Kommentaariumi link
Blogi sai 10-aastaseks. Palju õnne huvilistele ja blogisse panustajatele! Keda huvitab, siis sünnipäevalaud on kaetud ... Esimene postitus http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2007/08/eesti-suvi.html.
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Vaid nädalake suve ja juba sügisemärgid? Pole enne juhtunud nägema, et pärnad ja kanarbik ühel ajal õitseb, aga nii see praegu Nõmme kandis on. Samal ajal on mõni pärnapuu kuldkollane ja pärast tugevaid vihmavalinguid tükk maad hõredama lehestikuga. Niisugust suvist kuiva lehevaipa olen vaid kord näinud Lääne-Euroopas, aga siis oli ka tõsine põhjus, sattusin sinna vahetult pärast 2003.a. tapvat kuumalainet. Meil siin pole ei kuuma ega ka pikka kuiva olnud, võta siis kinni, kus viga. Loe edasi: https://ilm.ee/?516405.
6. augustil liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirdesse. See hoidis ilma muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, kohati, peamiselt põhja pool, oli äikest. Edelatuul oli mõõdukas või tugev (puhangud ulatusid mitmel pool üle 15 m/s), sooja oli valdavalt alla 20 kraadi, pikema päikesepaistega tõusis 22 kraadini.
Kairo Kiitsak. Lääne-Virumaa, Karivärava 6.08.2017
5. augustil oli Ahvenamaast põhja pool väheliikuv osatsüklon, mis liikus aeglaselt Soome lõunaossa. Nii oli ilm hoovihmade ja kohatise äikesega, paiguti sadas ka rahet. Edelatuul oli mõõdukas, puhanguti vali. Sooja oli päikese toel 20 kraadi, muul juhul vähem.
Hoovihmad ja rünksajukad 5. augustil Kesk-Eestis. Jaanus Leuska foto
3. augustil liikus kõrgrõhuhari päeval Läänemere kohalt itta. Selle mõjul oli ilm enamasti vähese ja vahelduva, kohati muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta (üksikud paigus siiski sadas hoovihma). Õhtuks pilvisust alatest saartest tihenes ja läks sajule.
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, Soome lahe ääres puhanguti ka tugev (iiliti 15 m/s), õhtul nõrgenes ja asendus valdavalt kagutuulega. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi.
Nii juhtuski, et öösel tekkis Läänemerel ja Leedu rannikul soojal frondil äike, mis liikus kirdesse. Soe front oli seotud madalrõhulohuga, milles moodustus osatsüklon. Kuigi merel olev äikesekolle kadus öö jooksul (sellest andis sisuliselt tunnistust hommikuks Eestisse jõudnud vihma, mis loodetavasti põuda leevendas), siis Leedus ja Lätis muutus äike öö jooksul võimsamaks. Tekkinud tohutu äikesetorm tõi kaasa ka hiidrahet, vt https://www.facebook.com/OIEESTIS/posts/1377770975611092, rääkimata metsikust taevasest tulemöllust. Äikese liikumistee on alloleval kaardil kenasti näha:
Niisiis sai 2. augustil Eestile osaks vihmane hommik (natuke äikest oli lõunapiiril ja päeval Tartus), hiljem päikeseline päev. Sooja oli enamasti üle 20 kraadi ja tuul puhus hommikul kagust, hiljem läänekaartest, tugevnes puhanguti kuni 15 m/s (Soome lahel).
Martin Kivi. Ööd on juba tunni võrra kummastki otsast pikemad. 02.08.2017 04:35 Tammemäe järve ääres.
Martin Kivi. Kiili lähedal Saustist.
1. augustil taandus kõrgrõhuhari Läänemerelt itta, öösel läheneb uus madalrõhkkond. See tõi rahuliku ja peamiselt sajuta ilma, kuid saartest pilvisus tihenes ja läks sajule (sajuhulk polnud siiski suur).
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, asendudes õhtuks lõunakaartetuulega. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi, kuid ka tihedate pilvede ja saju all jäi 18...20 kraadi piiresse.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Süvenev osatsüklon liigub kiiresti Kesk Euroopast üle Läänemere kirde suunas. See toob sajuse ja pikselise ilma, kuid sadude-äikese osas on ebaselget – seetõttu soovitame jälgida jooksvat ilmainfot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://en.sat24.com/en/bc/visual.
Meedias paanikat külvanud algne uudis http://www.is.fi/kotimaa/art-2000005309425.html hoiatab / ähvardab: "The Finnish Meteorological Institute warns of heavy thunderstorms - the Baltic Sea is becoming even dangerous". Kuigi ESTOFEX andis juba 1. augustiks tõsise väljavaate, osutus päev siiski rahulikuks, v.a Alpide läheduses. Samas on troopiline õhumass väga labiilne ja ohtliku ilma võimalus püsib ikkagi õhus.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (3.08.) öösel madalrõhkkond ühes vihmapilvedega eemaldub ja selle järel muutub taevas selgemaks. Nii muutub ilm rahulikumaks ja kuivemaks. Sooja on päikese toel ikka üle 20 ja öösiti ei lange alla 10 kraadi.
Kairo Kiitsak. Konvektiivne pilvestik Kariväraval 31.07.2017
31. juulil liikus madalrõhulohk Läänemerelt kirdesse. Öösel tugevnes kõrgrõhuhari. Nii läks hommikuks ilm sajule, aga selgines seejärel mitmel pool uuesti.
Päev tuli muutliku pilvisusega, üksikutes kohtades sadas hoovihma (lõunapiiril ajuti ka nõrka lausvihma), põhjarannikul oli äikest*, Kundas aga sadas tunniga 21,9 mm vihma (kell 19–20). Sooja oli 20...27 kraadi. Hommikune lõunakaartetuul asendus õhtuks kõikjal edelatuulega, tugevnedes veidi (üksikud puhangud põhjarannikul üle 10 m/s.
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Vaid nädalake suve ja juba sügisemärgid? Pole enne juhtunud nägema, et pärnad ja kanarbik ühel ajal õitseb, aga nii see praegu Nõmme kandis on. Samal ajal on mõni pärnapuu kuldkollane ja pärast tugevaid vihmavalinguid tükk maad hõredama lehestikuga. Niisugust suvist kuiva lehevaipa olen vaid kord näinud Lääne-Euroopas, aga siis oli ka tõsine põhjus, sattusin sinna vahetult pärast 2003.a. tapvat kuumalainet. Meil siin pole ei kuuma ega ka pikka kuiva olnud, võta siis kinni, kus viga. Loe edasi: https://ilm.ee/?516405.
6. augustil liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirdesse. See hoidis ilma muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, kohati, peamiselt põhja pool, oli äikest. Edelatuul oli mõõdukas või tugev (puhangud ulatusid mitmel pool üle 15 m/s), sooja oli valdavalt alla 20 kraadi, pikema päikesepaistega tõusis 22 kraadini.
5. augustil oli Ahvenamaast põhja pool väheliikuv osatsüklon, mis liikus aeglaselt Soome lõunaossa. Nii oli ilm hoovihmade ja kohatise äikesega, paiguti sadas ka rahet. Edelatuul oli mõõdukas, puhanguti vali. Sooja oli päikese toel 20 kraadi, muul juhul vähem.
