Kommentaariumi viide
Tuleb väga muutlik nädal, mis toob esimesed, kuid lühiajalised talvised ilmaolud.
Esmaspäeval (8.11.) jõudis järgmine, kuid mitte väga äkiline madalrõhkkond, seekord läänest. Liikus see täpselt üle Eesti.
Keerise tagalas puhus päeval vali põhjakaaretuul, mis tõi kohale arktilise õhumassi.
Lõuna pool tuli mitmel pool maha esimene lumekiht!
Õhusooja oli öösel 0...5, päeval oluluselt ei tõusnud. Õhtul taevas selgineb, tuul rahuneb ja õhutemperatuur langeb kiiresti miinuspoolele.
Andres Kunnus foto
Teisipäeval (9.11.) meile esimese lume toonud keeris eemaldub Venemaa aladele ja ilm stabiliseerub üürikese kõrgrõhkkonna mõjul.
Päeval aga läheneb juba uus keeris, seekord möödub see meist põhja poolt, mis toob kaasa õhtul mahedama õhu saabumise. Õhuvool keerab seega sooja edelasse ja tuul tugevneb.
Öö on seega sajuta ja laialdaselt selge, päeval aga saartest alates pilvisus tiheneb ja kisub sajule. Sajab esialgu vihma, sajuala jõudmisel õhtul mandrile läheb üle lörtsiks ja lumeks.
Öö on aga krõbe : -1...-7, päev aga soojeneb ja õhtuks on mandri lääneservas ja saartel juba 5 soojakraadi.
Kolmapäeva (10.11.) öösel jõudev madalrõhkkond jätkab mandril lörtsi- ja lumesajuga, saartel sajab enam vihma.
Päeval aga ilm soojeneb ning sadu läheb üle vihmaks ka mandril.
Edelatuul tugevneb öösel puhanguti 23 m/s, päeval veidi rahuneb - puhanguti 18 m/s.
Öö on mandri kesk- ja idaosas veel miinuskraadides, päev aga toob juba üle 5°C sooja.
Neljapäeval (11.11.) tugevneb üürikeseks kõrgrõhuvöönd, mis päevaks suurema saju eemale hoiab. Õhtul jõuab merelt aga uus vihmasajune madalrõhulohk, nii tugevneb taas edelatuul puhanguti 20 m/s.
Õhusooja on nii öösel kui päeval 3...8 vahemikus.
Reedel (12.11.) oleme sellesama keerise mõjuväljas. Jätkub vihmane(öösel mandril ka lörtsine) ja peaaegu tormise edelatuulega ilm.
Õhusooja on nii öösel kui päeval 5°C ümber, kohati kraad-kolm üle.
Laupäeval (13.11.) keeris eemaldub ja sajud lakkavad. Siiski jääb rannikualadele kohatiste vihma-, lörtsi- ja lumekruupide võimalus.
Tuul keerab kindlamalt põhjakaarde ja nõrgeneb.
Öö on taas krõbe : -2...3, päev 2...7°C ümbruses.
Pühapäeval (14.11) läheneb läänest aga taas madalrõhkkond. Tuul pöördub läänekaarde ja veidi tugevneb.
Keerise lume- ja lörtsipilved jõuavad öösel saartele ja liiguvad edasi üle maa, päeval sadu läheb üle vihmaks ja tasapisi eemaldub Venemaale.
Õhutemperatuur on öösel veel mandril kerges miinuses, päevaks tõuseb kindlalt plussi kõikjal.
49 kommentaari:
Marko Kaasik (kellest ma väga lugu pean) on "talveaja" alguses teinud oma allikaile tuginedes enam-vähem "copy-paste" igal aastal samal ajal kirjutatust, mille saab lühidalt kokku võtta nii: talve ei ole ega tule. Samas 2 viimast talve kujunesid küllalt erinevaiks, kuigi ega talve kokkuvõttes polnud jah. Loodame, et seekord tulkeb siiski tõeline TALV. Võin eksida, aga sarnane prognoos oli vist ka 2012/2013, enne viimatise talve näoga talve saabumist.
Mis ma tahtsin öelda: vahel võiks ju vahelduseks kasvõi lootust anda, et tuleb TALV. Tuju läheks korrakski paremaks...
Tänavu oli ka tõeline talv. Mulle meeldis. :)
Aga eesootava talve sissejuhatuseks pakub teisipäeva öö juba -10 kraadi võimalust, kui kõrgrõhuharja telg öisele ajale satub ja ilm selge on.
