48. nädala ilm (28.11–4.12.2016)

Kommentaariumi link
Pilvede kodulehekülg on uuenenud, sest mitmed lingid jms aegus: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.

Kuula Helve ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5843d29b14f0361004877b02.

       KESKKONNAAGENTUUR
        RIIGI ILMATEENISTUS
4.12.2016, kell 12:05
Hoiatus N 45 Eesti kohta.
4.12. öö hakul tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 15, saartel ja rannikul 18-22 m/s. On jäiteoht.

4. detsembril tekkis Põhjalahe põhjaosas uus tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse, jälgi satelliidipildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.

Ilm selgines hommikul pea kõikjal ja õhutemperatuur langes mõnes kohas alla -10 kraadi, pilves oli jätkuvalt Peipsi lähedal. Päeval tõusis selgemates kohtades -8 kraadini, pilves kohtades ja mere ääres oli -4 kraadi, kohati lääne pool ja saartel märksa soojem (kuni +1 kraad). Õhtul langes õhutemp. selgemates kohtades veel -10 kraadini ja madalamalegi, ent alates läänest tõusis ja nii ulatus õhutemperatuur õhtul kohati vastu Läänemerd juba +4 kraadini, läänerannikul kuni +2 kraadini. 

Hommikul tugevnes loodetuul põhjarannikul ajuti puhanguti üle 15 m/s, kuid seejärel nõrgenes ja asendus valdavalt edelatuulega. See võimaldas pärastlõunal moodustuda osades kohtades ka udul. Õhtul tugevnes edelatuul kohati, eriti Soome lahe ääres, puhanguti üle 20 m/s.

Õhtu jooksul pilvisus tihenes ja alates saartest hakkas sadama lund, kuid sadu oli vähene, rohkem sadas idaservas, seal ka tuiskas. Mõnel pool sadas jäätuvat vihma ja jäätuvat uduvihma, mis tekitas jäidet ja kiilasjääd.
Hommikuks on sadu (juhul, kui seda on) tõenäoliselt kõikjal asendunud vihmaga ja õhutemperatuur tõusnud üle 0 °C, tekib jäidet ja kiilasjääd. Õhtuks külmeneb ilm jälle.

Nädal tuleb ebatavaliselt muutliku, st heitliku ilmaga. Täpsemalt õhtul uues postituses.

Kairo Kiitsak. Lumine Karivärava 4.12.2016

3. detsembril kujundas ilma jätkuvalt madalrõhkkonna edelaserv (ilmakaardil madalrõhuvöönd), kuid kõrgrõhuhari liigub Skandinaavia kohalt üle Läänemere kagusse.
Süsteemi ittanihkumisel tuul õhtu ja öö jooksul alates loode poolt tugevnes ja lumesajud liikusid põhjast lõunasse. Mõnes kohas oli sadu üsna tihe (ööpäevaga lisandus üle 10 cm lund, seda peamiselt Lahemaa rahvuspargi piires: Kairo Siin üle 10 cm lund, metsas 15–25 cm kindlasti https://www.facebook.com/kairo.kiitsak/posts/1338004016233062?pnref=story), sest rannikuäärseid alasid mõjutas mereefekt. Sadu jätkus seal õhtuni.
Tuul oli rannikualadel põhjast ja sisemaal loodest, püsides mõõdukas, puhanguti tugev, alles õhtu jooksul nõrgenes. Õhutemperatuur oli alla 0 °C, v.a kohati saarte läänerannikul, kuid ilm selgines loode poolt – õhutemperatuur langes kõikjal alla 0 °C, kõige külmemaks läks Raplamaal (-9 kraadi).
Selgimine levib ida suunas ja viimasedki lumesajualad nihkuvad lõunasse ära. Nii võib hommikul olla pea kõikjal selge ja õhutemperatuur kohati langeda kuni -15 kraadini. Päeva jooksul ilm muutub: tuul tugevneb ja pilvisus tiheneb, õhtuks võib ka sadu kohale jõuda.
5. detsember. Ilm soojeneb tuntavalt, lumi hakkab kõikjal sulama, tuul on tormine. Õhtul läheb külmemaks ja vihmasajud asenduvad lumega.
7. detsember. Tuul tugevneb ja ilm läheb soojemaks, kuid muutused ei ole tõenäoliselt nii tormilised kui 5. detsembril. Kuna tsüklon jääb väga kaugele, ei pruugi ilmamuutusega sademeid kaasneda.
10. detsembril saab järjekordne soe periood läbi ja ilm muutub taas talvisemaks. Tõenäoliselt ei jää talvisus püsima, vaid paari päevaga läheb soojemaks ja lumi hakkab uuesti sulama. Kuna 7-päevane prognoos pole usaldusväärne, siis on vägagi võimalikud ka täiesti teistsugused arengud.

Ele Pedassaare värske ilmateade: Kiirelt vahetuv ilm.
Ulatuslik põhja-lõuna suunaline madalrõhuvöönd eemaldub eeloleval ööpäeval Eesti kohalt itta ning viib ka lumepilved. Seejärel libiseb üle Eesti loodest kagu suunas kõrgrõhuhari: tuul nõrgeneb ja õhk külmeneb kiiresti. 
Pühapäeva (4.12) öö tuleb vahelduva pilvisusega ning üksikutes kohtades kerge lumesaju võimalusega. Tuul puhub põhjast ja loodest 3-10 m/s. Õhutemperatuur langeb -4...-10 °Cni, hommikul võib olla selgema taeva all veel külmem. 
Päeva esimeses pooles on Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on vahelduva pilvisusega, olulise sajuta ning mõõduka läänekaare tuulega. Õhtu poole läheneb Skandinaaviast aktiivse madalrõhkkonnaga seotud lohk. Pilvi tuleb juurde ning Põhja- ja Lääne-Eestis võib veidi lund sadada. Tuul pöördub saartelt alates edelasse ja tugevneb rannikul iiliti 15 m/s. Õhutemperatuur on -7 °C-st Ida-Eestis -2 °C-ni Lääne-Eestis, õhtu poole tõuseb saartel ja mandri lääneosas +1...+3 °C-ni.
Esmaspäeval (5.12) liigub aktiivne madalrõhkkond Skandinaaviast üle Soome kagu suunas ning Eesti jääb selle vahetusse lähedusse. Lumena algav sadu asendub sooja õhu juurdevoolu tõttu kiirelt lörtsi ja vihmaga ning tuuleiilid tõusevad sisemaal 15, rannikul 20 m/s. Õhtu poole pöördub tuul loodesse, toob külma õhu ning siis muutub sadu põhja pool taas lumeks. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...+5 °C vahel, õhtul langeb kiiresti.

Ilmamuutus on satelliidipildil valge pilvemassina Norra merel ja Skandinaavia kohal hästi näha (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). 

2. detsembril oli ilma määramas madalrõhkkonna edelaserv (ilmakaardil madalrõhuvööndi lääneserv). Selle mõjul tuul nõrgenes ja ilm muutus uduseks, üksikutes kohtades sadas veidi lund või lumeteri.
Päeva jooksul asendus väga nõrk muutliku suunaga tuul nõrga põhjatuulega, mis tugevnes, eriti Harjumaal (rannikutel õhtul puhanguti üle 15 m/s) kuid pilves ilm jäi püsima; õhtul hakkas alates loode poolt hooti lund ja lumekruupe sadama. Õhutemperatuur langes hommikuks pea kõikjal alla 0 °C, ainult saarte rannikualadel oli kohati kuni +2 kraadi, päeval püsis samades piirides, soojematel rannikualadel langes +1 kraadini või isegi 0 °C lähedale, ainult Sõrves oli õhtul veel ligi +2 kraadi.
5. detsember. Külmenemistendents jätkub: selgimiste korral võib külma olla enam kui 10 kraadi, pilves ilmaga paar kraadi, kohati rannikualadel jääb õhutemperatuur ikka 0 °C lähedale; lumesadusid jääb vähemaks, kuid tuul esialgu tugevneb (madalrõhuvöönd nihkub itta ja selle tormine lääneserv laotub Eesti kohale), siis nõrgeneb jälle.
6. detsember.  Üle Skandinaavia itta kihutab eriti aktiivne tsüklon, mis toob tormise ilma ja tunduvalt soojema õhumassi. Kui juba järgneva ööpäevaga kandub selle tagalas külm õhumass suure hooga Läänemerele. Kuna tsüklon möödub üsna palju eemalt, võib sademeid tulla napilt, kõige rohkem Soome lahel ja Virumaal.
7. detsember. Uus soojenemine tuhiseb üle Läänemere. Tsüklon jääb veelgi kaugemale ja sademete tõenäosus on palju väiksem. Soojenemine on seevastu eelmisest ilmselt kestvam, mistõttu võib viia kogu praeguse lume.
Mujalt maailmast. Lätis kohati 25–35 cm lund. Öösel oli seal tugev lumesadu: https://twitter.com/MZandersone/status/804612011279679488.
Walesis kerkis pinnasest ootamatu udukuppel: https://twitter.com/DerekTheWeather/status/804668443404500992, selgitus: http://www.bbc.com/weather/features/38183830.

Araabiamaades on tohutu äikeselaine, mõned neist on koguni ülirünksajukad koos tornaadodega, näiteks on selliseid arvamusi ja tähelepanekuid: * Excuse me while I try to locate my jaw from the floor. SW of Mecca, Saudi Arabia.  Update: I was in touch with the person who took the video and the timing matches well with this radar image. * Multivortex tornado definitely there. Wow Saudi gets some low LCLs in the winter. Radarpildid kinnitasid tornaadode võimalikkust.
Üks videoklipp: https://twitter.com/mansor1673/status/804603700530610176.
Ilmakaardil http://www.pme.gov.sa/Ar/Weather/FlightFolder/Pages/SFCAnalysAct.aspx – seesama tsüklon, mille pärast Levanti möödunud ööks marutormi lubati. Too pahalane nüüd vist Georgia kandis. Aga Saudid jäid vist lohku (T. Tanilsoo kommentaarid).

 Jarmo Arusoo. Räme loojang Paides. 

Kairo Kiitsak. Selge taevas ja jahe hommik Jõgeval 29.11.2016

M. Kaasik ilmast (http://ilmake.www.ee): Lääne- ja Kesk-Euroopa on vallutanud kõrgrõhkkond, kuid ida pool on tsüklonid aktiivsed, ilm tuuline ja mõõdukalt sajune. Õhutemperatuur kõigub nullkraadi ümber, olles Lääne-Eestis rohkem üle ja Ida-Eestis alla nulli.
M. Merilain oma reedeses ilmajutus: Vaprat libedusega võitlemist!  Korraks külm, siis jälle soe.
Reedeks on ilmakaart taas kord talvine ning põhjakaare tuulega tuhiseb arktiline õhk üle terve Läänemere ning katab laupäevaks ka Kesk-Euroopa kuni Musta mereni. Ometigi pole veel mingit stabiilsemat talveilma silmapiiril, sest juba pühapäeva õhtuks on uus järjest süvenev tsüklon Norra merelt Skandinaaviale suundumas. Soe õhk Läänemerelt ja kaugemalt kohtuvad tsükloni piires põhja poolt saabuva külmaga ja nii see pööris ägeneb Soome kohal. Lääne- ja loodetuul paisuvad tormiks või tormilähedaseks pühapäeva hilisõhtul ja ööl vastu esmaspäeva. Jälgige jooksvaid hoiatusi!

