Reedese ilmajutu juurde ilmus kellegi puudulikult ja valesti informeeritud kommentaar aastaaegade kohta. Seda teemat on käsitletud põhjalikumalt https://leht.postimees.ee/6824823/ilmajutt-segadused-aastaaegadega ja kitsamalt eeltalve kohta http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.
NB! Kuna reedese ilmateatega (ilm@teade) esines arusaamatuid anomaaliaid, saab seda lugeda https://ilm.ee/?518860. Kes teab tellijaid, palun edastage neile!
Lisaks, selles ilmateates on juttu Eesti külmarekordist, sest kätte on jõudnud selle aastapäev!
Mõõdukalt talvine nädal. Valgussammaste nägemise võimalus, vt https://ilm.ee/index.php?46912 ja https://www.facebook.com/terje.osijarv/posts/3984402718258928.
Mereefekti hoiatus! Pikemalt https://maaelu.postimees.ee/4402067/ilmatark-mereefekt-on-aktuaalne
Uuendused tekstis ja postituse lõpus (täiendatud lõpus)!
Palju päriti prognoositud tormi kohta. Oldi isegi pahased ja sooviti koguni tormi tühistamist (oli paar sellist telefonikõne). Paraku looduse vastu ei saa. Kuna see oli kagutorm, siis tuul enamikes kohtades kuigi märkimisväärne ei olnud (vaid Vaindlool registreeriti üle 20 m/s tuulepuhanguid), ka lumesadu ei olnud rekordiline, seega nt 23. ja 24.11.2008 võrreldavat lumetormi karta polnud. Aga senise sooja rahuliku ilmastiku taustal (eelmine talv, ka see kuni eelmise nädalani) võis see siiski mõjuda harjumatuna.
Nii 10. kui 11.01.2021 tõi lumesadu ja kohati tuisku. 11.01. läks ilm õhtuks lääne pool soojaks ja kohati tekkis udu. Saarte rannikutel oli õhtuks sooja paar kraadi. Siiski on lund lääne pool üldiselt vähe erinevalt kagupiirist, kus maas poolemeetrine lumekiht (ei kajastu lumekaardil).
12.01. tõi tuisu ja õhtul alates Virumaast ilma külmenemise. Lumetormi osas olid seisukohad erinevad, kuid Ilmateenistus andis siiski 2. astme hoiatuse:
Peab ütlema, et ühendust võeti pilvisuse osas: kuidas on võimalik, et nii külma ilmaga päikest ei näegi. Tõenäoliselt on asi selles, et sooja sügise tõttu on kõik suuremad veekogud veel olulise jääkatteta. Seega on need niiskusallikad. Kui tuleb mõnest veekogust veeauru, siis väga külmas õhus kondenseerub see pilvedeks. Õhuvool on kirdest, seega veeauru allikad on Soome laht, kaks suurt järve ja Jäämeri kirdes. Kui need jäätuvad kinni, lõppeb ka veeauruallikas ja pilvi ega sademeid enam ei teki.
Huvitaval kombel tabas Saksamaad võimas äikesetorm:
14.01. püsis jätkuvalt valdavalt pilves, kuid suuremas osas maast olulise sajuta ilm, samas oli ka üksikuid selgimisi (nt võis Tallinnas näha päikesetõusu); rannikutel sadas kohati tihedat lund, mis päeva jooksul lõppes, aga õhtul algas mereefekt uuesti, mille valdusala suurenes, hilisõhtul oli sadu kohati tugev.
Tuul jäi rahulikuks: kohati oli isegi tuulevaikus, aga merel siiski püsis mõõdukalt tugev kirdetuul ja siis oli sajuhoo ajal lühiajalist tuisku. Õhutemperatuur püsis pilves ilma tõttu valdavalt –3...–10 °C piires (hommikul kaugemal sisemaal oli madalam), vaid Narvas oli päevalgi külmem.
