Aasta viimase nädala, aastavahetuse ja uue aasta alguse ilm

Uuendatud 30.12.2021. kl 17:00

Aasta viimane nädal ja uue aasta alguse ilm tuleb äärmiselt muutlik. Vahelduvad kiiresti pluss- ja miinuskraadid, sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Lisaks puhub tihti tuul.

Esmaspäev (27.12.) möödus enamasti pilvisena, nii mõneski kohas sadas mõõdukas-tugevat lund.

Tuul vaibus ja õhutemperatuur püsis miinuspoolel, välja arvatud saartel (kuni +2°C).

Ilmateenistuse lumekaart 27.detsembril.

Teisipäeval (28.12.) möödub idapoolse kõrgrõhkkonna servas sajuta, vaid rannikualadel võib tulla mõni nõrk lumehoog.
Põhja poolt läheneb aga madalrõhkkond, mille tõttu tõuseb tuul tugevamaks ning pöördub lõunakaarde. Puhangud siiski üle 16 m/s õhtuks ei ulatu.
Öö on krõbe eelkõige Tallinn - Pärnu joonest idas, lus langeb -8...-17°C ni, lääne pool on soojem ja saarte rannikul ei tarvitse -1...-2°C st madalamale langedagi.

Kolmapäeval ja neljapäeval (29. ja 30.12.) jõuab meieni seesama survet avaldav madalrõhkkond. Selle lumepilved jõuavad kolmapäeva öösel saartele ja päevaks laienevad üle maa. Kuna lõunakaare tuule puhangud ulatuvad kolmapäeva öösel 20 m/s-ni, siis teeb ka tuisku, päeval tuul rahuneb veidi, kuid sadu kestab edasi, kuid on mõõdukas. Neljapäev jätkab lumesajuga ning tuul püsib mõõdukas ja pöördub õhtul saartest alates edelasse, siis tuleb juba lääne pool sekka ka lörtsi.
Õhutemperatuur on kolmapäeval ööpäevaringselt -1(saartel, läänerannikul) kuni -12°C ni mandri sisealadel. Neljapäeval algab soojema õhu sissevool ja saartel ja läänemaakondades tõuseb õhutemperatuur juba nulli, mandril püsib veel kindlal miinuspoolel, õhtul soojeneb sealgi tasapisi.

Aasta viimane päev (31.12.2021.) toob sula. Oleme sellesama madalrõhkkonna mõjusfääris, kuid õhuvool pöördub edelasse, meieni jõuab soe ja niiske õhk. Lumesadu läheb hommikuks kõikjal üle vesiseks ja laussadu eemaldub. Jäävad vaid lokaalsed hoogsajud vihmana, ida pool ka lörtsina.

Kuna maapind on lumine ja külm ning jõuab soe ja niiske õhk külmale aluspinnale, on päeval ja õhtul laiadaselt küllaltki tihedat udu oodata.
Tuul pöördub kõikjal lõunasse ja edelasse, puhangud ei ületa 10 m/s.
Õhutemperatuur tõuseb hommikuks kõikjal plusspoolele ja püsib kogu päeva vältel 0...4°C vahel. Õhtul aga põhjast alates algab taas langus.

Uusaastaöö (1.1.2022.) jätkub vihmahoogude, mõõduka edelatuule ja plusskraadidega.
Hommikuks aga pöördub õhuvool taas loodesse, jätkub külmema õhu sissevool ning päeva jooksul langeb temperatuur kõikjal miinuspoolele.
Suurem osa sajupilvedest aga eemalduvad.
Tuul pöördub põhjakaarde ning tugevneb puhanguti 20 m/s, kuid õhtul siiski nõrgeneb ja taevas selgineb. Algab kiire temperatuurilangus.
Teed ja tänavad muutuvad erakordselt libedaks!

Pühapäeval (2.1.2022) laieneb üle baltimaade kõrgrõhkkond. Taevas mitmel pool selgineb ja sademeid oodata ei ole.
Põhjakaaretuule puhangud ei ulatu üle 12 m/s. Õhtul pöördub tuul alates saartest edelasse ja veidi tugevneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -2...-11°C, öösel selgema taeva all ka -15st madalam.
Õhtul aga jõuab taas soojem õhumass, nii algab läänest taas temperatuuritõus ja saartel jõuab juba õhtuks nulli lähedale või isegi plusspoolele.

