Ebatavaliselt soe nädal: tekkis isegi tunne, et Eesti on sattunud Vahemere kanti, kuid vähene valgus näitas, et siiski on geograafiline asukoht jäänud endiseks.
Tuttavatega on seda tavatu soojuse teemat arutades selgunud, et arvamused jagunevad umbes pooleks: ühed neist soovivad kuudepikkust pori ja pimedust, sest siis on soe ja küttearved väikesed, teised eelistavad lund ja miinuskraade, sest siis on valgem ja haiguste-kahjurite levik vähesem. Kui vähemalt 10-kraadine soe jääks püsima, võiks sellega isegi leppida, sest 0-lähedane õhutemperatuur on sellest nirum, olgugi et selline vahemereline soojus tähendab enam sombuseid ilmu (niiskuse vastu ei ole midagi, pigem on väga kuiv õhk ebasoodne, aga virisemist on kindlasti rohkem kuulda).
Praegu paistab, et esialgu jääb vähemalt 10-kraadine õhusoe püsima, aga seda kindlasti mitte väga kauaks, sest see tähendaks, et kolm kuud järjest tuleks üha uusi soojarekordeid. Elame-näeme!
Nädal algas tõusva õhutemperatuuriga. Läänes püsinud aktiivse tsükloni ja Venemaale kinnistunud intensiivse antitsükloni vastasseisus tõi tugev lõunavool vahemerelise soojuse Läänemereni. Eestisse prognoositi kuni 14-kraadist õhusooja, ent jäi sellest siiski kraadi võrra madalamaks. Ilm muutus vihmaseks.
Atlandi põhjaossa jõudis parasvöötmeliseks muutunud orkaan Epsilon, millega seostati lisasoojust. Kuigi tsüklon oli ebatavaliselt sügav (minimaalne õhurõhk ~940 hPa lähedal), jäi see siiski liiga kaugele ega mõjutanud Eestit. Tähtsamaks jäi ikka Venemaa intensiivne antitsüklon ja ka Läänemerel paaril päeval püsinud meridionaalne frontaalvöönd.
See -vöönd liikus 28.10. jooksul üle Eesti, tuues rohke saju. Prognoositi ka õhu jahtumist, kuigi see kulges aeglaselt ja ikka ulatus õhusoe veel nii 29. kui 30.10. 10 kraadi lähedale, saartel ja kohati rannikul enamgi.
Nädala lõpu poole jäi Eesti väheaktiivsesse rõhuvälja. Seetõttu tuul vaibus. Üle Eesti liikunud täituv osatsüklon tõi niiskust. Koos jahtumisega tekitas see laialdaselt udu, mis kohati küündis rekordiliseni. Udu intensiivsus oli suurim öötundidel ja andis järele alles päris nädala lõpuks (Virumaal oli udu ja 0-lähedane õhutemperatuur siiski veel ka 1.11. hommikul).
31.10., mida peetakse Halloweeniks, tekitas küsimusi õhtul idataevas rippunud arusaamatult suur ja lopergune kuu. Oli tuttavaid, kes läksid seda haruldast nähtust pildistama, sest Kuu pidavat olema sinine, vt nimetuse järgi: https://earthsky.org/astronomy-essentials/when-is-the-next-blue-moon. Ometigi pöörduti pettunult tagasi, sest Kuu oli hoopiski kollakas. Pidin selgitama, et õhus olev niiskus jms aerosool muudab esialgse sinaka või valge valguse kollakaks ja punakaks, eriti kui taevakeha on horisondi lähedal. Sinikuu tähendab seda, et kui ühes kalendrikuus on kaks täiskuud, nimetatakse teist siniseks. Kui Kuu juhtub olema Maale ebatavaliselt lähedalt, siis on see ülikuu.
5 kommentaari:
Tartu-Tõravere oktoobri keskmiseks jäi 8,9 kraadi(normist 2,8 kraadi soojem), mis jääb aegreas 2. kohale.
November tuleb ka soe, aga kuivapoolne.
Nii, et see aasta on piirkondi Eestis, kus mai oli soojem kui oktoober ja piirkondi, kus oktoober oli soojem.
Ilmamärgid näitavad, et talverehvid tuleb tuleval nädalavahetusel ära vahetada. Ei ole tahtmist musta jääga võidelda ning paljudel rehvid vahetamata nagu minul.
November peaks tulema keskmisest soojem ja täna on küsimus, et kui palju. Ei imesta, kui tuleb sinna eelmise aasta keskmise kanti.
Proff on rääkinud.
Just, Tallinnas tuli oktoobris 20 kraadi ära, aga mais mitte. Lisaks jäi oktoobri miinimumgi mai omast kõrgemaks.
Näidaku kui sajust ja põnevat ilma need teised mudelid tahes, kuid seekord paneb GFS täppi ja seega ilm pärast 4. novembrit kuni vähemalt 17. nov-ini on küll täielik mõttetus ja igavus kuubis. (Püsiv kõrgrõhkkond)
Postita kommentaar