Kommentaariumi link
Kihtpilved 13. jaanuaril 2017 Laagris.
Ohtlikud ilmanähtused Eestis · Avaldas Kairo Kiitsak
Tormine Stockholm 11. jaanuaril. Sadu ja tuisk jõudsid alles pimedas kohale.
Ele Pedassaar· Tormine kesknädal.
11. jaanuari prognoos (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif).
Raikki Luik. Tänane loojang. 05.01.2017 Leedi.
Tuleb valdavalt talvine nädal, kuid ilm on muutlik nagu ikka.
15. jaanuaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna lääne-edelaserv. See tõi pilves ilma ja mitmele poole kerge lumesaju, Hiiumaal oli päikeseline. Tugevnes loodetuul, kuid puhangud püsisid alla 10 m/s (Laagris tuult ei olnud). Õhutemperatuur oli pea kõikjal 0...-1 °C, õhtul külmenes (kus selgines, seal isegi -4 kraadini).
Läheb külmemaks ja rahulikumaks. Ilm võib alates loodenurgast selgineda, mujal jääb esialgu veel pilve.
Läheb külmemaks ja rahulikumaks. Ilm võib alates loodenurgast selgineda, mujal jääb esialgu veel pilve.
Martin Kivi. Taevas oli loojangu eel suviselt sumeda ilmega. 11.01.2017 14:25 Kiili vallas.
14. jaanuaril täitus Läänemere kohal madalrõhulohk, öösel oli madalrõhkkonna lääneserv. See tõi mõnele poole lund (rohkem sadas idaservas), mõnele poole lihtsalt vaikse pilves ilma, kohati oli udune. Lumisemates kohtades oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal püsis veel soojem.
Kagutuul nõrgenes hommikuks ja asendus tuulevaikusega, paiguti jäi siiski püsima muutliku suunaga tuul. Mitmel pool täheldati madalaid kihtpilvi, isegi alla 60 m aluspinnast. Selgemaks läks õhtul ainult vastu Läänemerd.
Õhtul anti Kalatsova külast teada (kirjaviis muutmata): [A. K.] Puulpäävä õdagut!Siin maal huvitav ilm jäävihma tulõ alla, kõik jääga kaetu! midagi uduvihma taolist, Torni tulesid paarsada meetrit ei ole pea näha! siin kui poole neljase bussiga kodu sõitsõ, oli mägi udune, vast 160m kõrguselt. ei olõ häste pääle jäänü.
Idapiiri tagant möödub lõuna(osa)tsüklon, mis annab idaserva lund ja miinuskraade. Sajuhulk ei ole tõenäoliselt suur. Ilm on rahulik, kohati koguni udune.
17. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole siiski teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. Võib juhtuda, et rahulik ja külm ilm kestab vaid kaks päeva, edaspidi on ilm tuulisem ja soojem, aga pole välistatud ka antitsükloni keskme püsimine siinmail isegi kuni 20. jaanuarini.
Kairo Kiitsak. Lumine maastik ja tihe pilvisus Simunas 14.01.2017
Eve Aigro. Priit: Rakveres oli päevalgi juba vägev udu,üks sõber elab seal ,pani oma seinale fotod ,linnus täiesti udusse mattunud.
Kagutuul nõrgenes hommikuks ja asendus tuulevaikusega, paiguti jäi siiski püsima muutliku suunaga tuul. Mitmel pool täheldati madalaid kihtpilvi, isegi alla 60 m aluspinnast. Selgemaks läks õhtul ainult vastu Läänemerd.
Õhtul anti Kalatsova külast teada (kirjaviis muutmata): [A. K.] Puulpäävä õdagut!Siin maal huvitav ilm jäävihma tulõ alla, kõik jääga kaetu! midagi uduvihma taolist, Torni tulesid paarsada meetrit ei ole pea näha! siin kui poole neljase bussiga kodu sõitsõ, oli mägi udune, vast 160m kõrguselt. ei olõ häste pääle jäänü.
Idapiiri tagant möödub lõuna(osa)tsüklon, mis annab idaserva lund ja miinuskraade. Sajuhulk ei ole tõenäoliselt suur. Ilm on rahulik, kohati koguni udune.
17. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole siiski teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. Võib juhtuda, et rahulik ja külm ilm kestab vaid kaks päeva, edaspidi on ilm tuulisem ja soojem, aga pole välistatud ka antitsükloni keskme püsimine siinmail isegi kuni 20. jaanuarini.
13. jaanuaril liikus Läänemere lõunaosast Liivi lahele väheaktiivne madalrõhkkond ja täitus. See tõi sooja ja kohatise kerge sajuga ilma: kui hommikul oli õhutemperatuur veel ida pool alla 0 °C, siis õhtuks juba kõikjal sellest kõrgemal (sooja oli 0–2 kraadi), mõnel pool sadas nõrka vihma või märga lund. Hommikune edelatuul asendus õhtuks valdavalt lõunatuulega, püsides mõõdukas (puhangud jäid alla 15 m/s).
Ilm muutub rahulikumaks ja külmemaks. 14. jaanuariks võib lõuna poolt saabuda laussadu (lumi või märg lumi), kuid pole kindel, kui palju ja kuhu sademeid täpselt satub.
16. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole siiski teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. Võib juhtuda, et rahulik ja külm ilm kestab vaid kaks päeva, muul ajal on ilm tuulisem ja soojem, aga pole välistatud ka antitsükloni keskme püsimine siinmail isegi kuni 20. jaanuarini.
11. jaanuar 2017 MAALEHT Rein Raudvere: Talv veab seanahka. Mis saab edasi?
Kuigi kõvemad külmad on möödas, tuleb ilmatark Margus Arge sõnul jaanuaris-veebruaris veel üksikuid külma¬laineid. Sünoptikute arvates võib aga ilm märtsis talvist nägu näidata.
Novembri algupoolel tundus, et tuleb varajane ja lumine talv. Ent külmapoistel ja lumemöldritel jätkus jaksu vaid paariks nädalaks. Seanahavedamise asemel tööle hakata ei viitsinud nad jõulukuulgi ning nii möödusid pühadki meil musta maaga. Lausa maha magasid nad ka aasta viimase ja vastse aasta esimese päeva, mil sadas vihma ja enamikus ilmajaamades mõõdeti nende kuupäevade uued soojarekordid.
Aasta teisel päeval aga said külmapoisid kui herilaselt susata ja viskusid meeleheitlikult toimetama. /---/ Pingutused kandsid vilja ja Võrus mõõdeti õhus 25 külmakraadi, Narvas arvutati tuulekülmaks 30 kraadi. Sellist võhma ja väge jätkus külmal kõigest või ka õnneks vaid mõneks päevaks. Selle nädala alguses jõudis sulalähedane ilm taas Eesti idaossagi tagasi, ent lumememmede meisterdamiseks napib materjali sealgi.
Maaleht uuris, mida võib meile tuua talve teine pool.
Suusavõistlused küsimärgi all: “Talve kõvemad külmad on möödas ja ega suurt külma enam tulegi,” usub Maalehe ilmatark Margus Arge, kes juba sügisel ennustas pehmepoolset talve. Tõsi, üksikud külmalained jaanuaris ja veebruaris veel tulevad, kuid need on pikitud suladega. Siis on lühematel aegadel nii 10–15 külmakraadi, äärmisel juhul 20, kuid mitte enam. Saartel on neil puhkudel temperatuurid jällegi nullile lähemal.