1. detsembril püsis madalrõhkkonna lõunaserv. Õhumass jahtus, mistõttu suurenes labiilsus: juba öösel tekkisid mere kohal hoogsajupilved, mis tõid hooglörtsi, hooglund või lumekruupe saartele, hiljem ka mujale Lääne-Eestisse, sisemaal ilm selgines.
Hoogsadudega ilm püsis, aga ulatuslikumat (laus)sadu ei tulnud – seega kaugeltki kõik kohad ei saanud sademeid. Kõige rohkem sadas õhtul kohati Lääne-Eestis, kus sadu oli mõneks tunniks püsivam. Järgnenud öö jooksul sadu nõrgenes.
Õhutemperatuur oli keskmiselt 0 °C ehk lääne pool soojem (rannikualadel kuni +3 kraadi), ida pool külmem (kuni -2 kraadi, õhtul kohati madalam).
Tuul oli sisemaal esialgu läänest, hiljem (õhtul) edelast, rannikualadel loodest tugevusega 4–11 m/s, puhangu 15 m/s, aeg-ajalt esines looderannikul tugevaimaid puhanguid, mis võisid olla seotud konvektsiooniga. Õhtul tuul nõrgenes ja mitmel pool arenes udu.
Päeva jooksul õhurõhk kõikjal langes ja jõudis alla 1000 hPa piiri. See näitab madalrõhuvööndi mõju tugevnemist ja hoogsadude püsimist. Tuul jääb madalrõhuvööndis nõrgemaks ja võib praktiliselt kaduda.
3. detsember. Madalrõhuvööndi mõju nõrgeneb, kuid selle ittaeemaldumisel tugevneb põhjatuul, seetõttu võib tuisata. Sajuvõimalus püsib, hiljem on eeskätt mere kohal ja rannikualadel.
5. detsember sarnaneb 30. novembriga: tuul tugevneb ja läheb tunduvalt soojemaks, kuid õhumass jahtub ja paari päevaga on jälle külmem ilm hoogsadudega tagasi.
Ilm.ee avaldas uudise eesootava ilmastiku kohta http://ilm.ee/?515797. Kuigi sooja aega justkui ei paista, ei pruugi veel niipea püsivat talveilma saada, kuid lumi võib siiski sisemaal või kõrgustikel püsima jääda (võrdle http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm).

Inge Baikov. Raplas jõuluilm

Novembri lõpp oli mõnel pool üllatavalt päikeseline: joonpilv 29. novembril ja rohked selgimised 30. novembril Laagris.

30. novembril oli Eesti kohal madalrõhkkonna lõunaserv. See tõi mitmel pool tuisuse ilma, lääne pool oli vihmasem ja mõnes kohas oli tohutu kontrast ilmaolude osas, märkus kommentaaridest: * 1 Keilas sajab vihma ja kõik sulab :S *2 Sauel ka aga Kosel juba täiesti lumi ja miinuskraad. Seega 50 km peale täielik muutus. Seega peitus vastuolulistes arvamustes tänase ilma kohta tõeteri.
Nii oli hommikul sisemaal pilves ja lumesajune ilm, tuiskas, lääne pool oli sajuta või vihmane, olukord ei muutunud kuigi palju ka päeva jooksul: sisemaal oli õhutemperatuur kuni -2 kraadi ja lumesadu, tuiskas, lääne pool läks suurem sadu üle, oli selgimisi ja sooja kuni 4 kraadi (täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/).
Õhtul läks küll ka ida pool soojemaks ja suurem sadu lakkas, aga õhutemperatuur jäi ikka 0 °C lähedale, kohati tekkis pärast saju üleminekut udu, mis ei püsinud siiski kuigi kaua (vt fotol). Paljudes kohtades tekkis jäidet või kiilasjääd.
Öösel langes õhurõhk kiiresti, kohati kuni 5 hPa/3h, kuid jäi päeval vähemuutuvaks, Tallinn-Harku ilmajaamas jäi mitmeks tunniks 999,2 hPa peale pidama, mis on märkimisväärne stabiilsus. Edelatuul asendus päeva jooksul valdavalt läänetuulega ja nõrgenes, mõnel pool jäi tuul päris vaikseks.

2. detsember. Ookeanilt saabunud soe õhumass jahtub aeglaselt ja ilm külmeneb tasapisi. Lumi jääb vähemalt mõnel pool püsima, kohati sajab seda ka juurde.
5. detsember. Pea kõikjal on vähemalt õhuke lumekiht maas, mõnel pool võib lumekihi paksus olla üle 10 cm. Ilm läheb uuesti soojemaks ja külmeneb siis taas (sarnane 30. novembriga).

Ragnar Hirmus. Viljandi 30.11.16

29. novembril oli Eesti kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu oli ilm rahulik ja mõnel pool koguni tuulevaikne, mitmel pool oli päev päris selge ja seetõttu päikeseline. Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja kohale jõudis sadu ja tuisk (pärast kella 22).
Pärast öist (vastu 29. novembrit) kohatist lumemöllu ilm selgines ja rahunes, mistõttu õhutemperatuur langes mitmel pool -10 °C lähedale ja päevalgi ei tõusnud üle 0 °C, v.a kohati rannikualadel ja mere kohal. Õhtul langes õhutemperatuur kiiresti -5 °C-st madalamale, kõige külmem oli esialgu Pandiverel (kuni -8 °C), hiljem Virumaal (näiteks Jõhvis -11 kraadi), lääne pool püsis märksa soojem.
Hommikune põhjatuul asendus õhtuks valdavalt edelatuulega, mille puhangud olid enamasti nõrgemad kui 5 m/s, ainult mõnel pool mere kohal ulatus õhtul üle 10 m/s.
30. november. Aktiivne madalrõhulohk liigub Norra merelt üle Skandinaavia ja Baltimaade ida suunas. See toob hommikuks lumesaju ja tuisu, saartel võib sadu tulla vihmana, sest veel õhtul oli seal kohati üle 0 °C ega pruugi pilves ilmaga madalamale langedagi. Mitmel pool on suur jäiteoht!

Päevase ilma ja soojenemise osas on esitatud vastakaid arvamusi: *1 Homme sula *2 Mitte igalpool, hetkeks võib sulada jah, sisemaal valdavalt +1 ja selle lähedal, see selline nii ja naa :D *1 Homme on kuni +4. Yleeesti plussis *2 Saared ei ole kogu eesti. Saartele jah mingi +5, sisemaale 0-1 kõigest, paar päeva tulevad sellised nulli ringis või õrna sulaga, nädala lõpus hakkab lund ilmselt sadama. Siit arutelust võib näha, et inimeste soovid ja ootused on erinevad, samuti oleneb hinnang soojenemise osas sellest, milliseid allikaid vaadatakse. Õhumass näib olevat üsna külm http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016113018_3.gif ja see tähendab, et igalt poolt lumi ilmselt ei sula, mõnel pool sajab lund isegi juurde. Lisaks sellele huvitab paljusid küsimus: kas tuleb suur tuisk? Arvatakse nii: Mudel näitab sisemaale puhanguid kuni 15 m/s. Täitsa võimalik, et võib huvitav öö tulla. Kui mitte tuule poolest, siis mingil määral saju poolest ikka [sest võib tulla tugev sadu].

3. detsember. Tsükloni kaasatoodud soojem õhumass jahtub aegamööda. See tähendab talvise ilma taastumist ja lumesadusid ka saartel.

5. detsember. Võib minna soojemaks ja lumi täielikult sulada, kuid on võimalus, et tekivad eriti järsud ilmamuutused, neid on analüüsinud temperatuuripõhiselt Taimi Paljak oma magistritöös: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf. 

Kairo Kiitsak. Kiiresti kihutavad pilved Karivärava kohal 26.11.2016

28. novembril oli Eesti kohal madalrõhuala lääneosa, kuid järgnenud ööl tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja see liikus kagusse.
Nii oli öösel tuul põhjast ja püsis puhanguti väga tugev ja tormine, päeva jooksul aga nõrgenes ja oli enam loodest. Õhutemperatuur püsis mandril alla 0 °C, kuid mere kohal ja rannikualadel, eriti lääne pool, tõusis üle 0 °C.
Päeva jooksul oli peamiselt saartel (üli)tugevaid sajuhooge, sekka tuli ka lume- ja jääkruupe, sajuga kaasnes lühiajaline tuisk, nõrgemad, kuid üsna sagedased sajuhood olid ka Peipsi kohal ja Pandiverel, õhtu jooksul jõudsid Soome lahelt uued lumepagid Eestisse (näeb testbed.fmi.fi), need tõid mõnel pool ohtralt lund ja tugeva tuisuhoo kaasa..

30. novembriks tuleb Eesti kohale mõõdukalt intensiivne lohk, mille mõjul läheb ilm sajule ja soojemaks. Kuna õhumass pole eriti soe, siis ei pruugi lumi sulada, vaid võib kohati jääda püsima, lisaks sajab seda juurde. Nädala lõpus on ülekaalus külmenemistrend, esineb sajuhooge, ajuti üpris tihedaid. 

Jarmo Arusoo. Veel üks ülikuu. 19.06.2016 Paides

Tuleb muutliku ilmaga, aga juba märksa talvisem nädal.

Nädal algas kohati tuisuselt, kuigi sajukogused polnud eriti suured: Venemaa tsükloni mõju ulatus Eestini. Tasapisi nihkus lähemale kõrgrõhuhari, mistõttu ilm muutus rahulikumaks ja kuivemaks.
30. novembriks on oodata uut sadu ja ilma soojenemist: kohati võib lume asemel tulla vihma ja lörtsi, õhutemperatuur tõuseb aga 0 °C lähedale ja kõrgemalegi.
Detsembri alguses läheb uuesti talvisemaks (külmemaks), kuid suurt lumesadu ei pruugi tulla, see tähendab, et lumekiht kasvab visalt, samas: elame-näeme!

Mereefekti mõjul läks 27. novembri õhtul Laagris lahti vägev tuisk.

Katri Lumi. Ilm Vaasas 27.november 2016. Ilm läks aina hullemaks.

47. nädala ilm (21.–27.11.2016)

Kommentaariumi link

Minitunni parandatud slaidid https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBM3RWSDdpaC1wZUU/view?usp=sharing.

27. november 2016
Viimati uuendatud: pühapäev, 27. november 2016 kell 13:38
Eesti hoiatused
27.11. päeval ilm külmeneb. Lörtsi- ja lumehood levivad loodest kagusse. Kohati tuiskab. Suureneb libeduse oht! Loode- ja põhjatuul tugevneb saartel ja rannikul 12-15, puhanguti 18-23 m/s, õhtul ka sisemaal puhangud 15 m/s.
28.11 sajab mitmel pool lund ja tuiskab. Puhub põhjatuul 10-15, saartel ja rannikul puhanguti 20-25 m/s.

Kuula Ele ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-27_10_puhas.mp3.
27. novembril oli siinmail aktiivse madalrõhuala lääneosa ja öösel tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm külmenes ja õhtul tugevnes ka tuul: kui veel hommikul oli kõikjal õhutemperatuur üle 0 °C, siis päeva jooksul langes see enamasti miinuspoolele (alates Pandiverest) ja vihm asendus lume, teralume või lumekruupidega, sajuhoogudega kaasnes tuisk, mitmel pool tekkis lumekirme; valdav lääne- ja loodetuul asendus põhjatuulega, mis tugevnes juba hommikul põhjarannikul puhanguti 20 m/s.
Õhtul oli õhutemperatuur juba kõikjal alla 0 °C, kohati esines sajuhooge lume ja lumekruupidena, hooti tuiskas, sest põhjatuul oli puhanguti üpris tugev (üle 15 m/s esines enamasti siiski loodenurgas ja saarte läänerannikul).
Tormist mujal Läänemere regioonis. Rootsis juba palju teateid maha langenud puudest; Rootsi rannikul puhanguti juba kuni 31 m/s, vähemalt 10 000 majapidamist juba ilma elektrita (viiteid: http://yle.fi/uutiset/3-9319527, https://twitter.com/MattiHuu_YLE/status/802833160035831808 ja http://areena.yle.fi/1-3852555).
Teateid tuttavatelt:  laeval olevat kapten ka tormi eest hoiatanud; tuttav rekkajuht laevas ,Gotlandi lähistel praegu pidavat kenasti loksutama, rekkajuhilt uus info ,laev pani meres hulpivale palgile otsa ,vöör kortsus,kerge leke,keeravad Gotlandile,Ljugarni sadamasse tormivarju; viimast väidet kõik ei usu, nt: Mingi palk ei tee laevale viga..Terasele. Mingi pisikesele 20 meetrisele kaatrile, aga suurele laevale mis rekaid veab.. eales ei usu :D.

Jarmo Arusoo.  Julm sadu hakkas äkki Paides.

