Südatalviselt külm, kuid peamiselt sajuta nädal. Ilm muutus oluliselt nädala lõpus: hakkas vihma sadama ja lumi sulama.
6. nädal lõppes südatalviselt, kuid mõõdukalt külmalt.
7. nädal algas külmeneva ilmaga. Rannikualadel tekkis kerge mereefekt. Kuid õhtul hakkas ilm muutuma. Nii tõi öö ilmamuutuse ja 16. veebruar möödus pehme talveilmaga, sadas lund, kohati ka tuiskas kergelt. Õhutemperatuur oli 2...–3 °C (vastavalt Kuressaares ja Virumaal). Päeva teises pooles algas ilm külmenemine ja selginemine kirdest edelasse. Õhtul arenes Soome lahel mereefekt.
17. veebruar tõi südatalviselt külma ilma. Põhjarannikul sadas lund. Tuul oli nõrk. Õhtul ilm selgines kõikjal ja valitses tuulevaikus või nõrk muutliku suunaga tuul.
18. veebruar tõi talve kõige külmema ilma, kui hommikul mõõdeti Jõhvis –30,1 °C. Viimati puudutas õhutemperatuur –30 °C piiri 2016. a 8. jaanuaril Tartu-Tõraveres, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/. Õhtul läks ilm pilvisemaks ja õhutemperatuur jäi päevasele tasemele ehk ~–12 °C piirimaile püsima, erandiks Peipsi-äärne: nt Mustvees langes päikeseloojanguks –23 °C-ni ja jäi nii mõneks tunniks, kuid vastu hommikut tõusis.
19. veebruariks tormas pakaseline kõrgrõhkkond juba Ukraina kohale ja avas tee soojemale õhumassile. Esialgu südatalvine ilm veel püsis, oli isegi päikeseline ja nõrga tuulega, kuid eelmisest kahest päevast märksa soojem. Õhtul pilvisus tihenes, kuid püsis sajuta.
Edasine ilm.
20. veebruaril jõudis soe ja niiske õhumass, mis tõi esialgu lume, aga seejärel inversiooniga seotud nähtusi, nagu jäävihm, jäide, kiilasjää jms. Sulailm jõudis maapinna lähedale kõikjale pühapäeva varahommikuks (ida pool, samas kui lääneservas juba ööpäev varem). Seega pühapäev oli pilves, kohati sadas uduvihma, oli udune, sooja 1...3 °C, tuul nõrk ja läänekaartest.
See sulaperiood kestab vähemalt nädal aega, kuhu vahele mahub mõni talveilmaga päev. Eriti muutlik võib idaservas olla, sest seal on külm õhumass kõige lähemal ja õhutemperatuur oleneb selle piirist, ka kraadikõikumised on idaservas, eriti Virumaal, ilmselt nädala vältel järsud, kuid muu Eesti jääb enamasti sooja õhumassi valdusesse, vt uuemas postituses. Elame-näeme!
27 kommentaari:
Siin kagus hetkel -12 kraadi külma, kuid päikese soojendav mõju on nii võimas, et räästad ikkagi tilguvad.
Ära lase toasooja välja, siis ei tilgu.
Paistab, et järgmine nädal kevad kohal, siis pole vaja enam toasooja välja lasta, et räästad tilkuma hakkaks.
Nautisin siin Harjumaal tänast ilma täiega ja ei kahetse. Missest, et külm pisut näpistas. Särav päike peaaegu nagu Alpides.
Peale sula näib korralik külm korraks tagasi tulevat?
Paraku jah. See praegune lumi vettib vihma poolt korralikult läbi ja siis kohe hopsti külmaks tagasi. Ulukitest kahju. Ja ega see jäine lumi ka enda jalanõudele hästi mõju.
Kui see saabuv suur sula merd lahti sulatab, siis võib tulla -30 kraadise isotermiga - mida GFSi 12Z uuendus 3. märtsi õhtuks näitab - rekordiline mereefekt ilmselt.
Statistik siin:
Huvitav kokkusattumus iga 5 talve järel.