Edasine prognoos. Paistab, et esialgu läheb külmemaks, aga uus nädal toob märksa soojema ilma. Pakaseline õhumass satub Valgevene kohale, selle serv võib ulatuda napilt Pihkva ja Rezekneni. Seega päris pakast (vähemalt –25 °C) tõenäoliselt ei tule – tõenäosus selleks <20%. Siiski on ilmselt laupäeva hommikul mõned selgemad tunnid (sedagi mitte igal pool) ja sel juhul võib kõige madalamat õhutemperatuuri oodata kagunurgas, mis on pakaselisele õhumassile kõige lähemal.
16.01. ilm osutus üsna lähedaseks prognoositule: madalad pilved kadusidki hommikuks suures osas ja tuult ka eriti polnud või valitses tuulevaikus, nii et kaugemal sisemaal, eriti kagu pool, langes õhutemperatuur –20...–25 °C vahemikku. Taevasse ilmus küll õhuke kõrge pilvekiht (kõrgus 7 ja enam km, idapoolse madalrõhkkonna mõju), mis ilmselt küll pidurdas jahtumist, aga ei peatanud. See pilvekiht hõrenes päeva peale, nii et suures osas Eestist püsis –10...–20 °C, samas põhjarannikul tugevnes jälle mereefekt, mis hoidis seal ilma soojema. Õhtul levisid pilved ka sisemaa suunas, peatades märkimisväärse õhutemperatuurilanguse. Vaatamata sellele, kui palju on pilvi, jääb pakase tõenäosus samaks, mis eelnevalt öeldud ehk kuni 20%. Kuid elame-näeme!
Kokkuvõte. Lõppenud nädal päris pakast (–25 °C) ei toonud: kõige madalam õhutemperatuur registreeriti 16. jaanuari õhtul kella 18 ja 19 vahel Jõgeval (–24,6 °C), hiljem õhutemperatuur tõusis, sest läks pilve. Aga –20 °C piiri puudutas õhutemperatuur mitmes ilmajaamas küll. –25 °C on kokkuleppeline õhutemperatuuri piir, mida võib pakaseks nimetada. Kuigi meedias, nt 17.01. õhtustes ilmateadetes, räägiti ka –10 °C pakasest jne, ei ole see siiski päris pakane. –25 °C võis mõnes lohus küll täiesti realistlikult olla, aga ei leidnud selle kohta usaldusväärseid andmeid. Ka Eesti külmarekordi aastapäev (17. jaanuar) oli kohaselt külm: üle Eesti –8,4...–24,3 °C (Valgas).
104 kommentaari:
Nüüd näitavad mudelid, et lisaks Kuusalule jääb kogu põhjarannik suuremast lumesajust ilma. Kogu see rannikuala Dirhamist Narvani. Seal jääb prognoositavaks maksimumsajuhulgaks ikka vaevu 5 mm.
Huvitav, et neljapäeval ja reedel saabub arktiline õhumass, aga merelist lund ei näidata neiks päeviks mitte üks raas. Kas tõesti selleks ajaks juba laht jääs või.
@11. jaanuar 2021 19:20
Lisasin siis erandkorras võrdluse ka sademete summa kohta(isotermide all) nii GFS'i kui Euroopa mudeli väljunditest. Prognoosid on väljastatud täna ning tähtajaks on reede, mil suuremad sajud peaks läbi saama.
Kui pildid pole lehel nähtavad, siis vajutada Ctrl+F5.
Aitäh. Ei saa jah aru, mis põhjarannikul seda sajuvähesust soosib. Eeldaks ka siin 14 mm sademeid näha.
Rootsi keskosa rannikul 100 mm sademeid nii lühikese ajaga. Seal vist ähvardab selline suvi mis meil 2002 oli? Kõik sajud nagu tuleksid korraga nüüd ära.
Aga kestvama sulaga raju suurvesi seal tulekul.
Tallinnas tuiskab korralikult.
Harjumaal täitsa talve tunne juba. Teed korralikult täistuisanud.
Kaua pole tõesti siin sellist talve olnud.
Õnneks on tuult prognoositust vähem. Kusagil pole 20 m/s olnud, kuigi it lubas saarte läänerannikule 25 m/s.