Avaldas Ele Pedassaar · Külm torm!
Tänase päeva jooksul muutub Eesti ilm kõikjal talvisemaks. Ilmaolud muudab teiseks aktiivne madalrõhkkond, mis ööpäevaga Soome keskosast Loode-Venemaale liikus. Selle lääneservas pöördus õhuvool Eesti kohal põhja ning eilne vihmasadu on mandri Põhja- ja Kesk-Eestis muutunud ning Lõuna-Eestis ja saartel muutumas lörtsiks ja lumeks. Tuul on pöördunud loodesse ja põhja ning tugevnenud mandri lõunaosas iiliti 12, põhjaosas 15, rannikualadel 17-20 m/s.
Täna päeval liigub aktiivne madalrõhkkond Loode-Venemaalt aeglaselt ida-kagu suunas ning Eesti jääb selle külmenevasse tagalasse. Lörtsiks ja lumeks muutuv hootine sadu levib loodest kagusse, paiguti on tuisku. Loode- ja põhjatuul ulatub sisemaal 5-10, puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 18-23 m/s. Õhutemperatuuri mõõdeti kella 10 ajal hommikul -2...+3 kraadini, päeva jooksul langeb 0...-3 °C-ni. Teed muutuvad järsult libedaks!
Homseks eemaldub madalrõhkkond Kesk-Venemaale, samal ajal tugevneb Lääne-Euroopas kõrgrõhuala. Eesti jääb nende piirile.
Öö tuleb pilves selgimistega, mitmel pool lumesaju ja tuisuga. Põhjatuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 20-23, lääne ja loode pool öö esimeses pooles 25-28 m/s. Õhutemperatuur langeb 0...-6 °C-ni.
Päeval pilvkate hõreneb ning lund puistab harvem. Põhja- ja loodetuul nõrgeneb õhtuks 6-12, rannikul 16 m/s. Õhutemperatuur on -4...0 °C-ni, saarte rannikul on kohati plussis.
Mujalt maailmast: Assapauk, kus on kajad - http://www.pme.gov.sa/Ar/Weather/IRISRadarImages/Pages/DAWADMI.aspx#leaf. Lisaks eelnevale: https://twitter.com/alblaihedk1/status/802865371367821312 - Muskah, Saudi. Filmija ütles veel ekstra tänase kuupäeva islamikalendri (Saudidel Gregoriuse kalender kasutusel ei ole) järgi kah.

Kalmer Saar. Korraks tuli ka lund. 27.11.2016.a. kell 9:45 Saaremaa, Orissaare

26. novembril süvenes tsüklon Norra merel ja see liikus üle Soome keskosa kagusse. Mõnel pool langes õhurõhk üle 7 hPa/3 h, eriti ida pool. Sadu algas öösel lörtsi ja lumena (suurim lumikatte juurdekasv oli Virumaal, kuni 10 cm), kuid juba hommikuks muutus kõikjal vihmaks, kohati oli vihmasadu mõõdukas või tugev.
Päevaks laussadu lõppes, kuid kohati oli sajuhooge, mis olid tugevad. Lõunatuul asendus juba hommikuks edelatuulega, mis tugevnes mõnevõrra, aga õhtuks jälle veidi nõrgenes (puhangud enamasti alla 15 m/s, ainult loodenurgas ja Ruhnus registreeriti kuni 17 m/s). Õhtu jooksul tugevvnes loodetuul, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/ ja https://twitter.com/MattiHuu_YLE/status/802560427641085952.
Õhutemperatuur oli lumesajus kuni -1 kraadi, Virumaa äärmistes nurkades tõusis alles hommiku jooksul üle 0 °C ja tekkis udu, mujal tõusis juba hommikuks enamasti üle 5 kraadi, kõrgustikel oli veidi jahedam.
Novembri viimased päevad on jälle talvisema näoga, pühapäev-esmaspäev ka tormised ja ehk isegi tuisused. Sooja mere tõttu võib rannikule lund tuua järve-efekt (siin on ilmselt õigem öelda mereefekt), aga lumekoguseid on veel raske ette ennustada. Hoiame siis ilmaoludel jooksvalt silma peal!
Tormipäevik http://ilm.ee/?515772.

Ott Tuulberg.  Ilm on päikeseline, sügisene +9. River Orwell kaldal Ipswichis Suurbritannias

25. novembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast itta. Seetõttu öösel ilm selgines kohati ja nähti virmalisi. Hommikul liikusid nõrgad lumesajud enamasti Virumaal, aga ka mujal põhja ja ida pool, seetõttu tekkis koguni õhuke lumikate (lumekirme). Hiljem sadas siin-seal sekka õrna vihma.
Tuul oli valdavalt loodest ja nõrgeneb, õhtul oli lõunakaartest. Ilm oli päeval enamasti pilves, kuid õhtupoolikul oli selgimisi rohkem, kohati läks päris selgeks. Lumesaju all langes õhutemperatuur napilt alla 0 °C, kuid enamasti on päeval sooja siiski 1 kraad, lääne pool 2 kraadi ja merel isegi kuni 4 kraadi, õhtu jooksul langes aeglaselt 0...-2 kraadini.
Ööpäeva jooksul jõuab kohale laussadu. See võib tulla sisemaal esialgu lumena, aga päev on vihmane ja tormine. Nädal lõppeb siiski juba talviselt. Ilm.ee-s on vastav tormipäevik http://ilm.ee/?515772.
30. novembriks ehk andresepäevaks läheb jälle soojemaks.
Mujalt maailmast: troopiline tsüklon Otto ületas Kesk-Ameerika, jõudes 25. novembriks Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile. Ei olegi varem tähele pannud, et mõni troopiline tsüklon võiks niiviisi ookeani vahetada, kuid seda asjaolu ei olegi vist eriti välja toodud, vaid räägitakse hiliseimast Kariibi merel orkaani tugevuse saavutanud troopilisest tsüklonist, samuti sellest, et on Kesk-Ameerika lõunapoolseim maismaale jõudnud orkaan kõrvuti 1934. a juhtumiga.
Lisaks silmapaistvale orkaanijuhtumile, 23. novembril oli Kataris kaks tornaadot, vt http://www.aljazeera.com/news/2016/11/qatar-hit-tornadoes-161124100825851.html. Kahjuks on artiklis küll gustnaado jutt vähe vigane. Veelgi enam, Katari ilmateenistus ise ka väitis, et oli gustnaado. Ju kogemust vähe. Kusjuures kohalikud ka lajatasid ilmateenistusele vastu, et pole tõsi – see oli tornaado. Märkimisväärne konvektiivne aktiivsus koos piksete jms nähtustega oli mujalgi Pärsia lahe ääres, Iraagis jt.

Orkaan 24. novembril Kesk-Ameerika kohal. Rahvusliku Orkaanikeskuse ülevaade Atlandi ookeani troopilisest ilmast põhjapoolkeral (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2).

Kalmer Saar. 19.11.2016.a. Muhu

24. novembril liikus Lõuna-Soomes olev tsüklon kiiresti itta: see aktiivne madalrõhkkond jõudis juba pärastlõunal Laadoga järve lähistelt ida poole. Aeg-ajalt sadas paljudes kohtades hoovihma (hommikul Ida-Eestis lausvihma), üksikutes kohtades sajuhoogude sekka koguni jääkruupe.
Puhus tugev lääne- ja loodetuul: rannikualadel ulatusid tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Kella 13:00 vaatlusandmete kohaselt oli Osmussaarel fikseeritud tuulepuhang tugevusega 25,9 m/s. Tund aga hiljem mõõdeti Pakri saarel kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 27,3 m/s.

Õhutemperatuur ulatus hommikul 3–7 kraadini, õhtul ja tugevate sajuhoogudega langes enamasti alla 3 kraadi, vaid mõnel pool mere ääres oli veel 4 kraadi sooja.

Kõrgrõhuhari muudab ilma rahulikuks ja kargemaks. Ilm muutub siiski kiiresti. Merike kirjutab oma reedeses ilmajutus nii: Eilne pisike äge tsüklon tegi otsa lahti ja nüüd on järjekorras mitu paharetti tulekul. Kuid reede hommik on rahu ise ja jääbki sellisena järgmise seitsme ööpäeva ainukeseks. Samal ajal on Norra merel süvenemas tsüklon, mis  pärastlõunal võtab ka Läänemere ümbruse oma kontrolli alla. Tsükloni nimeks oli juba neljapäeval pandud Renate ja reedel on ta Euroopa ilmakaardil põhitegija, vaata siit.

26. novembriks saabub läänest Eestisse mõõdukas kuni tugev sadu vihma ja lörtsina, kohati võib tulla isegi lund. Päev on jälle soe ja tormine, sajab vihma. Tormine ilm püsib seekord kauem ja see toob talvemärgid tagasi: nädal lõppeb kohati juba tuisuselt ja tekib lumikate. 28. ja 29. november on tõenäoliselt talvised, oodata on mereefekti. 

Edaspidi muutub ilm uuesti pehmemaks, aga soojenemine ei ole enam nii tugev. Sajufaas võib vähemalt sisemaal püsida kogu aeg küllaltki lumine. 

Raikki Luik. Konvektsioon. 19. novembril Leedis

Kas meil oli siis nädalapäevad troopiline õhumass? A. V.: Jah, esitatud kaardil sooja õhu tsoon on muljetavaldav. Kontrollisime kolleegiga, kust ligikaudu tuli praegu Tallinna kohal 700 mb tasemel olev õhk ja tuli välja, et läbi Kesk-Euroopat Aafrikast (18. nov. 00 UTC see õhuportsjon peaks olema kuskil 29N ja 8W koordinaatidel). Selles piirkonnas 700 mb taseme temperatuuur oli (nt. 19. nov, 00 UTC) +3...+4 C, meil, täna kell 00 UTC -1.5C, madalamatel tasemetel, tõenäoliselt on suuremad erinevused (meil - külmem). Seega mina ikka ei nimetaks seda massi päris troopiliseks, kuna see on juba tugeval määral transformeerunud. Ka relatiivse niiskuse kasvu suhtes, mis on tingitud temperatuuri langusega.

23. novembril liikus üle Läänemere itta madalrõhulohk. Antitsüklon hoidis ilma pilves ja inversioonise, mitmel pool oli udu ja sadas uduvihma, madalrõhulohk hoidis seevastu tuule tugeva ja aitas kohatisele vihmasajule kaasa.
Õhutemperatuur langes hommikuks sisemaal 0 °C-ni, kõrgustikel madalamalegi, lääne pool oli kuni 4 kraadi sooja; päeval tõusis lääne pool ligi 6 kraadi ja Peipsi-äärsetes maakondadeski tõusis õhtuks 1 kraadi, kohati kõrgemalegi. Udu, mis päeval oli enamasti uduvine intensiivsusega, tihenes õhtul kõikjal.

Soome lõunaosa kohale moodustub osatsüklon. See tõstab päeval tuule väga tugevaks (võib tulla tuule poolest torm), lisaks muudab ilma jahedamaks ja sajusemaks. Õhtul on võimalik lörts ja lumi. 25. novembril on Eesti kohal kõrgrõhuhari, mistõttu ilm on rahulikum ja kuivem, ehk ka selgem, ent 26. novembriks muutub ilm taas: sügav lohk toob tormise ilma ja tugeva saju, algul võib isegi tuisata. 

Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (26.11.) liigub madalrõhkkond Põhja-Skandinaaviast Soome ja selle lõunaserv laieneb üle Eesti. Aeg-ajalt sajab - öösel valdavalt lörtsi, lääne pool vihma. Päeval on sajuhood enamasti vihmana, aga sekka võib ka lörtsi tulla. Edelatuul on tugev - puhanguid 12, rannikul 15 m/s, õhtul pöördub läände ja loodesse. Õhutemperatuur on öösel -1...+4, päeval +4...+7 °C.

Tähelepanuks! Pühapäeva päeval muutuvad ilmaolud talvisemaks. Temperatuuri languse tõttu suureneb teedel libeduseoht ja sõiduolusid halvendab ka päeva jooksul järjest tugevamaks tõusev tuul.

Pühapäeval (27.11.) suundub aktiivne madalrõhkkond edasi Venemaale ja Eestit katab selle lääneserv. Öösel sajab vihma ja lörtsi. Lääne- ja loodetuul järk-järgult tugevneb, hommikuks on rannikul puhanguid 15, saartel kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on 0...+4, hommikuks langeb sisemaal -1 °C-ni. Päeva jooksul tuul järjest tugevneb. Loode- ja põhjatuule puhanguid on 15, saartel ja rannikul 22 m/s. Õhtul on ka sisemaal puhanguid 15, saartel ja rannikul paisub tormiks, puhangud võivad ulatuda 25, Läänemerel 28 m/s. Aeg-ajalt sajab lörtsi ja lund, tänastel andmetel on sajuhulk sisemaal enamasti nõrk, tugevam võib sadu olla Virumaal. Õhutemperatuur on -1...+1 °C, päeva jooksul langeb. 

Esmaspäeval (28.11.) eemaldub madalrõhkkond kaugemale Venemaale ja samal ajal laieneb Skandinaaviast kõrgrõhkkond üle Läänemere. Kahe rõhuala piirimail lõõtsub öösel väga tugev loode- ja põhjatuul, puhanguid on sisemaal 15, pole välistatud kuni 18 m/s, rannikul 20, võimalikud kuni 25 m/s ulatuvad tuuleiilid. Vahete-vahel sajab lund, saarte rannikul ka lörtsi. Päeval on sajuhooge hõredalt ja tuul annab veidi järele. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...-4, meretuulega rannikul -1...+1 °C.