4. augustil liikus madalrõhulohk Läänemere põhjaosast kirdesse. Öösel madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli hommikul sajune ilm, kuid laussadu eemaldus kiiresti kirdesse. Äikest oli Liivi lahel.
Päev oli pilves selgimistega ja muutliku pilvisusega, hiljem kohati ka vahelduva pilvisusega. Mitmel pool sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest. Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, kuid tugevamaid puhanguid oli sajuhoo ajal. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi, pilvede ja saju all vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ahvenamaast põhja pool on väheliikuv osatsüklon. See toob hoovihmadega ja suhteliselt tuulise ilma, üksikutes kohtades on äikest. Sooja on hommikuks üle 10 kraadi, päikesepaiste toel tõuseb päeval paiguti üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (6.08.) püsib madalrõhkkond väheliikuvana Põhjalahe ääres ja selle lõunaserv ulatub Soome lahe ümbrusse. Seetõttu ilm oluliselt ei muutu: on hoovihmade ja üksikute äikestega, edelatuul püsib tuntav.
8. augusti paiku on oodata Venemaa lääneserva antitsüklonit. Muutunud sünoptilise olukorra tõttu on oodata soojemat ilma, võimalik, et suve kõige palavamat. Kuid seda veel täpsustame!
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Kariväraval 4.08.2017
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ahvenamaast põhja pool on väheliikuv osatsüklon. See toob hoovihmadega ja suhteliselt tuulise ilma, üksikutes kohtades on äikest. Sooja on hommikuks üle 10 kraadi, päikesepaiste toel tõuseb päeval paiguti üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (6.08.) püsib madalrõhkkond väheliikuvana Põhjalahe ääres ja selle lõunaserv ulatub Soome lahe ümbrusse. Seetõttu ilm oluliselt ei muutu: on hoovihmade ja üksikute äikestega, edelatuul püsib tuntav.
8. augusti paiku on oodata Venemaa lääneserva antitsüklonit. Muutunud sünoptilise olukorra tõttu on oodata soojemat ilma, võimalik, et suve kõige palavamat. Kuid seda veel täpsustame!
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, Soome lahe ääres puhanguti ka tugev (iiliti 15 m/s), õhtul nõrgenes ja asendus valdavalt kagutuulega. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk levib Läänemerele. See toob sajuse ilma, hommikul on alates saartest tõenäoline äike (jooksvalt jälgi https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/). Sooja on üle 10 kraadi. Päeva jooksul liiguvad hoovihmad ja ilmselt ka äike üle Eesti, kuid suurem on saju ja pikse võimalus keskpäevani, seejärel väheneb.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (5.08.) kulgeb mitmeosaline madalrõhuvöönd Skandinaaviast üle Soome Karjalasse ja selle lõunaservas on meie ilm vihmahoogudega, on võimalik äike. Näib, et piksevõimalus on suurem hommikul keskpäevani, eriti mere kohal ja rannikualadel, päeva teises pooles ka sisemaal. Selline ilmarütm võib jääda mitmeks päevaks püsima.
3. augusti rünkpilved Laagris ja Jõgeva lähedal.
2. augustil liikus süvenev osatsüklon üle Läänemere kirde suunas. Selle sooja sektorit täitis troopiline õhumass, tagalasse aga voolas Põhjamerelt (ja Atlandi ookeanilt) palju jahedam polaarne õhumass. Niisiis eeldused tugevaks ja ohtlikuks äikeseks olid täidetud ja selle eest hoiatas õigustatult ka Ilmateenistus: 2.08. hommikul jõuab tugevate vihmasadude vöönd Liivi lahe ümbrusse ja laieneb kiiresti üle Eesti, on äikest. Ennelõunal on tugeva saju tõenäosus suurem Eesti lääne- ja loodeosas, pärastlõunal on äikese ja tugevate tuulepuhangute oht Pärnu-Narva joonest ida pool. Pärastlõunal on oodata ka edela- ja läänetuule tugevnemist puhanguti 16 m/s.Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (5.08.) kulgeb mitmeosaline madalrõhuvöönd Skandinaaviast üle Soome Karjalasse ja selle lõunaservas on meie ilm vihmahoogudega, on võimalik äike. Näib, et piksevõimalus on suurem hommikul keskpäevani, eriti mere kohal ja rannikualadel, päeva teises pooles ka sisemaal. Selline ilmarütm võib jääda mitmeks päevaks püsima.
Nii juhtuski, et öösel tekkis Läänemerel ja Leedu rannikul soojal frondil äike, mis liikus kirdesse. Soe front oli seotud madalrõhulohuga, milles moodustus osatsüklon. Kuigi merel olev äikesekolle kadus öö jooksul (sellest andis sisuliselt tunnistust hommikuks Eestisse jõudnud vihma, mis loodetavasti põuda leevendas), siis Leedus ja Lätis muutus äike öö jooksul võimsamaks. Tekkinud tohutu äikesetorm tõi kaasa ka hiidrahet, vt https://www.facebook.com/OIEESTIS/posts/1377770975611092, rääkimata metsikust taevasest tulemöllust. Äikese liikumistee on alloleval kaardil kenasti näha:
Üle Baltimaade kirdesse Venemaale liikus mitu tugevat äikest, üsna laia vööndina on näha ühtlaselt must ala – välkude hulk oli nii suur, et neid ei ole võimalik eraldiseisvate punktidena kujutada (NORDLIS välgudetektorivõrgu kaart, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170802).
Ilmakaardilt (vt allpool) on näha, et öösel liikus üle Baltimaade soe front. Kuna pealetungiv soe õhumass oli väga niiske ja seetõttu ka labiilne, arenes soojal frondil konvektsioon ja tekkis äike. Milvi Jürissaar kirjutab Eesti Loodus august / september 1997 numbris: /---/ „Suvel võivad rünksajupilved areneda ka I liiki külmal frondil ja sooja tüüpi oklusioonifrondil. Haruldasemad on rünksajupilved soojal frondil. Sel juhul on nad väga võimsad, nendega kaasneb intensiivne äike ja tugev vihm. Tavaliselt arenevad need pilved soojal frondil siis, kui tekib suur temperatuuri erinevus pilvede alumisel ja ülemisel piiril. Nii suureneb vertikaalne temperatuuri gradient, see omakorda põhjustab vertikaalvoolude tekke. Atmosfäärifrontidel võivad rünksajupilved esineda igal kella- ja aastaajal, siiski on neid rohkem soojal poolaastal.“
Lisaks sellele kirjutab Milvi Jürissaar oma õpikus (1998. Meteoroloogia. Tartu Lennukolledž) järgmist: „Äike esineb soojal frondil suhteliselt harva, kuid võib olla väga intensiivne. Eriti tugevad on sooja frondi äikesed siis, kui tsükloni sooja sektorit täidab mereline troopiline õhumass. Viimane on soe ja niiske ning selles arenevad võimsad tõusvad õhuvoolud. Äikestega kaasnevad tugevad hoogsajud ja suur sademete hulk. Sooja frondiga seotud äikesed esinevad peamiselt öösel, merede ja ookeanide kohal ka päeval. /---/ Võrdlemisi harva, ent see-eest väga tugev ja ohtlik on äike soojal frondil. Tavaliselt tuleb sooja frondi äike öösel: siis jahtub pilvede ülemine pind, kasvab temperatuuri vertikaalne gradient, kujunevad vertikaalvoolud ja äike.“
Osundan Jürissaart, sest nendes lõikudes on väga täpne kirjeldus 2. augusti öösel toimunu kohta.