Edasi jätkub tõenäoliselt pluss- ja miinuskraadide tihe vaheldumine, mistõttu on liiklusolud rasked ja tuleb olla ettevaatlik.

ECMWF-väljavaade aastavahetuseks. Suurem sula jõuab läänemaakondadesse, kuid täiesti puutumata ei jää ka mandri sisealad.

Igati talvine jõulunädal (20.- 26.detsember 2021)

Uuendatud : 20.12. kl 12:05

Põnevat ilmarindelt maailmast : Filipiinide kaguosa tabas supertaifuun Rai, mistõttu on kodudest lahkuma sunnitud üle 300 000 inimese. Hukkunuid on viimaste andmete kohaselt ligi 400. Maksimaalsed tuulepuhangud on ulatunud ligi 80 m/s!

Otsustava ilmamuutuse talve suunas toov madalrõhkkond on juba koos külma frondi ja sajuga teel meie poole. Rootsi ilmakeskuse ilmakaart

Esmaspäeval ja teisipäeval (20. ja 21.detsembril) tiirutab Venemaa loodeosas madalrõhkkond, mis süveneb ja aeglaselt itta liigub. Selle servas liigub meieni tasapisi arktiline õhk ja üksteise järel lumehooge.

Mõlemal päeval sajab lund - rohkem sajab tõenäoliselt ida pool, lisaks seal on suurem võimalus ka Soome lahelt tuleva mereefekti lumepilvedeks. Need aga ei jõua kaugemale sisemaale ning seega kõige enam lund saab tõenäoliselt Kirde-Eesti.

Kuna madalrõhkkond süveneb, suureneb ka õhurõhugradient ja puhub tugev põhjakaaretuul - sisemaal puhanguti 14, rannikul 21 m/s. See keerutab sadava lume tuisuks! Teisipäeval siiski põhjatuul nõrgeneb.

Õhutemperatuur päev-päevalt langeb : kui esmaspäeval on veel enamasti alla -10°C, siis teisipäeva öö ja päev tulevad juba -8...-14°C kraadise külmaga.

Kolmapäeval ja neljapäeval (22. ja 23.detsembril) eelmine madalrõhkkond kaugeneb. 

Kolmapäev on vahelduseks rahulik, suuremat sadu ei ole(vaid põhjarannikule võib jõuda mereefekti lumepilvi). Tuul on nõrk ja külma ööpäevaringselt 8...15°C.

Neljapäev aga toob muutuse. Põhjast lähenev madalrõhkkond, laieneb üle meie ning päeval jõuab ka lumesadu.

Tuul pöördub edelasse, toob veidi soojemat õhku. Öösel on veel külma 10 kraadi ümbruses, päeval mandril -5°C ringis, saartel tõuseb -1...-2°Cni.

See aasta saame nautida valgeid jõule. ECMWF väljavaade jõululaupäevaks.

Pühadeilm tuleb juba kõikjal lumikattega, mitmel pool ka lumesajuga, kuid võrdlemisi külma, tugeva ja läbilõikava tuulega.

Jõululaupäeval (24.detsembril) madalrõhkkond läheneb veelgi, tuul tugevneb puhanguti 20 m/s ja sajab lund, tuiskab.

Õhtuks madalrõhkkond kaugeneb ja jõuluõhtu tuleb juba kiiresti külmenev ja hilisõhtuks on külma kohati juba 20 kraadi. Tuul pöördub loodesse ja nõrgeneb, taevas läheb selgemaks.

Esimesel ja teisel jõulupühal (25. ja 26.detsembril) jääme selle madalrõhuala kaugesse ja nõrka mõjusfääri ning mõnel pool jätkub hootine lumesadu. Suurem on võimalus põhjarannikul ja Ida-Eestis.

Põhjakaaretuul aga püsib nõrgapoolne.

Õhutemperatuur jääb ikka -8...-17°C vahele, kuhu ulatub jäävabalt merelt tuul, seal kitsal rannikuribal on mõne kraadi võrra soojem, kuid ikka kindlalt miinuspoolel. Samal ajal selgema taevaga kohtades võib langeda alla -20°C.