“Samas on ootused lumele olemas, seda hakkab nüüd tulema nii saartele kui mandrile,” ennustab Arge. Paraku on ilmatarga arvates endiselt kahtlane, kas Tartu maratoni ajal veebruaris lund jätkub – seda võivad sulad ohustada.
Tartu suusamaraton toimub tänavu tavapärase veebruari kolmanda nädalavahetuse asemel nädala jagu hiljem./---/Viimasel kümnel talvel on maraton lumepuudusel ära jäänud kolmel korral, sealhulgas ka mullu.
Ilmaportaalid on eri meelt
USA ilmaportaal Accuweather ennustab talve teist poolt tulevat pehmet ja üsna vähese lumega. Tartus ei ole jaanuari lõpuni öösiti oodata 12 külmakraadist enamat ja päeviti jääb valdavalt 4–6 miinuskraadi juurde. Veebruari külmimal ööl on 13 kraadi, enamasti aga 5–10 vahel ning päeviti veelgi vähem. Märtsi keskpaigast tõusevad päevased temperatuurid püsivalt plussi.
Ent Vene ilmaportaali Gismeteo eilse [10. jaanuari] ennustuse järgi püsib Tartus pehme talveilm 20. jaanuarini, misjärel on kuu lõpuni öösiti 15–22 külmakraadi ning päevalgi ei tõuse termomeetrinäit kümnest kõrgemale. Veebruar algab sulailma järel väheste külmakraadidega.
Taimi Paljak, Ilmateenistuse sünoptik. Heitlus jätkub
Atlandi soe ja arktiline külm jätkavad omavahelist jõukatsumist, lähiaja ilm on ikka muutlik. Uue nädala keskpaigas võib läänekaarest taas pehmem õhumass Atlandilt meieni jõuda ja nädala lõpuni hoida temperatuuri 0°st pisut kõrgemal, seda eriti Eesti läänetiivas. Ülekaalu võib jääda kõrgrõhkkonna serv ja sadu on siis õige nõrk.
24.–25. jaanuari paiku hakkab talv end taas kehtestama, aga külm võib püsida vaid paar päeva ja seejärel jälle koha pehmusele loovutada. Heitlikult võivad ilmaprotsessid jätkuda ka veebruaris, ning pole märke, mis annaks lootust stabiilse külma talveilma pikaajalisele püsimisele.
Viimase aastakümne trendi järgides võib aga ilm märtsikuus talvist nägu näidata. Nõnda ei saa nõustuda juhtivate Euroopa ja Ameerika ilmamudelite pikaajalise prognoosiga, mille järgi on ilm jaanuari lõpust kuni kevadeni keskmisest 1–3 kraadi soojem.
Kairo Kiitsak 13. jaanuar 2016. a [kehtib ka praegu, vist!?] · 13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.
Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.
Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused alles muutuvad!
12. jaanuaril täitus tsüklon Rootsi kohal. Selle mõjul püsis lõunatuul tormine (loodenurgas puhangud kuni 28 m/s), õhtul veidi nõrgenes ja asendus osaliselt kagutuulega. Alates saartest hakkas ajutiselt lund sadama, paigutine sadu levis itta ja kirdesse, esines kohatist tuisku [E.P.: juhtus see, et läänerannikule jõudnuna läks hommikul sadu pooleks ja Põhja-Eesti jäi suuremast lumest ilma]; õhtul tuli saartel ka nõrka vihma, tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Kui hommikul oli õhutemperatuur veel kõikjal -2...-7 kraadi, siis õhtul enamasti -3...-5 kraadi, läänerannikul kuni -1 kraadi ja saartel vastu Läänemerd koguni kuni +3 kraadi.
Ilma soojenemine jätkub, kuid tuul tasapisi nõrgeneb. Ajuti sajab lund, kohati võib ka lörtsi ja vihma tulla, kuid sajuhulk on väga ebaühtlane ja enamasti väike, kuid kohati saab lumikate siiski täiendust, kohati aga sulab vähemaks. Kommentaaridest: HIRLAMist on näha et homme varahommikul kella 5 ümbruses peaks üle Eesti liikuma pikk ja kitsas, ent tugev laussajuvöönd. Aga ennustan jälle puht kogemustest, et juhtub üks järgnevast: (edasi vt kommentaare).
14. jaanuar. Üle Eesti võib liikuda osatsüklon, millel on võime tuua märkimisväärne sadu (enamasti märja lume ja lörtsina). Seejärel muutub ilm uuesti külmemaks ja sadu kuivemaks, aga kohatisemaks / hootisemaks.
17. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale ja hiljem nihkub üle Eesti Venemaale. See muudab ilma rahulikuks ja külmaks, pole välistatud udu ja härmatise teke.
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva linnas 11.01.2017
11. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhulohk Skandinaaviast Läänemerele. Nii saabus Venemaa antitsükloni servas lõunast külma õhku ja õhutemperatuur langes lõunapiiril -10 kraadini, mujal jäi soojemaks, aga siiski alla 0 °C. Ilm alates lõunast selgines. Edelatuul asendus lõunatuulega ja tugevnes, eriti lääne pool (kuni 20 m/s).
Õhtuks muutus ilm tormiseks, kuid mitmel pool jäi selgeks ja sadu polnud.
Õhtuks muutus ilm tormiseks, kuid mitmel pool jäi selgeks ja sadu polnud.
Sadu ja tuisk jõuavad alles hommikuks kohale. Läheb tasapisi soojemaks, kuid ilmselt kõikjal õhutemperatuur üle 0 °C siiski ei tõuse, püsib lumesajuvõimalus. Nädala lõpuks ilm rahuneb ja külmeneb.
Ohtlikud ilmanähtused Eestis · Avaldas Kairo Kiitsak
Tähelepanu! 11. jaanuaril liigub aktiivne madalrõhkkond Norra edelarannikult Stockholmi suunas ja laieneb Läänemere poole. Eesti rannikuvetes tugevneb lõuna- ja kagutuul puhanguti 15, rannikul 20 m/s, õhtu poole jätkub tugevnemine ning sisemaal võib olla puhanguid 18, saartel ja rannikul kuni 25 m/s, Läänemerel avaosas pole välistatud tuuleiilid kuni 30 m/s või kohati isegi enam.
Rootsi Ilmateenistuse andmete kohaselt ulatusid tugevamad tuulepuhangud pärastlõunasel ajal Kattegati väina lähistel juba 29 m/s ja Gotlandi piirkonnas kuni 24 m/s! Lisaks tuletame meelde, et nii täna õhtul kui ka saabuval ööl esineb veel mitmel pool Eestis miinuskraade. Teedel püsib jätkuvalt libeduse oht. Ööl vastu 12. jaanuarit pole välistatud Lõuna-Eestis kuni 10 kraadi külma.
10. jaanuaril vähenes kõrgrõhkkonna mõju, öösel laienes aktiivse madalrõhkkonna serv Läänemerele. See tõi pilves ja edelatuulise, kuid olulise sajuta ilma. Õhutemperatuur langes alates lõunapiirist -4 kraadini (pärast keskööd -8 kraadini) ja ilm selgines, sademeid polnud.
Ele Pedassaar· Tormine kesknädal.