27. novembriks peaks ilm tõepoolest talvisemaks muutuma: mõõdukalt intensiivne tsüklon jõuab Karjala kohale ja selle lääneservas tuleb arktiline õhumass Eesti kohale. Põhjamerele tuleb antitsüklon, mis levib ilmselt Kesk-Euroopa kohale. See tähendab Eestile soojenemist, aga mitte tohutut soojalaine: kui sademeid tuleb, võivad need olla lörtsi ja märja lumena. Selliseks võib ilm jääda mitmeks päevaks.

Udu haaras pea kogu Eesti (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Võimsad kihtpilved õhtul Laagris

22. novembril oli Eesti kohal kõrgrõhkkonna loodeserv. See antitsüklon oli ebatavaliselt intensiivne: keskmes oli õhurõhk 20. novembril 1067 hPa (ilmakaardil) ja nüüd oli 1054 hPa (DWD) ja see asus Venemaa / Kasahstani piiril.
Antitsükloni lääneserva palistab troopiline õhumass, mis levis kogu Baltikumi kohal. Kuna maapinna lähedal õhutemperatuur tasapisi langes, siis inversioon tugevnes, sest ~1 km kõrgusel oli sooja ligi 10 kraadi (andmed) ja lauspilvisus püsis olenemata tuule tugevusest.
Ilm oli 22. nov pilves, kuid olulise sajuta. Kui hommikul ulatus õhutemperatuur veel saartel ja põhjarannikul +5 kraadini, siis kagunurgas lähenes 0 °C-ni, Haanja kõrgustikul langes alla sellegi. Päeva jooksul levis jahtumine loode poole: kui kagunurgas püsis 0 °C lähedane õhutemperatuur, siis Harjumaal langes juba alla +3 kraadi, ainult saartel püsis veel kuni +5 kraadi.

Lõunatuul püsis mõõdukas, kuid esines tugevaid puhanguid (merealadel kuni 17 m/s). Nähtavuskaugus oli mitmel pool alla 10 km, vaid õhtupoolikul paranes Lääne-Eestis ajutiselt kuni 17 km-ni.
Jahtumine jätkub ja inversioon püsib. 24. novembril ilm muutub: läheb sajule. Külmemas õhumassis võib tulla lörtsi ja lund. Jahenemine on lühiajaline, sest oma järge ootab tsüklon, mille lõunaserva satub Eesti. See toob 25. novembriks uued sajud, kohati võib sadu alata lörtsi või lumena ja olla tugev. Nädal lõppeb intensiivse ilma külmenemisega: läheb talvisemaks.

[Nähtavas valguses] satelliidipildil on hästi näha seda ühtlast pilvemassi (http://www.fvalk.com/images/Day_image/MSG-1800-EUR.jpg).

Andrei Roosild. Vikerkaar Lasnamäel !!! , 14:20 / 01.11.2016 (Sõber saatis just foto ja video!)

21. novembril liikus tsüklon Rootsi kohalt kirdesse, kuid öösel ja homme päeval kõrgrõhkkonna loodeserv.
Selline sünoptiline olukord tõi tormise lõunatuule, mille puhangud ulatusid kohati põhjarannikul koguni üle 20 m/s, õhtul jäi lõuna pool nõrgemaks. Sademeid jagus hommiku jooksul peamiselt loodesaartele ja Harjumaale (kuni 5 mm), mujal oli lihtsalt pilves, aga olulise sajuta. Selgemaks läks saartel, mandril püsis lauspilves, õhtul tihenes pilvisus tagasi saarteni, kuid Vilsandil ja Sõrves püsis selge (madalpilvisuseta).
Saabunud troopilises õhumassis oli nähtavus üsna halb (-kaugus mitmel pool alla 10 km), ja õhutemperatuur tõusis kõikjal 6–8 kraadini, ainult kõrgustikel ja Virumaal jäi madalamaks.
Troopilise õhumassi levik jätkub Eesti kohal. Alles nädala lõpus läheb külmemaks ja sajusemaks, võib tulla isegi lund ja märgatavaid kraadikõikumisi.
20. novembril oli vägev torm Inglise kanalil (La Manche) ja Põhjamerel. Kompaktse tsükloni liikumistee on jälgitav, kui järjest vaadata neid ilmakaarte:
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016111918_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112000_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112006_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112012_0.gif.

Troopiline õhumass on sageli piiratud nähtavusega, eristudes niiviisi arktilisest või merelises polaarsest õhumassist. 19. nov Narva-Jõesuus

Tuleb niiske ja ebatavaliselt soe nädal.

Võib öelda, et hulk aega kehtis M. Kaasiku (http://ilmake.www.ee/) öeldu: Põhja-Atlandil süvenev madalrõhuala on uuristanud Läänemere kohal augu Siberist üle Euroopa itta ulatuvasse kõrgrõhuvööndisse. Meile tähendab see, et varakult saabunud talveilm saab selleks korraks otsa ja lumi peaaegu kogu Eestis sulab. Koos sulava lumega võib vihm paiguti põhjustada suurvee. 

Paistab, et olukord muutub, kuid ainult mõnevõrra: kuigi Venemaa antitsüklon tugevneb ja nihkub servaga lääne poole, see siiski tsüklonite pääsu Läänemerele ei tõkesta. 

Nädal algab osatsükloni mõjuga: soe front ühes laussajuga liigub öösel üle Eesti, tuues päevaks troopilise õhumassi ja kuni 10-kraadise sooja. Seejärel see õhumass püsib paar päeva ja ilm on suurema sajuta. 

25. novembriks on siiski oodata õhumassi vahetumist ja ilma külmenemist. Esialgu see talve taastumist ei tähenda, vaid läheb sajusemaks ja ehk ka tuulisemaks. Alles päris kuu lõpuks võib talveilm tagasi pöörduda.

 

Ilm on kohati olnud väga muutlik: kord lumi tuleb, siis läheb ja jälle uuesti. 18. novembri ilm Jõgeva linnas. Kairo Kiitsaku fotod

46. nädala ilm (14.–20.11.2016)

Kommentaariumi link

Suur sulapäevik: "Kui mardipäeval külmetab, on jõuluks sula" ja "Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab", ütleb vanarahvatarkus. Elame-näeme! Täpsemalt kirjutame Elluga  ilmapäevikus, mis sellest talvest saab ja saama hakkab: http://ilm.ee/?515727.
Pidin ERR novaatorisse kirjutama kahele põnevale pilveteemalisele küsimusele vastuse: http://novaator.err.ee/v/lugejakysimus/e81f9cb5-1a79-47c6-b013-c594a266660a/lugeja-kusib-kui-palju-pilvedesse-lund-mahub.

20. novembril liikus osatsüklon kiiresti üle Baltimaade kirdesse ja teine aktiivne madalrõhkkond liigub Inglismaalt Skandinaavia kohale.
Öösel sadas enamasti vihma, paljudes kohtades tugev või koguni ülitugev (sajuhulk hommikul Tartus 20,4 mm, Marul öö jooksul 16,3 mm; teade Alatskivilt: Alatskivil sadas möödunud ööl 23,6 mm vihma. Maad ujuvad,tugev vihm +lume sulamise veed), hommikul läks mõnel pool, ilmselt osatsükloni külmas sektoris, sadu üle lumeks (esmalt Pandiverel, seejärel nihkus lumisem sajuvöönd loodesse Raplani ja Tallinnani välja), tekkis ajutine lumikate, päeva jooksul muutus sadu kõikjal vihmaks tagasi ja seejärel lakkas hoopiski.
Sveni märkus: öösel oli torm, padukas ja äike. tundus, et Cb-d olid üldise Ns kihi sees. Välgudetektori andmed (vt Läti, Leedu): https://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?bo_page=archive&bo_map=0&lang=en&bo_year=2016&bo_month=11&bo_day=20&bo_hour_from=0&bo_hour_range=6#bo_arch_strikes_maps_form.
Osatsükloni soojas sektoris, mis oli täidetud troopilise õhumassiga, tõusis õhutemperatuur 8 kraadini (see ala nihkus hommiku jooksul mööda Peipsiäärseid maakondi põhja), mujal püsis 2 kraadi lähedal, lumesaju ajal langes kuni -0,1 kraadini, pärast sadu tõusis tasapisi 5 kraadini, ainult ida pool langes külma frondi üleminekul 3 kraadini ja madalamagi, seejärel tõusis tasapisi 4 kraadini. Muutusi temperatuuris saab jälgida http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/ või ülevaatlikumalt kaardina http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/.
Einar Alatskivilt: Sina kirjutad blogis suurtest temperatuuri kõikumistest ,siis täheldasin ise ka neid kõikumisi , maksimum tõusis hommikul siin +7 -ni ,hiljem langes kiiresti +2,6 kraadini hiljem päeval jäi kõikuma +4 kraadi piiresse.
Tuul oli enamasti idast, soojas sektoris lõunast, pärast osatsükloni eemaldumist enamasti läänest, saartel edelast, püsides üsna nõrk (puhangud olid alla 10 m/s), kuid päeval asendus edela- ja läänetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s (pärast külma fronti), siis nõrgenes uuesti. Alatskivilt: Päeva esimesel poolel tõusis kella 10-11 vahel tõeline maru,mis rauges ka järsku.

Järgmine osatsüklon toob juba ööpäeva jooksul uue tuule tugevnemise ja troopilise õhumassi kuni 10-kraadise soojaga, aga sademeid jagub olulisem vähem, ilmselt rohkem loodesaartele. Pikemalt järgmises postituses.

Osatsüklon oli hommikul otse Eesti kohal, tuues ohtralt sademeid ja suure temperatuurierinevuse (DWD)

19. novembril oli siinmail ulatusliku madalrõhuala kaguserv.
Ilm oli pilves, selgimistega või koguni muutliku pilvisusega. Mitmel pool sadas hoovihma, kohati olid sajuhood väga tugevad, üksikutes kohtades, peamiselt Läänemerel, oli äikest (leedusaitidel on isegi mitmel pool välke märgitud, aga need pole tõenäoliselt õiged andmed, st artefaktid ehk kvaliteedihälbed: https://twitter.com/ltmeteo/status/800036795140313088/photo/1 ja http://www.meteo.lt/en/web/guest/lightning-detection).
Tormine lõunatuul (puhangud rannikualadel kuni üle 20 m/s) nõrgenes öö jooksul kiiresti ja nii oli hommikul sisemaal ka puhangud enamasti alla 10 m/s. Tuule tugevus oli siiski muutlik ja päeval tugevnes lõunatuul ajuti taas enam kui 15 m/s, kuid õhtuks nõrgenes jälle.
Õhutemperatuur tõusis öösel 3–7 kraadini, hommikul langes pisut, kuid päeval tõusis enamasti 5–8 kraadini, õhtu jooksul langes tasapisi alla 5 kraadi, ainult mere ääres jäi kohati veel soojemaks.
Polaarset ja troopilist õhumassi eraldaval frontaalvööndis tekkis laine, mis aktiveerus ja tormab öö jooksul osatsüklonina üle Eesti kirdesse. Alates Lõuna-Eestist hakkab sadama vihma, sadu on mitmel pool tugev (võimalik ööpäevane sajuhulk enamasti 20 mm ja enamgi).
20. novembri jooksul eemaldub sadu kirdesse ja ilm paraneb, tuul on nõrk ja muutliku suunaga, ida pool võib tuul valdavalt lõunast ja kagust olla, päeval asendub kõikjal enamasti edelatuulega.
Edaspidi on sajud nõrgemad ja kohatisemad, sest tugevneb antitsüklon. See toob kaasa soojema õhumassi, mistõttu ilm võib pilves ja sombune olla. Õhutemperatuur püsib plusspoolel.

Satelliidipildil on näha, et frondil tekkis laine, mis aktiveerus ja tormab osatsüklonina üle Eesti, tuues ohtralt sademeid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Musta mere äärest on troopiline õhumass kaugele põhja tunginud. Selle piiri tähistab soe front ja sel tekib aktiivne osatsüklon, mis tormab üle Eesti, tuues ohtralt sademeid (FMI).

