pühapäev, 2. juuli 2017

27. nädala ilm (3.–9.07.2017)

Kommentaariumi link
Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu: https://ilm.ee/?516337 [täpsem info ~nädala pärast, sh Horisondi juulinumbris].
Taimi Paljaku pikem ilmajutt http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/22db23d2-7f7c-47aa-a8fa-93feaf23cffa/uudis-taimi-paljak-jahedast-suvest. 

9. juulil liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kagusse. See tõi pilvise, hommikuks uduse ja kohati sajuse ilma (sadas peamiselt Saaremaal); Virumaal oli sooja kohati veel alla 5 kraadi, mujal oli juba soojem.
Ka päev oli lääne pool pilvine, kuid peamiselt sajuta, ida pool oli päikeselisem, aga seal tekkisid kõrged rünkpilved, mis üksikutesse kohtadesse puistasid hoovihma. Sooja oli 19...23 kraadi, tihedate pilvede all enamuse ajast kuni 18 kraadi, hiljem selginedes läks sealgi soojemaks. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, saartel valdavalt lõunakaartest.

Kairo Kiitsak. Kihtrünkpilved ja udu Simunas 9.07.2017 

8. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli öö rahulik ja kohati udune, öökülmast teateid ei tulnud, kuid mitmel pool oli vähem kui 5 kraadi sooja.
Päev oli rahulik ja vähese-vahelduva pilvisusega, kuid ida pool muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, nõrgad piksed (nn sussunaatorid) jäid seekord Lätti; saartel pilvisus tihenes ja hakkas vähest vihma sadama. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, pilved väheliikuvad või kagusse nihkuvad. Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi, pilvede ja sajuhoogude all ja rannikualadel vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhulohk liigub üle Läänemere kagusse. See toob pilvi ja kohatist sadu. Kuna tuult on vähe või ei olegi, võib öösel tulla karge õhutemperatuur (kohati 5 kraadi lähedal), saartel ja rannikualadel, samuti pilvede ja saju all püsib ilmselt üle 10 kraadi. Päev toob mõnele poole sajuse ilma, teisale hoovihma, teisal võib päikeseline ja üle 20 kraadi olla.
Ilm järgmistel päevadel. Õhumass muutub soojemaks, kuid rõhuväli on muutlik: kui esialgu on ülekaalus kõrgrõhuvöönd, siis hiljem tsüklon. Sellele vaatamata pole hoovihm ühelgi päeval välistatud. Tugevamad sajud jõuavad siiski kohale ilmselt 11. juuliks. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20-kraadist õhutemperatuuri, öökülmaohtu enam pole.


8. juulil Kibunas. Kogemused näitavad, et üks kindel tunnus, mille järgi ilma ennustada, on küünise- ja konksukujulised kiudpilved (Ci uncinus), mida rahvasuu nimetab kassiküünteks. Need näitavad peaaegu alati pilvisuse suurenemist ja väga sageli sademeid, kuid siiski mitte tingimata.

7. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli öö enamasti selge ja rahulik, kohati tekkis udu, sooja oli kuni 3 kraadi, maapinnal kuni -0,1 kraadi, seevastu rannikualadel jäi kohati 10 kraadist kõrgemaks.
Päeval oli ilm enamasti selge või vähese pilvisusega ja sajuta, kuid saartel, õhtul Lääne-Eestis oli muutliku pilvisusega, sadas hoovihma ja oli äikest. Tuul oli nõrk ja muutiku suunaga või põhjakaartest, saartel lõunakaartest, õhtul asendus edelatuulega. Sooja oli 14...19 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuvöönd. Seetõttu on öö rahulik ja kohati udune, võib esineda öökülma (vt allpool punasega lõiku). Päev on vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, suureneb hoovihma- ja äikesevõimalus. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja võib kohati tulla 20 kraadi ja enamgi.
Merike Merilaini keskpäevane ilmateade: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/595f6ba414f03643c028b146.
Ilm järgmistel päevadel. Õhumass muutub soojemaks, kuid rõhuväli on muutlik: kui esialgu on ülekaalus kõrgrõhuvööndi mõju, siis hiljem tsüklon. Sellele vaatamata pole hoovihm ühelgi päeval välistatud. Tugevamad sajud jõuavad siiski kohale ilmselt 11. juuliks. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20 kraadi, öökülmaoht kaob.
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Ükskõik kui talumatu meie tänavune jahe suvi ajuti  on, tarvitseb vaid oma aiasõbrakesi vaadelda ja tuju paraneb. Jätkub nii kevadisi kui südasuviseid õisi, kõik lopsakad ja eriti värvikad. Pole ju liigset päikest ja sooja, mis õied kiiresti pleegitaks. Isegi ajuti nullilähedane temperatuur ei tee viga.
Nullilähedust oli ööl vastu reedet ja on veel ka ööl vastu laupäeva. Nii et kurgid, kõrvitsad ja kasvuhooned tasub õhtust kinni panna, sest arktiline õhk on jäise keelena Venemaal eemalduva madalrõhuala servas ka Eestit limpsimas. Mõneks ajaks on see jäise õhu viimane rünnak, rohkemast ei tasu mõeldagi, pole enam usku, et stabiilne suveilm võimu võtab. Loe edasi: https://ilm.ee/?516347.