Prognoositav lumelisa järgneva 10 päeva jooksul. looderannikul jääb isegi paiguti alla 20cm, kuid kirde pool ulatub lausa 40cm-ni!

NB! 10 päeva on Eesti ilmastiku mõistes üsna pikk aeg, mistõttu võib prognoos veel vabalt muutuda. uuendan igatahes regulaarselt.

Oodatav lumelisa kogu nädala peale on Eesti lõikes erinev, alates 10cm-st saartel ja läänemaakondades kuni 20...30cm-ni põhjarannikul ja Ida/Kirde-Eestis.

Harju maakonnale ja sellest läänepoolsele põhjarannikule on mereefekti kontekstis sobivaim õhuvool kirre-idakirre, kuid seda nädala jooksul eriti ette ei tule. Pigem jääb põhja ja veidi ka kirde poole. Sellest tulenevalt ongi suurim lumelisa oodata ida-, eriti kirdepoolsetes maakondades.

Tulevad seega valged, lumised ja külmad jõulud, mis loob tõelise jõulutunde.

Edasi, aasta viimasel (pool)nädalal olulist soojenemist näha ei ole.

Soe algus ja jahenev nädalalõpp (13.- 19.12.2021)

Soe nädala algus, jahenev lõpp

Uuendatud : 15.12.2021. kl 10:45

Huvitavat Eestist ja mujalt maailmast :

- USA-s möllas nädalalõpus orkaan, milles on hukkunud üle 100 inimese. Enim neist, üle 70, Kentuckys. Muuhulgas sai kannatada tugevalt ka Amazon'i laohoone.

- Jüri kohta uued uudised puuduvad, endiselt jätkan blogiga mina. 

Nädala alguse soojus külmal aluspinnal toob laialdaselt udu, nagu oli pühapäeval (12.12.2021.)

Esmaspäeval (13.12.) kujuneb üle Eesti nõrk ja lauge kõrgrõhuhari. Suurema saju hoiab see eemal, kuid mõni hoog nii lund, lörtsi kui vihma võib ikkagi tulla.

Aluspind on jätkuvalt külm, õhumass aga võrdlemisi soe, mistõttu püsib nii mõneski kohas udu nii öösel kui päeval.

Läänekaaretuul on nõrk ja see ka ei hajuta udu.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -2...3°C vahel.

Teisipäeval (14.12.) liigub Skandinaaviast madalrõhkkond, mis sirutab oma rohke sajuga lohu üle Eesti. Saartest alates sajab üpris tihedat lund, lörtsi, lääne pool enam vihmakest. Õhuvool on kiire ja seetõttu õhtupoole läänest alates laussadu juba hõreneb.

Lõunakaaretuule puhangud ulatuvad sisemaal 10, rannikul ja saartel 17 m/s.

Õhusooja on sarnaselt eelmise päevaga : lääne pool plussis, ida pool kergelt miinuses.

Lõunakaarest saabub aga soojem õhk ja õhtuks tõuseb ka ida pool plussi.

Ka kolmapäeval ja neljapäeval (15. ja 16.12.) jääme selle keerise mõjusfääri, kuid laussadu jäöb eemale. Hooti sajab, kuid saabunud soojuse tõttu siiski vihma.

Edela- ja lõunatuul rahuneb, puhanguti 13 m/s.

Õhutemperatuurifoon on mõlemal päeval ööpäevaringselt plusspoolel, vaid kagunurgas võib öösiti kuni -1°C olla, kusjuures päeviti tuleb sooja kuni 7°C !

Reedel (17.12.) jääme keerise kaugesse edelaserva, nii sajab vihma enam öösel. Päevasel ajal siiski sõuab üle hoogsajupilvi. Päeval tuleb enam sekka ka valgeid helbeid.

Õhuvool aga pöördub loodesse ja meieni jõuab veidi külmem õhk.

Loode- ja põhjatuule puhangud ulatuvad päeval veel 17 m/s, õhtul nõrgeneb aegamisi.

Laupäeval (18.12.) liigub üle Skandinaavia järgmine madalrõhkkond ning selle lõuna-edelaserva mõjusfääri jääme ka meie. Kuivõrd õhk on öösel miinuses, sajab enamasti lund. Päeval aga jõuab taas soojemat õhku ja lääne pool tuleb sekka ka lörtsi ja vihma.