Homme (11.01) saab Eesti ilma kujundajaks ühelt poolt Venemaale koonduv kõrgrõhuala (nimeks ANGELIKA), mille lääneserva mööda saabub meile Lõuna-Euroopast külma õhku. Samal ajal laieneb Norra merelt üle Põhja-Euroopa väga aktiivne madalrõhkkond (nimeks DIETER), mis muudab ilma Läänemere ümbruses tormiseks. Kulminatsioon peaks saabuma homme õhtu poole: avamerel on oodata siis lõunatuule iile kuni 30 m/s ning laineid, mis võivad kerkida üle 6 m. Veetaseme ohtlikuks tõusuks pole lõunatuul soodne, kuid tõstab meie läänerannal merevee 50 kuni 70 cm keskmisest kõrgemale. Valdav Eesti ilm on homme kahe võimsa rõhu piiril veel sajuta, kuid mõõdukate miinuskraadidega ja väga tuuline: sisealadel ulatuvad puhangud 15-17, rannikul 22-25 m/s, saarte läänerannal pole välistatud ka 30 m/s.
Neljapäeval (12.01) levib ühes merelt saabuva madalrõhulohuga lumesadu üle terve maa ning tugeva tuule tõttu on ilm tuisune. Eesti lääneservas läheb päeval sadu mitmel pool üle lörtsiks ja vihmaks ning teedele tekib jäide. Tuul hakkab hommikul vähehaaval nõrgenema.
9. jaanuaril oli madalrõhkkonna kaguserv Läänemere kohal. See tõi alates Põhja-Eestist kerge lumesaju ja tuisu, päeva jooksul läks saartest sadu vesisemaks. Õhutemperatuur tõusis tasapisi ja lume sulamine levis kagu poole, kuid jäi õhtul veel Võrtsjärvest kagu ja ida pool alla 0 °C. Edelatuul nõrgenes, kuid jäi siiski õhtuni mõõdukaks.
Soe, enamasti üle 0 °C ilm püsib veel päev või isegi paar päeva, seejärel hakkab lõuna poolt külmenema, lõunatuul ühtlasi tugevneb (11. jaanuaril). Tormine ilm jääb nädal teise poole, võib kaasneda lumesadu ja tuisk. Nädala lõpuks tuul rahuneb ja vahepeal uuesti soojemaks muutunud ilm külmeneb.
Tuleb valdavalt talvine nädal, kuid ilm on muutlik nagu ikka.
Nädal algab ilma soojenemisega: paljudes kohtades hakkab lumi sulama. Alates Põhja-Eestist hakkab nõrka lund sadama, kuid sajuhulk on väike.
10. jaanuaril tugevneb Ukraina kohal antitsüklon, mille serva mööda hakkab külm õhumass põhja poole liikuma. Alates lõunapiirist õhutemperatuur langeb. Kohati võib veidi sadada.
Ilma külmenemine jätkub, kuid juba 11. jaanuaril on oodata tuule tugevnemist ja 12. jaanuaril lumesadu ja tuisku, sest Läänemerele jõuab Norra merelt sügava tsükloni serv.
Tormine ilm rahuneb aegamööda 14. jaanuariks. Kas ja kui palju õhutemperatuur muutub, pole veel selge, kuid võimalik, et tuisuga läheb soojemaks ja hiljem jälle külmemaks, sest õhumass tsükloni piires jahtub. Nii tuleb nädala lõpp rahulikuma ja talvisema ilmaga.
Ain Vindi. Pakaseöö. 6.01.2017 kell 21:09 Holsta küla
123 kommentaari:
Eelmise posti kommentaaride jätkuks. Jah, on vähetõenäoline, et käesoleval sajandil kolm kehva suve järjest tuleb vastupidiselt talvedele. Nüüd jääb veel ainult loota, et enam pakast ega pikka külma ei tule ja kui ka suvi kuum järgneb, siis lõpuks ometi saab selle ütluse kehtetuks lugeda, et soojale talvele järgneb kehv suvi.
Loodan et suvel kuuma ega pikka sooja ka ei tule. Selline vihmane, pilves, tuuline ja +17 kraadi on Eesti unelmate suvi.
Tundub,et Ilmateenistuse kuuprognoos läks mööda juba suht kuu alguses.Ennustasid nad ju,et enne jaanuari lõppu -4C kõrgemale ei tõuse temp.
Jah ja kuunormi ennustasid normist madalamat. Pigem tuleb selline -2 kuu keskmine ehk paar kraadi normist kõrgem.
Jah, üks ajakirjanik tahtis eelmisel nädalal ilma ülevaadet ja prognoosi. Vastusesse sai muuhulgas selline koht kirjutatud: Kirjutasin just viimasesse Maa Elu numbrisse nii: "Nädala alguses ehk 2. jaanuaril saabus talv juba teist korda (esimene kord saabus huvitaval kombel samuti 2. kuupäeval – novembril), kuid kas see osutub püsivamaks, ei ole sugugi kindel. 4. jaanuaril tõi tsüklon tuulise ja kohatise tuisuse ilma, mille mõju veel tunneme, eriti rannikualadel, kus on mereefekt. Mereefekt võib tuua lund veel umbes ööpäeva jagu ehk 7. jaanuarini, siis on oodata uut ilmamuutust: Norra merelt liigub aktiivne madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lõunaserva mööda liikuv pehmem õhumass lükkab arktilise külma Läänemere äärest Venemaale."
Seega 8. jaanuariks on ilm juba üsna soe ja kohati hakkab lumi sulama. Väärib märkimist Ilmateenistuse kuuprognoos (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/), kus on öeldud: "Tuul pöördub kirdesse ja põhja ja aitab kaasa arktilise külma saabumisele meie aladele. Ilm püsib suurema osa jaanuarist külm, vaid üksikutel päevadel tõuseb õhutemperatuur -4..-7°C kraadini, saarte rannikul on ilm pehmem. Põhjuseks on kas Soomes või Venemaal püsiv kõrgrõhuala, mis ei lase läänepoolseid tsükloneid Läänemerelt kaugemale. Aeg-ajalt sajab lund, kuid sajuhulgad on enamasti kas mõõdukad või väikesed. Kuu lõpus taastub lääne- ja edelavool ning ilm läheb tuulisemaks ja soojemaks."
Juba selle avaldamise ajaks 2. jaanuaril oli selge, et nii siiski ei lähe: enne 10. jaanuarit läheb soojaks ehk kuu lõpu asemel tuleb see juba nüüd "Kuu lõpus taastub lääne- ja edelavool ning ilm läheb tuulisemaks ja soojemaks." Pole veel teada, kas lumi sulab täiesti või on ilm lihtsalt üsna soe, nii et natuke sulab, aga natuke sajab lund ja lörtsi ka juurde. Ilmselt väga suurt sooja ei tule ja lumi jääb mõnes kohas alles. Kuu keskpaigaks ootame ilma külmenemist.
Kuu lõpp võib vastata Ilmateenistuse prognoosile ehk varast kevadet pole põhjust veel oodata.
Loodetavasti talv kestab aprillini nagu 2013 oli, et siis järsku minna üle suveks. Üleminekuaastaajad on väga igavad, kuna viimaste aastate trend on nende puhul kõrgrõhkkonnastumine.
Ilmateenistus-"Kuu lõpus taastub lääne- ja edelavool ning ilm läheb tuulisemaks ja soojemaks."
Jüri öeldu- "Kuu lõpp võib vastata Ilmateenistuse prognoosile ehk varast kevadet
pole põhjust veel oodata.
Selles lauses on vastuolu- kui on taastumas tugev edelavool, võib see ollagi aluseks
varajasele kevadele. Meenutame 1990, kui 31 jaanuar oli kohati kuni +13´ja nägin
tolmlevat sarapuud. Järgnes soe veebruar ja ülivarajane kevade algus.
Toomingas roheka jumega ja kraavides varsakabjad õitsemas 7. märts. (tava mai alguses)
Samas venis kevadine periood pikale ja päris sooja tuli ikkagi alles maikuuga.