Ühe pikse areng 7. juulil Kibunas Pärnu poole vaadates. Kõik toimus vähem kui 30 minutiga.



Karl Jakob Toplaan. Äike ja rahe Saaremaal. Võimalik, et sama pilv, aga tunnike varem ja Pihtlas. Läks pisut põhja poolt üle, välke oli kümneid. 2 tundi peale äikest oli rahe veel tee ääres kuhjas ja läbimõõt suurematel 2cm. See juba Vanalõvel. 
Lisasin ka ühe pildi kahjustustest, mille osaliseks enamasti olid taimed - kohalikud puud on nüüd sõelapõhjad.

6. juulil õhurõhk tõusis ja Venemaa kohal tiirleva madalrõhkkonna mõju vähenes. Nii oli öösel ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, vaadeldi helkivaid ööpilvi, Soome lahel pilvisus, kuid püsis sajuta.
Päev oli vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kohati sekka rahet ja jääkruupe, üksikutes kohtades oli äikest*, rannikualad olid enamasti sajuta ja mõnel pool üpris päikeselised.
Tuul oli valdavalt loodest mõõdukas, puhanguti vali (puhangud üle 10 m/s). Sooja oli 12...16 kraadi, sajuhoogude ajal langes 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Soome lahel on madalrõhuala lääneserv, Läänemere kohal on väike kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm rahuneb ja muutub kuivemaks, ent päeval on kohati hoovihma võimalus (tõenäosus ~50%). Sooja võib vaiksema ilmaga ja päikesepaiste toel kohati ligi 20 kraadi tulla.
NB! Öökülmaoht! Taimi Paljak öökülmaohust http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/595e1c7c14f03648c459a990. 
Kuna Ilmateenistus ei hoiata öökülmade ja udu eest (vt siit märkust metsade tuleohtlikkuse järel http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/), siis tasub eraldi hoiatada ja sellest juttu teha. Eesti kohale jõudis Venemaal resideeruva tsükloni lääneservas arktiline õhumass. Õhk on selles üsna niiske, mistõttu püsib hoovihmade võimalus, kuid selge ja vaikse ööga võib õhutemperatuur maapinnal võib kohati 0 °C lähedale langeda, ent lisaks juurde: enim on ohustatud turvasmullad, kuid praeguses arktilises õhumassis võib öökülma ka mujal tulla. Öökülmadest päästaks tugev tuul ja pilved. Loe pikemalt: https://ilm.ee/?516346.
Viimati olid tugevad öökülmad juulis 2008. ja 2009. a, üks uudis tollasest: http://m.postimees.ee/section/2995/3563753.
* – rahvasuus kutsustakse üksikuid välke ja suhteliselt lühiealisi (30 min kestvaid) äikeseid sussukateks ehk sussunaatoriteks. Vastuväide: Ei ole kunagi kasutanud sellist sõna ja väga suure tõenäosusega ei kasuta ka. Kõlab juba väga imelikult ja hellitavalt. 