Nele-Liz Sammul. Kell 14:45 09.11.16 Rakveres

18. novembri õhtul liikus aktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Öösel alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Sadu asendas mitmel pool eelnevalt tekkinud udu. Sadu muutus põhja poole liikudes lumisemaks, kuid oli kohati (üli)tugev, lisaks täheldati saju hootist iseloomu. Hommikuks lisandus mõnele poole kuni 5 cm värsket lund (vt fotol), aga see sulas päeva jooksul. Päeval liikusid üle Eesti vihmahood.
Hommikuks langes õhutemperatuur lumesajuga kohtades kuni -0,1 kraadini, eriti Pandiverel, mujal oli kuni +3 kraadi, mere ääres kohati rohkemgi. Päeval tõusis kõikjal 3–6 kraadini, mere kohal oli kuni 7 kraadi sooja.
Tuul oli lõunast, kohati kagust, ja üsna tugev (sisemaalgi puhangud üle 10 m/s).
Tuul püsib esialgu tugev, nõrgeneb alles 20. novembriks. Välistatud pole tormised puhangud (merel, rannikualadel 21 m/s). Sageli sajab, kuid seekord ainult vihma, sest õhumass on piisavalt soe.
22. novembriks tugevneb idapoolne antitsüklon. Õhumass soojeneb, aga ilm muutub kuivemaks ja õhutemperatuur tasapisi langeb, võib tekkida udu. Talviseid olusid enne 25. novembrit oodata pole.

Jarmo Arusoo. Tohutult värsket lund 18. nov hommikul Paides.

Vägevad kihtsajupilved tugeva lörtsiga Tartus (17. nov).

Sünoptik Helve Meitern imelikust ilma-aastast ja lähiaja ilmast: http://ilm.ee/?515753.
17. novembril liikus järgmine madalrõhulohk Läänemere kohale. See tõi mitmele poole vihmasaju, mis läks ida pool üle lörtsiks, eriti tugev lörts ja märja lume sadu oli Jõgevamaal, seevastu selget ilma oli pärast laussadu saartel ja mere kohal. Tuul oli enamasti lõunast ja üsna nõrk, ainult hommikul põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s, õhtul nõrgenes kõikjal. Sisemaal tekkis nõrga tuulega ja pärast laussaju lakkamist udu. Sooja oli 2–6 kraadi, lörtsi ajal kohati vähem.
Lisaks oli Eesti pilvenduses jälle (jälle, sest 8. novembril oli Teletornis pilvepiiri lõpetamine, millele järgnes mõõdukas meediakajastus) üks tähtis päev, vt fotol.
Kehtiv Helve öeldu (viide eespool): Atlandi põhjaosas, uuel nädala juba ka Atlandi keskosas tegutsevad aktiivsed mitme keskmega madalrõhualad, mis transpordivad esialgu Lõuna-Euroopasse , edasi Lääne-Euroopasse sooja juurde. Madalrõhkkondade lohud väisavad üksteise järel Eestit ning edelavoolus saabub osa soojusest ka meile. Ilmakaarti vaata allpool – seal on näha seda mitmekeskmelist madalrõhuala (ülisuurt tsüklonit). Selle mõju asendub ilmselt alles pärast 20. novembrit idast läheneva antitsükloni mõjuga. Õhumass soojeneb, aga õhutemperatuur langeb ja ilm muutub kuivemaks.


Kairo Kiitsak. 17. novembril külastas president Kersti Kaljulaid Jõgevamaa Gümnaasiumi oma teisel siseriiklikul visiidil Jõgeva- ja Tartumaale.
Tore oli osaleda nii erakordsel ja olulise tähendusega sündmusel. Mul oli väga suur au ja rõõm, et sain kinkida proua presidendile enda jäädvustatud foto lainelistest kihtrünkpilvedest, mis pälvis kõrge koha suvel ka maailma meteoroloogia organisatsiooni (WMO) poolt korraldatud pilvekonkursil.
Minust ja presidendist jäädvustas foto: Eili Arula 

Kairo Kiitsak. Kihtpilved ehk udu Jõgeval 17.11.2016

Läänemere õhuruumi saabuvad järjestikku lohud (FMI).

16. novembril liikus järgmine madalrõhulohk Läänemere kohale. Öösel sadas veel üsna tugevat lund Ida-Eestis, lääne pool (saartel, läänerannikul) läks sadu vesisemaks, mandri kohal tekkis sekundaarne laussajuala, mis puistas hommikuks nt Tallinnasse kuni 4 cm värsket lund.
Hommikuks eemaldus suurem laussadu idapiiri taha ja päev oli pilves, kohati udune, kuid olulise sajuta. Õhutemperatuur tõusis kõikjal üle 0 °C.

17. novembriks on oodata järgmist laussadu, mis võib muutuda tugevaks. See tuleb ilmselt juba kõikjal vihmana. Siiski ei saa ka lörtsi välistada, sest 850 hPa pinna temperatuur on kuni -2 kraadi.

Eriti soe võib õhumass olla enne 25. novembrit, kuid see ei tähenda, et valitsevad plusskraadid, sest ilma määrab idas tugevnev antitsüklon. Seejärel võib talvisem ilm hakata tasapisi tagasi pöörduma.

Ööl vastu 16ndat novembrit esines Tartuski tugev lumesadu. Selline nähtus jääb nüüd küll hulgaks ajaks viimaseks omataoliseks.

15. novembril liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Selle madalrõhulohu mõjul alguses ilm isegi selgines: hommikune kohati tihe udu asendus mõnel pool, nt Tartus, ennelõunal suhteliselt päikeselise ilmaga (vt fotot). Päeva teises pooles pilvisus tihenes taas ja alates saartest hakkas sadama nii vihma, lörtsi kui lund, õhtu jooksul muutus sadu siiski lumisemaks (frondi eel sooja õhku ei lisandunud, mistõttu sulamispiir laskus aluspinnani, vt põhjalikumalt http://www.theweatherprediction.com/habyhints/220/).
Hommikune nõrk tuul asendus õhtuks tugevama lõunatuulega, kohati oli tuul kagust. Puhangud ulatusid kohati merel ja rannikualadel õhtuks enam kui 15 m/s. Vaindlool registreeriti ka enam kui 20 m/s tuult, aga see võis olla artefakt (kvaliteedihälve andmetes). Õhutemperatuur oli keskpäevani mitmel pool 0...-4 kraadi (külmem oli Harjumaal), kuid õhtul tõusis enamasti pisut üle 0 °C, lumesajus langes napilt alla 0 °C.

Ain Vindi. Selge ilm Tartus.

Tarmo Lukk. Aga ma sain Q pildi eile Nõmmel. Selline taevas oli (ülemine pilt ) ja tulemus (alumine pilt, Q on originaalsuuruses, aga ümbert must taust on ära cropitud) [autori kirjaviis muutmata].
Viiteid: www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/.

Sünoptik Ele Pedassaar avaldas 14. novembril oma seinal sellise ülevaate:
Kellele hea, kellele halb uudis, aga ilm läheb soojemaks ning nädala lõpuks on sügisilm tagasi.
Tänast (14.11) vaikelu põhjustab Eesti kohal nõrk madalrõhuala, mille all on tuul nõrk, kuid sadu laialdaselt. Mandril sajab valdavalt lund, läänerannikul ka lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur ulatub mõnest miinuskraadist Ida-Eestis +4 kraadini saarte rannikul. 
Homme (15.11) laienevad plusskraadid sügavamale sisemaale, kuna ilmakujundajaks saab Norra merelt kirdesse liikuv aktiivne madalrõhkkond LAURA. Pöörise idaserv laieneb üle Skandinaavia Läänemerele ning tsükloni niiske lohk jõuab Eestisse homme päeval. 
Eelolev öö veel suuri muutusi ei too, ilm on talvine, kohati kerge lume- ja lörtsisajuga. Mõnel pool tekib nähtavust piirav udu. Tuul pöördub lõunasse ja kagusse, kuid enne hommikut oluliselt ei tugevne. Õhutemperatuur jõuab langeda 0... -6 kraadini, kohati võimalik ka, et -10 °C-ni, saarte rannikul on sooja kuni 3 °C.
Hommikul annab madalrõhkkonna tulekust märku tihedamate pilvedega kattuv taevas ning rannikualadel 11 m/s tugevnev kagutuul. Keskpäeva paiku jõuab meie saartele tihedam sadu ning liigub pärastlõunal edasi mandrile. Saartel sajab vihma ja lörtsi, mandril tuleb ka lund. Vesise saju ladestumine külmale maapinnale põhjustab mitmel pool jäite tekke! Kagu- ja lõunatuul tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 15-17 m/s. Õhutemperatuur tõuseb -1...+4 °C-ni.
Kolmapäeval (16.11) ja neljapäeval (17.11) jätkub Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa kohale niiske ja sooja õhumassi sissetung ning aktiivsed madalrõhulohud liiguvad üksteise järel üle Eesti. 
Kolmapäeval sajab aeg-ajalt lörtsi ja vihma, mandril esialgu ka lund. Neljapäeval on sadu juba vesisem. Jäiteoht püsib suur! Tuul puhub lõunakaarest ning ulatub sisealadel 5-12, rannikul 14-17 m/s. Kolmapäeva öö on mandril valdavalt miinuskraadidega, saarte rannikul on mõni kraad sooja, päevane õhutemperatuur tõuseb 0..+4, saartel kohati +6 °C-ni.
Neljapäeva öösel ei tohiks 0 °C-st madalamaid temperatuure enam olla, saartel on sooja kuni 5 °C, päev toob sooja üle terve maa 2...6 °C.
Nädala lõpu poole soojenemine jätkub, sageli sajab vihma ning lumikate hävib. Samas: päristalveni on ju ka veel aega! [Kas viimased kaks nädalat polnudki päristalv?]

14. novembril määras ilma nõrk madalrõhuväli, järgneval päeval levib üle Läänemere nõrk madalrõhulohk. See madalrõhuväli piiritles idast lähenevat antitsüklonit ja sellega seotud külma õhumassi.
Külma õhumassi pealetungil (külma tüüpi oklusioonifrondil) esines öösel ja hommikul kuni keskpäevani lumesadu, mis oli paiguti tugev, see liikus kirdest edelasse, õhtul sadas veel lõuna pool. Saju järel ilm kohati selgines, kuid selge ilmaga ala ei ulatunud Pandiverest ega Pakrist lõuna-edela poole, kus püsis kogu õhtu pilves. Pärast päikeseloojangust ja ülikuu ilmumist arenesid kihtpilved ka mere lähedal, kus õhtu oli selge, tekkis udu.
Tuul oli valdavalt idast ja nõrk, õhtul oli tuul pigem muutliku suunaga. Õhutemperatuur oli frondi järel kuni -5 kraadi (ka päeval, peamiselt Pandiverel ja Virumaal), eel aga -1...+3 kraadi; õhtul, kus ilm selgines, langes -8 kraadini, pilvede all oli enamasti 0...-3 kraadi. Alates Kagu-Eestist hakkas ilm soojenema.
15. ja kohati sisemaal ehk ka 16. november jäävad mõneks ajaks viimaseks talviseks päevaks ehk kahenädalane talv saab selleks korraks läbi (analoogia maiga, kui oli suvi, mis lõppes justkui 4. juuniga). Küllalt põhjaliku ülevaate saab Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Teisipäeva (15.11) öösel kõrgrõhkkonna mõju väheneb, kuid sajuhooge on üksikuid. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on 0...-5, kohati võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, saarte rannikul on kuni +3 °C. Päeval laieneb üle Skandinaavia madalrõhkkond ja tõstab Läänemere ääres lõuna- ja kagutuule tugevaks, puhanguid 12, saartel ja rannikul 15 m/s. Ennelõunal sajab kohati lund ja lörtsi, saartel ka vihma, õhtupoolikul muutub sadu laialdasemaks ja tihedamaks. On jäiteoht! Õhutemperatuur on -2...+1, saartel ja läänerannikul kuni +4 °C. 
Kolmapäeva (16.11) öösel läheneb Läänemerelt madalrõhulohk ja selle eel sajab tihedat lund ja lörtsi, saartel vihma. On jäiteoht! Puhub tugev kagutuul, puhanguid on 14, saartel 16 m/s. Päeval jõuab madalrõhulohk mere idarannikule. Idapoolsetes maakondades sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis tuleb sajuhooge vihmana. Libeduseoht on suur! Õhutemperatuur on öösel -3...+1, saartel kuni +3, päeval Lääne-Eestis 0...+4, Kesk- ja Ida-Eestis kõigub kraadi ulatuses 0 °C ümber.
Seega jääb Venemaa keskoblastite kohale jõudnud ultrapolaarne antitsüklon liiga kaugeks ega suuda ookeani mõju efektiivselt tõrjuda. Tsüklonite raskuskese tuleb Gröönimaa ja Islandi lähedalt Norra merele ja nende haare ulatub kindlalt Läänemere idakaldale.
Kuna õhumass on alguses veel üsna külm, saab sisemaa lumelisa, hiljem on sadu vihmana ja lumi hakkab intensiivselt sulama (sulatajaks on soe õhk koos pilvealuse ilmaga, mitte vihm).
Venemaa antitsüklon jääb esialgu küll püsima, aga selle läände nihkumine on küsitav. Igal juhul soodustab see lõunast troopilise õhumassi saabumist (pole välistatud, et ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb koguni oktoobri tasemele). 