@ 9. jaanuar 2017 12:38
"Meenutame 1990, kui 31 jaanuar oli kohati kuni +13´ja nägin
tolmlevat sarapuud."
See samuti vasuoluline lause, kuna üle +10,1 kraadi, mis mõõdeti 2007. aastal Valgas, pole olnud. Rääkimata siis mingist 12st või 13st kraadist.
Siit samuti näha:
http://ilm.pri.ee/päevarekordid/01
"Samas venis kevadine periood pikale ja päris sooja tuli ikkagi alles maikuuga."
Selleks vihkangi varast kevadet. Pigem kestku talv vähemalt veebruari lõpuni - piirab haiguste levikut.
Tean mida räägin. Ammune asi, et Saaremaa keskosas temperatuure ei fikseerita.
Ka veebruaris oli siis paaril päeval +12 ...+13, mida jällegi,Sul, "kirjas pole"
(Näidud olid korralikel elavhõbetermomeetritel) EMHI´l on "riistad " vaid rannikul !
Võid ju vaielda kui tahad, aga ka paari aasta tagune kuumalaineriba, mis lähtus Kuramaalt
ja mille teravik oli hetkeks üle Saaremaa keskosa põhjustas mitmel pool +36`...pea +37` näitusid !! Rannikuala ja ka mandriosas olid maksimumid madalamad kui rekordiline +35,6.Lihtsalt uus rekord jäi fikseerimata, sest igas piirkonnas ametlikke jaamu pole.
Teatavasti on kevad ja sügis pikenenud talve arvelt juba kuu aja võrra ja pikenevad tulevikus aina edasi. Detsember on Eestis juba neli aastat järjest olnud klimaatiline sügiskuu ja veebruar kolm aastat järjest kevadkuu - ilmne peegelpilt tulevikust. Seega oleks aeg hakata leppima pikkade üleminekuaastaaegadega.
Soe veebruar oleks igatahes parem kui pakaseline. Seda nii kütmise (ülekütmisel tuleõnnetused) kui liikluse poole pealt (mittekäivituvad autod, jne)
Suurt pakast ei tahaks. Kerge miinus võiks olla, mitte sopp.
Seega olgu see veebruar kas ülemineku või, kes tahab, talvekuu lugeda -aga olgu pehmepoolne.
Üllatav lihtsalt jah,et Ilmateenistus julges nii radikaalse kuuprognoosi teha.
Mäletan,et 2016 jaanuari kuuprognoosi ka muudeti 2.dekaadil oluliselt.
Päris karm. See üllatas meidki, aga eks aeg teeb omad korrektiivid.
Väga koomiline prognoos jah. 2010 jaanuariski oli plusskraade, rääkimata siis mingist -4-st kraadist. Julgen arvata, et ka jaanuaris 1940-1942 oli vähemalt -4-st kõrgemaid näite, kui mitte pluskraadegi.
----------------------------------------------------
Minu lemmikud veebruarid olid lähiajast aastatel 2010-2012 ja 2016.
Võib-olla oli -4...-7 all mõeldud ööpäeva keskmist?
Neljapäev on jälle tööloomale piin, vähemalt mulle. Tormi tipphetk jälle öösel, mis ei lase hästi magada ning päeval enesetunne seetõttu väsinud ja loid. Millal ometi jälle haripunkt päevale jääb, nagu viimati 24.11.2016 oli.
@ 9. jaanuar 2017 13:51
Sedaenam. Kevadel kusagil keset külma merd saartel ei tundu veebruaris +12,5 kraadi küll eriti usutav, aga saarte sisealadel miks ka mitte.
@ 9. jaanuar 2017 13:58
Mõneti jällegi ei pea nö leppima. Loode-Eestlane kolib elama Võrru ja saabki oma talvisema talve ja suvisema suve tagasi. Praegugi Võrus ju miinused ja loodes plussid.
Elukoht muutusi küll ei välista, kuid leevendab.
Arvan, et suuri sadusid ja tuiske ei tule. Midagi 2. või 3. jaanuari sarnast võib tulla, ehk et sajud on üsna vähesed ja juhuslikud.
Jaanus ja Rauno kutsusid kruiisile tormi tipphetkel. Eks aeg näitab, kas sellest tuleb midagi välja.
See on lahe reis sel juhul. Mul pole kunagi õnnestunud tormi ajal laeval olla.
Huvitav et Kundas nii soe on, kuigi asub Tallinnast kaugel idas ning tuulgi on maa poolt.
Tallinna maksimumiks pakun täna +2,3 kraadi.
--------------------------------------------------------
Pinnatuisku kolmapäeval-neljapäeval tormist hoolimata ei tule, sest sula ja sellejärgne külm liidab lumeosakesed ühtseks tervikuks. Värsket lund ma aga ei ennusta mandrile - sajuala siia ei jõua.
Jah, see reis võib uskumatu tulla: Kairo prognoosis maagilisi arve; samas laeval on stabilisaatorid.
Sai siin talveperioodi alguses ennustatud, et see pikalt ei kesta, kuna blokeerivat kõrgrõhkkonda Venemaal pole. Kokkuvõttes saab öelda, et nii ka läks. Seega ikka veel kehtib fakt, et talv oli novembris ära.
Ahjaa, saartel vist isegi täitsa nädalat see äsjane periood ei kestnudki.
Ma veel ei hõiskaks. See Kõrgrõhkkond võib ka kuu lõpus tulla ( ilmateenistuse kuuprognoos läheks täpselt vastupidi) ja kuu keskmine tuleks piisavalt miinustes kuuma suve jaoks. Enda prognoos kuuma suve arvestades on ,et Jaanuari keskmine tuleb Tallinnas sinna -3 kanti ja Veebruari oma kuskil -4 ja Märts -1
Viimased 7 aastat järjest on juuli esimeses dekaadis vähemalt ühel päeval ALATI olnud üle 25 kraadi. Nüüd jaanuari esimene dekaad tõi korraliku külma ja talveilma. Kas vastupidine aeg ehk juuli esimene dekaad taas kuum, minesatea.
Oleks hea. Mul just esimeses dekaadis puhkus plaanis ja laulupidu ka siis.
Aga eks Murphyl omad plaanid.
Keegi siin blogis arvas, et mingi õrnake sula korra käib lääne-Eestist üle ja siis taas külm. Ise nii ei arvanud, vaid ennustasin mõõdukat kuni tugevat sula.
Sula on haripunktis ja võin kinnitada, et pole kaugeltki õrn ega korraks, sest enam kui ööpäeva pikkune ja +1..+2,5 kraadi pole õrn sula. Lisaks sadas ka uduvihma ja puhus tugevapoolne mahe tuul.
Nõmmel on lumikate jõudsalt kahanenud - puudealused paljad.
Tallinn viimatisel 2-l tunnil Eesti soojim koht olnud.
Veidi on jah rohkem täna sooja kui ootasin aga küll ta hiljem selle tagasi teeb mõne hilisema sula ärajäämisega. Endiselt ootan Harkus Jaanuari keskmiseks vähemalt -3 kraadi ja Veebruariks vähemalt -4. Ka on võimalik veel madalam kuu keskmine Jaanuaris aga siis Märts jääks juba napilt plussi kuu keskmisega. Aprill peaks tulema Harkus +4,5 ja Mai +11. Pikem külmalaine Juunis jätab kuu keskmise sinna +14,5 piirkonda ja Juuli kostitab peaaegu troopikaga (Tallinnas kuu keskmine +19 piirkonda ja Võrus ilmselt kuskil +21) Ka August peaks soe olema. Kõik on arvutatud selle omatehtud statistilise arvestusmudeliga millest ka varem olen maininud. (möödunud suvi läks enamvähem nii nagu ootasin aga kõige rohkem läks võssa detsember)
Alatiseks jääb meelde,et 2005 jaanuaritormi ajal olin Tallinkis tööl ja teel Rootsi.