Mõõdukas tuul pöördub läänekaarde ja oluliselt ei tugevne.

Öö on miinuspoolel, päev -2...3°C.

Pühapäeval (19.12.) jääme selle madalrõhuala kaugesse edelaserva, nii sajab meil veel enamasti Kesk- ja Ida-Eestis vihma ja ka lörtsi.

Tuul pöördub taas loodesse ja tugevneb veidi.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...5°C vahel, pärastlõunal hakkab tasapisi langema.

Uuel nädalal jõuab tõenäoliselt meieni külm õhumass, mistõttu sajud muutuvad lumiseks ja on arvestatav lootus valgeteks jõuludeks.

Jõuluprognoosi kohta eraldi postitus tuleb hiljemalt reedel.

Uus tuntav jahenemine paistab tulevat kuu viimases kolmandikus, enne jõule. ECMWF väljavaade 21.12.2021 kohta

Arktilise õhu minek ja nädalalõpu jäävihm (8.- 12.12.2021)

Jüriga on jätkuvalt keerulised lood, ühendust temaga ei saa, kuid blogi jätkab tegevust minu käe all.

Maaleht kuulutab taas välja ennustusvõistluse, järjekorras neljanda. Sedapuhku palume ära arvata selle talve Eesti külmarekord ehk madalaim õhutemperatuur mõõdetuna Ilmateenistuse meteoroloogiajaamades.

Muide – pole võimatu, et üleeile, 7. detsembril Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas mõõdetud –27,6 °C jääbki käimasoleva talve külmarekordiks.
Meenutuseks kolme viimase talve õhutemperatuuride miinimumid :

- Eelmisel talvel –30,1° 18. veebruaril Jõhvis;

- üle-eelmisel –17,5° 29. veebruaril Jõgeval ning

- üleüle-eelmisel –25,3° 22. jaanuaril Väike-Maarjas.
Eesti külmarekord –43,5° pärineb 17. jaanuarist 1940 ja fikseeriti Jõgeval.

Ennustusi ootame aadressil rein.raudvere@maaleht.ee või siis allakirjutanu nimele tavakirjaga Maalehe Tartu toimetusse (Gildi 3, 51007 Tartu).
Ennustuse viimane teele saatmise päev on talvine pööripäev 21. detsember. Täpseimat ennustajat ootab Maalehelt auhind.

Uuendatud : 11.12.2021 kl 10:10

Meri suursaarte ja mandri vahelt on suurte külmade tagajärjel juba jääs. Ilmateenistuse jääkaart 8.12.2021. seisuga. Põhjarannik on jääs vaid kitsal vahetul rannikuribal.

Viimane arktiline hingus

Kolmapäeval ja neljapäeval (8. ja 9.12.) jääme kõrgrõhkkonna külma mõjusfääri, mis hoiab ilma enamasti sajuta, kuid ikkagi üsna pakaselise.

Mõneski kohas saab näha ka madalat talvepäikest.

Neljapäev annab aga märku madalrõhkkonna lähenemisest, siis tugevneb kagu- ja idatuul sisemaal 11, rannikul 19 m/s. Kuna õhk on tuntavalt miinuspoolel, on olemine üpriski kõle!

Öösiti on õhutemperatuur -10...-22°C vahel ,saarte rannikul, kus meri veel lahti, muidugi soojem.

Päeviti on külma -12...-18°C, taaskord rannikul mõni kraad leebem.

Nädalalõpu sula

Reede (10.12.) toob aga ilmamuutuse. Seda põhjustab edelast lähenev võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond, mis läheb keskmega meist lõuna poolt mööda.

Hommikul alates saartest hakkab sadama lund ja paljudes kohtades tugeva idakaaretuule (puhangud 20 m/s) tõttu ka tuiskama.

Kuivõrd peale tuleb soe front, maa- ja teepind on pakaselainest reedel kindlasti miinuskraadides ning atmosfääris on tõenäoliselt kihistus(soe-külm-soe), siis pärastlõunal ja laupäeva öösel on laialdaselt oodata ka jäävihma. See teeb pinnad väga libedaks ja teeolud väga keerulisteks.