Kairo Kiitsak. Põnev pilvemaastik Simunas 5.07.2017 

5. juulil oli madalrõhuala edelaserv Läänemere kohal. Ilm oli esialgu pilves, üksikute selgimistega, ja olulise sajuta, kuid alates läänest ilm selgines  Päeval pilvisus tihenes ja mõnel pool, enamasti lõuna- ja idaservas, sadas hoovihma, kuid õhtul selgines läänest uuesti. Tuul oli peamiselt loodest ja sooja alla 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese või muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Sooja on külma õhumassi toimel ~15 kraadi, sajuhoo ajal langeb 10 kraadi lähedale.
Ilm järgmistel päevadel. Tsüklon raskuskese kandub Venemaa keskoblastite kohale. Selle lääneservas valitseb arktiline õhumass. Nii on 7. juulil selge vaikse ilmaga (kõrgrõhuharja mõjul) peamiselt turvasmuldadel väike öökülmaoht. Päeval võib päikese toel kuni 20 kraadi tulla.
4. ja 5. juulil on mälestusväärsete piksete aastapäevad: 5. juuli 2002 hiidpagi http://journals.ametsoc.org/doi/abs/10.1175/WAF953.1, ja eelmise päeva kohta on info https://ilm.ee/?47585 ja http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2009/07/aikeste-meenutused-iii-aike-4-juulil.html.


Tartu ilm pakkus nii sünget uduvihmast ilma kui üsna meeleolukaid mammasid.

4. juulil oli madalrõhuala edelaserv Läänemere kohal. Selle mõjul oli ilm vähese ja muutliku pilvisusega ilm, pilvisus tihenes ja hakkas sadama hoovihma, kohati sekka rahet ja oli äikest. Õhtul sajuhood harvenesid ja kohati ilm selgines, kuid hilisõhtuks tihenes läänes uuesti ja mõnel pool sadas uduvihma, nähtavus halvenes (ida poole öö hakuks uued pilved ei jõudnud).
Tuul oli nõrk ja lõunakaartest, hiljem alates saartest loodest ja tugevnes veidi. Sooja oli 17...21 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala edelaserv on Läänemere kohal. Seetõttu on pilve ja kohatiste hoovihmadega ilm, äikeseoht on idaservas (suurim kagunurgas kuni 50%). Läänekaartetuul on nõrk või mõõdukas, sooja alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Tsüklon resideerub Loode-Venemaal. Selle lääneservas on jahe ja kohatiste hoovihmadega ilm. 6. juuliks võib kohale jõuda arktiline õhumass ja nii on selge vaikse ilmaga peamiselt turvasmuldadel väike öökülmaoht. 

Pikne Laagrist läänes.