Öösel oli laeval ikka selline pardakk,et poed-restoranid hommikuks täiesti segi ja ise magasin kajutis jalg vastu seina,et voodist välja ei kukuks.Laev oli väga greenis.Laine oli nii kõrge,et lõi vastu 9-nda teki aknaid.
Ikkagi ei jõua see lumi ära sulada. Päris hoolega temperatuur langeb praegu - vähemalt Harjumaal.
Õnneks ei jõudnud jah, pool lund jäi alles asi seegi. Seda pori tõesti ei igatse. Kuna uusi lumesadusid pikalt ei paista, siis võimalik, et selle allesjäänuga tuleb isegi kuu lõpuni ära elada.
Praegu laevas ülirahulik, puhangud 22 m/s ja sooja 6 kraadi.
Kiili vallas jõudis lumi vähemalt niipalju sulada, et täna oli samal kellaajal oluliselt pimedam kui eile, kuigi ilm oli mõlemal juhul uduvihmane ja päike loojus umbes poolteist minutit hiljem kui eile.
Järgnevalt 2 videot (mis teisel eesmärgil küll erinevatest kohtadest filmitud) samast kellaajast, millede puhul olid kaamera seaded filmimisel samad, ka valge tasakaal.
Täna kell 16:15:
https://www.youtube.com/watch?v=9uyDeahP0SI
Eile kell 16:15:
https://www.youtube.com/watch?v=QMadAcYExnw
Seega võib arvata, et lume kadumisel oleks võrdlusvideost vaadatuna homne sama moment uduvihmase ilma korral peaaegu kottpime, kuigi päike loojub sutsu hiljem. Võibolla taevas isegi oleks väga vaevunähtav. Kuna ilmaolud on homme põhimõtteliselt vastupidised, siis on kindlasti valgem kui täna.
Tormi haripunkt jääb neljapäeva öösel kella 1 peale +/-mõni tund.
Loodetavasti reedel tuleb uus sula - teletorni kaamera objektiiv sulab jääst puhtaks. Praegu see uduvihma tõttu täiesti jääs.
Loodame, aga lained on kuni 4,8 m ja inimesed üha oksendavad!
Huvitav ,et meie ilmateenistus hoiatab kuni 30 m/s tuule eest merel siis soome ilmateenistus räägib merel 23 m/s tuulest.
Arvan, et kumbki õigesti ei hoiata. Mingi 26-27 m/s puhangud on kõige tõenäolisemad.
-----------------------------------------------
GFSi järgi on reedel-laupäeval tulekul sajurohke osatsüklon, mis liigub üle Eesti. Ennustan kogemuste järgi, et kui see tsüklon tekib ka reaalselt, siis Hiiumaa ja mandri looderannik jäävad sajuta ning kagus sajab enim, ehk kogemuste järgi nagu alati.
Ennustuse täituvuseks hindan tsükloni tekkimisel umbes 80%.
Veider jah, samas juba öösel olid avamerel puhangud 24,8 m/s ja see 30 m/s ja enamgi on usutav avamerel küll.
Endiselt kahtlen kas Vilsandi ka üldse 25 m/s täis saab. Mujal tule niigipalju. Praegu peaks juba tormi kõrghetk koitma aga tuul vaiksemgi kui hommikul oli.
Eks see torm siis Rootsi poole vist jää.
Väga hea. Saabki rahulikult magada, et homme tööl virk olla. 5. jaanuari öö oli õudus kuubis.
@ 11. jaanuar 2017 17:00
Lõuna- ja kagutuulega on suurimad puhangud hoopis ilmselt Kihnus ja Roomassaares ning võibolla ka Virtsus ja Jõhvis.
Aga ei ole. Hoopiski Osmussaarel ja seal 26,1 m/s.
Kiilis samuti praegu tormised puhangud ja selge ilm.
Eilsele võrdlusele lisaks - täna oligi tunduvalt valgem kui eile samal ajal ja samas kohas ning ka samal kellaajal, mil alustasin video filmimist.
Täna kell 16:15:
https://www.youtube.com/watch?v=pgJhH4Mke7g
Eile kell 16:15:
https://www.youtube.com/watch?v=9uyDeahP0SI
Huvitav kui praegune sün. olukord oleks suvel, kui palju siis õhutemperatuur oleks? Ilmselt ööpäeva keskmisena mingi +25 kraadi piires. Öösel nt 21 ja päeval +29. Tegu oleks nn kuuma tormiga.
850 hpa kraadid oleksid ilmselt eksootilised (ka üle 20-ne), kuna lõunatorm tooks kiiresti kuuma kohale ega jõuaks palju jahtuda.
Praegune olukord oleks juulis sama eriline kui 17.09.2015 õhtust 18.09.2015 ennelõunani, mis tipnes hommikuse äikesevihmaga.
Osmussaarel nüüd 27,2 m/s. Samas imelik, et Vilsandil hädavaevu üle 20 m/s.
Jah, suvel oleks see eriline, aga nagu ikka, siis valel ajal.
Arvan, et kardetud tuisk jääb ära, kuna praegunegi sajuala hajub just enne Tallinn-Pärnu joont ära. Arvata on et sama juhtub ka kella 9-ses raadioilmateates mainitud merel oleva uue sajualaga.
Kokkuvõttes läheb Ilmateenistuse prognoos ikka täppi, et kuu tuleb normist külmem.
No ma pakkusin ka juba varem Tallinna Jaanuariks keskmiseks -3 või rohkem kusjuures kui peaks tulema näiteks -7 siis tuleb ka Veebruaris veelrohkem allapoole. Märtsis napilt miinuses ja Suvel veel enam üles. Kusjuures kõik käib Tallinna kohta seega kuskil Jõgeval näiteks võib ka tulla kuu keskmiseks -10
Viljandis mõõdukas lumesadu, silm puhkab kui aknast välja vaadata.
Tugev antitsüklon teeb puhta töö ja soosib Ilmateenistuse kuuprognoosi täitumist. Tormi asemel tuleb rahulik aeg.
Jah, lumesadudest on siin-seal raporteeritud.
Rekordite lugu varsti valmis, siia tekib: http://ilm.ee/?515917
Ellu: kirjutasin lainejutu saateks, et varsti kuuleb sult muljeid: https://www.facebook.com/ilmpunktee/
Tallinnas küll seda suure suuga lubatud tuisku pole olnud ega tule ka.
Sajuta nagu oligi karta. Mereefekt on sel talvel vist ainus lumetooja siin, sest detsember oli näide, mis juhtub, kui ilm on küll külm, aga õhuvool kirdest pole.
Tallinn troonib homme mandri õhima lumikattega homsel lumekaardil. Kesiganes tänatud, et see faking sula ruttu ära läks, muidu tuleks ülejäänud talve musta maaga leppida.
Ahjaa, mu kella 9:26-ne ennustus läks Tallinna seisukohast järjekordselt täkke ju.
-------------------------------------
Huvitav kokkusattumus - kus sademeid kõige vähem, on ka äikest kõige vähem olnud - Tallinn 1 neist.
Veider ja huvitav jah, et sellised lood. Varsti kutsume intervjuule!