Laupäeva (11.12.) öö ja päev jätkuvad lume-, lörtsi- ja jäävihmasajuga, saartel ja läänemaakondades tuleb ka vihma. Idakaaretuul nõrgeneb, puhangud enam üle 15 m/s ei ulatu.

Enne sula saabumist tuleb juurde 1-4cm lund.

Õhtupoole keeris eemaldub Venemaa avarustesse ja saartest alates suurem sadu lakkab. Päeva jooksul õhutemperatuur tasapisi tõuseb miinuspoolelt plusspoolele ja õhtuks on pea kõikjal juba soojakraadid ja viimane sadu tuleb alla nii vihma, lörtsi, kohati veel ka jäävihmana.

Sula saabub! Soojim paistab tulevat Lõuna-Eestis.

Pühapäev (12.12.) on rahulik, madalrõhkkond eemaldub ja nõrgapoolne tuul pöördub lõunasse-edelasse. Vihm ja lörts liiguvad hommikuks idapiiri taha ja järele jäävad vaid kohatised läänest itta liikuvad hoogsajud, mis tulevad alla vedelal kujul, õhtul lisandub külma ja tuleb ka lumehelbeid.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0°C ümber, mis teeb teed kohati libedaks.

Õhtul jõuab taas külmem õhumass, mis langetab temperatuurid kõikjal kergesse miinusesse.

Uus nädal tuleb praeguste mudelite järgi väga muutlik, kuid enamasti siiski sulailmaga - kord sulatab, siis külmetab ehk kardetavasti lögane ja mitte kuigi talvine, välja arvatud üksikud lumisemad päevad.

Esmaspäev ja teisipäev on enam talvised, kolmapäev aga võib tuua suurema sula.

GFS-i viimase jooksu väljund jõululaupäevaks(23.12.2021) laia naeratust näole ei too. Küll aga ei tasu seda hetkel suure tõsidusega võtta, kuna aega sinnani on küll ja veel.

Lumetorm Henriette (2. ja 3.12.) ja arktiline nädalalõpp (4. ja 5.12.)

Viimane uuendus : 1.12.2021 kell 18:05

Pöördeliste sündmuste valguses viibis uue postituse tegemine. Kaalumisel oli minupoolne blogist loobumine, kuid kuna siin on aktiivne lugejaskond ja tark arutelu ilmateemadel, ei tahtnud päris maha visata tehtud tööd ja saavutatud lugejaskonda.

Nii sai otsustatud, et blogi jätkan ainuisikuliselt mina ning sellega kaasnevad nii formaadimuudatus kui ka mõned muud sisulised-välimised muudatused. Kui vähegi võimalik, proovin postitusi-prognoose uuendada igapäevaselt.

Praegune postitus ongi nagu näide uuest formaadist. Sellised saavadki enamvähem olema uued postitused. Eelmistest põhjalikumad, ise koostatud joonis-kirjeldustega. Täiustusi tuleb ilmselt aja jooksul küll juurde, aga praegu nii.

Kõik ettepanekud, tagasiside jm. on oodatud!

Nädal algas juba talviselt, töönädala lõppu saadab torm ja uue nädala alguseks jõuab paukuv pakane.

Lumetorm Henriette

Neljapäeval (2.12.) saabub läänest meie ümbrusse aktiivne Henriette nimeline madalrõhkkond.

See pressib eemale kitsukese kõrgrõhuvööndi ja toob meile tormituult ja tuisku ning paljudesse kohtadesse ka lumelisa. Keeris liigub üle Läti itta Venemaale, seetõttu võib Eesti põhjaserv laussajuta jääda ja peab leppima vaid tugeva ja kõleda tuulega.

Õhurõhk keerise keskmes langeb 970hPa-ni, see tekitab laialdaselt suure õhurõhuerinevuse ja põhjustabki tormituult ja tuisku.

Neljapäeva öösel jõuab madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohale. Selle pilvemassi serv jõuab juba kolmapäeva õhtul, kuid lumesajuala jõuab öösel saartele ja Edela-Eestisse. Sadu on enamasti mõõdukas, kohati ka tugev.