2. augusti hommikune ilmakaart, kus on näha arenevat osatsüklonit ja sooja fronti Baltikumi kohal (DWD).
Niisiis sai 2. augustil Eestile osaks vihmane hommik (natuke äikest oli lõunapiiril ja päeval Tartus), hiljem päikeseline päev. Sooja oli enamasti üle 20 kraadi ja tuul puhus hommikul kagust, hiljem läänekaartest, tugevnes puhanguti kuni 15 m/s (Soome lahel).
1. augustil taandus kõrgrõhuhari Läänemerelt itta, öösel läheneb uus madalrõhkkond. See tõi rahuliku ja peamiselt sajuta ilma, kuid saartest pilvisus tihenes ja läks sajule (sajuhulk polnud siiski suur).
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, asendudes õhtuks lõunakaartetuulega. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi, kuid ka tihedate pilvede ja saju all jäi 18...20 kraadi piiresse.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Süvenev osatsüklon liigub kiiresti Kesk Euroopast üle Läänemere kirde suunas. See toob sajuse ja pikselise ilma, kuid sadude-äikese osas on ebaselget – seetõttu soovitame jälgida jooksvat ilmainfot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://en.sat24.com/en/bc/visual.
Meedias paanikat külvanud algne uudis http://www.is.fi/kotimaa/art-2000005309425.html hoiatab / ähvardab: "The Finnish Meteorological Institute warns of heavy thunderstorms - the Baltic Sea is becoming even dangerous". Kuigi ESTOFEX andis juba 1. augustiks tõsise väljavaate, osutus päev siiski rahulikuks, v.a Alpide läheduses. Samas on troopiline õhumass väga labiilne ja ohtliku ilma võimalus püsib ikkagi õhus.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (3.08.) öösel madalrõhkkond ühes vihmapilvedega eemaldub ja selle järel muutub taevas selgemaks. Nii muutub ilm rahulikumaks ja kuivemaks. Sooja on päikese toel ikka üle 20 ja öösiti ei lange alla 10 kraadi.
31. juulil liikus madalrõhulohk Läänemerelt kirdesse. Öösel tugevnes kõrgrõhuhari. Nii läks hommikuks ilm sajule, aga selgines seejärel mitmel pool uuesti.
Päev tuli muutliku pilvisusega, üksikutes kohtades sadas hoovihma (lõunapiiril ajuti ka nõrka lausvihma), põhjarannikul oli äikest*, Kundas aga sadas tunniga 21,9 mm vihma (kell 19–20). Sooja oli 20...27 kraadi. Hommikune lõunakaartetuul asendus õhtuks kõikjal edelatuulega, tugevnedes veidi (üksikud puhangud põhjarannikul üle 10 m/s.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuhari. See toob rahulikuma ja sajuta ilma. Läänekaarte tuul on mõõdukas, puhanguti tugev. Võimalik on hoovihm ja päikese toel on sooja üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeva (2.08.) hommikuks jõuab madalrõhkkond Gotlandi lähistele ja päeval liigub üle Eesti ja toob rohket vihma, on äikest, praegune ennustus: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html, lisaks on oodata kõrgemates kihtides tugevat tuult. Kuid need asjaolud vajavad kindlasti veel täpsustamist.
* – hoiatati suure äikeseohu eest paljudes maakondades, sest õhus oli elektrit, kuid ainult põhjarannik sai mitu korralikku äikesehoogu, ilmselt koos rahega. Mitmed inimesed olid vihased, pettunud või üllatunud, kuidas sai nii minna – prognoos osutus ju valeks! Ilmselt on sellega nii ja naa, sest potentsiaal suurteks pikseteks oli ju olemas, niisiis jääb küsimuseks, miks see potentsiaal ei osutunud tegelikkuseks (või ainult väikesel alal põhjarannikul).
Ilmselt oli tegu sooja frondi mõjuga (sooja õhu advektsioon ja sellega seotud inversioon), hiljem inversiooni nõrgenedes pilvisuse tihenemine ja päris õhtul juba päikese loojumine. Põhjarannikul jõudis päike pärast inversiooni nõrgenemist ilmselt piisavalt kiiresti välja tulla, lisaks näis, et oluline mõju oli briisifrondil, mis võis nõrgendada inversiooni ja anda tõuke pilvede arenguks (lokaalne konvergentsivöönd), vastavatest tõukemehhanismidest on juttu http://www.theweatherprediction.com/habyhints2/535/, briisifront oleks sealt Low Level Convergence.
Kairo Kiitsak. Rünksajupilv ühes äikesega Karivärava lähistel 31.07.2017
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeva (2.08.) hommikuks jõuab madalrõhkkond Gotlandi lähistele ja päeval liigub üle Eesti ja toob rohket vihma, on äikest, praegune ennustus: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html, lisaks on oodata kõrgemates kihtides tugevat tuult. Kuid need asjaolud vajavad kindlasti veel täpsustamist.
* – hoiatati suure äikeseohu eest paljudes maakondades, sest õhus oli elektrit, kuid ainult põhjarannik sai mitu korralikku äikesehoogu, ilmselt koos rahega. Mitmed inimesed olid vihased, pettunud või üllatunud, kuidas sai nii minna – prognoos osutus ju valeks! Ilmselt on sellega nii ja naa, sest potentsiaal suurteks pikseteks oli ju olemas, niisiis jääb küsimuseks, miks see potentsiaal ei osutunud tegelikkuseks (või ainult väikesel alal põhjarannikul).
Ilmselt oli tegu sooja frondi mõjuga (sooja õhu advektsioon ja sellega seotud inversioon), hiljem inversiooni nõrgenedes pilvisuse tihenemine ja päris õhtul juba päikese loojumine. Põhjarannikul jõudis päike pärast inversiooni nõrgenemist ilmselt piisavalt kiiresti välja tulla, lisaks näis, et oluline mõju oli briisifrondil, mis võis nõrgendada inversiooni ja anda tõuke pilvede arenguks (lokaalne konvergentsivöönd), vastavatest tõukemehhanismidest on juttu http://www.theweatherprediction.com/habyhints2/535/, briisifront oleks sealt Low Level Convergence.
***
Tuleb muutliku ja heitliku ilmaga nädal, ent on südasuviselt soe.
31. juulil jõuab Läänemerele madalrõhulohk, mis liigub päeval üle Baltimaade ida poole. See toob ööseks saartele sajuhooge, kuid äikest pole. Päeval on äikeseoht, samas päikese toel võib sooja olla kuni 25 kraadi.
Edaspidine ilm allub tsüklonite ja nende lohkude meelevallale: seepärast on päev-päevalt ilm heitlik, kuid püsib südasuviselt soe. Sajuvõimalus on enamikel päevadel ~50%, mõnel päeval koguni 90%, ja on äikeseoht, ent see vajab jooksvalt täpsustamist.
Kui päike paistab, on sooja ikka üle 20 kraadi, ja öösel ei lange õhutemperatuur 10 kraadist madalamale.
Einar Laretei. Peipsi taguse äikese pildid.
164 kommentaari:
Siin Kagu-Eestis, kus elan, pole sel aastal äike veel üle käinudki, vaid on mõnel päeval ainult eemal müristanud - ilmselt uus rekord äikesevaesuses. Arvestades, et kolmapäevane labiilsus on juba kõvasti itta arvutatud ja tõenäoliselt arvutatakse veelgi, ning ka edaspidi ei paista enam sellist võimalust tulema, vaid keerab ära sügiseks, siis tänaseks on ootused väga kõrged.
