 31.05 oli äikest Tallinnas.
VastaKustutaLiisa.
seega oli hirlam mudeli ennustus sademete kohta 100% õige
VastaKustutaKui pikalt selline ebaharilik olukord kesta võib? Kas jätkub ka homme?
VastaKustutaisegi kui homme seda olukorda pole, on äikest võib-olla vaid mõnes kohas.
VastaKustuta(vt emhi ennustust homseks)
Jah, õhumass muutub stabiilsemaks, äikese tõenäosus on 2. juunil suurim Lääne-Eestis. Kahe aasta taguse juhtumi korral kestiski napilt ööpäev, järgmisel päeval oli sama õhumass äikest täis. Eks hommikul selgub.
VastaKustutaHIRLAMi kohta uurisin ka. Selgus, et see oli õige valedel põhjustel, sest sademeid ei pakkunud see kuiva õhu advektsiooni, mitte aga antitsüklonaalse arengu tõttu. HIRLAM mudel pole konvektsiooni osas usaldusväärne, sest see pole selleks ette nähtud. Konvektsiooni modelleerimiseks on mõeldud HARMONIE mudel, mis on mõnes Euroopa riigis isegi eeloperatsioonilises kasutuses.
Mul on selline küsimus, et kas on voimalik et enne lähedast välgunoolt tõusevad juuksed nagu natuke püsti voi nagu oleks elektrit täis?
VastaKustutaÜleeile oli selline tunne küll
Jah, see tekib laengute kogunemise tõttu. Kui laeng on piisavalt tugev, siis võivad juuksed tõusta püsti. See viitab striimeri formeerumisele.
VastaKustutaVälgu teket kirjeldab striimeriteooria. Pilv-aluspind tüüpi välk tekib teatavasti nii, et maa lähedalt tõusevad striimerid vastu pilvest laskuvale sammliidrile, mis kannab laengut allapoole. Kui need kohtuvad, tekib midagi lühiühenduse taolist ja näemegi välku. Sealjuures tõuseb aluspinnalt tõuseb üksikule laskuvale sammliidrile enamasti vastu hulgaliselt striimereid. Välk tekib vaid ühe striimeri kohtumisest liidriga, ülejäänud hajuvad. Striimer saab aga alguse sealt, kus on sobivad tingimused tugeva elektrivälja tekkeks, nendeks on eelkõige teravikud või teravikuna käituvad objektid.
Seega, kui inimese pea piirkonnas formeerub striimer, millest annab märku juuste püstitõusmine, siis võib see osutuda üheks selliseks, mis kohtub laskuva sammliidriga ja tekib välk - inimene saab välgutabamuse.
Kuidas oleks mõistlik viimatimainitud olukorra puhul käituda? Kui juuksed juba peas püsti tõusma hakkavad, on potentsiaalse välgutabamuseni jäänud ju vaid kõigest mõned sekundid?
VastaKustutaEi pruugi olla mõned sekundid, striimer formeerub siis, kui sammliider juba läheneb aluspinnale. Enne sedagi võib siiski elektriväli piisavalt tugevaks muutuda ja see on siis soodsaks pinnaseks striimeri tekkeks.
VastaKustutaSellise olukorraga puutuvad sagedamini kokku mägedes matkajad, aga muidugi võib igal pool ette tulla, kui on ikka äike lähedal.
Kõige paremini aitaks juuste märjaks tegemine ja nende kontakti viimine mingi elektrit juhtiva materjaliga. Teine variant on võimalusel lihtsalt varjuda (hoonesse, autosse, koopasse).
Kuidas täna olukord on ?
VastaKustutaNiiskust on kagust viimastel tundidel juurde tulnud. Olulisem on aga see, et kl 9 andmed näitavad laskumisinversiooni nõrgenemist. See võiks eilsest enam äikese teket soodustada. Aga selgi juhul jääb äike õhtusele ajale.
VastaKustutaPraegu midagi tekkib, aga läheb Pärnu poole
VastaKustutaIda-Lätis on tekkunud äikesekolle. Tartust lõuna pool on näha arenevaid rünkpilvi. Ja taas FLC näitab välke seal, kus neid satelliidi- ega radaripildi järgi kuidagi olla ei tohiks, ega näita midagi seal, kus äikesepilved tegelikult asuvad.
VastaKustutaKahjuks täna äikest ei tekki Tartus
VastaKustutaradaril tekkivad huvatavad täppikesed, ise istun ventilaatori kõrval, jumal küll kui palav
VastaKustutavõib olla keegi mäletab milline äike oli 12 mail öösel Tartus,tahaks midagi sellist näha
VastaKustutaolen pessimist ja äikest ei tule täna ega ka järgmine nädal.
VastaKustutaVirumaal on rünksajupilved tekkinud, aga äikest neis veel pole.
VastaKustutaKas on lootust, et need ei jõua Tallinnasse?
VastaKustutaSuuna järgi tulevadki need pilved Põhja-Eesti suunas.
Liisa.
Jah, liiguvad küll läände, kuid äikest pole neis olnud. Väga vähe tõenäoline, et Tallinnas tuleb täna äikest, et võite rahulikult hingata.
VastaKustuta