Juhtimine ja loodusteadus (kokkuvõte)

Kokkuvõte Margaret J. Wheatley raamatust "Juhtimine ja loodusteadus". Väga väärt, soovitan kõigile.

Maailm kui mõte

Tuleb süveneda meeleheitesse ja probleemidesse, et sammhaaval tarkuseni jõuda, julgustab meid teadmatuse ebakindlal toolil istuma ja end uutele ideedele avama.

Maailmas on üha huvitavam uurida kui järeldada, palju põnevam küsida kui teada, ja palju erutavam otsida kui leida.

Organistasioonis on olulisimaks rakukeseks inimesed. Nad on peamised ressursid avastusretkel. Oluline on vallandada loovust, mis peitub igas ühenduses. Objektiivset reaalsust pole (kaasaegse füüsika seisukoht). Reaalsust ei saagi peaaegu üldse kirjeldada. Kontekst määrab olemise, seega ei saa kogemusi üle kanda; tark on see, kes kordab teiste vigu. Toetada, abistada, koos töötada on edu võti.

Sufid ütlevad: "Te arvate, mõistmaks ühte, peate mõistmaks kahte, sest üks ja üks on kokku kaks. Mõista on vaja hoopiski ja-d."

Kõige tähtsamad avastused on arusaamatud. Järelikult polegi me kas midagi avastanud või on hullud need, kes peaksid meid õpetama. Edu kujuneb hägususest.

Suhe on kõige tähtsam määraja, siit viide Lovelockile kui Gaia hüpoteesi rajajast. Maa on isereguleeruv süsteem, mis on planeediülene vastastikku sõltuvate süsteemide ühisus ehk suhete kogum.

Iga avatud süsteem saab muutustele reageerida ja vastukaaluks korratusele end kõrgemale organiseerituse tasemele viia. Korratus on hea, kord ja tasakaal halvad asjad. Kaos on vajalik tingimus uue loova korra jaoks.

Suhete komplekssus määrab liidri efektiivsuse. Organisatsioonid püüavad väljuda mõttemallidest, mille kohaselt jäägu iga sepp oma liiskude juurde. Suured võimalused peituvad inmlikkuses. Tänapäevani on tööjõudu alarakendatud, kuid see muutub.

Korrastatud maailma avastamas

Süsteemi nimetatakse kaootiliseks, kui on võimatu ennustada, mis järgmisena juhtub.

Newtonlikud organisatsioonid kvantajastul

Universum on pigem mõte kui masin.

Kumb avaldab suuremat mõju inimeste käitumisele, kas süsteem või üksikisik? Kvantmaailm: mõlemad. Tähtis on suhe, mis tekib elementide vahel. Süsteemi mõjutavad üksikisikud, kes moodustavad süsteeme. See, milline potentsiaal reaalsuseks muutub, sõltub kõigest.

Pole olemas objektiivsust, sest see luuakse koos vaatluse protsessiga, sõltuvalt sellest, mida on vaja tähele panna. Inimesed loovad keskkonda enda kavatsuste kaudu. Selmet analüüsida on vaja aru saada hetkel toimuvast. Vaja on õppida, kuidas protsessi hõlbustada.

Võim on suhetel põhinev: organisatsioonide võim seisneb suhete loodud võimekuses. See on energia, mis tekib suhete kaudu. Võimu ei saa siduda teatud funktsioonide või tasemetega ega nende külge kinnistuda. Postiivse või negatiivse laengu saab suhte iseloomult.

Meid mõjutavad nähtused, mida ei saa näha ega katsetada. Metafoorid räägivad võrkudest ja kudumisest, sest tühjus on täidetud seostega.

Terve süsteem loob nähtamatuid tingimusi, mis võimaldavad diskreetseid üleminekuid. Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt: lokaalne tegutsemine võimaldab olla liikumise ja süsteemivoo sees ning osaleda kõikides komplekssetes sündmustes, mis toimuvad üheaegselt. Terviku ühes osas toimuv tegevuse mõjutu ulatub kaugemale. Küsimus on kriitilistes sidemetes.