Jep, sama lugu Viljandiga - mitte ühtegi äikse päeva. Hetkel on päike välja tulnud ja tingimused tunduvad üsna head. Kaugel horisondil on näha kihtpilviseid kohti taevas ja tumesiniseid sakmelisi väikseid pilveräbalaid triivimas. Loodan väga, et kuskilt ei ilmuks madal lauspilvisus, mis päikest ära ei kataks ja kõik võimalused nulliks muudab.
Samas Põltsamaal on olnud tänavu 8 äikesepäeva ja kokku 12 äikest.
Tohutu äike peaks Eesti lahti olema GFS väljundi ja Ilmateenistuse hoiatavate kaartide alusel. Ainuke asi mis etkel silma jääb on läänepoolt tihedamaks muutuv madal lauspilvisus. Kõva laks!
No ma ütlesin ju eelmise posti kommides, et hullud labiilsusnäitajad toovad nigela äikeseohu ja nigelad labiilsusnäitajad hullu äikese!!!
Ma nägin seda juba eile ette, et täna midagi erilist oodata pole.
PS! Külm font tundub juba üle minevat olema! (Tuul valdavalt edelast, mitte kagust)
http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png
https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
Külm front peaks saabuma koos selle pilvemassiiviga, mis satilt näha. See vist heidab ainult keravälku, sest detektorid pole suutnud midagi registreerida.
Pilvises loode-Eestis on konvektsioon käivitunud, aga lausselges agus vist pole pilveraasugi. Mis toimub?
Külm front ei ole kohal veel, enne ei saagi midagi toimuda.
Külm front on alles saartel.
Sõrve poolsaare lähedal vee kohal.
Aga ei tasu loota, et sellega seoses mingit mõõdukat äikest tuleb. Kuskil võib natuke müristada, aga muud midagi.
Ma vastupidi arvan ,et lõunamaakondades saab põnev olema. Paar tunnikest ehk veel aga siin Harjumaal vaevalt midagi peale vihma tuleb.
Arvan et mingit külma fronti Eesti puhul pole. Siin on tegu juba okl.frondiga. Soe sektor on juba kinni läinud nagu Eesti puhul tüüpiline. Avatuse põhjatipp on Riia lähedal hetkel. (Frondid välkude paigutuse järgi aimatavad)
Leedu idaosas joonel Riiani on soe front, Riiast Leedu lääneosani-Kaliningradini külm.
See Klaipeda-Kaliningradi front on pigem sekundaarne front. Soe front läks ikka hommikul üle juba.
Okludeerunud frondil peaks õhutemperatuur ikka langema hakkama. Aga äikse koha pealt on tõesti suur küsimärk praegu.
Võiks jah vastupidi olla, et kraadide langemine on suur küsimärk.
Ma ütleks et kogu see tänane värk on üks suur küsimärk.
Ilmateenistus andis kõigepealt äikse hoiatuse saartele varahommikuks, seal ei toimunud midagi. Nüüd on hoiatus kogu Eestile, samuti midagi ei juhtu - ON ÄIKEST! Täiesti kindlad ka veel ise enda ennustuses. Maksumaksja raha toel üks mõttetud asutus mängib lihtsalt loteriid, et laseme hoiatuse lendu, vaatab mis saab. Võin neid värvilisi kaarte ise ka netist vaadata ja oletada, missugune järgmise päeva ilm kujuneb. Radaril on pool aastat sotapota ekraani peal, keegi nuppe vajutada ei oska. Tõmmake vesi peale, ausalt!
No vabandust, ära siis vaata ilmateenistust ja prognoosi ise. Poleks inversiooni oleks samasugune olukord nagu Leedus ja Lätis, ma küll suurt möödapanekut ei näe.
Olles Kagu-Eestis elu aeg elanud, siis ausalt öeldes ei tule küll ette, mil siin oleks edelavoolu korral kunagi tõeliselt pingeliseks ja põnevaks läinud. Ainus, mida ma selle ilmakaarega seostan, on möödaminevad prognoosid ja hoiatused ning stereotüüpilised äikesed, mis alatasa enne kohalejõudmist hääbuvad ja tulemuseks on lihsalt lausvihm. Samuti võin kinnitada, et nii kaua kuni olen äikest vaadelnud, pole vähemalt minu elukohas MITTE KUNAGI edelast sellist äikeseraju saabunud, millega oleks kaasnenud oluline varakahju, hiidrahe, riiulpilv, üliintensiivne äike, massiliselt puid ja katuseid langetavad pagid, keeristormid jne. Absoluutne tipp on mõned murdunud puud ja mõõdukas äike, ei enamat. Jõhkrad ja laastavad äikeserajud esinevad siin ALATI kas lõuna- või kagutsüklonitega, mis saabuvad suure kuumusega.
Kinnituse mu jutule leiab Eesti ilma riskidest: "Edelast lähtunud tsüklonid moodustavad kirjanduse andmeil 12% kõikidest tsüklonitest. Need tekivad Biskaia lahe rajoonis ja liiguvad kirdesse või itta. Suvel suureneb selliste tsüklonite korduvus 20%-ni ning nendega kaasnevad tugevad pikaajalised vihmasajud ja äike. Eriti aktiivsed selle trajektoori tsüklonid põhjustavad tuule tugevnemise ja õhurõhu järsud muutused. Vahemere lõunatsüklonid moodustuvad Vahemere lõunarannikul ning liiguvad sealt üle Põhja-Itaalia, Austria, Ungari ja Poola ning jõuavad veel küllalt aktiivsetena Baltimaadele. Kuigi selliste tsüklonite olemasolu on võimalik terve aasta jooksul, saavutavad nad maksimaalse korduvuse suvel. Siis on nendega seotud tugevad vihmasajud, õhutemperatuuri tõus, intensiivne äike ja rahe.Kagutsüklonid moodustuvad Kaspia mere põhjaosa kohal ja liiguvad sealt loodesse Kesk-Venemaa kohale. Eestisse jõuavad nad harva – tavaliselt suvel, mõnikord ka kevadel-sügisel. Nende tsüklonitega võivad kaasneda rängad sajud ja ülitugevad sooja frondi äikesed."
Ei loe, kui suur on labiilsus või kui jahmatavad on indeksid - et edelavool on Eesti puhul kasutu, millest pole siin kunagi asja saanud, ei saa, ega hakka ka kunagi saama, tõestas ilmekalt nii tänane päev kui ka tänavune suve. Võiks juba lõpuks õppust võtta. Ilmaasjata õhutate end üles nende petlike hoiatuste, prognooside ja mudeliväljundite peale ja raiskate oma aega selle tühjale lootes, selle asemel, et praegusel mõttetul suvel ennast rahulikult välja magada või midagi paremat teha, kuniks tulevad taas tõelised suved, mil lõuna-ja kagutsüklonite äikeserajud ning kuumalained seda enam ei võimalda.
Eelnev seisukoht ei kehti Jõgevamaa kohta. Tänavu on edelasuund Jõgevamaa jaoks olnud edukas ja viimati, mil oli tänasega sarnane sünoptiline olukord, päädis väga tugeva äikese ja paduvihmaga. Ja samuti on olnud 75% kõikidest sellel suvel esinenud äikestest Jõgevamaal edelasuunalised.