3. juulil liikus madalrõhkkond aeglaselt üle Põhjalahe itta. Alates saartest pilvisus tihenes ja läks sajule, eelnevalt oli kohati udu.
Päev jätkus sajuhoogudega, eriti ida pool (Tartus sadas üle 10 mm), lääne pool oli selgimisi rohkem, kohati peaaegu päikeseline. Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, mõnel pool, eriti idas, oli tuul nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on 15...20 kraadi, kohati rannikualadel ja saju ajal madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline*, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). Tuul on nõrk ja lõunakaartest, saartel läänest ja võib tugevneda. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole.
* – Palju on räägitud sellest, et mudelid ei näita äikesevõimalust õigesti, isegi mitte ööpäev ette. Sel on vähemalt kaks olulist ja ilmselt omavahel seotud põhjust: a) ennustustesse on kaasatud liiga palju tehnikat ja vanu simulatsioone (ehk oleks aeg vana GFS välja vahetada näiteks järgmise põlvkonna FIM vastu), b) teatud tsirkulatsioonitüüpide (ilmamustrite) korral on kasutuselolevad või vähemasti avalikkusele kättesaadavad mudelid(versioonid) väheedukad äikese ja üldse sügava konvektsiooni (ulatub vähemalt troposfääri keskossa) prognoosimisel.
Viimasel ajal võib tegu olla selliste tsirkulatsioonitüüpidega, millega seotud konvektsiooni ja äikest ei ole mudelid kuigi edukalt võimelised prognoosima, nt on prognoositud ja tegeliku äikese haaratud territooriumid märkimisväärselt nihkes, mis läheks eeskätt teise ebaedukuse põhjuse alla.
Kuigi GFS konvektsiooniindekseid ei soovitata vaadata, pole ka teisi valikuid kuigi palju: peale GFSi saab vaadata ka ARPEGE arvutatud indekseid Euroopa kohta http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=1&model=arp&var=11&time=0&run=6&lid=OP&h=0&mv=0&tr=6 ja Soome HIRLAM andmete põhjal Tartumaa kohta http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html. Äikesevõimalust enamlevinud mudelite järgi saab vaadata siit https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409 ja kaudselt http://www.meteo.pl/index_en.php.
Paraku ei tähenda kõikide nende mudelite ja prognooside vaatamine seda, et võiks midagi usaldusväärset öelda või järeldada näiteks järgmise päeva äikeseohu kohta. Seetõttu peaks vaatama käsitsi sünoptilist olukorda, atmosfääris toimuvaid protsesse, sh jugavoolude asukohad, õhumassi omadusi jms. Kui on tegu sellise tsirkulatsiooniga, et baarilised moodustised, sh õhumassid, liiguvad valdavalt läänest itta nagu näiteks praegu, siis järgmise päeva äikeseohtu võiks näidata Rootsis toimuv: kui seal on rohkelt äikest, siis peaks midagi tulema Eestisse järgmiseks päevaks, sest õhumassi omadused on üsna konservatiivsed. Äikeseohtu võib võimendada või alla suruda (pärssida) sünoptilise olukorra muutumine jms asjaolud.
4. juuli äikesohu kohta kehtib eelnevalt öeldu: Rootsis oli 3. juulil palju äikest, mis jõudis Ahvenamaani, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170703 (iga must täpp tähendab NORDLIS välgudetektorite registreeritud välku). Kuna osatsüklon liigub Eesti suunas ja püsib üsna vähemuutuv, peaks äikeseoht säilima Rootsis olnuga ligikaudu samal tasemel. Soome HIRLAM andmete põhjal arvutatud prognoos http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html näitab, et Tartumaal on oodata õhtuks äikest, välistatud ei ole rahe, pilvede ülemine osa jääb oodatavaid indekseid arvestades üsna madalaks (kuni 10 km), sest tropopaus on lohu mõjul üsna madalal.

3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Tuleb muutliku ilmaga ja mõõdukalt soe (12...20 kraadi) nädal. 

Nädala algul täitub madalrõhkkond Läti kohal ja liigub aeglaselt itta. Teine madalrõhkkond liigub Skandinaaviast Põhjalahele. See toob sajuse ja pikselise (4. juulil) ilma.
Tsüklon jääb paariks päevaks Loode-Venemaale, hoides ilma loodetuulise, kohatiste sajuhoogudega ja alla 20-kraadise.
Nädala lõpuks võib uus tsüklon tuua saju, aga ka natuke soojema ilma. Sellele võib eelneda kuni kaks rahulikku ja olulise sajuta ilma.


Andres Kunnus. 02. juuli hummok ,aastal 2017!kella neljast torniholli!

88 kommentaari:

  1. Seega suht igav nädal tulemas. Täpselt aasta tagasi oli öösel 20 kraadi ka siin Tallinnas, sel aastal on päeviti ca 5 kraadi külmem.

    VastaKustuta
  2. Kas 4. juulil on oodata mingeid suuremaid süsteeme või jälle mingid sussukad (ainult paar välku).

    VastaKustuta
  3. Teine variant pigem.

    VastaKustuta
  4. Ikka tavasussukad.

    VastaKustuta
  5. Pidin ka sussukaid toetama.

    VastaKustuta
  6. Sussunaatoreid pakub ka Erik (tema termin, elab nüüd Kiius), samas andmed ja sünoptiline olukord näib olevat võimsam http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_45_11.png

    VastaKustuta
  7. GFS on viimane mudel, mida labiilsuses vaadata. See ju arvutab värvidemängu puhtalt kastepunkti järgi. Pilvisuse aga mitte, mis on olulisim konv.pärssija...
    Kogemused, ikka kogemused on need, mis aitavad usaldusväärseima ilmaprognoosi koostada!