"Ajuti sajab lund, kohati võib ka lörtsi ja vihma tulla, kuid sajuhulk on väga ebaühtlane enamasti siiski väike, kuid kohati saab lumikate siiski täiendust, kohati aga sulab vähemaks."
Eks sulab seal, kus niigi lund vähe (eelkõige Tallinn ja saared) ja saab täiendust, kus niigi lund omajagu (Eelkõige Väike-Maarja ja Võru asula ning Kuusalu vald)
HIRLAMist on näha et homme varahommikul kella 5 ümbruses peaks üle Eesti liikuma pikk ja kitsas, ent tugev laussajuvöönd. Aga ennustan jälle puht kogemustest, et juhtub üks järgnevast:
1. Sajuala tekib, aga on katkendlik ehk on pigem hoogsadude vööndina.
1.1 Sel juhul jääb Tallinn mööduvate sajualade vahele.
1.2 Kui sajud on tugevad või mõõdukad, liigub üle Tallinna nõrk sadu või jääb endiselt sadude vahele.
1.3 Kui sajud on kestvad ja tugevad, siis Tallinnas nõrgad ja lühikesed.
2. Sajuala tekib laussajuna, aga jaguneb kaheks.
2.1 Kahe sajuala vahekoht ületab Tallinnat.
2.2 Sajuala on pidev, ent selle nõrgim osa ületab Tallinnat.
3. Sajuala ei tekigi ja kusagil ei saja kübetki.
4. Sajuala tekib ja ka Tallinn saab muude kohtadega "ausalt" lund.
Suurim võimalus on punkti 1 ja 2 ning nende alapunktide täituvisele ja seega vähim täituvus punktidel 3 ja 4.
Lasen Elel seda stsenaariumikogu sünoptikutele tutvustada. Eks näis, kas nad võtavad homseks seda arvesse või mitte.
@12. jaanuar 2017 14:03
Kui palju peab siis täpselt talvel pakast või külma olema, et suvi soe(kuum) ja ilus tuleks? Kas praegusest mõõdukalt külmast jaanuarist ei piisa, mil õiget pakast polegi? Ja milline tuleks suvi siis, kui senini kestnud ilm jääks kuu lõpuni püsima, aga veebruaris läheks soojaks ja jääkski kevadeni soojaks?
@ 12. jaanuar 2017 20:49
Ma pole sama kes 14:03, kuid arvata võib, et juuli tuleb soe aga kuumalaineteta, kuid augustist läheks külmaks ja jääkski sügiseni külmaks.
Hästi, ootame siis vastuseid! Ele: Kas siin käib jutt tänasest sajust, juhtus see, et läänerannikule jõudnuna läks hommikul sadu pooleks ja Põhja-Eesti jäi suuremast lumest ilma :)
Loodame. et laupäevane lumi leiab meid siit ikka üles.
Olen seda uurinud ja kui Jaanuari või ja Veebruari keskmine kahekohaliseks vajub pole ka hea suvele aga just selline nagu ähvardab sellest Jaanuarist tulla on piisav ainult ,et ka Veebruari keskmine peab jääma vähemalt -2. Muidu jälle pole kasu. Kui näiteks Jaanuar on natuke külm (keskmine näiteks -3) ja Veebruar lausa plussis siis pole hea. On ainult hea kui Märts tuleks siis selline nagu 2013. Läheb keeruliseks vist. Sinu kirjeldatud olukord oli isegi 2002 aga siis tegi tagasi aasta viimase kolme kuuga. Seega on võimalik ka nii aga tõenäosus selleks on 10%. Tegelikult isegi vähem sest kahte ilusat ja lausa suvist Maid ka järjest pea kunagi ei tule.Küll aga võib teine lugu olla kuivusega.
Täpsustus. Tähendab Jaanuari ja veebruari keskmise temperatuuri langemine alla -10 või kombineeritult aasta esimese 3 kuu peale kokku üle -21 ei pruugi ka enam sooja suve tuua seega sinu asemel ma ei soovikski talveks kõva pakast.
Et ei pea siis tingimata isegi mitte mõneks päevaks talvel pakast tulema(alla -20) kuuma suve jaoks, vaid piisab lihtsalt sellest, et paar talvekuud vastaksid temperatuuri osas kuu pikaajalisele keskmisele(normile)?
Enamvähem nii mõtlesin. Ka natuke külmem või soojem võib olla aga mitte palju. Kusjuures soe või külm detsember ei mõjuta järgnevale suvele. Tahtsin praegu aga hoopis öelda seda ,et ECMWF avalikustas arvutused mille järgi oli Maailm globaalselt veel soojem kui 2015 aga millega seda nüüd seletada ? 2015 oli tugev El nino aga 2016 tekkis hoopis vastupidine nähtus. Huvitav kui "kuum" oleks siis olnud kui oleks El nino veel ka terve 2016 olnud. Igaltagel Pariisi kliimaleppes soovitud piir hakkab juba kätte jõudma.
Natuke lugemist sellest on vist siin http://www.ilmateenistus.ee/2017/01/maailma-meteoroloogiaorganisatsiooni-wmo-peasekretar-petteri-taalase-aastavahetuse-tervitus/.
Mida soojemaks läheb, seda parem. Ehk teisisõnu mida soojem on õhumass, seda energiarikkam ning seetõttu on ka ilmanähtused energilisemad ja elamusterohkemad.
@ 12. jaanuar 2017 19:19
Kaldub punkti 1 täitumisele. HIRLAM pakub üle, et lausa VIIS milli sadu Tallinnas tänase ööga tuleb.
NullkomaVIIS ehk jah, aga rohkemat küll mitte.
Laupäevase tsükloni loodepoolseimaks trajektooriks ennustan Ikla-Viljandi-Kunda. Suure tõenäosusega liigub sellestki kagu poolt.
Sedasorti tsüklonid, mis lähenevad Baltimaadele Poolast, pole kunagi üle mandri loodenurga liikunud. Alati kas Kagu-Eesti või harva juba piki Läänemerd.
12. juunil 1998 liikus Poolast üle loodenurga, siis mõõdeti Pakril ööpäevaseks sajuhulgaks 90,4 mm. Ilmakaart, kui see oli just loodenurgas: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061218_1.gif
Ei ole unelmate suvi. Ma ei taha väga 17 kraadiga ujuma minna või päevitama. Alles oli üks aasta 15 kraadi vihm ja isegi lörts. Ei olnud eriti tore.
@ 13. jaanuar 2017 02:28
Pole siis ime, et minu jaoks tundus selline liikumistee kui mitte kunagi ning alati näivad liikuvat üle Kagupoolse-Eesti või juba piki läänemerd. Ma olin 1998. aastal alles sõimerühmas :D
Seega kui laupäevane tsüklon valib meteoroloogilise lotovõidu ehk loodenurga, siis on selline tsükloni trajektoor mulle kui sajandi sündmus.
Korduvusperiood on kümned aastad.
Aa, ja see on siis ühtlasi ka Pakri senine ööpäevane sajurekord? Ja kas Tallinnas sel päeval äikest ka oli? Aga kagus?
Tallinnas nagu täitsa varakevad - selgineb jõudsalt ja päikestki näha ning +2 kraadi.
Muideks ka täna 2 aastat tagasi olid peaaegu täpselt samad ilmaolud! (Päike, plusskraadid, mahe tuul)
Oo, "terevisioonis" alates 7. 15, Sirje Keevallik.
2012. a juulis oli ka Pakril meeletu sajuhulk, aga see vist polnud suurem ja nii võis see nurgajuhtum olla rekordiks. Äikese kohta peab vaatama, kuid tõenäoliselt on andmed kättesaadavad.