Kairo Kiitsak. Madalad kihtpilved Jõgeva linna kohal 14.11.2016. Seega igal pool ei tõmmanud tähelepanu ülikuu, vaid kihtpilved.

Sellised vägevad jääpurikad, mis olid veel pühapäeval Laagri katlamaja küljes, jäävad mõneks ajaks minevikku.

Iga kord, kui Kuu satub perigeesse (ülikuu), satub meedia segadusse ja hullub. Saabus üks huvitav kirjeldus ülipäikesest, Maret Kents kirjutab ülipäikesest nii:

Ma ei tea, kas Teid selline asi huvitab, kuid täna 21.11. oli päike enne loojumist ebaharilikult suur ja valgustas ka tugevamini kui harilikul.

Väljusin Tallinnast Keila poole 14.58. ilm oli ilus. Päike paistis.  peale Lilleküla keeras rong nii, et päike hakkas mulle, läbi akna peale paistma. Kuna mul on komme, sügisel kinnisilmi  päikese poole vaadata (see vähendab sügisgaamose halli meeleolu) tundsin, et päike on kuidagi soe. Siis kadus Nõmme mändide taha.Kui olime jõudnud Kivimäe jaama 15.14. tundus mulle, et meile tuleb vastu rong, mis oma võimasa esilaterna tulega valgustab teed. Rongi ei olnud, kuid päike paistis otse raudteele, valgustates seda nii tugevalt. Olen sõitnud ju palju rongides, ja pidanud õhtuti ja ööseti aknast välja vaatama ja nii oli mul vastutuleva rongi tuli heaks võrdluseks. Kui olime juba Tallinnast välja sõitnud, keeras päikeaseketas jälle otse minu peale, ja mulle paistis ta olemapalju suurem, kui avaliselt. Umbes sama suur, kui vahel Augustikuu õhtuti täiskuu, mida kutsutakse ka PÕUAKUUKS. Päikese ketta diameeter oli vähemalt 2,3 cm. Päike loojus 15.16. Sain sellest aru, sest maja katustelt kadus päikese valgus, kuid kiriku torn helendas veel päikese käes. 

Margarita  kirjutas, et 14.11 öine kuu pidi olema suurem kui harilikult. Enne, 14.11 oli öö pilves, kuid hommikul kella 4-5 paiku oli aias "lume valgus" selline, et vaatasin, kas automaat lamp on põlema hakanud. Lamp ei põlenud. Kuid harilik kuuvalgus sellisel kellaajal pole küll nii hele olnud.

Sellele andis Martin Vällik selgituseks: Maakera on Päikesele teinekord lähemal kui mõni teinekord, kuid see erinevus on 150 miljoni km peale 5 miljonit km, seega silmaga nähtavalt seda küll ei erista. Isegi nn ülikuud ei suuda inimsilm eriti eristada, eks see rohkem selline meediahaip, sest paljud meist ikka päevast päeva ja kuust kuusse kuud vaatleb ja silmaga selle nurkläbimõõtu hindab. Päikese läbimõõt sentimeetrites on mõttetu asi, kuna juurde peab ütlema siis ka kauguse, kust see sentimeetrite hulk tuleb - nurkläbimõõt on see füüsikaline suurus, mida vaja, nt mündi läbimõõt väljasirutatud käe sõrmede vahel. Ja igasuguseid tundmusi tuleb meil aegajalt peale, kuulsaim neist on SUUR KUU, kui see tõuseb, aga otseseid mõõtmisi tehes kaob see suur suurus ära. Täna teen ka ühe sellise - tõusva ülikuu juba pildistasin, kõrgemaid teen veel juurde ja laon need siis ühele pildile kuidagi kokku, et suurust võrrelda saaks.

Martin Kivi. Selle aasta novembri senini selgeim ilm (pilved kaugel horisondil pea igas ilmakaares) Kiili vallas 14.11.2016 16:30 (alumine foto). Viimati oli päevasel ajal siinkandis nii selge 20. oktoobril.

Tuleb soe ja sajune nädal. Kuula ka Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-13_10_puhas.mp3. 

Esialgu on ilm veel üpris talvine, võib esineda nõrk külmenemistendents, sest idast läheneb antitsüklon, mis toob külmema õhumassi, kohati sajab lund.

16. novembril läheb sajule ja soojemaks. Sademed tulevad vihmast lumeni. Paistab siiski, et antitsüklon jääb Venemaale püsima ja võib nädala lõpuks jälle ülekaalu saavutada. See tähendab, et ilm läheb külmemaks, aga suuremat sadu kaasneda ei pruugi. Senimaani on soe, välistatud ei ole koguni 10-kraadine soe. 

Lumi võib nädalaga kaduda, eriti kui saabub troopiline õhumass ja ilm on samal ajal pilves.

Südatalv saabus sel aastal tavatult vara. Foto: Katri Lumi. 16.01.2016 Rapla.

45. nädala ilm (7.–13.11.2016)

Kommentaariumi link

Pilvejahi "Pilvepiir 2016" tulemused: http://ilm.ee/?515714. Postimees avaldas pilvejahi (Pilvepiir 2016) paremiku: http://tehnika.postimees.ee/v2/3902125/galerii-vaata-eesti-parimaid-pilvefotosid, sama asi Delfi Fortes:http://forte.delfi.ee/news/maa/pilk-pilvepiirile-ehk-parimaid-fotosid-selle-aasta-pilvefoto-voistluselt?id=76199627.
Veel andmeid varaseimate talve alguste kohta: http://www.looduskalender.ee/n/node/816

13. novembril ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna põhjaserv. Selles oli ilm pilves ja sombune, kohati sadas lund ja lumeteri, Raplamaal ka vihma, päeva ja õhtu jooksul levis aeglaselt tihedam lumesajuala kirdest (Virumaalt) edela poole).
Nõrk tuul oli sisemaal enamasti läänest, rannikualadel loodest ja põhjast, seal olid puhangud ligi 10 m/s.
Päeval asendus nominaalne sula (kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei toimu) kohati pärissulaga ehk esines lume tegelikku sulamist. Õhutemperatuur oli sisemaal 0...-1 kraadi, kohati isegi kuni +1 kraadi, rannikualadel 2...4 kraadi (Sõrve, Vilsandi jt).
Kuula Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-13_10_puhas.mp3.
Venemaalt läheneb antitsüklon. Tõeliselt pakaseline õhumass jääb Venemaa keskoblastite kohale, vt prognoose: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over. Läänemere idakaldale jõuab sellest väga vähe, aga kuni 15. novembrini ilm siiski pisut külmeneb. Seejärel võib saabuda troopiline õhumass – kas tuleb 12...14kraadine rekordiline soe ja kui kaua see kestab, sellest uues postituses.

Südatalvine Snelli park ja Toompea 9. novembril 2016

12. novembri sünoptilised protsessid, mis mõjutasid Eestit: Lääne-Venemaal pöörlev madalrõhkkond hääbus ja Saksamaa kohalt ulatus Eestini kõrgrõhuala põhjaserv.
Nende rõhkkondade mõjul oli ilm enamasti pilves, üksikute selgimistega, ja sombune, kohati sadas teralund, lumeteri ehk udulund, hooglund (enamasti põhjarannikul) ja isegi vedelaid sademeid (nt teatati: Täna varahommikul on Tartus veidi vihma tibanud. Miinus viie (-5') juures. Seega on pilvede kõrgusel pluss!!). See tähendab, et tekkinud on inversioon. Kahjuks inversiooni otse andmetest kinnitada ei saanud, sest need on puudulikud või öösel veel ei näidanud inversiooni (http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html).
Õhutemperatuur oli 0...-3 kraadi, mõnel pool rannikualadel oli soojem (näiteks Pakril mõõdeti +2 kraadi, Sõrves ja Ruhnus kuni +3 kraadi). Tallinna kohta saabus vastuolulisi teateid, sest mõned inimesed kirjeldasid lume sulamist, teised seda ei täheldanud (näiteks ebaõnnestus ilm.ee kontori juures lumesõda ja lumememmede ehitamine, sest lumi oli liiga kohev ja mittenakkuv). Ilmselt oli tegu vaid nominaalse sulaga, st kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei esinenud.
Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, õhtuks saab mõnel pool ülekaalu edelatuul, mis jääb siiski nõrgaks (ainult mõnel pool merel ja rannikualadel võivad puhangud olla üle 5 m/s), kohati oli tuulevaikne.
Kuula ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5826ca8a14f0362c68cf23c7.
Pilves ilm jääb tõenäoliselt mõneks päevaks püsima, st päikest, nagu juuresoleval fotol, ei pruugi näha. Selgemaks võib minna alles 16. novembriks, kui saabuvad tormisemad ja sajusemad ilmad (ilmamuutus tavaliselt lõhub inversiooni). Kuigi 15. novembriks saabub idast läheneva antitsükloni mõjul külmem õhumass, ei ole see tõenäoliselt piisavalt kuiv ega kaasne ka piisavat tuule tugevnemist, et pilvi hajutada.
Edasise osas on ikka sünoptikud eri meelt ja segaduses. Praegu pole midagi paremat ega selgemat välja pakkuda kui Ilmateenistuse 4 päeva prognoos: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/.
Marko Kaasik kirjeldab http://ilmake.www.ee/ ilmateates olukorda koguni nii: Lähemal nädalal peavad Siberi kõrgrõhkkond ja Põhja-Atlandi madalrõhkkonnad visa võitlust Skandinaavia ja Baltimaade pärast ning tundub, et kumbki ei saavuta otsustavat edu. Pehme talveilm jääb püsima, suurt lund ja tugevat tuult ei ole oodata.

Kairo Kiitsak. Kõrgkihtpilved ja nõrk lumesadu Jõgeval 10.11.2016

11. novembril toimusid järgmised sünoptilised sündmused: piki Lääne-Venemaad põhja poole liikuv madalrõhkkond (lõunatsüklon) hääbus ja Eesti ilma peamiseks kujundajaks muutus Lõuna-Skandinaaviast kagu suunas liikuv kõrgrõhuala (selle mõju tugevneb).
Ilm oli valdavalt pilves, peamiselt Ida-Eestis sadas udulund ehk lumeteri, aga tuli teisigi tahkeid sademeliike (teralund), mis on inversiooni tunnuseks. Alates saartelt ilm selgines lühiajaliselt ja see selge ilma vöönd nihkus õhtu jooksul tasapisi itta. Tuul oli loodest ja valdavalt nõrk, rannikualadel ulatusid päeval üksikud puhangud 10 m/s, õhtul tugevnes rannikualadel põhjatuul (puhangud kuni 14 m/s).
Õhutemperatuur oli valdavalt -3...-5 kraadi, üksnes saarte rannikualadel kohati 0 ºC lähedal, õhtul langes selgetes kohtades -12 (Pärnumaal) kuni -15 kraadini (Raplamaal).
Kõrgrõhkkond tuleb Eesti kohale ja muudab ilma rahulikuks, aga ilm võib jääda pilve, koguni sombuseks, ja seal, kus selgineb, on suur ööpäevane kraadikõikumine, võib tekkida udu. 
14. novembriks hakkab ilma määrama Venemaalt saabuv antitsüklon, mis kannab endaga kontinentaalset polaarset õhumassi. Selle mõjul ilm ajutiselt külmeneb. 

Edasise ilma osas võib osundada Helve reedest ilm.ee ilmajuttu: Nädalavahetus tuleb pehme, öösiti õhutemperatuur enam allapoole 10 kraadi ei lange. Pühapäeva päeval on õhutemperatuur üle maa nullilähedane ning läänesaarte tõuseb kuni 3 kraadi nullist kõrgemale. Uue nädala algul ulatub Põhja-Venemaalt meieni korraks külma õhumassiga kõrgrõhuhari. Ilm on sajuta ning ilm taas külmeneb. Kõige külmem tuleb öö vastu teisipäeva, kui mitmel pool langeb termomeetri näit taas 10 kraadi piirile ja võimalik et sellest madalamalegi.