    VastaKustuta
  8. Sussakad jah, see ju viimasel 3-l suvel suht tüüpiline juba. 11. juuni jääbki suure tõenäosusega suve haripunktiks äikese kohapealt.

    VastaKustuta
  9. ARPEGE näitab küll üsna tugevaid pikseid jms http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=1&model=arp&var=11&time=24&run=0&lid=OP&h=0&mv=0&tr=6

    VastaKustuta
  10. ARPEGE jätkuvalt pikset täis http://www.wetterzentrale.de/maps/ARPOPEU06_30_11.png. Ega peale selle ja GFS polegi ju kuskilt neid indekseid vaadata, st pole avalikult kättesaadavad. Ilmselt tuleb õhtu jooksul postitusse ülevaade sellest.

    VastaKustuta
  11. Tallinnas nagunii korralikku äikest ei tule, mingi paar pilvesisest kõminat ehk tuleb kui sedagi. Taevas peab olema muudest pilvedest puhas peale konv. pilvede, et tekiks elamuslik äike, vastasel juhul jah pole peale õrrituste muud loota ja seda isegi idas.

    Aga tundub, et hommikuks on taevas vist igasugust pilveprügi täis.

    VastaKustuta
  12. Ilmateenistuse prognoos juuliks küll kuuma kuu lõppu ei näe. Üks siin lootis 2003 kordumist. Olgu mainitud ,et 2003 oli ka kuu algus soojem kui ta praegu on.

    VastaKustuta
  13. Siis oli eriti kuum Prantsusmaal, aga praegu on suur palavus Vahemerel, eriti aga Türgis ja kaugemal kagus - kui läänevoolus võib mõni tsüklon või kõrgrõhuhari Lääne-Euroopast kuuma kaasa haarata ja Läänemereni tuua nagu 2003. a juhtus, siis praeguses olukorras sellist võimalust pole.

    VastaKustuta
  14. Selleks ma neid lõunatsükloneid igatsengi, kuna soe vihm on loodusele parim.

    VastaKustuta
  15. Aga praegu saame üksnes külma vihma?

    VastaKustuta
  16. Jep, 1. juulil oli päevamaksimum siin Tallinnas umbes 7 kraadi külmem möödunud aasta 3. juuli ööst...

    VastaKustuta
  17. Seal jah parem üksikäikesekliima. Tallinnast läänes kisub ilm pilviseks, vist isegi lauspilve.

    VastaKustuta
  18. Nõrgad hoogsajud näivad lääsest tulevat ...

    VastaKustuta
  19. Hetkel Ida-Virumaal kasvuhoones näitab 6 kraadi

    VastaKustuta
  20. Miski lahmakas liigub läänest Talina peale. Kas teeb äikest ka, mõne sussakagi?

    VastaKustuta
  21. Veel ei sussata - sajab ainult

    VastaKustuta
  22. Pakril paugub ja sähvib korralikult.

    VastaKustuta
  23. Nautige siis äikest, tallinnlased! :)

    VastaKustuta
  24. Keilast käus just korralik äike üle.Koos rahe ja rajuga.Ja tundub et uus lahmakas juba tulekul.Kõmistab korralikult

    VastaKustuta
  25. Tihti on nii, et kui viibin Eestist väljaspool, on seal äikest. Vaatan detektoreid ja teistpoolt Soome lahte, et tallinlased praegu rõõmustavad. Ilusad pilved paistavad Helsinkisse. Tulin Põhja-Soomest, kus hetkel polaarpäevad (natuke harjumatu kogemus, kui pimedus puudub). Seal olid hoopis kuumad ja päiksepaistelised päevad nagu oleks kuskil lõuna- euroopas puhkamas käinud, kuidagi täiesti vastpidine ilm. Paari päevaga sain korraliku pruuni jume peale. :) Loodan siis, et mõne päeva pärast ka Viljandist äikest natuke nautida või läheb kõik vanaviisi.

    VastaKustuta
  26. Paistab, et Tallinn saab seekord täistabamuse.

    VastaKustuta
  27. Praegune sün. olukord peaks olema alles kell 15, mitte juba 11.

    VastaKustuta
  28. @ 4. juuli 2017 10:39
    Küll Simuna ja Jõgeva võimsama saab, sest sün. olukorra ajastus on parem.