Kahju, et tollal nii noor, see võinuks olla sajandi mälestus.
Minu 11. jaanuari 2017 kella 11:32-ne vaatluskogemustel põhinev ennustus on viimaseid mudelite väljundeid vaadates jälle õigeks osutumas.
Seega oma vaatluskogemused on ilmaennustamisel täpsemad kui superarvutid.
Arvan et Loode-Eestis vähemalt ene 25. jaanuarit enam sadusid ei tule. Seega see praegune ahervareks sulanud lumikate jääb silma riivama veel pikaks ajaks, enne kui taas ühtlaseks sajab. Loodetavasti see uue nädala kõrgrõhkkond tõmbab siit minema ruttu ja annab sajusele ilmale taas võimaluse. Kagus on see võimalus juba saabuval ööl.
Seega ka see ennustus, et "kus lund niigi vähe, sulab vähemaks ja kus niigi omajagu, sajab juurde" osutub õigeks.
Ununes äikesekaart. See on 12. juuni 1998 kohta selline: http://old.wetterzentrale.de/archive/1998/sfloc/Rsfloc219980612.gif. Punktid näivad küll pisikesed, aga andmeid oli tollal detektoritest väga vähe, nii et isegi väike punkt tähendab tõenäoliselt märkimisväärset sündmust. Alles 2002. a paiku ilmusid sinna ka suured täpid (laigud), nt http://old.wetterzentrale.de/archive/2002/sfloc/Rsfloc220020704.gif, kus täpi suurus juba enam-vähem vastab sündmuse võimsusele, ja lõplikult formeerusid täpid oma õigetesse suurustesse 2003. a jooksul, nt. http://old.wetterzentrale.de/archive/2003/sfloc/Rsfloc220030704.gif
On juttu olnud sellest, et uuenevad ainult soojarekordid, aga mitte külmarekordid. Üks silmapaistev erand siiski on: see on juuni, sest on ainus kuu, mis on ajapikku (statistiliselt) oluliselt külmemaks läinud ja uute külmarekordite potentsiaal suurenenud, vastav trend jätkub. Muuhulgas on juuni ka ainus kuu, mille puhul on statistiliselt oluline tõenäosus lumesadude sagenemiseks (lumesadude all mõeldud nii lumekruupe, lund, märga lund kui ka lörtsi ehk osaliselt sulanud lund).
Mida te arvate sellest? Üht sarnast analüüsi on nähtud Helve Meiternil.
Mulle see lumine juuni meeldib. Eriti siis, kui pärast lumesadu tuleks selge öö polaarmesokatega või siis hoopis päike soovitatavalt astr. keskpäeval välja.
Need oleksid erilised ja meeldejäävad vaatepildid.
Jah, millegipärast on selline mulje tõepoolest tekkinud nagu juuni muutuks jahedamaks ja vahetaks kohti maiga - lehekuust suvekuu ja jaanikuust kevadkuu.
Kui aga aegrida ette võtta, siis on vähemalt Võru juunikuu keskmiste temperatuuride (1925-2016) 91-aasta trend on selgelt postitiivne, samuti ka viimase 30-aasta trend. Viimase kümne aasta trend stabiilne. Kindlasti tasub ära märkida, et soojuselt jõudsid 2011. ja 2013. aasta aegreas vastavalt kuuendale ja neljandale kohale, ent kümne kõige jahedama hulka pole sel sajandil veel ühtegi aastat juhtunud. See on muidugi ka ainult üks jaam ja Eesti peale tervikuna ei pruugi poolt tõdegi näidata. Aga äkki on siiski mängus ka inimese mälu, mis jätab tihti meelde just ebatavalised ilmanähtused ja vastavalt sellele tekitab tunde jahenemisest või soojenemisest?
Tore sel juhul, sest sellised perspektiivid võivad ees oodata.
Täpselt nii olen ka sellepärast juba siin ennustanud ,et suure tõenäosusega teist sooja Juunit ei tule. Tõenäosus sel aastal jahedaks või normaalseks juuniks on 80%. Ka Soome ilmateenistus avastas selle juba aastaid tagasi ,et Juunid ei taha soojenemistrendiga kaasa minna. Samas kui talvekuud teevad meeletu kiirusega soojenemist. Sellest oli mõni aasta tagasi põhjalik artikkel. Kui tahad võin selle üles otsida ?
Mõni aeg tagasi osundati siin ühest kogumikust, toon sellest lühidalt välja olulisema.
Üksikutest kuudest on selget soojenemist täheldatud kevadkuudel (märts, aprill, mai) ning juulis, augustis ja septembris. Jaanuar ja veebruar on samuti märksa soojemaks läinud, kuid suure ajalise muutlikkuse tõttu pole nende kuude temperatuuri trend statistiliselt usaldusväärne. Peaaegu mingit soojenemist pole olnud juunis ja oktoobris.
Sademete trendid pole olnud nii kindlasuunalised ja selged kui õhutemperatuuril. Üldiselt on aastane sademete hulk siiski suurenenud, kuid seda peamiselt külma poolaasta (novembrist märtsini) arvel. Soojal perioodil on sademete olulist suurenemist täheldatud juunis, samas kui septembrile, aprillile ja juulile on olnud iseloomulik mõningane sademete vähenemine.
Sealt ei loe küll kuskil välja, et juuni oleks oluliselt jahedamaks läinud, lihtsalt soojenemise trend on olnud tühine võrreldes teiste kuudega. Sademed seevastu on tõesti juunis suurenenud.
@13. jaanuar 2017 21:20
Hästi pakutud. Siin Kagu-Eestis paks lumi ja tõeline talv tunne lõpuks.
Tallinnas ongi mandri-Eesti õhim lumikate :((
HIRLAMi järgi pidanuks täna hommikul kell 9 olema Tallinnas -3 kraadi ja Kuusikul -6 kraadi. Aga reaalsus on hoopis kergelt plussis, et see niigi vähene lumi sulaks. Kerged miinused on seal, kus lund niigi ülearu. Ebavõrdsus ja -loogika missugune.
Imede ime, et novembris lund ja kraade ausalt oli. Siis oli ka talve tippaeg
Jah tuli meelde ,et Soome ilmateenistus kirjutas ka sellest ,et Oktoobrites on soojenemine samuti vaevumärgatav nagu Juunideski. Huvitav miks need kaks kuud just kaasa minna ei taha üldise trendiga ? Mingi veider termiline nihe mis tingitud mingist õhuhoovuste ja ookeanihoovuste muutusest ?
Suvi meil niigi lühike ja Harjumaal ka äikesevaene ning nüüd nö võetakse juunis suvi meilt lihtsalt veelgi lühemaks ära ja asendatakse niigi pikalt kestva sita suusailmaga :/.
Ja oktoober...Jahenemine tähendab aina enam miinuskraade ehk et looduse värvi-ilu hakkab aina enam kiiremini pruunistuma miinuste tõttu.
Isegi kui juuni on nii nagu ta on, siis suvi pikeneb kokkuvõttes ikkagi mai ja septembri arvelt.
Statistiliselt oluline külmenemise trend juunis oli toodud Helve ettekandes, aga seda ei leidnud üles http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2015.htm. Kel huvi, peavad ise seda küsima.
Simunas on mõnusalt talvine ilm, maapind ja puud on valged. Lumepaksus on vanavanemate maja ähistel 9-10 sentimeetrit, metsas on lund märksa rohkem. Õhutemperatuur püsib jätkuvalt miinuspoolel.