1996 ,2001 ,2006 ,2011 ,2016 ja nüüd 2021 vähemalt üks kuu (kas jaanuar või veebruar) mis üsna krõbe talvekuu.
Hm. Täiesti võrreldamatud talved. Eeldame siis, et aastaarv näitab aasta algust.
1996. Korralik talv, kuskil peale jaanuari keskpaiku oli saartel kerge sula, muidu igati korralik, võiks öelda ideaalne talv.
2001. Detsembrikuu talv (2000. aastast). 3. jaanuarist rikkes, veebruari 2. pool veel oli talve moodi.
2011. Kena talv, kahju, et jaanuar suladega hirmutas, õnneks lumi jäi maha.
2016 oli jaanuaritalv, kestis 27. detsembrist 26. jaanuarini. Edasi tühi kpht.
Viimane talv, mis talve nime väärib, oli 2012/2013. aastal. Kusjuures mitte just külm talv.
Tundub, et see soojajama on üürike. Saab ometi kord mingi talve märgi maha panna. Märtsis tulgu mida iganes, see on juba kevadkuu.
Miks ulukitest kahju peaks olema? See on loodus, alati on nii olnud. Sel talvel ilmselt korrigeeribki natukene kitsede arvukust tagasi, asi on üle mõistuse paisunud juba soojade talvede arvelt. Linnainimeste jura :)
Parandus 2001. aasta kohta. See minu jutt detsembritalvest ja sealt edasi kehtis 2002. aasta kohta. 2001 oli kehv talv, pele rekordsaooja detsembri 1. poolt oli jõulupühade aegu pisut külmapoolne, edasi oli nagu ameerika mägedes, domineeris sulailm, talv jäi pidama alles veebruari keskel.
Kõik kes siin kommenteerivad GFS-i rohkem kui 240h mudelijookse- lõpetage see,need ei näita mitte midagi ja pole mõtet ennast anomaaliatega erutada.
Midagi ikka näitavad. Kasvõi anomaaliaid.
Homsest õhtust siis taas kõhutuule ilmad üle pika aja. (Kõhutuul ju samuti soe ja niiske)
Eks see näha ole.
Mis sellest ilmast nüüd saab siis? Nädal sooja ja kevad käes?
Sisuliselt on kevade avapauk käes tänasest. Jugavool on kenasti põhja poole liikunud/tõusnud ja paistab, et lükkab selle Barentsi merelt lõuna poole tõttava külma kõrgrõhkkonna sinna Uuralite poole hoopis järgmisel nädalal. Esmaspäeval Kirde-Eestis on külma pealetung (arvan, et külm ei liigu Tallinn-Viljandi joonest lääne poole), kuid lõpuks peaks jugavool ja temaga kaasas olevad soojad õhuvoolud selle tagasi lükkama Venemaa poole nii teisipäeva õhtuks.
Kuhu kadusid tegelased, kes ennustasid, et veebruaris sula Eesti Vabariigi mandril ei tule?
Proff on rääkinud!
Statistik siin:
Pean vist oma 5.veebruari kl.18:47 kommi veidi korrigeerima.
Tuleb vist kuu teine pool natuke madalam kui see -1 sest eilne ja üleeilne olid ikka nii külmad kui oli.
Veebruari keskmine saab nüüd hea mitu kraadi kerkida enne märtsi.
Homme tuleb suur udu kogu päeva.
Profist profim on rääkinud!
Loodame, et märtsis tuleb ka ikka veel -20 ära, aga eks näis. Siis võiks küll kevad alata.
Hetkel on keeruline näha ilmakaartidel -20*C märtsis, aga sinnani palju aega veel.
Proff on rääkinud!
Miks seda -20 märtsis tahetakse?
Profist profim on küsinud!
Ilmselt ikka sellepärast, et 2010. a leitsakuline suvi korduks.
Neljapäeval juba 7 kraadi sooja!
Kevad!!
Kütab-kütab! Põllumehe vaatevinklist õnneks siis ei tule päris tulikuum suvi vaid teeb suvel ikka jahedat ka! :)
Postita kommentaar