28. nädala ilm (10.–16.07.2017)

Kommentaariumi link

Huvilistel on võimalus silma peal hoida alanud orkaanihooajal http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2.

2017. aasta suvel toimus juba kaheksandat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2017.htm (täiendatud info).

Vikerraadio eetris kell 10:05 – kuulab, kel huvi: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/5a42037b-f945-4230-ab02-1141d605fada/huvitaja-suveilm.

16. juulil liikus madalrõhulohk Skandinaavialt Läänemerele. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva pilvisusega, lääne pool enamasti päikeseline, ida pool pilvine, kuid olulise sajuta (kagunurgas siiski tuli ette vihmahooge – see oli Venemaal asuva madalrõhuvöönd ja frondi mõju).
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest, saartel edelast. Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi, kuid pilvede all ja kohati mere ääres vähem.
Lääne-Venemaal tekkis osatsüklon, mille soe front ühes võimsate piksetega hakkas suure kiirusega läände liikuma, vt ilmakaardil:

Osatsüklon ühes sooja frondiga Eestist idas (DWD).

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simunas 16.07.2017 pärastlõunal kell 15:50 

15. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Selle mõjul oli ilm enamasti vähese ja vahelduva pilvisusega. Ida-Eestit mõjutas Venemaal asunud madalrõhuvöönd ja front – sellest ka idaserva üsna tihe pilvisus, kuid püsis olulise sajuta.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või loodest. Sooja oli 19...23 kraadi (soojem oli päikeselises lääneservas). 

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Selle mõjul on ilm rahulik ja sajuta, kuid Venemaa madalrõhuvööndi mõjul idaservas endiselt pilvine. Hoovihma võimalus on lõunapiiril < 50%, mujal madalam. Sooja on päikese toel 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all võib vähem olla.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhulohk toob uued sajud ja ka tuule tugevnemise. Äikeseoht on esialgu väike, kuid suureneb 18. juuli öösel mere kohal.
NB! 16. juuli ööl 2001 algasid kurikuulsad suvetormid. Sellest on põhjaliku ülevaate teinud Sven-Erik Enno ja Kairo Kiitsak, vt http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html.

Kairo Kiitsak. Kokkutulek 15.07.2017 

14. juulil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul ilm selgines: oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kusjuures kõige päikeselisem oli saartel, pilvisem aga idaservas, kuid sajuta. Tuul oli enamasti läänekaartest, hiljem loodest, puhangud kohati 10 m/s. Sooja oli 14...19 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. See toob rahuliku ja selge ilma. Hoovihma võimalus jääb idaservas ~50% lähedale, mujal ei tohiks sadu tulla, kuid vajadusel täpsustame. Sooja tuleb kuni 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (16.07.) on Eesti kohal kõrgrõhuhari ja ilm peamiselt sajuta. Sooja võib päikese toel tulla üle 20 kraadi. Uued sajud jõuavad kohale 17. juuliks.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Kuigi seitsmevennapäev oli kuiv ja päikesepaisteline, mis vanaraha ütluste järgi lubab kuiva heinaaega, ei ole järgnevate päevade ilmastik seda mitte kinnitanud. Lootust kuivale heinaajale ei maksa aga veel kaotada. sest Atlandi madalrõhkkonnad on leidmas oma tavapärast suvist rada, mis kulgeb piki Norra merd ja nende lohud ulatuvad järjest vähem üle Skandinaavia.
Nädalavahetusel tugevneb maapinnalähedases õhukihis küll kõrgrõhuhari, kuid kõrgemal atmosfääris on ülekaal veel madalrõhuala käes. Nii ei saa nädalavahetuseks päriselt sajuvaba ilma lubada. Pärast tugevaid vihmasadusid on niiskust piisavalt, et päevasel ajal rünksajupilvi tekitada, et see siis hoovihmana maa peale tagasi tuua. Samuti on uue nädala alguses veel ühel madalrõhulohul jaksu jõuda üle Läänemere ja Baltimaade. Eestis tähendab see taas sagedasi vihmahooge, aga need on juba nõrgemad ja harvemad kui juulikuu teise nädala vihmasajud. Kesknädalal saab ülekaalu taas kõrgrõhuhari, mida alates neljapäevast kasvab välja ka kõrgemale atmosfääri. Loe edasi: https://ilm.ee/?516362.