Teisipäeva päeval jõuab Läänemerele,  juba pikemat aega Põhja-Atlandil tegutsevate madalrõhkkondade kaguserv. Tuul tugevneb ja edelatuul kannab meile märksa soojemat õhku. Lume ja lörtsina algav sadu läheb kolmapäeval ka mandril üle vihmaks. Teisipäeval jõuab soe Hiiu- ja Saaremaale,  kolmapäeval ka mandrile, vaid Ida-Eesti võib jääda Venemaal pesitseva külma kõrgrõhuala mõju alla ja siis sulailm sinna ei ulatu, kuid täie kindlusega aga seda veel väita ei saa.

Euroopa keskuse andmetel jääb saabuv sombune ja nullilähedase temperatuuriga  ilm üle Eesti püsima, globaalmudel lubab sula vaid Lääne-Eestisse, Ida-Eesti aga jätab talve valitsuskepi alla.

Seda ei pea kuigi tõenäoliseks, et külm jääb püsima, sest idast lähenev antitsüklon või selle kese jääb liiga kaugele Venemaale. Samas paistab, et see antitsüklon soojeneb, aga ära ei kao, tõrjudes läänetsüklonid eemale (Norra merele, Jäämerele), ka võib selle mõju  hakata uuesti tugevnema. 

Lumine Alatskivi (külma oli 4 kraadi ja sadas udulund ehk lumeteri).

Talv Peipsi ääres (Omedu küla)

10. novembril liikus madalrõhkkond (lõunatsüklon) Venemaa kohalt põhja suunas. Järgneval ööl tekib Skandinaavia kohal uus kõrgrõhkkond. See tõi alates Lõuna-Eestist lumesaju ja kohati tuisu, sest kagutuul tugevnes ja asendus hiljem kirdetuulega, tuule tugevnemine oli märgatavam põhjarannikul (puhangud kuni 15 m/s); õhtul oli tuul sisemaal enamasti loodest, rannikualadel põhjast ja kirdest, nõrgenedes samal ajal.
Õhutemperatuur oli enamasti -0...-5 kraadi, paiguti merel ja rannikualal, kus kirdetuul tõi vee kohalt sooja õhku, isegi kõrgem (esines üksnes nominaalne sula, st kraadide järgi). Õhtul, kus ilm selgines (peamiselt Pärnumaal), langes õhutemperatuur -9 kraadini, pilvistes kohtades jäi -5 kraadi lähedale
12. novembriks areneb Läänemerel antitsüklon, kuid mõju avaldab ka Venemaal täituv tsüklon. See antitsüklon muudab ilma kuivemaks, aga kas ka selgemaks, on küsitav (võib-olla on inversioon tugev ja siis on pilves, võimalik on uduvine ja udu).
Antitsükloni serva mööda võib põhjast Eesti kohale kanduda soojem õhumass. See loob soodsad tingimused inversiooni, udu, uduvihma ja jäite-kiilasjää tekkeks.
Täiendavaks selgituseks. Üpris tõenäoliselt läheb enne uut külmenemist soojemaks, aga kui palju, selles osas ollakse eriarvamusel. Mõned asjatundjad ja huvilised arvavad, et võib-olla tõuseb õhutemperatuur nulli lähedale, teised arvavad, et sooja tuleb koguni mõni kraad ja kolmandad ei julge midagi arvata. Seda võimalikku soojenemist ei osatud veel kaks päeva tagasi (7. novembri paiku) ette näha.
On arvatud, et saabuv soojenemine on osa mingist teisest soojenemisest, näiteks sellest, mis võib pärast 17. novembrit saabuda. Siiski on nüüd soojenemine hoopis isoleeritud sündmus ega ole seotud hilisema läänevoolu taastumisega, mida üldiselt peetakse sooja, sula jms all silmas.
Kas talv jääb püsima? Ilmateenistuse nädalaprognoosist osund: Kolmapäevane (16.11) ilm sõltub Norra merelt läheneva madalrõhkkonna jõulisusest. Tõenäoliselt suudab madalrõhkkond Skandinaavia põhjatipu lähistele tungida ning sel juhul saab Läänemere ääres valdavaks edelavoolus saabuv soe õhumass. Sel juhul tulevad sajud alla lörtsi ja vihmana ja lõõtsuvas edelatuules on valdavad plusskraadid. Kui madalrõhkkonna idaserv jääb Läänemere kohale toppama, siis sajab meil lund ja temperatuurifoon püsib miinuspoolel.
Neljapäeval (17.11.) püsib erinevate prognoosväljade vastuolu. Jõulise tsüklonaalse tegevuse korral liigub üle Skandinaavia uus aktiivne madalrõhkkond ja selle lõunaserva mööda jätkub läänekaarest võrdlemisi sooja õhu juurdevool. Temperatuur on siis kindlalt plusspoolel, edela- ja läänetuul tugev ja sajuhood tulevad alla lörtsi ja vihmana. Kui madalrõhkkonna raskuspunkt jääb Norra merele ja selle kaguserv ulatub üle Läänemere, siis jääb õhutemperatuur meil 0 °C ümbrusse - lääne pool tõuseb plusspoolele, ida pool võib veel miinustes olla ning sajud tulevad sel juhul alla lörtsi ja lumena.
Kommentaar-arvamus. Mudelite väljundid on praeguseks konvergeerunud järgmise olukorra ümbrusesse: Atlandi ookeanil elavneb tsüklonaalne tegevus ja seetõttu pääseb soojus kaugemale mandrile. Samal ajal tuleb idast eriti külm antitsüklon, mis ulatub 15. novembri paiku Läänemereni. Esialgu on ülekaalus antitsükloni mõju, mistõttu ilm külmeneb. Hiljem suureneb tsüklonite mõju.
Läänemere regioon võib jääda kaalukausile, kus on võimalikud variandid tuisusest ilmast tugeva lausvihma ja 12-kraadise lähistroopilise soojuseni.

Tarmo Lukk. 5. nov 2016 Kummas Raplamaal (www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/).

Südatalv Laagris. 

9. novembril täitus Läänemere kohal olev madalrõhulohk ja järgneval ööl tugevnes kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli ilm rahulik. Öösel pilvisus tihenes ja lumesadu liikus lõunast põhja, mõnes kohas lisandus hommikuks enam kui 5 cm lund. Päeval tuli selgimisi juurde, kohati läks päris selgeks ja seetõttu oli olulise sajuta. Tuul oli enamasti kagust, päeval lühiajaliselt ka lõunast ja püsis nõrk, ainult avatud veemassi lähedal esines puhanguid üle 10 m/s.
Kus ilm selgines (peamiselt saartel), seal langes hommikuks õhutemperatuur enamasti alla -10 kraadi, näiteks kella  8 ajal 9 andmete järgi mõõdeti madalaimaks temperatuuriks Saaremaal Uue-Lõve jaamas -15,2 ºC ja Hiiumaal Luguse jaamas -12,3 ºC, mujal oli enamasti pilves ja alla -8 ºC ei langenud. Päeval oli õhutemperatuur 0...-5 kraadi, õhtul, kus püsis selge, langes kiiresti -10 ºC lähedale ja tekkis udu, mujal oli -1...-4 kraadi. 
Kuigi põhjapoolne antitsüklon tugevneb, on põhja poole teel lõunatsüklon (DWD), mis toob lumesaju ja tuisu, vt satpildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See lõunatsüklon hoiab karmi arktilist õhumassi Eesti kohal, mistõttu öösiti on õhutemperatuur selgimise korral -10 kraadist madalam, päeval -2...7 kraadi.
12. kuni 15. novembrini jääb Eesti üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus mõju avaldab korraga mitu rõhkkonda või mitte ükski neist. Õhumass võib siis olla soojem, mistõttu on võimalik, et mõnel pool võib õhutemperatuur koguni üle 0 ºC tõusta ja lumi hakata sulama, kuid eri mudelid näitavad seda erinevalt. 
Seejärel on tõenäoline külmenemistendents, sest Siberi kõrgrõhkkond ulatub jätkuvalt Euroopani ja ootab oma järge. Osa sellest külmast jõuab ka Läänemere idakaldale. Kui see õhumass on piisavalt külm, kuiv ja ulatuslik, siis ei saa ookeanilt tulev soojus sellest jagu ja praegune ilm jääb püsima, aga elame-näeme!

Näide mudelväljundite ebastabiilsusest: 8. novembri päevane (vasakul) ja õhtune (paremal) GFS mudeli arvutus 17. novembri kohta. 10 päeva peale võib iga uus arvutus anda lausa vastandlikke tulemusi (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html). Heitlus jätkub.

8. novembril oli Läänemere kohal täituv madalrõhuala, täpsemalt Venemaale jõudnud lõunatsükloni lohk. Ilm oli pilves, üksikute selgimistega, ja mitmel pool lumesajune. Põhjapoolse kõrgrõhuvööndi tõttu oli külm (vt ilmakaarti allpool): õhutemperatuur oli enamasti -4...-7 kraadi.
Tuul oli nõrk ja enamasti kirdest, üksnes põhjarannikul lõunast ja kagust, kandes maismaalt külma õhku mere kohale. Seetõttu tekkis lahe kohal konvergentsivöönd, kus püsis eriti tugev lumesadu ühes puhangulise tuulega (vt animatsiooni allpool). Radari järgi on mõnes Soome lahe osas ööpäevaga üle 30 mm sademeid tulnud, mis võib koheva lumena anda üle meetrise lumekihi (selliseid teateid olevat Keri saarelt tulnud, seda külastab aeg-ajalt saarevaht).
Õhtuks sadu lakkas ja mereefekti lumi lükkus Soome ranniku poole. Ilm külmenes tasapisi.
Antitsüklon nihkub Barentsi merele. Selle lõunaserva tuleb Musta mere äärest lõunatsüklon, mis toob 10. novembriks uued lumesajud. Selle lääneservas püsib karm arktiline õhumass Eesti kohal. Seejärel jääb Eesti tõenäoliselt üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus on võimalus mitmel rõhkkonnal või tsirkulatsioonitüübil ülekaal saavutada: võib taastuda sombune hilissügisene ilm, aga võib jääda ka talviseks.

Mereefekti radarikaja evolutsioon 8. novembril (http://testbed.fmi.fi/, kokku pannud Kairo Kiitsak).

Siberi kõrgrõhkkond ulatub Atlandi ookeanini, muutes ilma südatalviseks (FMI).

Kairo Kiitsak. Päikeseloojangu ajal tekkis Kariväraval udu 5.11.2016

Täpsustus varajasimate talve alguste kohta: Jaak Jaagus Üks eesti rahva vanasõnadest ütleb, et talv saabub alati täiesti ootamatult. Nii ka tänavu. Veel eelmisel nädalal ei näidanud ilmaprognoosid seda, et tuleb selline lumi, mis üsna tõenäoliselt jääb püsima pikemaks ajaks. Vähemasti praegused ennustused näitavad aga, nii pikaks ajaks, kui ilmamudelid on ette rehkendanud, et november tuleb talvine. Samas tuleb tunnistada, et atmosfääri seisund on praegu väga dünaamiline, tsüklonid ehk suured õhukeerised on võimsad ja liiguvad kiiresti, mistõttu ennustamine on raske.

Talve klimaatilise aastaajana on defineeritud kui püsiva lumikattega ja valdavalt külmailmadega (maksimumtemperatuur ei tõuse üle nulli) perioodi. Kunagi sai määratud talve alguskuupäevi Tartu pikas vaatlusreas. Selle kohaselt on kõige varasem talve algus (alates 1891/92. aastast) fikseeritud 25. oktoobril 1921, kui mahasadanud lumi jäi püsima kogu talveks. Teine varaseim talve algus on määratud 31. oktoobril 1941, mille järel kujunes välja 20. sajandi konkurentsitult kõige külmem talv, mis pani seisma Hitleri sõjakäigu Venemaale. Tartu andmetel oli kolme talvekuu keskmine õhutemperatuur siis -12,6 kraadi. /---/

7. novembril oli Läänemere kohal aktiivse madalrõhuala loodeserv. See tõi sajuse ja tuisuse ilma. Kohati kasvas lumikate ööpäevaga enam kui 10 cm võrra (kõige paksem on vaatlusjaamades Saaremaal Uue-Lõves: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). 