Mis tõeline talv see oli, kui uus aasta algas musta maaga ja vabariigi aastapäeval sama lugu ja +10 kraadi.
Teatud prognoosid lubavad jah praegu hetkel novembri edenedes enam mitte sooja ilma. Aga eks siis tagantjärele näe.
Aastavahetuse ja vabariigi aastapäeva vahele see tõeline talv jäigi. Lund ja külma oli piisavalt.
Vähemalt Harjumaal. Võibolla kusagil mujal tõesti polnud nii talvine.
---------------------------------------
Prognoosid on muutunud ja seetõttu on lumesaju võimalus Põhja- ja Kirde-Eestis juba pühapäeva pärastlõunal.
See EI OLE tõeline talv, kui see kestab alla kuu aja!
Ah, mida iganes. Minu jaoks oli ja kõik. Ausalt ei teadnudki, et talve tõelisus ainult ajaline on.
Miks sellisel teemal üldse vaielda ja riidu minna?
Igal ühel asjast oma arusaam, niiet võtame rahulikult :)
Hiidrahe Tallinnas! Ootame nüüd lund :)
Riidu põle kuskil. 25-28. veebruari ööpäevaringne (juba 21-sest alates oli jama lahti-Ida-Eestisse viskas 23-ndal korraks veel jubeda libeduse) +10 tekitas aga tunde, et olen koos maaga korraga kuskile Sitsiilia saarele umbes sattunud... Minule jääb see talv just sellisena meelde. No oli jah vahepal korraga talve nägu ka: kuskil nädal peale kuu algust vist hakkas lund tekkima maha, edaspidi jälle muutus maa mustalapilseks juba jaanuari teises pooles, suurem uus lume tulek oli alates 29-ndast jaanuarist. Edasi oli veel 20 talvist päeva. Siis jälle finito, mida juba kirjeldasin. Aprilli lõpukümnendi korduv lume sadamine võinuks pigem veebruari lõppu jääda. Sest aprillikuine lumi sulas iga kord juba sama päeva jooksul ära.
Kuidas see ma ei tea kellele meeldiks, kui suve jooksul on kogu aeg päeviti nii 9-14 kraadi sooja, on vihmane, ööd lausa külmad: kogu juunikuu ja enamuse augustist on öökülmad ning kuskil juulis on paar nädalat nii 17-22 kraadi (paar päeva kuni 22-27 kraadi) ja sajab vähem. Mul küll ei tekiks mõtet, et korralik suvi ju oli ikkagi. Aga just: maitseasi.
Lõpetuseks täna: üle-eelmine talv oli ju ka korralik. 4 päeva koguni. Oli seekord just veebruari lõpus, alates 26. veebruarist. Mäletan, et oli vaja 27. veebruari õhtupoole hämaras paaris kohas käia ja oi kuidas võttis vanduma: ilusa valge lume all oli vesine sopakiht... Aga TALV ju oli...
Homne ilm tuleb tsükloni liikumise mõttes suht identne 14.10.2019 olukorraga. Siis liikus tsüklon kursil Hiiumaa põhjaosa - Läänemaa - Raplamaa põhjaosa ja sealt Virumaale. Homsele tsüklonile pakuvad mudelid täpselt sama liikumisteed. Kuigi arvan, et kaldub tegelikkuses nii 15-20 km lõuna poolt.
Eilne novembriäike tegi pahandustki, Tallinnast startinud lennuk sai sealsamas välgutabamuse ja pidi kohe maanduma. Kas keegi seda äikest vaatlema juhtus? Oligi üksainus välgulöök või välgutas-müristas ikka korralikult?
Statistik siin.
Muudkui sajab. Mulle meenub küll praegu 2017 oktoober.
Väga hea et sajab, siis ei pea võimaliku pakaselise talve puhul veepuudust kartma.
Mu vaatluskogemused on näidanud, et tavaliselt sellisele suurele sajupäevale järgneb mõne päeva pärast paarinädalane kuivapoolne periood.
Naissaarel puhangud juba 27,8 m/s. Ilmateenistuse prognoositud maksimum 23.
Statistik siin:
Jäi selle madala tagalas natuke soojemaks kui ootasin. (Ootasin miinimum nulli ümbrust).
Tartus on maa juba valge.