    VastaKustuta
  29. Huvitav jah, et praegune labiilsus on üle Eesti minimaalne, kuid äike on kõvasti intensiivsem kui Lätis, kus indeksid on palju suuremad.

    VastaKustuta
  30. Tallinnas Nõmmel oli siis selle aasta esimene äike! Küll andis alles oodata, et ennustused põnevuse kasuks mööda läksid ja tegelikkus oli võimsam...
    Ahjaa, essa äike nihkub iga aastaga aina hilisemaks siin - 2014. aastal oli 20. mai öösel, 2015. 24. juuni, 2016. 26. juuni ning 2017. 4. juuli.

    VastaKustuta
  31. Eks 27. aprillil ja juunis oli ka üks äike Nõmmel.

    VastaKustuta
  32. Ei ole nõmmekas aga see oli vist 1 välguga.

    VastaKustuta
  33. Aprillivälk oli vist Tondil, aga midagi võis tõesti ka Nõmmele kuulda. Tuppa ju siis ei kuulnud... Täna aga oli nn elamuslik äike, möödunud aastal polnudki siin sellist. Umbes 100 välku oli linna kandis isegi vist.

    VastaKustuta
  34. Just, kuid äikesepäevana läheb arvesse. See üks välk tabas Tondil midagi.

    VastaKustuta
  35. Kui täna oli ilm särtsakas, siis homme jälle hall tavapärasus vist.

    VastaKustuta
  36. Marul oli kolm äikesehoogu ,üks põmmutas korralikult ,mõnda aega polnud müristamisel pea üldse vahet .

    VastaKustuta
  37. Tallinnas nii võimas paraku polnud, aga võin eilse äikesepäevaga rahule jääda.
    -----------------------------------------
    Nõmmel sügis igatahes kohal - sajab uduvihma, 10 kraadi ja tuulgi üsna tuntav.

    VastaKustuta
  38. Soovitan mudelitest hakata 10. ja 11. juulit jälgima, mil võib kuumus ja uus segatüüpi tsüklon tulla.

    VastaKustuta
  39. Kindel et ilm ikka selgineb? Pigem läks pilve tagasi jälle.

    VastaKustuta
  40. Veider, meil küll selgineb ja inimesed teatanud, et päike väljas.

    VastaKustuta
  41. Tallinnas mitte. Siin oli selline olukord kella 11:30-12:00 ümbruses, aga nüüd taas lauspilves.

    VastaKustuta
  42. 10,11 juuli ei näita GFS absoluutselt mitte midagi. Huvitav, et inimesed saavad infot nii erinevatest mudelitest. Täitsa nõutuks teeb.

    VastaKustuta
  43. Paistab et reede öö võib hallase maa tuua - juulis!

    VastaKustuta
  44. Jaa, sellest sai siin juba hommikuks kirjutatud.

    VastaKustuta
  45. Lääne-Eestis äike lahti.

    VastaKustuta
  46. Sussunaator jah.
    Peab ööseks asjad kinni katma, muidu hommikuks äkki külmavõetud. Juulis olid viimati tugevad öökülmad 2009 http://m.postimees.ee/section/2995/3563753

    VastaKustuta
  47. Ja see oli ka üks jahe ja sajune suvi. Loodan ,et viimane külm suvi järjest. Vähemalt Kuu orbiidi järgi peaks tulema kaks sooja suve ja 2020 jälle vilets suvi. Muidugi tahaks nüüd mõni küsida ,et kuidas varasemaks näitas ? Suht hästi aga eelmise aasta kuivus mais ja juuni alguses oleks pidanud kuu hiljem tulema. Siis oleks veel paremini täitunud. Muide talvesi selle süsteemiga ei saa ennustada. Talvede ilmadel oleks nagu oma mõtlemine.

    VastaKustuta
  48. Ja lisan ,et see arvestus käib kolme kuu ( juuni - august) summa kohta mis ei välista kasvõi augusti alguses nädalast kuumalainet nagu 2008 oli

    VastaKustuta
  49. Nii et mingi tohutu kuumalaine on veel ees? 2008 oli ainult vist 17. augustil meeletu kuumus.