Tuul hakkas nõrgenema: kui hommikul ja kohati päeval olid kirdetuule puhangud põhjarannikul veel üle 20 m/s, siis õhtul enamasti alla 10 m/s (rannikualadel oli siis enamasti idatuul, sisemaal kirdetuul), ainult mereefekti mõjul (konvektsioon) esines lahe avaosas puhanguid 20–25 m/s. 

Õhutemperatuur oli hommikul -1 kraadist põhjarannikul kuni -6 kraadini Lõuna-Eestis, kuid õhtuks ühtlustus, olles enamasti -4...-7 kraadi, vaid merel ja kohati rannikualadel püsis soojem.

Valgevene kohalt jõuab aktiivne tsüklon Venemaale ja täitub üsna kiiresti. Selle lohk ulatub esialgu veel Eesti kohale, mistõttu ilm on pilves ja sajuvõimalus üsna suur. 9. novembriks saavutab juba kindlama ülekaalu antitsüklon, mis võib Eesti kohale jääda pikemaks ajaks. See blokeering tõrjub Atlandilt tulevad tsükloni eemale – osa liigub mööda põhjapoolseid radu pidi pooluse lähedale (alloleval ilmakaardil hästi näha), teine osa jõuab või tegutsevad iseseisvalt Vahemerel.

Juba praegu on näha, et antitsükloni mõjul suunatakse tsüklonid mööda põhjapoolseid radu pidi pooluse lähedale, teine osa tsükloneid tegutseb Vahemerel või Musta mere lähedal – sinna kuulub ka Valgevene kohale jõudnud osaline lõunatsüklon (FMI).

Seekord alustan teisiti. Marko Kaasik uuendas just oma hooajaprognoosi: http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Seal on kirjas:
Kommentaar. Vastu ootusi oli oktoober paljuaastasest keskmisest ligi kahe kraadi võrra külmem – see tulenes püsivast kõrgrõhkkonnast, mis tõi külmad ööd. Sadas vaid pool tavalisest, mida on tunduvalt vähem, kui oktoobri alguses prognoositud ligikaudu keskmine sajuhulk.
Uus prognoos. Vaatamata külmale novembrile ootame pehmepoolset ja madalrõhkkondade ülekaaluga talve.
Novembri kohta on tal kirjas: Euroopa põhjaaladel on õhurõhk tavatult kõrge, sest siia ulatub Siberi antitsükloni lääneserv – olukord, mis tavaliselt kujuneb välja alles talve teisel poolel. Tsüklonid liiguvad Atlandi ookeanilt üle Kesk-Euroopa Lõuna-Venemale, tuues meile külma õhku idast. Kuigi kuu lõpupoole on oodata tavalise hilissügisese läänevoolu taastumist, nullkraadi lähedasi temperatuure ning vihma ja lörtsi, kujuneb november tervikuna tavalisest külmemaks ja veidi sajusemaks.
Ele Pedassaar kirjutas oma seinal alanud talvest nii:

Novembritalv kestab.

Eile, 6.11. laienes Põhjamerelt üle Läänemere Baltimaade kohale aktiivse madalrõhkkonna (nimeks HUSCH) kirdeserv ning ida- ja kirdetuule iilid tõusid 10-14, rannikul 17-22 m/s. Keskpäeva paiku jõudis lõuna poolt lumesadu, mis pärastlõunal aeglaselt põhja suunas triivis ning hilisõhtul Põhja-Eestile lähenes. Külma oli 1...4 ºC, Liivi lahe rannal tõusis õhutemperatuur lühiajaliselt ka plusspoolele, kuid külmatunne ulatus päeva lõikes -10 ºC-ni.
Möödunud öösel (7.11) oli Eesti ilm tuisune, lund sadas kõikjal ning ida- ja kirdetuule iilid ulatusid 10-13, saartel 19, põhjarannikul 22, vastu hommikut loodes kuni 26 m/s. Tuule tugevnemiseks andis lisaenergiat eile Vahemere äärest kirde suunas kihutanud ja täna hommikul Ukraina-Valgevene aladele jõudnud tsüklon ILKA. Külma oli 1...7 ºC, kuid külmatunne oli 15 ºC ringis.
Täna hommikul mõõdeti Eestis lund 5 kuni 14 cm, Virumaal ulatusid hanged 17, Saaremaa idaosas koguni 20 cm-ni, seevastu Saaremaa läänerannikul oli lund 2 kuni 3 cm jagu.
Täna päeval toovad ühinenud madalrõhkkonnad Eestisse lund juurde, tsükloni keskpunkt koondub Valgevene kohale ja pööris liigub edasi kirdesse. Ida- ja kirdetuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 17-23, looderannikul kuni 26 m/s. Õhtu poole jääb nii sadu kui tuult vähemaks. Õhutemperatuur oluliselt ei tõuse ning jääb -1...-6 ºC vahele.
Homme kaugeneb ILKA nimeline pööris Lääne-Venemaale ning selle järel annab tormituul järele, lund tuleb rohkem juurde põhjarannikule ning õhus valitsevad miinuskraadid. Õhtul läheneb põhja poolt kõrgrõhuala, mis pilvede vahele rohkem selgemaid laike puurib ning järgnev öö tuleb juba kargem.
Atlandi soe ja niiske õhumass võib teha läbimurde järgmisel nädalal ehk novembri keskpaigas, aga sinnamaani tuleb meil arvestada nii talveilma rõõmude kui muredega.

Seega arvatakse pigem, et talv suurt üle kahe nädala ei kesta, sest mingil hetkel peab ju ookean mõjule pääsema. Arvan, et mõlemad variandid on üsna võrdse tõenäosusega võimalikud – nii lume ärasulamine hiljemalt kahe nädala pärast kui talve püsima jäämine (nii näitab nt GFS: http://old.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2402.gif ja Euroopa mudel: http://old.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif). Lähiminevikust on mõlema variandi (blokeeringu vms ilmamustri, mitte ülivarase talve) kohta hulgaliselt näiteid.

NOAA on arvutanud talve üha külmemaks, aga see on allikana suhteliselt väheusaldusväärne http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.

Kalmer Saar. 04.11.2016.a. Saaremaa, Taaliku.

Nädala algus on tuisune, hiljem muutub ilm rahulikumaks ja külmemaks. Soe ja niiske õhk ei suuda üle olla külmast ja kuivast õhust, seetõttu suunatakse tsüklonid lõunapoolsemaid liikumisteid pidi itta. Siia ulatub ainult tuuline ja külm ilm, tuiskab. Õhutemperatuur on valdavalt -2...-7 kraadi, selgimiste korral madalam. Rannikualadel tugevneb mereefekt.Talv süveneb kiiresti ja tuisk toob külma. Loodus on oma arengus jõudnud peaaegu kaks kuud ette ehk detsembri lõppu, kuula Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-06_10_puhas.mp3.

Antitsüklon koos eriti külma ja kuiva õhumassiga jääb põhja poole püsima. Selle kese võib nihkuda pisut Koola poolsaare poole, aga üldjoontes on väheliikuv. Nädala lõpus võib Uuralite tagant idavooluga külma õhku juurde tulla (kas kõrgrõhuvööndi lõunaservas või tuleb sealt Euroopa poole teine antitsüklon – ultrapolaarne telg, vt lähemalt Jürissaar 1998, 2011).  See tähendab senisest palju külmemaid ilmu.
Ilmahuviline Janek meenutab: nii varast talve algust ei mäleta. 93-ndal algas talv temperatuuri poolest 8. või 9 nov.algul lund polnud,korralik lumi tuli 18.nov ja pärast seda kohe paar päeva väga krõbe külm.mõõdukas külm põsis siis umbes 5.detsembrini. Klimatoloog Jaak Jaagus tegi varase talve alguse osas veidi uurimistööd ja selgitas välja või kinnitas, et 1993. a juhtum oli senimaani talve alguse varajasuse osas 2. kohal. 1. koht on senimaani kauge 1921. aasta käes, kui näiteks Tartus tuli püsiv lumi 25. oktoobril. Nende andmete valguses jääb praegune talve algus hilise ajaloo osas 2. kohale ja 1993. a 3. kohale. Sel juhul tuleks käsitleda 25. oktoobril sadanud päevi, kui sadas lund, eeltalvena, aga võib ka hilissügiseks lugeda, sest esimesele lumele järgnes väga soe periood – viimase tõlgenduse korral jäi eeltalv vahele ja hilissügis transformeerus otse päristalveks. Väga varane talve algus oli ka 2010. aastal, praegusest vaid paar nädalat hilisem ja suladeta aeg kestis siis jaanuarini: alles 9. jaanuariks (2011) läks sulale ja püsis sellisena hulk aega, vt ka ühe jaama ajalugu: https://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2011/1/8/DailyHistory.html?.
Tänavu võib Eestis talve alguseks lugeda 1. novembrit, võrdluseks: eelmine talv algas alles 26. detsembril, seega tohutu aastatevaheline muutlikkus – peaaegu kahekuuline erinevus aastaaja alguses. Nii eelmine kui hästi varane 1993. a talv olid silmapaistvad selle poolest, et talv algas lumeta: 1993. a tuli lumi alles siis, kui talv oli 10 päeva kestnud ja eelmisel talvel läks ligi nädal pärast algust lumetulekuni.
Kuna idatuuled ja -tormid on endiselt väga aktuaalne teema, eriti kuna mereveetase on taas keskmisest kohati üle 60 cm madalam (Pärnu lahes oli 6. novembril -64 cm), siis esitan Tõnu Ploompuu kommentaari-arvamuse, mille ta postitas Eesti ilma grupis:
Kuivõrd erandlik on tänavuse sügise idatuulte domineerumine? Mis on sellise ilmaolukorra põhjustaja?
Vaadates ise ilmaasju vaid ühe silmaga, pole ma teadlik kõigist selleteemalistest Eestivälistest teabeallikatest ja hinnangud on eelkõige juhuslike vihjete põhised. Seda ka järgnev mõttekäik.
Tundub, et selle aasta ilmastik Jäämerel (~Euroopa sektor) on olnud erakordselt soe. Kaninist Jenissei suudmeni on vististi suvi olnud ~sama soe kui Eestis (sajakonna kilomeetri kaugusel merest, rannas on paratamatult mere jahutav mõju). Seega on toimunud selles piirkonnas väga suur Jäämere soojenemine, seega peaks ilmselt sealkandis olema jääd erakordselt vähe, meri erakordselt soe.
Selle Jäämere osa soojus (koos saabuva hoovuste veega) veab jahtuva maismaa tingimustes tsükloneid sinna liikuma. Nii kujuneb Euraasia põhjaserva tugev kõrgrõhuala vöönd, mille lõunaserv kingib meile ida- ja kirdetuuled.
Minu arvamus: sel teemal on olnud teadusettekandeid. Minu meelest on esitatud õiged seosed hästi lihtsustatud kujul – vähe merejääd polaaraladel soodustab arktilise õhu sissetunge keskmistele laiustele ja seega karme talve meil. Täpsemalt: http://www.baltex-research.eu/hazards/oral/11_Vihma.pdf
Idatuultest. Sirje Keevalliku vastus ühele kitsamale küsimusele (vt allpool), kuid kõlbab ka siia: Idakaare tormid Soome lahes pole mingi haruldus: T. Soomere, S. Keevallik, 2003. Directional and extreme wind properties in the Gulf of Finland. Proc. Estonian Academy of Sci. Engineering, 9, 2, 73-90.
Jaak Jaagu kommentaar (küsimus kas idatuuli on rohkem?): Idatuulte ja tormide korduvuse suurenemist pole me küll täheldanud. Pigem on neid vähemaks jäänud. Kui ma õigesti mäletan, siis sügisel oli Vilsandil vist siiski näha mõningat, kuid statistiliselt mitteolulist suurenemist. 
Tormid on üldse väga juhuslikud nähtused, mille kohta on väga raske mingeid pikaajalisi muutusi välja tuua. Meil oli vist vaid talvel ja veebruaris tormisuse suurenemist märgata. Juurde võib veel märkida, et idatuultega peaks Soome lahe lõunarannikul esinema apvellingu nähtus, mis näiteks suvel peaks põhjustama pinnavee temperatuur järsku alanemist. Kuid üldiselt ei tasu siiski mingitest selgetest kliimamuutustest idatuulte korduvuse puhul rääkida.

Martin Sepp. 1.11.16 kl 14:08 Tallinnas, Akadeemia teel. Jüri Voit lisab: Ilmamuutus.6.11.2016.Kuusalu.12:29 [pilt on kahjuks sotsiaalvõrgustikes, aga ütlus on seekord õige, et läheb tuisule ja külmale].

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Kariväraval 5.11.2016.