42.nädala ilm (18.- 24.10.2021)

Kommentaariumi viide ja reeglid

Stratosfääri temperatuurianomaalia 18.10.2021 paiku. Näha on järsku soojenemist. Täpsemad kaardid SIIN.

On märke stratosfääri järsust soojenemisest Siberi aladel, kusjuures on see juhtunud tavatult vara.

Nähtus on seotud tõenäoliselt nn. Berliini fenomeniga : stratosfääri äkiline soojenemine ehk Berliini fenomen, sest just seal see nähtus 1950ndatel avastati ja esmakordselt kirjeldati. Stratosfääri äkiline soojenemine on seotud polaarpöörise jagunemisega (kaksistumisega), mille tulemuseks on jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks, peatuvad või asenduvad idavooluga. Selle mõjul hakkab tsirkulatsioon (õhuringlus) muutuma ja suureneb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüübi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päeva kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat.

See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on mingil põhjusel nõrk (näiteks jagunemise tagajärjel), siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp), mis omakorda tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid. Ilmselt sellest ka põhjus, miks Teravmäed vaevlesid kuni 5-kraadise kuumalaine käes (oli mõneks päevaks Norra kõige soojem koht), sest sinna jõudis troopiline õhumass Atlandi ookeani 30ndatelt laiustelt või miks Suurbritannias oli mitmel pool päevane õhutemperatuur alla 0 °C koos tugevate lumede, tuiskude ja eluohtliku olukorraga (väljastati punane ehk 3. astme hoiatus), sest sinna jõudis nn ultrapolaarne ja arktiline õhumass. Lund sadas ja külma oli kõikjal Euroopas, v.a Islandil, Teravmägedel ja Portugalis.

(vt. veel : Jüri Kamenik, 8.3.2018, Maa Elu artikkel)

Seega saab saabuvat külma tõenäoliselt just seostada polaarpöörise jagunemisega.

Nädal aga tuleb sügiselt muutlik ja tuuline ning toob esimesed tahked sademed.

ECMWF-väljund 23.10.2021. kohta. Näha on külma õhumassi jõudmist.

Esmaspäeval ja teisipäeval (18. ja 19.10.) oleme tugevneva kõrgrõhkkonna mõjusfääris. Ilm on esmaspäeval sajune, rünksajupilved liiguvad loodest kagusse, teisipäeval aga enamasti sajuta, vaid rannikule võib merelt sajupilvi jõuda, mis poetavad vihma, välistatud pole ka lörts ja lumekruubid. Kuivem ja selgem on teisipäev.

Esmaspäeva öö tõi Põhja-Eestisse äikest, tuuleiile kuni 26,4 m/s ja rahet/lörtsi! 

Lääne- ja loodetuul on esmaspäeval tugev, puhangud 18 m/s, teisipäeval aga nõrgapoolne, puhangud 10 m/s.

Ööd on jahedad : õhutemperatuur on -2...+4, rannikul mõni kraad soojem, päeviti on 4...9°C.

Järgnevatel päevadel liigub jugavool Eesti kohale, mistõttu võib tuul osutuda prognoosist tormisemaks. Prognoosis toodud numbrid on siiski kõige tõenäolisemad.

Kolmapäeva öösel (20.10.) jõuab uus madalrõhkkond läänest koos vihmasajuga, kusjuures mandri sisealadel algab sadu  lörtsina. Päeval sadu jätkub vihmana, idatiivas algul ka lörtsiseguse vihmana. Sadu on mitmel pool tugev.

Kagu- ja lõunatuul paisub tormiseks, puhangud sisemaal 13, rannikul 20 m/s, päeval pöördub edelasse ja tugevneb veelgi - puhangud 23 m/s.

Õhutemperatuur on öösel enne sadu veel -3...+2, lääne pool aga tõuseb juba 5°C ümbrusse. Päeval jõuab üürikeseks soojem õhumass ning õhusoe tõuseb lääne pool 10°C ümbrusse, idas jääb alla 10 pügala.

Neljapäeval (22.10.) seesama keeris eemaldub, tormine tuul puhub ikka edelast, kuid suuremad sajud eemalduvad. Pealelõunal aga jõuab saartele uus tugev sadu, mis tormise edelatuule saatel üle maa liigub.

Öösel on õhutemperatuur 8...13°C, päeval tõuseb kohati 15 kraadini.

Reedel (22.10.) veel madalrõhkkonna mõjualasse, nii kandub meieni veel sajuhooge vihmana. samal ajal jõuab ööseks uus aktiivne osatsüklon.

Tormine edela- ja lõunatuul püsib, puhangud ulatuvad rannikul ja saartel 26 m/s!

Nii öösel kui päeval on õhutemperatuur 5...10 vahel.

Nädalavahetusel (23. ja 24.10.) jääme väheaktiivsesse rõhuvälja, milles õhuvool pöördub loodesse ja algab taas külma sissetung. Sajuhooge on hõredalt, peamiselt rannikul ja saartel. Tulevad need nii vihma, lörtsi kui kohati ka lumekruupidena.

Nõrgapoolne tuul püsib loodest ja kannab külma juurde, nii on öösiti õhutemperatuur mandri sisealadel miinuspoolel, rannikul ja saartel 5°C ümber. Päeviti tõuseb 5 kraadi võrra üle nulli.