    VastaKustuta
  50. Vabandust jah ajasin teise samalaadse aastaga segi. See oli 2004 augusti algus

    VastaKustuta
  51. Arvan et sel korral on 2008. suvest viletsamgi, st 30 kraadini tänavu soe ei kerki. Ütlesin seda ka kevadel siin blogis juba.

    VastaKustuta
  52. Jah, 2009. a ei tulnud ka 30 kraadi täis, samas 2004 vist ikka tuli.

    VastaKustuta
  53. Kas homne ilm on pilves või selge? Mudelid näitavad üht, aga satipilt justkui teist ehk et Skandist läheneb pilvisus otse mere idakaldale :/. Plaan minna homme töökaaslastega taaskord piknikule, aga pilves ilmaga eriti ei kisu...

    VastaKustuta
  54. Milline oli mereveetemperatuur Soome lahe avaosas nt 2008. aasta suvel? 15 kraadi jäigi ületamata? Tänavu vist (ka) jääb.

    VastaKustuta
  55. Nüüd postituses info nii öökülma kui sussunaatorite kohta.

    Väga keeruline öelda, kui ei ole infot asukoha kohta. Tallinna kohta on nii: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2017070612&row=199&col=297&lang=en (peaaegu selge).
    Mereveetemperatuuri arhiivi ei tea vist keegi öelda.

    VastaKustuta
  56. Aitäh, lähte asukoht on jah Tallinn, pikniku asukoht Pakri poolsaarel.

    Kahju arhiivi mitteolemasolust, oleks hea kõrvutada praegusega.

    VastaKustuta
  57. Muud ei oska kahjuks öelda, loodame, et on abiks. Võib ju proovida teenused@envir.ee

    VastaKustuta
  58. Mis puudutab Läänemerd siis NOAA lehekülg näitab 3.07.2008 ,et Läänemeri oli nii poolteist kraadi normist soojem aga sel aastal 3.07.2017 seisuga kraadi külmem seega kui seda uskuda siis suur vahe nendel aegadel. See lehekülg temperatuuri ei näita aga näitab kuipalju oli normist soojem või külmem.
    http://www.ospo.noaa.gov/Products/ocean/sst/anomaly/index.html

    VastaKustuta
  59. Selle Paldiski kohta veel, et kõrgrõhuhari peaks ilma hoidma päikeselise, kuigi ootamatusi välistada ei saa. Jääkristallidest pilved on ehk kõige tõenäolisemad. Meri külma aluspinnana, eriti päeval, ei soodusta pilvede teket.

    VastaKustuta
  60. Tänud infoka prognoosi eest! Lähenev pilvisus teletorni kaamerast juba hästi näha.
    Kõrg- ja keskpilved võivad olla, peaasi, et nö lootusetult pilve ei lähe ehk päikest võiks ka olla - siis ju piknikul soe ikka. Ehk näeme seal halosid ka. :)

    VastaKustuta
  61. Loodame, plaanis teie auks teha Kibunas isetehtud hõõgveini.

    VastaKustuta
  62. Pilved Eestis ja Tallinnast lääne poole näha neid. Lisaks kõrgpilvisusele on ka muud pilved, loodetavasti mitte kihtrüngad.

    VastaKustuta
  63. Loodame siis väga, muidu see puhkusepäev jälle aia taga.

    VastaKustuta
  64. Saaremaal sussukas tegutses.

    VastaKustuta
  65. Sussunaator jah, kuid hoovihmad olid tugevad, paar inimest kurtsid, et nii tugevat vihma polegi sel suvel veel näinud.

    VastaKustuta
  66. Taimi Paljak oli täna raadios pikema jutuga selle suve ilmast. Kes tahab saab vikerraadio.err.ee pealt kuulata. Uudispluss oli saate nimi.

    VastaKustuta
  67. Kõminaid kuulda Pärnu poolt @Kibunas.

    VastaKustuta
  68. Nõmmel senini olnud megakaunis suveilm. Vahepeal olid taevas cirrused, aga muidu olnud rohkem selge.

    VastaKustuta
  69. Saaremaal ka tänavu äikest rohkem olnud kui Harjumaal.