Lumesadu on ka nõrk, aga erinevalt tuulest pidigi see siin põhjas nõrk tulema.
Mudelite järgi tundub, et sulale ei pruugigi sel kuul mandril enam minna.
Radari järgi tundub, et Emhi ennustus läheb pisut nihu. Mandril saab kohe-kohe sadu läbi justkui. Pärnumaal juba tundub läbi olevat.
Tallinnas sadu läbi.
Nüüd hakkas hoopis uduvihma tuiskama...
Vihm pani lume "kinni" õmneks. Enam ei tuiska teid täis. Puud tuules pragisevad kenasti.
Millal selget ilma Põhja-Eestis näha võiks?
21.51
Siis, kui viin joomata jätta.
23.01
Siis peaks ilm iga päev ju selge olema.
https://www.nationalgeographic.com/environment/2021/01/the-polar-vortex-is-coming-raising-odds-for-intense-winter-weather/?cmpid=org=ngp::mc=social::src=facebook::cmp=editorial::add=fbp20210112env-polarvortexcoming::rid=&sf241920617=1&fbclid=IwAR3Zg7yhXVzCM2uMA_fYRpZrXWUB1Iyi2maaz2D2aE5SAvzri2aVt12HmkY
Statistik siin.
No nii täna hommikul tuul siis kagust. Peaks hea näitaja olema. Mul on ühelt kunagiselt ilmatargalt ülestähendus tänase kohta ,et kus 13.jaanuar hommikul tuul puhub - sealt ta ka enamuse suve puhub. (kui ma ei eksi ütles seda kunagi mingi ilmatark tv -s)
Juuksuri Juhan siinpool.
Minule on selgeks saanud see: vaatamata tuule suunale peab vett viskama alati vastassuunas.
Täna pigem idatuul ju. Suvel tähendab see suund põhjarannikul pigem kirdetuult.
Statistik siin.
Just nimelt hommikune tuul kehtis mitte päevane või õhtune. Päikesetõusu ajal ikka pigem kagutuul.
Ega seda talve kauaks ei jagu ka. 19. jaanuari paiku paistab sulale minevat juba.
Seda GFSi lubatavat marupakaselist õhumassi kuu lõpupoole ärge uskuge.
Paljukiidetud Euroopa mudel ei näita ÜLDSE sinnapoolegi mitte.
@ 13. jaanuar 2021 05:58
Oleneb jah, kui hommikul.
13. jaanuari tuuleandmed kell 9 ehk päikesetõusul, läbi aastate - alates 2010:
2010:
Tuul igast suunast ja nõrk.
2011:
Tuul loodest ja edelast ning mõõdukas.
2012:
Tuul loodest ja lääne-edelast ning Lääne-Eestis tugev.
2013:
Tuul mandril edelast loodeni, saartel ja Liivi lahe ääres igast suunast. Põhjarannikul mõõdukas, mujal nõrk.
2014:
Tuul loodest ja põhjast. Mõõdukas.
2015:
Tuul läänest ja sisemaal mõõdukas, rannikul tugev.
2016:
Tuul põhjarannikul põhjakirdest ja mõõdukas. Mujal nõrk ja loodest-läänest.
2017:
Tuul edelast ja lõunaedelast. Mõõdukas.
2018:
Tuul nõrk ja keskmiselt lõunakaartest. (Tuulesuunad varieeruvad idast edelani)
2019:
Tuul nõrgapoolne ja keskmiselt lõunaedelast. (Tuulesuunad edelast lõunani)
2020:
Tuul läänest ja edelast ning pigem mõõdukas. Eriti põhjarannikul.
2021:
Tuul idakagust ja mõõdukas.
--------------------------------------------------------------------------------------
Seega lühidalt - 2021 on erilise tuulesuunaga sel kuupäeval. Enamasti on meretuuled olnud 13. jaanuaridel.
2012. oli Harjumaal äikesepäevade arvult neist aastatest üks kõige äikeselisemaid suvesid.