Igal pool ja igas suunas on ju alati soe, soe, soe, soe,soe,soe, ööks!
Harjumaal ka järjest jaheneb. Ootame tuleval ööl -5 vähemalt.
To Anonüümne8. november 2021 00:26
Ega sellist puhangut ei näidanud mudelid ka - mis sa nurised, üldine foon oli ikka 20-23 m/s.
Reede öösel taas äikesevõimalus.
Palun kinnitada võimalust, et Harjumaa pääseb kolmapäeval sajust.
Teie taotlus on läbivaatamisel, vastame Teile 7 tööpäeva jooksul!
Aitäh vastuse eest.
Ootan.
Heade soovidega,
Anonüümne
Nüüd siis jälle see aeg käes kui öösiti selge ja kuiv ning päeviti hall ja rõske.
-7 tuli ära. Ilus hommik tõesti, karge ja hallas :)
Mulle piisas -5-st '(juba sinder tõuseb, Päike jkuu tõuseis. Mina veel katuse tagant ei näe, aga TEAN. Küöm sunnik ka nii arg, et TEAB...)
Viimati oli ligi 4 kraadi külma mitmel varamaikuu varahommkul.
Vabandust KUU ei tõusnud.
Mart nüüd sulatab ja Kadri siis jälle külmetab?
Harjumaa (ja üldse Põhja-Eesti) pääseb homme suuremast sajust. Pigem tuleb sellist uduvihma Harjus. Tugevam sadu jaab saartele ja Lõuna-Eestisse.
Täna siis jälle paistab, et Mart sulatab ja...pisut minipausi jääbki sulatama Ka Kadri peab Mardi sulakäsku täitma. Sookvoodid krt kah ei kehti.
Loodetavsti toovad homsed mudelid normaalse talve suunas liikumise tagasi.
Äi too aga mette tagasi, nagu arvata oligi...
Küll need soojamudelid, kui need kord ette juba löövad, jäävad alati kohe kinni nagu kärbsed kleeppaberi külga. Kui satub ka külma ootavaid mudeleid, kaovad need kohe niisama suure kiirusega kui gepard keset Afrikat
Paistab, et 7. november 2021 21:29 öeldu läheb ka seekord täkkesse. Mudelid juba näidavadki kõrgrõhkkonna võidukäiku kuu teise poolde.
Mitte just võidukäiku jällegi... Mõneks ajaks ehk tekib kõrgrõhualam, millest aga varsti "kasu pole" - asend on selline, et ikka ja jälle püsiks mantra - õhuvool lõunast, edelast, läänest...
Halli roti ilm ilm ühesõnaga.
Loodame ka selle plaani untsuminekut.
Mardipäev... Polegi üle +10 kraadi... Kole külm ilm....
Tundub, et Kadripäevaks peab talverehvid ikka alla kruvima!
Kruvida võib tänagi. Lootusi imele peab hoidma.
Tuleb tsüklon. Ühelt poolt. Vihamaga. Möödubüb põhja poolt.
Kohe tuleb teine tsüklon. Samalt poolöt. Sama asjaga. Sama teed.
Kohe kolmas ka. Samamoodi,
Tuleb neljas.Vähe ehk lõona poolt. Jääb pidma.Lääne poole. Edela poole. Soe kerkib jälle. Lõunast.
Tuleb kõrgrõhkkond. Kuskilt. Sätib enda Eeestist lõuna poole. Varsti. Kagu poole sobib ka.
Õhk - ikka tuleb sooja poolt.
Talveilm - mis see on?
Seda kõike nimetati varem tugevaks anomaaliaks normaalsest. Seda see ongi.
Iga anomaalisa saab otsa.
22. november peaks juba suurema külma tooma.
Juba homme on see arvatavasti ümber lükatud...
Tundub, et isegi päris jahedaks võib minna. Vanad head talved tagasi??
Statistik siin. Nagu juba paar aastat tagasi ütlesin ,et 2021 ja 2022 suved on kuumad. Küsimus oli ainult ,et kumb see kuumem oli. Hetkel tundub ,et 2021 oli see kuumem. Samas juhtisin ka tähelepanu sellele ,et korralikule suvele eelneb kasvõi lühike aga korralik talv. Nagu näiteks 2010 või ka pika variandiga nagu 2013. Lühiksest variandist oli näitena möödunud talv kus selgelt normist külmem oli ainult Veebruar.