Nähtamatud väljad,mis kujundavad käitumist

Me oleme poorsemad, kui meie pingul kehasid vadeldes arvata võiks, sest koosneme tühjadest aatomitest (99.99% aatomites on tühi ruum). Tegelikult oleme sama tühjad kui maailmaruum (Chopra, 1999, 96). Siiski, tänapäeval on avastatud, et ruum polegi tühi, vaid on täidetud väljadega. See mõtlemine sai alguse kvantfüüsikast ning välju kirjeldab vastav väljateooria. Väljad on mittemateriaalsed mõjud, mis koos neutriinode ja virtuaalsete osakestega moodustavadki Universumi põhiaine (musta energiat tuleks mõnede teooriate kohaselt otsida hoopis väljaspoolt Universumit).

Väljad ilmnevad nähtavas ruumis mõju kaudu. Need väljad annavad mateeriale vormi.
Vastuoluliste väljade kontseptsioon: on välju, millel on väga vähe energiat, kuid neil on võime vormida teistest allikatest pärinevat energiat. Niisugused vormivad väljad ehitatakse üles oskustest, mis akumuleeruvad, kui sama liigi esindajad õpivad midagi uut (Sheldrake 1995, 82). Pärast seda, kui teatud hulk, mis on määramata, mõne liigi esindajaid on ära õppinud mõne tegevuse, näiteks valemi või jalgrattasõidu, suudavad teised sama liigi esindajad selle oskuse kergemini omandada. Teadmine selle tegevuse kohta koguneb morfilisse välja ja kui üksikisendi energia sellega siduda, kujundab väli isendi käitumist. Nii ei pea isendid oskusi tegelikult õppima, vaid laadivad neid väljalt. Need väljad annavad vormile kvaliteedi vastuvõtja energia mõjul (Talbot 1986, 68). Nähtamatu on meie elus olulisem kui eales varem.

Juhidki arvestavad organisatsioonides mittemateriaalseid jõude: kultuur, väärtused, visioon ja eetika. Iga mõiste kirjeldab organisatsoonilise elu kvaliteeti, mis väljendub käitumises: hea klienditeenindus on kohe tunda, kuigi ei leia konkreetset põhjust, miks.

Väljas teadasaamiseks tuleb jälgida inimeste tegemisi. Vasturääkivate sõnumite (väljade ehk mõtete) viljaks on usaldamatus üksteise suhtes: öeldakse üht, kuid mõeldakse teist.

Seletus heale klienditeenindamisele: ilmselt igas sellises asutuses on olemas juht, kes suudab nii sõnade kui tegudega edasi anda, kuidas kliente teenindada. Väli oli ühildunud ja tugev ning mõjutab käitumist ainult ühes suunas. Selle tulemuseks on suurepärane teenindus.

Pole abi, kui üritatakse keelitada juhtima lähtuvalt väärtustest ja nägemustest, sest sellistes nõuannetes paistab puuduvat korda tagav struktuur ja juhtmikontroll.

Osadus Universumiga

Miski ei juhtu sellega, kui me seda ei vaata.

Osakeste põimumine: osalev universum on koht, kus teatud kindla informatsiooni otsimise akt kutsub esile informatsiooni, mida asutakse otsima, ning kõrvaldab samal ajal võimaluse vaadelda muud infot.

Telefonimäng: üksteisele edasiantavad andmed on kui kvantlainefunktsioonid, mis liigub läbi ruumi ja mille võimalikke tõlgendusi on külluses. Kui see võimaluste laine kohtab vaid üht vaatlejat, aheneb see ainult üheks tõlgenduseks, vastavalt sellele isikule. Kõik teised potentsiaalid kaovad vaateväljast ning lähevad selle ainuisikulise vaaluse tulemusel kaduma. Seejärel antsakse see ainus tõlgendus organisatsioonis edasi teistele.