Täpsustan, et vast suured möödaminekud 13. jaanuari tuulesuuna seostamisel suvega on aastad 2011 ja 2014. (Mõlemad olid Harjumaal tunde järgi kuumad suved)
2018 on piirkonniti vaieldav. Siin Harjumaal oli tol suvel valdav kirdetuul, mis oligi põua otsene süüdlane. Üleüldse suht pidev meretuul päeviti.
2020 on ka kahetine. Klapib suurepäraselt juuliga.
Juunis oli Harjumaal enamus päevadest idakirdetuul. Muu Eesti sai ka päris mitu sellist juunipäeva. August pigem vahepealne.
2018 ja 2020 suvede kokkuvõtvad tuuleandmed pärastlõunati kell 16.
Statistik siin. Ka ise vaatasin juba eile ,et mõnel aastal pole siin mingit seost aga noh see ilmatark elas ka Lõuna-Soomes. Eks seal osalt kliima kattub - osalt mitte.
Reede varahommikul suht tavatu olukord, mil Soome lahe ääres pole kusagil temperatuur -10 kraadist soojem.
Laupäeva õhtu ähvardab Emhi mudeli praeguse uuenduse järgi Võrus -24,x kraadiga.
GFSi 18Z uuendus ongi kuu viimase dekaadi arktilise õhumassi 20 kraadi soojemaga asendanud.
Kuna suveigatsus juba mõjul, siis kommenteeriks Emhi uudist 2020 aasta äikese kohta. Esiteks, uudise pealkiri kehtib minu arvates Tallinn-Pärnu joonest itta jääva Eesti ala kohta. (Tallinnas oli vaid 2 korralikku äikesepäeva - 18. juuni ja 28. juuli)
Läinud aasta august oli NORDLISi vaatlusreas Eestis kõige äikesevaesem.
September oli mitu korda äikeselisem kui august.
Nii mai, juuli ja august olid normist tunduvalt äikeselisemad.
(Selle viimase asjaolu tõttu panustaksin väga lootustele, et need kuud tuleksid käesoleval 2021. aastal äikeseküllased!)
Ups, need olid äikesevaesemad kuud ikka... Nii need vead tulevad, kui mõtled kirjutamise ajal lootustele. :D
Statistik siin.
Juuni peaks väga äikesevaene tulema aga juulis ,augustis tuleb piisavalt äikest.
Ma arvan, et juunis saan 1kg, juulis 2,4kg ja augustis 0.5kg ahvenat! Helljee!
Kindlam on see, et lähiajal saab -20 ka ületatud.
Õnneks 11. jaanuar 2021 21:43 mainitud ennustused lähevad vist mööda, sest Tallinnas juba tuiskabki. Oleks jah imelik, et sellise õhumassiga midagi ei tulekski.
Pole vist kunagi varem näinud Ilmateenistust mainimas Kagu-Eestit nii mitmeid kordi järjest oma nädalaprognoosis kui praegu.
Põhjarannikut on ka mainitud mõnikord igapäevaselt.
Väga sarnane olukord (mereefekt,tuulesuund,temp.) Tallinnas sellele mis oli jõulude eel 2009 või oli see 2010
Pigem 2009 vastu 2010ndat.
Aga siis jäigi see efekt mitmeks päevaks kestma. Nüüd heal juhul homme veel kestab, kuigi juba on teatavat sajuala ulatuse vähenemist/saju nõrgenemist näha. Ja uus nädal toob ka juba sulailma, mis 2009 jõuludest saabus alles paari kuu pärast.
Emhi mudel näitab Valgasse -28 kraadi pühapäeva öösel kella 4 ajaks.
Miks radaripildil ei taha eriti nähtavad olla mere-efekti sajud, mis idapoolsele Virumaale jõuavad? Erinevate kaamerate öiste jälgimise põhjal ja hommikuks lisandunud lumekoguse põhjal olid öised sajud Jõhvi-Rakvere vahelisel alal vähemalt sama intensiivsed ja sama kaugele sisemaale ulatuvad nagu Harjumaal.