Inge Alupere. Tartus, Kalda tee,Ehituse ABC vastas, seda halot ma pildistamise ajal ei näinud,nii terav oli päike.

Kalmer Saar. 14.07.2017 Muhu

13. juulil liikus madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli kahe Eesti päev, sest kohale jõudis meridionaalne (põhja-lõunasuunaline) frontaalvöönd: lääne pool oli jahe ja sajune, sooja enamasti 10...15 kraadi, puhus läänekaartetuul, kuid ida pool oli vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega ilm, sooja oli 20...25 kraadi, Tõraveres 27 kraadi, ja puhus nõrk idakaartetuul.
Alates lõunapiirist ilmusid äikeseid, mis nõrgenesid, kuid uued tekkisid Võrtsjärve lähedal ja need liikusid üle idamaakondade viimaks kirdesse, tugevaim oli äike Jõgevamaal, kus kohati oli ka pagi ja rahet. Seetõttu soovitasime jälgida jooksvat ilmainfot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://en.sat24.com/en/bc/visual.
Ilmateenistus andis välja sellise hoiatuse (säilitatud arhiveerimise pärast):

KESKKONNAAGENTUUR

RIIGI ILMATEENISTUS

13.07.2017, kell 12:10

Hoiatus N 26 Eesti kohta.

Täna pärastlõunal   sajab Eestis mitmel pool äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. Pilved liiguvad Eesti lõunaosast ida-kirde suunas. 
Lisaks hoiatasime: Ettevaatust, kahe Eesti päev! Mis on kahe Eesti päev: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm.
Tartus nii Riia viadukti all kui ka Lõunakeskuses taas uputas: 10 minutiga ligi 20 mm, paneb ju uputama küll (intensiivsus oli pea sama mis aasta tagasi 3. juulil, isegi tuleku suund sama, aga sadu kestis lühemat aega ja välke oli palju vähem). Ka mujal oli päev väga sajune: Jõgeva ilmajaamas tuli 20,6 mm äikesevihma lühikese ajaga, Simunas 13 mm ja Marul 28,4 mm.
Päeval alates saartest pilvisus hõrenes ja sadu lakkas, õhtuks jõudis selge ilm läänerannikuni. Ida-Eestis läks uuesti sajule. Õhutemperatuur oli kõikjal pärast pikseid 10...16 kraadi ja tuul puhus valdavalt loodest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Eesti kohalt itta. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu pilvisus hõrenes lääne pool ja seal on sajuta, kuid idaservas sajab veel lausvihma, päeval lakkab sadu ilmselt sealgi ja hakkab selginema.
Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval kuni 20 kraadi. Tuul on enamasti läänekaartest. Hilisõhtul anti idaserva kohta välja hoiatus:
Viimati uuendatud: neljapäev, 13. juuli 2017 kell 23:26
Eesti hoiatused
14.07. Öösel sajab Ida- Eestis äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. .

Satelliidipildil oli kahe Eesti päev hästi näha (http://en.sat24.com/en/bc/visual).

Kairo Kiitsak. Rünkpilved Simunast nähtuna 13.07.2017 

Ain Vindi. Juba hommikul andis taevas märku,et on äikest tulemas. Tartu. 13.07.2017.

 Ain Vindi. Selline see uputaja oli. Tartu. 13.07.2017.

Ain Vindi. 18 mm: umbes 10 minutit oli tugev sadu, pärast tuli veel peenikest mingi aeg, aga see enam oluliselt juurde ei andnud.