Järjest tuleb teateid udu võimsast arengust. Priit: Rakveres oli päevalgi juba vägev udu,üks sõber elab seal ,pani oma seinale fotod ,linnus täiesti udusse mattunud.
Ei ole ka veel seda soome artiklit Juunide kohta üles leidnud aga see oli kas 2013 või 2014. Jätkan otsinguid kui aega on.
No mis ma ütlen, Harjumaal on sitt kliima, ausalt. Isegi udu pole siin, rääkimata siis lumesajust või suvel äikestest.
Tallinn on kahest suurest lumesajust ilma jäänud, mis aga kagupoolses Eestis on lund palju toonud.
Kliimat parandada ka vist ei anna.
Ja kui üldse lumest ja talvest rääkida, siis kagus on päristalv juba varsti 2 nädalat kestnud ja kestab edasi, aga nt Harjumaal oli endiselt päristalv juba novembris ära, kuna 9. ja 10. jaanuari suur sula nö nullis jaauarikuu päristalve kestuse ja sisuliselt ka lumikatte, aga kagus on juba 2 sula ära jäänud, mis aga Harjumaal mitte.
Lume poole pealt on ka kagus talvine, aga loodes hoolimata isegi miinustest mitte, kuna see ahervareks sulanud lumikate ei tekita talvetunnet, vaid pigem märtsi-.
Ja see uue nädala sula jääb ka just kagus ära vist, kus lund niigi ülearu, aga Harjumaal mitte, kus lund niigi vähe. Ehk siis juba 3. sula siin, mis kagus ära jääb.
Mandriline kliima on kahtlemata parem kui mereline - oma mitmekesisuse pärast. Oleks minu võimuses, siis "raiuksin" Skand. mäestiku kogupikkuses umbes 50 m kõrguselt merepinnast maha ja asetaksin killustikuna Läänemerre ning kallaks liiva ja mulda omakorda peale. Siis peaks nii äikesekliima kui ka temperatuurifoon kogu Eestis palju põnevam olema.
Soome lahe jätaksin täitmata, kuna siis säilib Harjumaal ainus lumelootus - mereefekt. Ilma selleta oleks olukord trööstitu - Harjumaal hilissügis, kagus päristalv.
Jah, tihti tekib mulje nagu Kagu-Eesti asuks kliima ja ilma poolest ülejäänud Eestiga võrreldes kusagil kaugel eemal, hoolimata riigi väiksusest. Ülitihti tuuakse see ilmaennustustes ja kliimaga seonduvas eraldi välja.
HIRLAMil on viimasel 2-l ööpäeval suured probleemid temperatuuri ennustamisel. Praegu peaks mandril olema -3..-7 kraadi, aga on 0..-2 kraadi. Saartel isegi üle nulli.
Seega see esmaspäevaks näidatav kuni -12-ne näit jääb küll ära. ja jääb -7 juurde hoopis.
Homme tuleb Põhja-Eestis nõrk sula HIRLAMi järgi, aga arvan et mõõdukas.
Hakkab jälle peale...
Halliste vallas kolmel viimasel päeval plusskraade olnud ,lume paksus 4cm
Radari järgi kagus jälle lumesadu. Seega seal 3 tugevat lumesadu sel nädalal olnud, aga Harjumaal pole ühtegi.
Ilmselt seegi aasta toob kagu ja loode vahel suure sajukontrasti.
Ilmateenistuse aastakokkuvõttes põuaseimat ja sajuseimat ilmajaama ilmselt selleks ei mainitudki, kuna mõni võib sellest šoki saada.
Jah, ilmselt ei tahetud ärevust tekitada. Ehk ongi parem, kui tõde ei tea...
Eesti kliima 2100
Radarilt taaskord näha Tallinna lumevaesuse põhjused - Soomest ja selle lahelt lähenevad sajualad hajuvad, Tallinnast lõunapool taaskord kiiresti intensiivistuvad.
Võrus aga 12 cm lund ja Tuulemäel 14 cm.
GFSi järgi pole ilmselt kuu lõpuni uusi lumesadusid loota. Kahju.
Jälle tuleb taluda põuda?
Tuleb jah. Mai lõpus siis tolmavad kaevupõhjad taas terendavad.
Mis ma ütlesin kevadel, et kliimamuutus tähendab Eestis kahes tähenduses sita suusailma (1. sagedane või pidev sulailm; 2. külm, kuid tühise sajuga või pidevalt sajuta ilm) pikenemist ja kliima kuivenemist.
Teise tähelepanekuna tähendab kliimamuutus seda, et valida on kas põua või uputuse vahel. (Esimest siis loodes, teist kagus)
-------------------------
HIRLAM ongi -12-kraadise näidu kaotanud 16.01 hommikuks. Asendanud selle -8 kraadiga minu pakutud -7 asemel.
Kahju, et ebavõrdsus suureneb.
Esmaspäeval taas Huvitaja / Ökoskoobi saates, algab kell 10.05.
Muuhulgas räägime sellest, miks lumi ja pakane on Vahemere ääres, kas meedias levivatel õudsetel kuulutustel on tõepõhja, vt http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/maailmalopp-lahedal-kummalised-sundmused-viitavad-500-aastat-vana-ettekuulutuse-taitumisele?id=76890788 ja läinud tormist.
Püsige lainel!
No see Vulkaan seal küll kergitab maapinda aga purse võib vabalt tuhande aasta kaugusel olla. Muud maailmalõpud jäävad kindlasti olemata. Tegelikult ega seegi vulkaanipurse poleks maailmalõpp. Lihtsalt suuremõõduline katastroof.
Seal on üks kommentaar, millest plaanis ka saates rääkida: Apokalüpsis tähendab tänapäevases mõttes maailma lõppu. Selle tegelik tähendus on kreeka keeles avamine, ilmutamine. Mida mõtles selle all Tafuri, teab vaid ta ise, aga temalt pole seda võimalik enam küsida. Ta võis seda öelda ka antud maakoha kohta. Nii et lähenege asjale loominguliselt. Ja ei maksa anda asjadele endapoolset tõlgendust. Ja mis maailmalõppu puutub, siis no paljud on oma selle ettekuulutusega metsa pannud. Äkki on nende ettekuulutusega nagu ilma ennustamisega. Selle kohta ütles kuulus ilmatark Vellaverest Vadim Zelnin, et tema ennustab ilma ikka Vellavere ja selle ümbrus kohta. Seapõrnad ei anna mõista, mis ilm saab olema tuhandete kilomeetrite taga.
Võiksid raadios ka sellest rääkida, et miks tsüklonid vaid paar korda sajandis üle loodenurga liiguvad, aga üle Kagu-Eesti tuhandeid kordi sajandis. Mul oleks sellise "eelistuse" põhjuseid vägagi huvitav kuulata ning ilmselt see panebki niimõnegi kuulaja mõtlema ja ilma vaatlema "Ja tõesti, sajabki kagus rohkem".
Arvan, et kui tsüklonite liikumine oleks geograafiliselt vastupidine ehk et paar korda sajandis üle Kagu-Eesti ja tuhandeid kordi üle loodenurga, oleks loodes äikest sama palju kui kagus või isegi rohkem.
Jutt siis ikka nendest nn Poola-tüüpi tsüklonitest, millest siin varemgi juttu oli (12.06.1998 juhtum)
OK, võib arvesse võtta, aga jutulõim pole kuigi täpselt planeeritud: eks näis, kuidas saatejuht, helistajad jt koos toimivad.
Aitäh!
Andeks, et ei õnnestunud päris nii, nagu oli tellimus.
Postita kommentaar