Mul on tunne seda vaadates http://en.sat24.com/en/bc/visual, et Eesti on soojas sektoris ja külm front alles jõuab saartele. Vihulast põhjas on nõrk äike.
Kas sellel suvel on Eestis kuskil TUGEVAT äikest esinenud? Iga sussaka peale ei maksa ikka nii erutatud ka olla. Olen pigem sellega nõus, et lõunast ja eriti kagust saabuvate tsüklonitega esineb meil nii ajaliselt kui intensiivsuselt mõõdukas (>6x/min) või tugev äike. Lääne poolt hakkab ilm praegu juba selginema, et siis inversioonikihi kahtlused peaks ka kaduma.
@31. juuli 2017 16:16
Millegipärast pole sel suvel veel tulnud sealkandist uudiseid hiidrahe, riiulpilve, oluliste varakahjude, massiliselt puid ja katuseid langevate pagide ja keeristormide kohta. Keegi polegi öelnud, et edalast ei või tulla tugevat äikest ja paduvihma - aga see on ka kõik, mida edalavool pakkuda suudab.
Jah, edelast võib tulla tugevat äikest, aga see on peamiselt Lääne-Eesti ja saarte asi, kaguservas on ilmselt esitatud tähelepanekud õiged.
Sel suvel on tugevat äikest olnud küll: 11. juunil https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170611, 4. juuli Saaremaal https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170704 ja 13. juuli Jõgevamaal https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170713.
Jah on küll olnud. 13. juulil arnenes Jõgevamaal külma frondi eel välja tugev äike. Tipphetkel oli vaadeldav 15 välku minutis. Äike arenes välja poole tunniga ning seda ilmestas suur riiulpilv. Äikesega kaasnes pagi (hinnanguliselt kuni 20 m/s) ja paduvihm (paari minutiga muutusid kõrvalised teed jõgedeks).
@ 31. juuli 2017 15:47
Ja loterii võit on meie - inversioon on Põhja- ja Kesk-Euroopa riikidest suurim just EESTIS.
Päris ausalt,miks just Eestis jälle.
Kuskohas praegu need külma frondi äiksed kaardi peal on, mis piirkonnas?
Lätis on ja Soomes on äikest. Tundub ,et siin jääme kahe ala vahele.
Kolmapäevane gfs kaart uuenenud, hullult labiilne igatpidi. Peaaegu sama võimsat keravälgutormi lubab, kui täna!
Nonoh! Soomlased juba hirmutavad: "The Finnish Meteorological Institute warns of heavy thunderstorms - the Baltic Sea is becoming even dangerous".
Mis kohta see kehtib, et siis tänaseks ööks?
Piirkonniti (enamasti Lääne- ja Harjumaa), kus inversioon juba hajunud, on konvektsioonipilved suure kiirusega tõusmas. Harjumaa ja Virmaal isegi plahvatuslikult mõnel pool!
Ilmateenistus on hoiatuse ära muutnud ja jätnud ainult Kagu-Eesti, misasja?
Nüüd on Viljandis külma frondi tunnused. Rünkpilvi on laialdaselt ja paisuvad jõudsalt isegi silmnähtavalt ning on, nagu tavaliselt, Tartu poole teel. Inversioonikiht küll mingit mõju nende arengule siin ei avalda. Idapoolsemad maakonnad - pange vaim valmis. Pilved tõusevad ja ühinevad küll vägevalt hetkel!
Pean ennast siiski parandama. Esimesena Viljandist startinud kõrged rünkpilved hajusid täielikult 15 minuti jooksul peale grupeerumist Võrtsjärve joont ületades. Väga imelik ilm täna.
Eks siis tuleb jääda kolmapäevale lootma. Kuigi praeguse seisuga tundub, et kolmapäevaste äikeste raskuskese jääb ka pigem sinna läti-leedu idaosa peale.
Siin kagunurgas on väga soe õhumass endiselt kohal. Esimest korda sai tänavu suvel sellisel kellaajal lühikeste käistega õues käidud, nii et külm ei hakanud. Hetkel sooja 20 kraadi.
Viibin juba mitmendat päeva Lääne-Virumaal Kariväraval. See asub kohe Rakvere külje all. Tänase õhtu jooksul möödus siit 3-4 rünksajupilve, mis põhjustasid ka pilv-maa välke.
Kairo sai mitu äikesehoogu, teda hüütakse ka piksemagnetiks, tal oli see juba 12. äikesepäev.
Oleks mul ka 3 elukohta praeguse ainsa Nõmme koha asemel, siis oleks minulgi ilmselt 1 asemel nt 10 äikesepäeva.
Aikesehuvilise parimad elukohad on Leedu-Poola-Valgevene-Saksamaa. Kui poliitika väja jätta, siis ka Venemaa lääneosa.
Kolmapäevasest äikeseohust nähke und - tuleb võimas inversioon ja summutab kogu võimaluse!
See peab siis vaatemänguline inversioon olema, aga asi seegi.
ESTOFEX annab enamvähem poolele Eestile täna 1. astme ohu ja Leetu koguni 3. Seal suur keeristormide oht! Samas jälle EMHI ei reageeri kuidagi. Kõrgrõhkkond ja ilm on rahulik.
http://www.estofex.org/
See pool eestit ohualas on mitte tänase kohta vaid sellest ,et ennustatud aeg jääb ka homme hommikusse kus siis juba lõunatsüklon ilma teeb. Täna 1 augustil ei juhtu mitte midagi.
Lukseburgile läheneb tohutult võimas äikse kogum. Jälgimise ajal sähvib tipphetkel üle 300 välgu minutis! Vahel on Keske-Euroopa oma ilmastikuäärmustega ikka kadestamist väärt küll. Ja muide õhutemperatuur, õhuniiskus, kastepunkt jne on seal praegu põhimõtteliselt samad, mis meil eile või isegi veidi lahjemad. Kas väga kõva tuul kõrgemates õhukihtides ja madal LCL (Lifted Condensation Level) ongi kaks komponenti potensiaalse keeristormi tekkeks? Eile oli meil näiteks kondensatsioonitase hoopis kõrge?
@1. august 2017 08:35
Millise kaardi pealt küll lõunatsüklonit näha saaks, mis hakkab siin homme ilma tegema? Ei loe seda kusagilt välja. Ainus, mis silma hakkab, on see kasutu edalavool ning ka sellega seoses alanud labiilsuse ja kuuma taandamine.
Eks Kesk-Euroopa temperatuurikontrastid on ju kaugelt ekstreemsemad ka kui siin. Praegugi lasub ju Lõuna-Saksamaal ligi 25-kraadine isoterm. Kindlasti üks peamine põhjus, miks Eestis on viimastel aastatel selline äikesevaesus, seisneb ikka madalates temperatuurides.
Gotlandi lähistel on juba äikest.
Aga Eestit see vaevalt et väisab, kuigi ka Tallinnas on alanud plahvatuslik konvektsioon.
Soovitan põuas vaevleval nõmmekal HIRLAMit vaadata - hetkeväljund näitab Tallinnasse 83 mm sademeid.
Sel juhul kordub seal nii 2004 kui 2011 uputus, kuigi ise arvan, et see tuleb jälle siia kakku uputama ja nõmmekas peab taas tolmu pühkima.