12. juulil oli siin madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli hommikuni pilves ja kohati udune ilm, üle Eesti idaosa liikus tugev laussadu, Peipsi ääres ja Virumaal oli äikest. Sooja oli hommikul 14...19 kraadi.
Päev tõi ilma paranemise: laussadu eemaldus itta ja tugevnev läänekaartetuul aitas taeva pilvedest puhastada, st päike tuli välja. Kuna õhumass oli labiilne ja madalrõhkkonna mõju ülekaalus, siis alates Muhust sadas kohati hoovihmu, kuid äikest polnud (või siis välkudeta). Sooja oli saju all 16 kraadi, päikesepaistelistes kohtades enamasti üle 20 kraadi.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, homme päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Seetõttu pilvisus hommikuks tiheneb ja läheb sajule. Päeval on pilves selgimistega, sajab tugevat vihma, äikeseoht on peamiselt Eesti idaservas. Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval sajuga alla 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on enamasti nõrk ja muutliku suunaga, hiljem ida- ja põhjakaartetuul, mis hakkab tugevnema.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel eemaldub madalrõhuvöönd Baltimaade kohalt aeglaselt kirdesse ja edela poolt tugevneb kõrgrõhuhari, mille arvel ilm reedel ja laupäeval paraneb. Nii tuleb öö idapoolses Eestis vihmane, kuid päeval sajuvõimalus väheneb ja hoovihma sajab vaid kohati. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul, aga põhjarannikul ulatuvad loodetuule puhangud 15 m/s. Õhutemperatuur jääb öösel 10 kraadi lähedale, päeval alla 20 kraadi.

Kairo Kiitsak. Võimsad rünkpilved Simunast vaadatuna 12.07.2017 õhtul 

11. juulil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohalt Soome suunas. Selle mõjul oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev, kuid mõni piirkond jäi siiski suurema sajuta. Õhtul oli äikest peamiselt Pärnumaal, Lätis aga arenes joonpagi.
Sooja oli 18...23 kraadi, kastepunkt oli kõikjal üle 15 kraadi; ida- ja kagutuul oli nõrk või mõõdukas.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemerelt Põhjalahe suunas. Seetõttu on ilm pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma, öösel on äikeseoht Eesti idaservas, päeval aga sisemaal, ehk isegi lääne pool. Sooja on öösel 15...20 kraadi, päeval valdavalt 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk, puhanguti mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (13.07.) liigub Läänemere lõunaosast meie suunas uus osatsüklon. See toob tugevad sajud ja äikeseohu. Sooja on 20 kraadi lähedal, kus päikesepaistet enam sellest rohkem, pilvede ja saju all aga vähem.
Kindlasti on juba tähele pandud, et mudelprognoosis http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext on idaosas kohati pruunikaspunast, mis võiks justkui padulörtsi (tugevat märga lund) tähendada, kuid palume vaadata skaalat: sajufaasist olenemata on skaala maksimum ühtmoodi pruunikaspunane. Seega tähendab see punakas toon eriti tugevat (ränka) sadu. Alatskivi kanti näitab 69 mm ja Ida-Virumaale 64 mm. Elame-näeme!

Eestini jõudis segatüüpi tsüklon, mis tõi kohale sajud ja lämbe õhumassi (FMI).

Infrapunaselt satpildilt on näha õhtul Läti kohal arenenud joonpagi, mis ulatus Ukrainani (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Tasub tähele panna skaala maksimumi ehk ülemist otstväärtust: kõikide sajufaaside puhul on selleks pruunikaspunane toon, nii et mitte pidada seda tugevaks märjaks lumeks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext).

10. juulil liikus kõrgrõhuhari Läänemere lõunaosa kohalt kirdesse. Selle mõjul oli öö rahulik ja vähese või vahelduva pilvisusega, edela pool olid pilved tihedamad, ja mitmel pool udune.
Päev jätkus vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta. Pilvede hulk ja kastepunkti temperatuuri tõus näitasid niiskuse lisandumist, samas mõnest kohast teatati taeva ebatavalisest kirkusest (Laagris küll oli pigem valkjas või nõrk somp). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi (esmalt Virumaal ja siis peamiselt Soome lahe ääres), pilvede all oli esialgu veel jahedam; tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Tugevad äikesed jõudsid Poolast Läänemere kohale. Kõrge ja läbipaistev pilveloor jõudis õhtuks saarte kohale ja see liigub edasi kirdesse.