Öösel, enne sadu, jõuab õhutemperatuur langeda mandril -9...-15ni, kohati idaservas enamgi.

Hommikul jätkab sajuala levimist üle maa, kuid Põhja-Eesti võib laiguti sajuta jääda. Sadu on jätkuvalt mõõdukas-tugev. Lisaks tugevneb ka kirde- ja idatuul sisemaal puhanguti 15 m/s, rannikul 23 m/s. See keerutab tuisku ja muudab teeolud keeruliseks. Ettevaatust ka võimalike langevate puudega! Põhjarannikule võib jõuda mereefekti lumepilvi!

Päeva peale levib sajuala ka veidi põhja suunas, kuid päris põhjarannikule ei pruugi laussadu jõuda, samas on seal võimalus mereefekti lumeks.

Päeval on külma 2...9°C.

Henriette asukohaprognoos neljapäeva päeval. Keeris liigub musta noolega näidatud trajektoori pidi ning tihedam lumesadu üle eesti ida-lääne suunalisest valgest joonest põhja poole tõenäoliselt ei jõua ning nii saab Põhja-Eesti vaid nõrka lund, kuid tormituult.

Õhtul ja järgneval, reede (3.12.) öösel lumesadu ja tuisk jätkuvad koos tugeva idakaare tuulega, vaid saartel ja lääne-edelaosas võib sadu juba hõredam ja laigulisem olla. Õhutemperatuuris muutust ei toimu, jääb 2...8°C vahele.

Reede päeval ida ja kagu pool sadu ja tuisk jätkuvad, lääne poolt alates sadu juba hõreneb /lakkab. Püsib põhjarannikul kerge mereefekti võimalus.

Ka tugev tuul annab järgi ning koos keerise möödumisega pöördub läände ja loodesse.

Kogu selle aja jooksul on lõunamaakondades oodata 10...15cm lumelisa, põhja pool 0...4cm. läänes 2...8cm.

Arktiline nädalalõpp

Laupäeval ja pühapäeval (4. ja 5.12.) on tugevneva kõrgrõhkkonna servaalal lumehooge sisemaal harva, kuid rannikualadel (eelkõige põhja- ja looderannikul) käivitub tõenäoliselt mereefekt. Tingimused selleks on sobivad, kuivõrd meri on veel jäävaba, õhumass 1,5km kõrgusel piisavalt külm (-13...-18°C isoterm Eesti kohal!) ning õhuvool keerab kirdesse. Seega saab põhja- ja looderannik tõenäoliselt lisalund, eelkõige pühapäeval.

Tuul on mõlema päeva vältel küllaltki rahulik ja puhub idakaarest.

Laupäeval on õhutemperatuur nii öösel kui päeval -10°C ümbruses, meretuulega rannikul mõni kraad soojem.

Pühapäevaks saabub kirdevoolus arktiline kargus ja õhutemperatuur on nii öösel kui päeval juba -15°C ümbruses(-5st rannikul -18ni sisemaal), õhtul aga langeb veelgi madalamale.

Õhumassitemperatuur 1,5km kõrgusel pühapäeval. Niivõrd külm õhk meie kohal tähendab mereefekti ja mandril temperatuuri esmaspäeva öösel -20 ja madalamalegi.

Uuel nädalal jätkub talvine ilm. Arktiline külm eemaldub esmaspäeva õhtuks, kuid sellegipoolest jääb temperatuurifoon miinuspoolele.

Järgmist suuremat lumesadu on oodata teisipäeval - kolmapäeval.

Lisaks on lugejad teinud huvitava, kuid paikapidava tähelepaneku : Gröönimaale prognoositavad soojemad ilmad on toonud Läänemeremaadesse talvised ilmad. Kas pole huvitav seos?

Veel täheldati, et Gröönimaa prognoosid on tunduvalt pikemalt ette täpsed, kui meie Eesti omad. See on tõenäoliselt tingitud asukoha erinevusest - Eesti on klimaatilises mõttes ja geograafilise kliima arvestuses piiripealne maa, mis toobki meile muutlikkuse ja selle pikaajaliste prognooside väikse täpsuse, Gröönimaa aga on klimaatiliselt stabiilsemas kohas ning pikaajaliste prognooside tegemine on paremate võimalustega ja täpsusega.