Statistik veel:
Eelmise lõigu juurde tagasi tulles veel ,et kas see mis nädala pärast tuleb on veel talve algus aga kindlasti ta sel talvel tuleb. Ise olen arvestanud ,et alles Jõulude paiku ehk jääb talv juba enamuses Eestist pidama.
Ja aastate taguse jutu jätkuks ,et siis 2022/23 ja 2023/24 talved tulevad jälle rohkem sellised nagu oli 19/20 talv. Kahjuks ka suved 23 ja 24 on suht äravisatud suved. Kui keegi tahab salvestagu endale eelmine ja praegune lõik kasvõi ära ,et ei peaks jälle näiteks aasta pärast otsima.
Ma ei ole Satistik, aga meeles midagi ka on, ehk võin ka öelda, et teen statistikat. Lühikokkuvõte on see, et ennustamine on... kasutu, valitseb täielik määramatus. Igasuguseid suvesid ja talvesid on järjestikkku olnud, talve nime väärt talvesid jah on peale 1986/87. aasta talve olnud vähem kui 2-s käes näppe, aga midagi ette ennustada vähemalt mina küll ei oska. Aga kes tahab - lets gõu nagu inglane ütleb.
Statistik siin: Ka seda olen varem öelnud ,et kui talv liiga külm siis see rikub ka suve vähemal või rohkemal määral ära ja sinu toodud 1986/87 on siin musternäide.
Statistik veel
Ja veel... 1985 , 1970 , 1966 ,1954 oli sama lugu nagu siis 1987. Uuemal ajal pole enam nö liiga külmasi talvesi olnud. 2010 oli ilmselt napikas - nö statistiline anomaalia mida harva siiski juhtub. Statistiline anomaalia oli ka näiteks 2019/20 talv või 1924/25 kus oli soojem kui mõistlik piir lubaks.
1987. suvi oli viimase umbes 40 viimase aasta külmim suvi. Samas - peaaegu sama külm oli 1993. aasta suvi. Sellele eelnenu küll talve moodi polnud - esimest lund sadas jah vara, 11. oktoobril ja viimast kohati veel 19. aprillil, aga üldiselt oli kuude viisi vesine läänevool. Kes-mis selle suve siis külmaks ajas - kas superpikk suisa alav periood 23. aprillist nii kuu aega umbes? 2002. oli ka umbes selline kevad, aga suvi kestis septembri esimese dekaadi veel.
Ma näen juba siin seinast seina variante...
1985... suvi polnud parim, aga ikka parem kui 1987. Kuigi talv oli ka külm (algas siiski alles paar päeva enne aastavahetust, aga venis pikale), minu arust kevad oli normaalne.
Tõsiselt külmasid talvesid pole tõesti juba... mis ta siis on... juba 34 aastat olnud.
Aga mulle kangastub siinkohal küll see, et seda lähmal järgmine hull talv on. Ning nt nii 1985. kui ka 1987. aasta talve eel ei öelnud minu meelest keegi, et selline ilmastik tuleb.
Hetkel selle tuleva talve kohta ka praegu ei öelda...
Tuleb nagu meelde, et umbes 1993. aasta paiku või pisut hiljem nagu defineeriti või postuleeriti, et nn normaalne talv on lühem kui soe talv. Ilmselt kuna mõnelgi aastal siis algasid talve märgid varakult, kuude edenedes aga ei saanudki asjast asja. Edaspidi aga pole sellist juttu enam kuulda olnud, sest talve märgidki vahel enne uut aastat ei esine ja/või kaovad väga kiirelt... Samas on nt viimasel 11-12. aastal ette tulnud üksikud (minu hinnagul) päris talved (kokku 3) olnud päris pikad... Taas jõuan tõdemusele, et variante on kokkuvõttes seinast seina.
Aga... selline nagu 2019/2020, see statistilises aegreas pika puuga "kõigist üle", sh nii 1925. kui 1962. aasta talvest jne ... no ei, loodame ikka parimat, et säärast jama kus, juba jaanuari lõpus pole lehtpuude suurte pungadega võrad enam sellised mis detsembri lõpus,... kasvata avamaal kurke, tomateid ja kõrvitsaid... kirsid lähevad vaatamata aprillikuus viimaks saabunud suhtelisele jahedusele ikkagi enne kuu lõpu õitsema... no ei usu. Ei taha ka. Ei taha uskuda ka.
Postita kommentaar