10. juuli on seitsmevennapäev Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Sama kehtib kuiva ilma kohta. Kolga-Jaanis öeldi: "Kui seitsmevennapäev niipalju kuiva on, et mees saab obuse selga üpata, siis saab madalamaamees veel rukki maha teha". Sealse kandi rahvas on seda ka teisiti sõnastanud: "Kui seitsmevennapäevani on sadanud, aga sellel päeval niipaljugi kuiva on, et mees ratsahobusega saab risti üle tee minna, siis läheb pärast ikka niipalju kuivale, et saab heina teha" (osundid: "Eesti rahvakalender" IV, Tallinn 1985). Kuigi see õige päev alles tuleb (vana vs. uus kalender), ei seoks seda ilmaennet konkreetse kuupäevaga, vaid vaataks kogu nädala ilmastikku – see esindab võimalikku tsirkulatsiooni (ilmamustrit) paremini.

Palju vähem tuntud on seitsmemagajapäev, mis oli 27. juunil, kuid seegi on ilmaendelise tähtsusega: "Kui säitsmemagajapäävä müristas ja vihma satas, sis tulõ viil säitse viläterrä üles ja nakkas kasuma", ütleb vanasõna. Seitsmemagajapäev on Eesti rahvakalendris üsna vähetähtsal kohal, eelkõige ennustatakse selle päeva järgi ilma – kui seitsmemagajapäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest!

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Saksamaa kirdeservas asetsev madalrõhkkond liigub Läänemere suunas. See toob pilvi ja kohati tugevat sadu, on äikeseoht. Näib, et tugevam võib sadu olla Eesti lääne- ja lõunaosas, kuid ilmselt peab eeskätt jälgima jooksvat ilmainfot.
Ilm järgmistel päevadel. Labiilsus püsib. Seepärast võib ka ajutises kõrgrõhuharjas hoovihma tulla ja äikest olla. Uued tugevad sajud võivad kohale jõuda 13. juulil.
Päikese toel võib sooja tulla üle 20 kraadi, saju all on jahedam. Ööd on niiskuse ja madalrõhkkondade mõjul möödunud nädalaga võrreldes märksa soojemad, õhutemperatuur ei pruugi isegi alla 10 kraadi langeda.

10. juuli 2016. aastal Alatskivil: päev oli ebatavaliselt pikseline, mida ei saa just suve kohta öelda.

Nädal tuleb mõõduka temperatuurifooniga ("harju keskmine" suvi), kuid potentsiaalselt väga sajune. 

Nädal algab madalrõhuvööndiga Läänemere kohal. Seetõttu on ilm rahulik, hommikul udune, tuul on nõrk ja muutliku suunaga, olulist sadu pole oodata, päikesepaiste toel peaks valdavalt üle 20 kraadi tulema. 

Ilm muutub peagi: 11. juuliks liigub piki Läänemerd põhja suunas võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond. See toob uued ja võimalik, et tugevad sajud, on äikeseoht. 12. juulil ilm paraneb, kuid hoovihma tõenäosus on veel suur, pikseoht suurim Soome lahe ääres (vajadusel täpsustame).

Nädala teine pool võib kujuneda lõunatsüklonite meelevallas: kui frontaalvöönd satub Baltikumi kohale, on oodata heitliku ilma tugevate sadude ja piksetega. Selles osas nendime, et tuleb jälgida jooksvaid ilmaprognoose (https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409).

Andres Kunnus. Pühäpäivä! Poolõ  kuuõpaiku [Kalatsova külas]! 

Milvi Jürissaar: Kui õhus esineb laineline liikumine ja õhk samal ajal pikkamööda laskub, tekivad pilved, mida nimetatakse Stratocumulus mammatus. Eesti keelde võiks selle nimetuse tõlkida “näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved”. Niisugune nimetus on neil pilvedel sellepärast, et nende alumine pind on kaetud nagu suurte mullide või rippuvate kotikestega.

[Märkus]Üks teooria väidab, et mamma tekib õhu laskumise tagajärjel, kusjuures niiske ja kuiv õhk jahtub erineva kiirusega, millest tuleneb konvektiivne segunemine ja mullide moodustumine. Teine teooria põhineb hüdrometeoorsel jahtumisel, mistõttu õhk laskub kuni tasakaaluseisundini ja õhutaskute servad tõusevad uuesti üles, tekitades pilvedele mullilise välimuse.