2. nädala ilm (11.–17.01.2021)

Kommentaariumi viide

Reedese ilmajutu juurde ilmus kellegi puudulikult ja valesti informeeritud kommentaar aastaaegade kohta. Seda teemat on käsitletud põhjalikumalt https://leht.postimees.ee/6824823/ilmajutt-segadused-aastaaegadega ja kitsamalt eeltalve kohta http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.

NB! Kuna reedese ilmateatega (ilm@teade) esines arusaamatuid anomaaliaid, saab seda lugeda https://ilm.ee/?518860. Kes teab tellijaid, palun edastage neile!
Lisaks, selles ilmateates on juttu Eesti külmarekordist, sest kätte on jõudnud selle aastapäev!

Mõõdukalt talvine nädal. Valgussammaste nägemise võimalus, vt https://ilm.ee/index.php?46912 ja https://www.facebook.com/terje.osijarv/posts/3984402718258928.
Mereefekti hoiatus! Pikemalt https://maaelu.postimees.ee/4402067/ilmatark-mereefekt-on-aktuaalne

Uuendused tekstis ja postituse lõpus (täiendatud lõpus)!

Palju päriti prognoositud tormi kohta. Oldi isegi pahased ja sooviti koguni tormi tühistamist (oli paar sellist telefonikõne). Paraku looduse vastu ei saa. Kuna see oli kagutorm, siis tuul enamikes kohtades kuigi märkimisväärne ei olnud (vaid Vaindlool registreeriti üle 20 m/s tuulepuhanguid), ka lumesadu ei olnud rekordiline, seega nt 23. ja 24.11.2008 võrreldavat lumetormi karta polnud. Aga senise sooja rahuliku ilmastiku taustal (eelmine talv, ka see kuni eelmise nädalani) võis see siiski mõjuda harjumatuna.
Nii 10. kui 11.01.2021 tõi lumesadu ja kohati tuisku. 11.01. läks ilm õhtuks lääne pool soojaks ja kohati tekkis udu. Saarte rannikutel oli õhtuks sooja paar kraadi. Siiski on lund lääne pool üldiselt vähe erinevalt kagupiirist, kus maas poolemeetrine lumekiht (ei kajastu lumekaardil). 
12.01. tõi tuisu ja õhtul alates Virumaast ilma külmenemise. Lumetormi osas olid seisukohad erinevad, kuid Ilmateenistus andis siiski 2. astme hoiatuse:

Ilmateenistuse hoiatused 12.01. kohta. Need võisid mõjuda sooja ja rahuliku ilmaga harjunutel üsna kainestavalt, ent elasime-nägime!

Ilmateenistuse lumekaart, millel on näha, et võrreldes 48 h taguse ajaga oli lumikatte juurdekasv tõepoolest 5 kuni 10, kohati enamgi cm, nagu hoiatuses (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

13.01. püsis esialgu veel nn järeltuisk, kuid ilm rahunes. Ilm külmenes alates Virumaast, kus õhutemperatuur puudutas juba –10 °C. Suurem sadu oli lõppenud. Kohati langes pilvepiir väga madalale: kuni 50 m-ni maapinnast.
Peab ütlema, et ühendust võeti pilvisuse osas: kuidas on võimalik, et nii külma ilmaga päikest ei näegi. Tõenäoliselt on asi selles, et sooja sügise tõttu on kõik suuremad veekogud veel olulise jääkatteta. Seega on need niiskusallikad. Kui tuleb mõnest veekogust veeauru, siis väga külmas õhus kondenseerub see pilvedeks. Õhuvool on kirdest, seega veeauru allikad on Soome laht, kaks suurt järve ja Jäämeri kirdes. Kui need jäätuvad kinni, lõppeb ka veeauruallikas ja pilvi ega sademeid enam ei teki.
Huvitaval kombel tabas Saksamaad võimas äikesetorm:

Äikese levik 13.01. õhtul umbes kell 21 kuni 22. Tegu oli ilmselt õhumassi piirialaga (lõunasse liikuv külm front). Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.

14.01. püsis jätkuvalt valdavalt pilves, kuid suuremas osas maast olulise sajuta ilm, samas oli ka üksikuid selgimisi (nt võis Tallinnas näha päikesetõusu); rannikutel sadas kohati tihedat lund, mis päeva jooksul lõppes, aga õhtul algas mereefekt uuesti, mille valdusala suurenes, hilisõhtul oli sadu kohati tugev. 
Tuul jäi rahulikuks: kohati oli isegi tuulevaikus, aga merel siiski püsis mõõdukalt tugev kirdetuul ja siis oli sajuhoo ajal lühiajalist tuisku. Õhutemperatuur püsis pilves ilma tõttu valdavalt –3...–10 °C piires (hommikul kaugemal sisemaal oli madalam), vaid Narvas oli päevalgi külmem.
Edasine prognoos. Paistab, et esialgu läheb külmemaks, aga uus nädal toob märksa soojema ilma. Pakaseline õhumass satub Valgevene kohale, selle serv võib ulatuda napilt Pihkva ja Rezekneni. Seega päris pakast (vähemalt –25 °C) tõenäoliselt ei tule – tõenäosus selleks <20%. Siiski on ilmselt laupäeva hommikul mõned selgemad tunnid (sedagi mitte igal pool) ja sel juhul võib kõige madalamat õhutemperatuuri oodata kagunurgas, mis on pakaselisele õhumassile kõige lähemal.
16.01. ilm osutus üsna lähedaseks prognoositule: madalad pilved kadusidki hommikuks suures osas ja tuult ka eriti polnud või valitses tuulevaikus, nii et kaugemal sisemaal, eriti kagu pool, langes õhutemperatuur –20...–25 °C vahemikku. Taevasse ilmus küll õhuke kõrge pilvekiht (kõrgus 7 ja enam km, idapoolse madalrõhkkonna mõju), mis ilmselt küll pidurdas jahtumist, aga ei peatanud. See pilvekiht hõrenes päeva peale, nii et suures osas Eestist püsis –10...–20 °C, samas põhjarannikul tugevnes jälle mereefekt, mis hoidis seal ilma soojema. Õhtul levisid pilved ka sisemaa suunas, peatades märkimisväärse õhutemperatuurilanguse. Vaatamata sellele, kui palju on pilvi, jääb pakase tõenäosus samaks, mis eelnevalt öeldud ehk kuni 20%. Kuid elame-näeme!
Kokkuvõte. Lõppenud nädal päris pakast (–25 °C) ei toonud: kõige madalam õhutemperatuur registreeriti 16. jaanuari õhtul kella 18 ja 19 vahel Jõgeval (–24,6 °C), hiljem õhutemperatuur tõusis, sest läks pilve. Aga –20 °C piiri puudutas õhutemperatuur mitmes ilmajaamas küll.  –25 °C on kokkuleppeline õhutemperatuuri piir, mida võib pakaseks nimetada. Kuigi meedias, nt 17.01. õhtustes ilmateadetes, räägiti ka –10 °C pakasest jne, ei ole see siiski päris pakane. –25 °C võis mõnes lohus küll täiesti realistlikult olla, aga ei leidnud selle kohta usaldusväärseid andmeid. Ka Eesti külmarekordi aastapäev (17. jaanuar) oli kohaselt külm: üle Eesti –8,4...–24,3 °C (Valgas).

Andmed võetud http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Kindlasti leiab mitteametlikke andmeid ka pakase kohta, aga neid ei ole. Teeilmajaamu ei kontrollinud.

Mereefekt 14.01. hommikupoolikul Teletornist nähtuna (https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).