Liiga madalal on sajud. Radar võtab sealmaal vähemalt kilomeetri kõrguselt.
Ametlik rohkem kui miinus 20*C tuli Jõgeval täna ära.
Proff on rääkinud!
Teised saavad ka vaatlusandmeid vaadata.
Profist profim prohvet on rääkinud!
Ürgrodi!
Soovitan soojalt talve nautida! Praegused ilmad on ilmselt selle talve nö maksimum.
Uuel nädalal tuleb see porinovember tagasi jälle...
Statistik siin:
See sula ajutine ja ilmselt ei jõua mandril kus üle 15cm hetkel lumi äragi sulada. Hea ongi - katustelt tuleb see kuhi vähemalt alla.
See kohev lumi, mis pole eelnevalt kordagi sula saanud, sulab mühinal.
Kui tuleb +4 kraadi ja tugev tuul, sulab see 15 cm sul vabalt paari päevaga ära.
Inimesed võiksid katustelt lume ise ära lükata. Sula oodata selleks puhuks oleks riskantne, kuna lumi muutub raskeks. Eriti kui eelnevalt lörtsi-vihma ka tuleb.
AGA... minu moto on endiselt - kui sulab, sulagu kõik. Seda jäist kõntsa uuesti külmetatuna ei taha.
Alates 20-ndast algab jälle sopaaeg, mis kestab tubli 25-ndani. Küllap jõuab seegi aeg sealt edasi igaveseks soojapasaks muutuda.
2009. jõuludest edasi saabus tõsine ja jääv sula alles 26. märtsi paiku, mitte varem. Seega sel ajal, kui vaja. Uus talv oli ka hea ning jälle peab mainima, et selline kui vaja, soe ja kevad saabus alles aprillis. 2011/2012 hooaeg kujunes liiga 1ühikeseks, talv oli viimati korralik 2012/2013, kuigi pühadeaegne sula pidi peaaegu asja ära rikkuma.
Edaspidi pole ükski talv talve nime vääriline olnud.
Külm talv oli viimati 1986/1987. Uus selline ja uued sellised tuleb/saabuvad varsti. Käesolev tundub, et ei sobi veel.
Kahetised mõtted tulevad, kui 1987/1988 aasta talvest alates annab TALVESID tikutulega otsida. Alguses oli ju hea, et Eesi iseseisvumine ja nn. oma aja algus oli soojade talvedega. Millegagi polnud ju ära elada eriti.
Aga üldisem vaade asjale teeb muret. Suuremalt jaolt on ju need "kaasaja" elamukarbid tehtud vaikimisi, isegi ehk sellest aru mitte saades, et PÄRIS TALVEDE tulekul kukub see asi kiiremini kokku kui Keskerakonna juhitud valitsus hetkel. Erinevus on selles, et Brüsseli tuulepuhujad ei suuda siin mitte midagi ära teha, isegi kui nad seda tahaksid.
Lisan siia juurde, et me oleme ENDISELT põhjamaa, umbes 58 ja pool kraadi põhjalaiust. Külmad ja ka kestvad külmad EI OLE sugugi võimatud, suisa vastupidi, enam kui võimalikud.
Keegi Erik Punane seilas ja avastas hetkel soodsates oludes Gröönimaa. Aga asunduse tegemiseks kulus oi kui palju aega, sest loodus tuli oma seadustega vahele.
https://yle.fi/uutiset/3-11733809 Soome YLE artikkel värske lume peegeldumisvõimest ja talvise valguse mõjust meeleolule. Jüri võiks soovi korral ka sellest nähtusest artikli teha.
...
Saan ka ise kinnitada, et lumega on öösel õues täiesti valge, valgem kui juunikuu ööl. Lähimad asustuse tänavavalgustid ja prožektorid on ühes küljes umbes poole kilomeetri kaugusel, teistel külgedel üle kilomeetri. Kui ilma lumeta on varju jäävas õueosas täiesti pime, et peab taskulambi kaasa võtma, siis nüüd loe või ajalehte. Sügiseti, kui vihma sajab, pole ka taskulambist tolku, märg pind justkui imeks valguse endasse.