Ei hakkagi kuskilt kaugelt sulle mingi äike kohale triivima siia, väga vähe tõenäoline. Kõik toimub ikka lokaalselt, kui labiilne õhumass on kohal ja vastavad tingimused tagatud.
Sellist Hirlami mudeliprognoosi pole kaua kaua näinud, samas see mudel saab veel muutuda:
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext
See tsüklon tundub pigem ikka edelatsüklon olevat, mis homme peaks meie ilma määrama.
----------------------------
HIRLAMi väljund on vist ülepaisutatud, sest kui tuuleandmeid vaadata, siis ei tahaks küll uskuda, et Soome lahel homme õhtul tuult keskmiselt 25 m/s ja puhanguid seega 35 m/s tuleks.
Ida- Eesti saab äikest 90% tõenäosusega. Harjumaa 0% kuna seal elavad pessimistid.
11:25 kommenteerijal soovitaks uuesti vaadata. Sajuhulk on pea 10x vähenenud
Ma olen see statistik. Juuli kokkuvõtted tehtud. Kuu oli kuiv aga külm ja tänu sellele ka erilist põuda polnud. Sel sajandil pole nii külma juulit olnud temperatuuri summa osas vähemalt. Külmem juuli lähiajaloost on ainult 1996. Seega auväärne 2 koht tagantpoolt soojuse osas. Kuna sadas vähem kui ootasin suureneb tõenäosus ,et juuli 2018 tuleb üsna sajune aga lahtine on veel temperatuur.
Viljandi kohale, ülemistesse kihtidesse, on saabunud niiske ja soe õhk. Ohtralt on näha ka "kassiküüned".
Küll toimuvad ikka veidrad asjad! Mudelid põrkuvad ka seinast-seina.
Euroopa kohal on hetkel ilm küllaltki rahulik. Ei tuuselda veel ühtki konksuga rünksajukat ega suurejoonelist äiksepilve.
Ehk siis ohtlikke rünksajukaid pole?
Mida professor Keevallik homse kohta ütleb? See on kõige määravam, sest ta on väga kogenud ja tark inimine. Merike Merilain on ka enam-vähem. Enamus siinsetest arvamustest on kahjuks profaansed ning näitavad sügava teoreetilise sisu puudumist. Tegelikult pole neil häda midagi, aga Keevallik on täpsem ja parem ikkagi. Kas keegi teab, kuidas temalt kommentaare saada? Ta oli minu õppejõud ning ütleks, et vägagi erudeeritud ja karismaatiline inimene.
Nõustun eelmise kommentaatoriga. Prof. Keevallik on maailmatasemel teadlane ja väga põnev oleks kuulata tema arvamust homse kohta. kas keegi saab aidata?
Esimene võimas rünksajukas Saksamaal olemas.
Noh,mu eilne prognoos läheb vist täkkesse - Poolas ongi vist võimas inversioon, mistõttu on seal ilm selge, aga GFSi järgi peaks nagu ülirünksajukad märatsema seal -8 kraadise LI ja 2000 ühikulise CAPE saatel.
Järeldage siis ise, mis ilm homme meilgi tuleb!
Jah, inversioon möllab, olles üpris vaatemänguline.
Kas Tallinnas tuleb täna öösel äikest?
Unista edasi aga teine lugu võib olla ööga vastu neljapäeva.
Hea kui kaguski särtsuma hakkab.
Öö on vast rahulik, hommikul või päeval võib midagi tulla.
Võimsad äiksed kesk euroopat valutamas!
Leedus vastu ööd korralik äike käima läinud, ka Lätis ja Eesti piiri lähistel on juba päris märkimisväärne radarikaja.
Lähi ajal peaks show lõuna eesti kohal olema ;)
Kaardub ekstreem kagu-eesti peale ära see äike, kahju
Täiesti lootusetu paik äiksehuvilistele..:)
Aga ühes asjas võite ennast lohutada, et mitte kuskil mujal maailmas ei esine hetkel nii palju äikest, kui Baltiriikides.
Riskisin ning läksin magama, kui see ülivõimas äikesesüsteem oli veel Leedus, kuna teadsin, et edelavoolu korral see siia Kagu-Eestisse ei jõua hoolimata sellest, et see tundus nii paljulubav. Tegin hea valiku - nüüd olen väljapuhanud ja tagantjärgi näen Puuppast, et läkski see show siit mööda. Mõnikord tulevad kogemused hästi kasuks.
Aga mis puudutab Loode-Eestit, siis kas on seal jõhker uputus juba üle käinud ja kõik vee all? Lubati algselt ju miski 80mm sademeid sinna ja hoiatati sealseid asukaid katastroofi eest.
Siin Tallinna lähedal Harjumaal näitab minu sajumõõtur ,et tuli 7mm.
No muru kastis ära aga ei enamat. Küll aga mõtlesin kevadisele accuweatheri prognoosile ja jälle panid suve täkkesse ,et soe läheb koguaeg kagupoolt mööda.
Jah, Accuweatheri suveprognoosid on ülitäpsed. Järgmine kevad tasub kindlasti seda usaldada.
Ida- Läti saab veel äikest.
Kui Ida- Eesti tahab äikest, siis peab see arenema lähima 2 tunni jooksul, külm front on kiiresti liikuv.
Läti-Leedu-kukeleedu, miks ometi Eesti korralikku äikest ei saa. Krdi vastik igav meteoroloogiline tollipunkt..
2. august 2017 07:50-le täpsustuseks, et mitte Baltimaades, vaid pigem ainuüksi Lätis. Eesti oma 30 välguga võib potile minna Läti 30000 välgu vastu.
Puuppa järgi tundub front juba Eestist eemaldunud olevat. Äikest Eestis täna ei tule enam ja kõik. Ilmateenistusel juba teine suur möödapanek viimaste päevade ilma prognoosimisel/hoiatamisel. Ei tahaks nende nahas küll olla, eriti mõeldes telefoni helisemise peale...
Front on Lääne- Eestis ja seda kinnitab ka tuulesuund. Ja ilmateenistust ei teinudki ühtegi viga vaid käitus ja väljastas hoiatusi nii nagu mudel neid lubas, suurim paanikatekitaja oli siiski ju meedia.
@2. august 2017 11:33
Eks ikka edelavoolu pärast. Kujuta ette, kui praegu valitseks lõuna- või kaguvool - kõik need rängad äikeserajud ja kuumalained vuhiseksid otse üle Eesti ja ilmselt oleks siis öine äike juba erakordset meediakära tekitanud ja wikipediasse kirjutatud sarnaselt 2010. aasta augistitormile.
Nii kaua kuni lõuna- või kaguvooluga domineerivat suve ei tule, jäätegi seda äikest, kuuma ja rajusid ootama ning pettute möödaminevate prognooside ja hoiatuste peale. Kandke see suvi lõpuks ometi maha ja andke juba puhkust sellele mõttetusele. Näete ju, et sellest ei saa asja.
Tõeline huviline ei kaota kunagi lootust ja kannatab ära ka kõik möödaminekud ;)
Elu läheb edasi
Nagu näha, siis enamus siin ei kannata ära neid möödaminekuid. Tõeline huviline võiks hoopis mõista nii mitme õppetunni peale, et edelavoolust ei saa asja ning selle asemel, et taaskord loota tühja, et hiljem valusalt pettuda, parem kannatada suvedeni, mis on kannatamist väärt.