    VastaKustuta
  70. Saaremaa uuest ilmajaamast hästi näha temperatuurikontrast ranna ja sisemaa vahel - täna varahommikul kell 5 oli Kuressaares +8,4 kraadi, aga 10 km eemal Roomassaares +14,5.
    Saaremaa ja Hiiumaa keskele võiks ka ilmajaamad rajada, huviga ootan.

    VastaKustuta
  71. Harjumaa Kose valla piirkonnas on ka väga suur auk vaatlusjaamades. Näiteks kuskil Ravila - Paunküla kandis võiks ka vaatlusjaam olla.

    VastaKustuta
  72. Auke on väga palju, vaevalt, et lähiaastatel uusi vaatlusjaami rajatakse.

    VastaKustuta
  73. Huvitav, et selliste pmst olematute indeksite juures on juba 3. päeva äikeseoht üsna suur, milledest 2-l juhul (eile-üleeile) ongi juba olnud äikest.

    VastaKustuta
  74. Kindlasti tuleb täna ka kuskil äikest. Eilne piksevöönd Pärnumaal tõi endaga kaasa enam kui 2 cm läbimõõduga rahet, mis purustas peamiselt taimi, ja välke oli kümneid (mitmeid tunnistajaid ja fotosid saadetud).
    Neid vaatlusi saaks mitut moodi selgitada, st luua erinevaid teooriaid, mis püüaksid vaatlusi ja andmeid selgitada. Üks oleks see, et tegelikke indekseid me ei tea, need ei kajastu kuskil - ei sondeeringutes (enamasti ju teostatakse öösel, päeval võivad indeksid täiesti teistsugused olla) ega mudelites, mis ei suuda teatud tingimustel adekvaatselt neid arvutada. Kui peaks oletama, siis võis olla nii: kõrgrõhuhari aitas energial koguneda (päevane soojenemine, niiskus aurumisest, sh veekogudelt), aga kuna see hari on väga lauge, siis laskumisinversioon on nõrk, võimalik, et praktiliselt puudub; tekkinud CIN lagunes mandril õhtuks ja energia saigi vallanduda.

    VastaKustuta
  75. Saaremaalt tulid ka pildid ja info meeletu äikese ja rahe kohta, pildid postitusse lisatud.

    VastaKustuta
  76. Täna vist inversioonikiht vms segab pilvede kasvamist ülespidi tublisti. Hajuvad arengustaadiumis laiali.

    VastaKustuta
  77. Jah, ongi nii, samas idaservas oli ikkagi tugevat hoovihma ja äike Lätis.

    VastaKustuta
  78. Emhi radar ei näe hetkel ühtegi rünkpilve Lõuna ja Kesk-Eesti kohal. Muueas need on ka päris kõrged juba.

    VastaKustuta
  79. http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC00_252_11.png

    :O

    VastaKustuta
  80. @ 9. juuli 2017 11:52
    Arvan et juba järgmine uuendus sööb selle maiuspala.

    VastaKustuta
  81. @ 9. juuli 2017 11:32
    Radarist rääkides, siis arvan, et see pruun probleemi kirjeldav tekst lisati sinna vaid nö pommitamise lõpetamseks, eriti just see lihtlause seal lõpus. Tegelikult essugi ei toimu selle vea kõrvaldamiseks. Mingi inversioon toodi seal välja põhjusena. Miks siis talvel, mil INVERSIOON rikkus paljud loojangud ja tõusud, mingit sõõri Sürgakal polnud?
    Lühidalt: ilmateenistus tahab lihtsalt nende rahule jätmist sel teemal ja viga jäetakse "mööda põigeldes" alles.

    VastaKustuta
  82. 11. juuli näit on muutunud üpris röögatuks http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC06_57_11.png.
    Võimalik, et radar on katki või tarkvara uuendatud, et saada lahti kiilukujulistest artefaktidest, aga asemele tuli hoopis hea ilma kaja, vt http://www.helsinki.fi/~mleskine/engl/kike.html.

    VastaKustuta
  83. Kui GFS'i viimane väljund paika peab, siis kompenseeritakse alates 20. juulist siiani kestnud igavus nii kuuma kui rajude äikesetormidega.

    VastaKustuta
  84. Loodame parimat! Kibunas peab jälle kastma.

    VastaKustuta