Lõunas on päris krõbe.
07.02
Proovi maal. Pime on ikka. Kusjuures selge ilmaga hajub (linna)valgus pilvede kaudu veel hullemini.
Ses mõttes, et nt. Tartu linna kuma paistab vahel pilves ilmaga juba eemalt kui Viljandi (75 km). Selge ilmaga pole 10-st all sellegi, km-st juttugi.
Sel aastal külmub siis vähemalt Soome lahe idasopp (on juba külmunud) ja Botnia lahe põhjaosa. Sellist seisu loeti veel hiljuti sooja talve kriteeriumiks...
Parajasti on jäätumas Muhu Väin, Väike Väin on jääs, peatselt on kaas ka Väinamerel.
Tuleval neljapäeval sulab see looduse ponnistus ära jälle.
Tundub, et 21, 22, ja 23 jaanuar on Pärnu-Loksa joonest läänes kraadid lakkamatult plussis, selline +2..+4 vahemik. Kagunurgas võib nullini langeda, aga üldiselt tundub, et seekord mitte ükski koht sulast ei pääse.
Lumi sulab sellest samast Pärnu-Loksa joonest läänes ära, aga kagus jääb alles.
@ 16. jaanuar 2021 07:07
Selleks ma lumist talve pooldangi. Kasvõi olgu kütekulud suuremad, aga lumise karge talve vastu ei saa minu mõtetes miski. Teiseks on ümbrus puhta ja õrna ilmega.
TUNDUB, ET SWDAPUHKU TULEB TALI TAGASI. 3 P'eva vaja vastu pidada.
Kagueestlane ütles ...
Hetkel Ilmateenistuse järgi -13, kuid saan praegu vabalt isegi sõnumit kirjutada. Veab teil seal loodes, kui te niigi palju kätte saate.
9. jaanuar 2021 22:21
Vedas, et te seal loodes isegi -13 kätte ei saanud.
Kagueestlane ütles ...
Kui täna õhtu sai -13 kraadi kogetud, siis järgmise laupäeva õhtul ilmselt juba -23. Järgmise pühapäeva hommikuks näitab Euroopa mudel Eesti kagupiiri lähistele juba -30, samas kui te seal loodes pääsete vaid -10'ga. Tõsiselt veab teil ikka.
9. jaanuar 2021 22:44
Hetkel näitab termomeeter -22,2 kraadi. Ootan natuke veel, enne kui õue lähen, ehk langeb pisut veel. Viimati sai õhtul sellise pakasega õues käidud vist 2013. a.
Veab teil seal kagus.
Ma kogesin -20 kraadist külma viimati 22.01.2019 täiskuuööl. Siis oli ligi 30 cm lund ja kraade -22,5. Läksin tahtlikult õue, sest polnud kindel, et niipea uuesti saab seda kogeda. (2020 ajas naerma ju lausa)
See oli unustamatu öö.
@ 16. jaanuar 2021 19:41
Magasid ühe parema hilisema võimaluse maha sel juhul.
8. jaanuar 2016 oli päikesetõusul sealkandis -28 kraadi it vaatlusandmete järgi.
Lugesin seda lõiku korduvalt...
"Hetkel näitab termomeeter -22,2 kraadi. Ootan natuke veel, enne kui õue lähen, ehk langeb pisut veel. Viimati sai õhtul sellise pakasega õues käidud vist 2013. a.
16. jaanuar 2021 19:41"
...ja mõtlesin, et kuidas kagueestlane saab öelda, et meil soojas loodes veab, kui ta ise just ootab kraadide langemist, et siis õue minna.
See on umbes sama, et jaheduse pooldaja ootab kuumuse süvenemist, et siis õue minna.
Tallinnas taevas põhjapoolt selgineb just ja temperatuur ligi -12 kraadile langenud. Kagu-Eesti elanik sõnub/sõnus ära vist meie "vedamise".