Tõeline huviline loeb Keevalliku loengumaterjale, teeb endale asjad selgeks ja saab aru, et siinne tühikargamine on mõttetu. Prof. Keevallik on mulle andnud väga tugeva teadmistepagasi ja olen selle eest talle väga tänulik!
Järgmisteks päevadeks näitab labiilsust merele ja päevasel ajal sisemaale, ilmselt sussukad, aga asi seegi. See suvi on näidanud, et kui labiilsus on väike, siis on äikest ka palju.
@ 2. august 2017 11:45
Lõuna- ja kaguvoolu puhul on selline nõks, et selliste äikeste puhul on Tallinn-Pärnu mõtteline joon piiriks, millest läänes äikest ei tule. Liivi laht lammutab ju kõik ära.
Ei oska öelda, kui suur on nende õhuvooludega seotud erinevused äikeserajude osas saartel ja Loode-Eestis, kuna pole elanud seal ning puuduvad kogemused, aga siin Kagu-Eestis tulevad need erakordselt selgelt esile, lausa jahmatavalt.
Lõunavool peaks tähendama (osa)tsükloni liikumist piki rootsit põhja. Sellisel juhul ei loe liivi laht, eriti arvestades öist aega, kui meri on soojem kui maa. Seekordne edelavooluline osatsüklon kaardus üle eesti kirdesse. Ilmselgelt on äikesed lätis.Mäletan selgelt ,et Riiast on tulnud äikeseid üle liivi lahe otse põhja mööda läänerannikut. Ja möelgem ja 2013 augusti alguse peale, kui meri ei olnud takistuseks. Samas üks huvitav edelavooluäike oli ju 2002 4 juuli.
Üldiselt saab lääs oma äikesed kätte nüüd augustis, kui sooja mere kohal hakkavad jahedas öhus ilusad äikeserüngad tekkima. Läänekad teavad.
Kui suvi on väga palav ja Läänemere temperatuur kõrgeks köetud, siis on tõenäoline, et edelatsükloniga jõuavad äikesed ka siia kagusse, aga see on siiski erakordne, kuna domineeriva edelavoolu korral pole kuum suvi lihtsalt võimalik.
Minuarust on pigem ikka lääne- ja loodevool olnud sel suvel domineeriv.
------------------------
Möödunud aasta 3. juuli öö oli hea näide, mil moel võib õhuvoolule lõunast lisaks ka ajastus mingi tsükloni või lohu puhul äikeselisust mõjutada. Saared ja Ida-Eesti said tollal palju äikest, aga Kesk-Eesti jäi ilma.
Mandri-Soomes äikesed, aga merel pole veel midagi, kuigi peaks nagu vastupidi olema.
Eks need on tsirkulatsiooni trikid.
Kas keegi professionaalne oskab ka äikseid kommenteerida, näiteks Keevallik? Ootaks väga tema arvamust, sest olen temast väga heal arvamusel!
"Kas keegi professionaalne oskab ka äikseid kommenteerida, näiteks Keevallik? Ootaks väga tema arvamust, sest olen temast väga heal arvamusel!"
Miks Te temaga otse ühendust ei võta? Muigama ajab see teema juba. A äkki kirjutate otse ESA-sse....või siis juba NASA-sse?
Sama siin - võiks selle blogi risustamise lõpetada ja otse kontakteeruda.
Merevesi peab ikka päris kuum olema, et suudab luua laupäeva öösel/hommikul isegi +8 kraadise isotermiga head tingimused äikeseks. Pigem ikka 0...+5 peaks see isotermi vahemik olema.
Saatsin pr. Keevallikule märgukirja, et tema aadressil kirjutatakse siin mõnitavaid kirju. Loodetavasti olukord paraneb.
Jah, sel korral on tsirkulatsioon, õhumassi omadused jms nii eripärased, et võib isegi uskuda.
Ehk oskab siis keegi sellele vastata ,et miks enne 1967 augustitormi olnud kuumalaine ei kajastu kuu keskmistes temperatuurides ? Maalehe artiklis mainitakse ka sooja merevett. Kas enne soojalainet ja pärast tormi suvesooja polnud üldse ?
Väga külmaks läks pärast seda tormi, kui uskuda arhiivimaterjale ja järelanalüüse. Öökülmade kohta infot ei õnnestunud leida. Külm ja vinduv ilm kestis paar nädalat, mitmel päeval oli alla 15 kraadi sooja.
Aga juuli keskine Tartuski ainult +16. Seega pidi ka juuli esimene pool väga jahe olema ?
Tänavune juuli oli üle-eestiliselt siis isegi jahedam - keskmine vaid 15,7 kraadi.
Ja kliimamuutuse suhtes on tänavune aasta meie kliima tuleviku osas senini eeskujulikku joont näidanud - külmakuud keskmisest soojemad, soojakuud külmemad.
Rohkemat polegi arusaamiseks vaja, et meie ilma tulevik on aastaringne sitt suusakas - talvel +5 ja suvel +15.
Aga homme peaks äikest saama suht korralikult. Väga sarnane seis on sellele päevale juuni lõpus kui rahet tuli. Oli see 25 juuni kui õieti mäletan.
Jah, oleme äikese ja rahe ootel!
Ei tule midagi erilist. Kagu-Eestit ehk midagi riivab tõesti, aga põhiosa läheb ikka Läti ja Leedu peale.
Tundub jah, et külm front saab enne Eestit sooja kätte. Merel ju hõõrdumist pole, mis soodustab liikumise kiirenemist.
Keegi ei kirjuta Keevallikut mõnitavaid kirju. Vastupidi - mina pean teda targemaks ja autoriteetsemaks kui enamikke siinseid kommenteerijaid ning mul on täielik õigus oma arvamust avaldada. Minu teada on Eesti vabariigis sõnavabadus - kõigil on õigus arvamust avaldada, ja seda ma ka teen. Saan aru, kui ma mõnitaks või laimaks kedagi, vot siis oleks veel õigus pahane olla. Ma hoopis kiidan tarka inimest. Eestlased on nii negatiivsed, et kiitmises nähakse halba. See on masendav.
Ootan nüüd kritiseerijate põhjendatud vastuargumente. Kas te tõesti ei luba mul enam oma arvamust siia kirjutada :( ? Kuhu ma edaspidi kommentaare siis tohin kirjutada?
Palume saata need sirje.keevallik@gmail.com
Seekord on trajektoor sama aga tsükloni ise paikneb veidi lääne pool. Seega saab Eesti täistabamuse, kuigi äike pole eriti intensiivne, pigem nõrk, sest õhumass ei ole väga labiilne. Kas tegu on kahe keskmega madalrõhualaga?
Ei saa me seekordki mingit täistabamust. Need äikesed keeravad enne Eestit Läti poole nagu üle-eile ööselgi, mil samuti näis, et tulevad justkui Eestissegi.
Eeldusel, et need muidugi vastu peavad.
Kas praegune laussadu ongi sooja frondiga seoses?
Jah, see on sooja frondi sadu, ja äikeseoht on 2. augustiga võrreldes siiski suurem. Võimalik, et hommik ja keskpäev on äikest kõik kohad täis?
Viljandis jälle laussadu. Äike katkes Liivi lahel kella 5 paiku.