@16. jaanuar 2021 20:07
Haha! Armastan väga soojasid ilmasid ning pole mingi pakasefänn, aga kui juba kord nii külmaks läheb, siis kasutan võimalust, et meenutada möödunud kümnendi alguse häid aastaid, mil talved olid arktilised ja suved Vahemerelised.
Hetkel näitab termomeeter -22,7 kraadi. Nüüd õue!
No siis arusaadav. Ma olen just pakasepooldaja. Kuumus ei meeldi kuidagi.
Harjumaal langes 16 paiku temp -21, päris kiirelt tunni-kahega. Siis hakkas uuesti soojenema, kuna läks pilve.
Õuest tagasi. Tänast külma oli juba korralikult tunda erinevalt möödunud laupäevast. Igal pool võis kuulda raksumist ning pooleteisetunnise kõndimise peale läksid ka ripsmed jäässe.
Kes teab, kas sel kümnendil nii varajastel õhtutundidel veel nii madalaid temperatuure kogeb. Nüüd võiks igatahes küll soojaks minna ja kevad alata.
@16. jaanuar 2021 20:12
Jah, saitegi -13 kätte.
Statistik siin. Normist külmema veebruari tõenäosus on kasvanud 90% -ni
See ebamäärane sula mööda läheb siis ülejäänud kuu peaks ikka talvine olema (jaanuar tähendab).
Mismõttes ebamäärane? Kõik mudelid näitavad sulale minekut.
Mitte just eriti.
Vastupidi. Edaspidi on -23 kraadi tavaline asi. talvel.
@ 16. jaanuar 2021 23:44
Ootaks huviga näiteid.
Kõik prognoosid näitavad üksmeelselt, et kolmapäeva õhtul ja neljapäeva öösel läheb sulale. Neljapäeva õhtuks on plussis üle Eesti.
Kõige "jõulisemad" ennustused näitavad mõnes kohas soojenemist 2-3 kraadi tunnis. Vilsandil võib neljapäeval õhtul täitsa vabalt 6 kraadi sooja ära tulla.
Ei tule.
No sel juhul 5 kraadi kindlasti tuleb.
Ei.
Statistik siin. Ebamäärane sula selles mõttes ,et ei sulata kõike lund ära ja ei jää kestma.
Jürile kommentaariks, et
Jäämeri on pisut liiga kaugel kirdes nagu, et Eestis järveefekti (ehk siis "mereefekti") tekitada... Ja see on alati jääs, Barentsi mere lõunaosa (sh Nordkapi ümbrus meist otse põhjas, ikkagi liiga kaugel) välja arvatud.
Statistik: selline ongi tegelikult tavaline talvine sula. Meie kipume harjuma vale ideega, et enamus aega peaks talvel sopp ja pori olema.
Ahjal tuli -25 ära. Loodame, et peale sula siis saab veel talve nautida :)
Ja tundub, et seda sula väga ei tulegi, üheks päevaks ehk.
Kolmeks päevaks peaks tulema.
Tänane öö oli selle talve külmatipp. Sellist külma sel talvel enam ei tule.
Selle viimase postituse peaks ka meelde jätma :)
Keegi lubas millalgi oma mütsi ära süüa, teeb jälle nii?
Statistik siin:
Ei juhtu just igapäev ,et Kuressaare on Eesti külmapoolus. Aga ilmateenistuse kaarti vaadates ometi hetkel nii on.
Kolmapäeva öösel peaks ka põhjarannik -15 kraadi piiri kätte saama.
Ma küsiks hoopis, et kas keegi oskab juba kevade kohta pakkumisi teha?
Mind huvitaks kas märts tuleb talvine või mitte... ja kas meil on lootust, et see aasta tuleb soojem maikuu? (2015,2017,2019,2020 - kõik üsna jahedad maid olnud)
Ma olen kuulnud arvamusi, et märts tuleb talvine. Ma loodan siiski, et ei tule...(olgu, kuu alguses umbes kaks nädalat võib vee külmem olla, aga mingit 2011 või 2013 stiilis külma ei tahaks)
Etteennustamatu on juba see, mis saab 3-5 päeva pärast. Miks siin enamik rahvast sellest aru saab.