No mis ma ütlesin, et midagi erilist ei tule. Liivi lahe kant veits sai, aga siiki lahjemalt kui üle-eile Kagu-Eesti.
Häädemeestel oli aasta korralikim äike, vist kella 9 ja 10 vahel.
Nojah edelasuund ka, täna peaks pilved tulema läänest. Saaremaa ja Hiiumaa hoidke silmad lahti.
Keilast edelas müristab !
Laagrisse polnud midagi kuulda, vihma sadas vaid hommikul, lisaks keskpäeval lühiajaline hoovihm.
Vaadake GFS'i viimast mudeliväljundit järgmiseks neljapäevaks ja reedeks! :)
Hmm ei hakka ennast õrritama, kuigi tundub, et kuumus tuleb kagust ja lõunast.
Jürile ,et Sauelgi oli korra isegi tuppa kosta
Veider et ei kuulnud, pilte tegin õues küll sageli.
Re 14:56. Ei taha siis seda kuumust kuna puhkus saab läbi. Nagu kiuste ilmselt siis tuleb.
Ei tule mingit kuumust ega äikest. Küll näete et see taandatakse idakakku lõpuks, kui neljapäevani nii umbes 2-4 päeva on jäänud.
Jälle suubub kõik vanadesse mustritesse? Kahju muidugi.
Seekord tuleb sest seniseid kuumalubadusi mitu päeva vôi nädal ette pole foreca näidanud aga nüüd näitab.
Sel juhul määrab see kuumus suve rekordi, sest vääääga tõenäoliselt on see selle suve viimane kuumus. Ja viimane siis ka tõeline äikesevõimalus.
Tundub, et hommikuks läheb ilm kihtrünkpilve ja veekogudest eemal on homme päeval äikeseoht seetõttu vist peaaegu olematu.
Liivi lahel ja Kesk-Eestis juba on "mõttetult pilves" ilm.
Avamerel ning Hiiumaa ja Haapsalu lähedal äikestega konvektsioon intensiivistunud, mis ehk lõhub tekkiva inversiooni homseks.
Täna õhtul on äiksevõimalus kõige suurem merekohal ja ranniku lähedal.
Päris lahe vaade hetkel teletorni kaamerast.
Nii kui Eestile miski äike läheneb kuskilt ilmakaarest, see deaktiveerub. Lahe kliima! 10ndaks ennustatakse ulme labiilsust jälle, mõnus kiimelda ja oodata ju, kuni aeg käes ja kõik tegelikult stabiliseerub. Ei tule mingit äikest. See on lihtsalt selline aasta, pole midagi teha. Äikest enam ei tule, pidage mu sõnu meeles! ;)
Tuleb küll ja juba homsel kuupäeval, iseasi, kas öösel (tipphetk oli vist täna hilisõhtul ära) ja üldse millises Eesti otsas. Pea samuti mu sõnu meeles.
:)
Nõmmelt läänes oli kella 23:20 paiku sähvatust näha.
to 4. august 2017 23:17
Ära hakka ajama. Homme saad natuke hoovihma ja õhetava märja unenäo rikkalikust äiksepäevast. Sa ei kuule ühtegi kõuemürinat ka oma elukohas. Need labiilsus kaardid on üks suur tsirkus. Homme, ülehomme, eile, üleeile jne. Mitte ükski päev pole äikest olnudki. 10 minuti kohta 2 juhuslikku välku ei kvalifitseeru ju millekski. Normaalne inimene ei nimeta seda äikseks, see on lihtsalt väljapigistatud argument.
2 juhuslikku välku? Täna oli mitmeid äikeseid kus esines 20- 40 välku.
Aa no siis on küll hästi. Naudi homset raju äikest!
Jah, isegi nüüd on sähvatusi näha.
@4. august 2017 23:48
Arvestades Loode-Eesti niigi vaest ja ohutut äikesekliimat ning lisaks veel viimaste aastate äikesevabu suvesid seal, on ju nende ülimad rõõmuhõisked isegi ühe kauge kõmina või sadu kilomeetreid eemal paistva põuavälgu peale igati põhjendatud. Meil siin Lõuna-Eestis on seda muidugi raske mõista, kui saame tavaliselt vähemalt 20 äikesepäeva aastas, mil pooled neist on vara ja loodust hävitavate rajudega.
Ja see aasta pole kaguserv ühtegi pikset saanud, ainult eemal midagi olnud.
@5. august 2017 12:47
Jah, mu asukohas Kagu-Eestis pole veel tõesti äike otse üle käinud tänavu(lähim umbes 2km kaugusel), kuid 15 päeva on juba koos, mil võis müristamist kuulda, seega saab need ikkagi äikesepäevadeks lugeda. Terve Kagu-Eesti peale on olnud tänavu juba umbes 25 äikesepäeva. Puuppast saab järgi kontrollida.
Nõmmel oli täna öösel enne kella 3-e loode pool mitut sähvatust näha, millega kaasnes ka bassilik kuid selgelt kuuldav kõmin. Äike oli Pakri lähedal.
Pole aimugi, kuidas Accuweather seda teeb, aga uuesti tänavuse suve prognoosi üle lugedes panneb ikka tõeliselt hämmastama nende täpsus, mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa kohta, sealhulgas Lõuna-Euroopa kuumalained ja Kesk-Euroopa võimsad äikesetormid. Lisaks on nad ka kõik eelmised suved ülitäppi ennustanud. Järgmine kevad võiks julgelt oma suveplaanid nende prognoosi põhjal ära teha.
Tahtsin ka öelda ,et paremini ennustasid kui ükski ilmatark Maalehes ennustas nii sel kui eelmisel aastal.
Lääne-Virumaal Kariväraval oli öösel äikest kella 2 ringis. Täna päeval külastas mind veel vähemalt 3 võimast rünksajupilve. Need põhjustasid ka äikest. Tugevaid sajuhooge esines tihti.
Vaatasin oma ilmapäevikust järgi, mitu äikesepäeva mul nüüdseks koos on. Selgus, et juba 14.
Video äikesest: https://www.youtube.com/watch?v=WEKvHep63Pw (kõige põnevam koht hakkab alates 1:55 pealt).
Õnneks on järgmise nädala kuumalaine endiselt päevakorras. Euroopa mudel näitab reedeks kuni 20-kraadist isotermi.
Päris jõhker!
Sussakaid kõik maakonnad täna saanud aga Viljandi on jäetud mängust välja jälle. :)
Üks päris võimas sussunaator läheneb Paldiski poolt.
Kuidas Nõmmel sajuhulkadega on ? Harjumaa igaltahel on sussukate lemmik täna.
Imelik selline oktoobrikuu äike teil seal Harjumaal juba mitmendat päeva. Kuidas siis selle sooja(kuuma)lainega jääb, tuleb või ei? Viljandi on varsti äiksevaeseim linn Eestis. Väga ebahuvitav on nii elada siin, igalpoole ei jõua sõita ka alati. ;)
Pakun, et Kagu-Eestis ehk venitab 25 kraadi neljap-reedel välja, midagi erilist ei tule. Ja äike ilmselt tulevase soojalainega siia ei jõua.
Nõmmel on olukord selline nagu lõunatsüklonitele tüüpiliselt Kagu-Eestis. Harjumatult põnev ilm viimastel päevadel siin :).
Jah, midagi tõesti sajab, kuid veevarude taastumiseks sellest veel ei piisa.
Postita kommentaar