St, ei saa aru.
Statistik pani jõuludega ennem mitu nädalat täppi. Muidugi 50% eksimisvõimalus oli ka ainult :(
Statistik siin.
Vastuseks kl.14:09
Just märts tuleb selline nagu sa ei oota. Tõenäoliselt algab ka märtsi keskmine miinusmärgiga. Aprill ehk natuke normist soojem ja mai midagi sellist nagu 2014 oli.
Juuni aga ilmselt jälle külmavõitu ja hilised öökülmadki ilmselt tulevad. Juuli ja august aga lajatavad kuumaga. Võib ka juhtuda ,et juuni viimane nädal on juba kuum.
Kui talve keskmine jääb Tartu-Tõraveres alla -2,5 kraadi, siis jätan tänavu kevad- ja suvepakkumise vahele.
Täna siis jälle üle pika aja selline ilm, mil edela ja läänetuulega pole kusagil plusskraade. Ja ega need miinusedki napikad pole. Eelmine talv sama tuulesuunaga oli igavene stt koguaeg.
See uue nädala sula on liikunud 36h edasi ööpäeva prognooskaartidel, et enne neljapäeva mandril ei sula miskit ja ei imesta, kui veel edasi lükkub ja idas olev kõrgrõhkkond on nii tugev, et osa Eestit sellest pääseb, siin mõtlen Tallinn-Viljandi joonest ida poole. Teisipäeval on parem pilt, et mis saab või ei saa.
Proff on rääkinud!
Paluuuuun jätke see sula ära. :(
Praegu on just nii pehme ja ilus lumivalge lumi!
Mõni mudel näitab kolmapäeva hommikuks Tallinnasse -16 kraadi ja lausselget ilma. Seega lähiaja viimane võimalus lume krundinat ja kriuksumist kogeda.
See neljapäevane sula on vist isegi üle 90% kindel, sest siiani pea kõik mudelid seda järjepanu näitavad.
Praegu tundub, et olukord kaldub 17.01.2019 poole. Tol korral jäi Soome laht sulailma piiriks. Mäletan, et Tallinnas sadas päevläbi vihma, aga Helsingis tuiskas lund.
Nüüd ulatub ka it mudelprognoos neljapäevani ja seegi näitab sulale minekut. Saarte läänerannikule 5 kraadi soojagi.
See sula 2p ei tohiks väga mõjutada mandril lumeseise.
Mõjutab jaa päris palju. Kohevast pehmest lumest saab kõva jäine käkk.
GFSi 18Z uuendus tuli ja see näitab endiselt neljapäevaks sula Eestisse. Kõikjal peale Narva ümbruse peaks vähemalt +3 kraadine õhk üle tuhisema.
Samas Helsingis jääbki napilt miinusesse.
-------------------------------------------------
Kordan veelkord, et kuna see lumi pole kordagi sula saanud, siis kasvõi ühe ööpäevane 3-kraadine soe - eriti tuulega - kahandab lumikatet ca poole võrra.
Siiski paistab seekord külm sooja tagasi suruvat.
Et tekiks korralik sulast karastunud lumikate, peab seda ees olema umbes 50 senti. Aga siin ei saja ju viisakalt korraga ja sageli lund. Kord 40 aasta jooksul ehk tuleb selline sadu ette.
Jep. Alguses näitas neljap hommikust sula, nüüd juba neljap õhtust. Ei imesta, kui ainult laupäev sulatab.
Väga lähedale 17.01.2019 olukorrale kipuvadki prognoosid minema. Helsingis jääb lumi kohevaks, siis meil läheb paraku ikkagi kõikjal vesiseks.
Emhi lause "Prognoosi värskendatakse iga päev hiljemalt kell 13.00." on ebatäpne 4 päeva prognoosis.
Vähemalt sõna "hiljemalt" võiks nad oma lausest kustutada.
Oleks "hiljemalt kell 14:00" oleks arusaadavam.
Postita kommentaar