Nii on lugu kvantsimulaakrumites, kus andmeid nähakse lainena, milles on küllulikult tõlgendamisvõimalusi ning mis sõltub eri tähenduste esiletoomises täielikult vaatlejatest.

Edukad on muutmiskatsed, kuhu on kaasatud terve süsteem. Ime sünnib siis, kui rühma mitmeskesisus liitub kopleksseks, kuid ühendatud nägemuseks sellest, mida soovitakse koos luua. Keegi ei saa olla edukas, tehes teistele plaani lõplikul kujul valmis.

Oluline on eneriavahetuseks vajalike kohtade olemasolu, mitte aga hierarhia või määratletud võim.

Muutus, stabiilsus, paradoksid - iseoaniseeruvate süsteemide paradoksid

Naljakas ja kurb on, et oleme kohelnud organisatsioone kui masinaid ja tasakaalu kummardanud. Tegelikult on need avatud ja elavad süteemid, mis on võimelised end uuendama. Tasakaal pole elussüsteemide eesmärk ega saatus. Avatud süsteemid on keskkonnapartnerid. Organismide peavad eritama entroopiat. Mida küpsem ja avatum on süsteem, seda enam on ta valmis keskkonnaga töötama.

Seega, esimene iseorganiseeruvae süsteemide põhiomadus ongi stabiilsus läbi reageermise/ebastabiilsuse. Teiseks, kõigile sellistele süsteemidele on omane eneseosundamise võime (võime end tsiteerida, näiteks spiraalid või fraktalid). Mida enam vabadust, seda enam korda (Jantch 1980, 40).

Vabadus ja kord ei vastandu, vaid osutuvad partneriteks. Muutustele avatud maailmas on kogu elu tasakaalust väljas.

Universumi loov energia - informatsioon

Et süsteem jääks ellu, selleks peab informatsiooni pidevalt juurde genereerima. Juhtimise peamine funktsioon on olla informatsiooni voorusevöö. Uut infot on vaja kohe märgata, kui ta tekib. Kui süsteemil on võime informatsiooni töödelda, märgata ja sellele reageerida, siis on ta intelligentne. Tal on vahendid ära tunda ja interpreteerida enda ümber toimuvat. Informatsiooni juurde kuulub arusaam kui millestki elusast.

Uudsus saab avalduda ainult erinevusena (kas siis hullud on ka kui keegid uued?). Vaja on õppida seda toetama, vaja õppida, kuidas toetada üksteise tööd.

Fraktalid on komplekssed tänu nende lõputule detailirohkusele ja ainulaadsetele matemaatilistele omadustele (Briggs ja Peat 1989, 104). Kokkulepped, mida ja kuidas saavutada ongi organisatsioonide algvõrranditest. Info piiramine ja kontrollimine teeb halvaks juhiks.

Teadmuse juhtimine: teadmised peavad paiknema organisatsioonides laiali. See on homoloogiline protsess, mida kirjeldatakse kvantfüüsikas kui suhtelist holismi.

Kaos ja tähenduse veider atraktor

Kaos on kord, mis on liblikakujuline (veider atraktor). Loodus tekitab kogu nähtava vormirohkuse paari lihtsa põhimõtte (valemi) abil). Kõik organidsatsioonid on oma olemuselt fraktaalsed. Selline kord saab alguse lihtsa võrrandi tagasisidestamisega iseendaga. Sellistes organtsioonides kaob positsitsooni mõte. Ka eetika tekib läbi korduste.

Eestvedamine on meeskonnamängija ajastu tunnuseks: liider peab efektiivsuse tagamiseks saama põhimõtete kehastuseks. Juhi peamiseks ülesandeks on hoolitseda selle eest, et organisasioon ise ennast tunneks. Inimesed austavad neid, kes aitavad asju sügavamalt mõista.

Muutus: elu omadus

Kõik asjad sõltuvad oma eksistentsis kõikidest teistest asjadest. Leht. Maa, vesi, soojus, puu, päike jne - kõik need elemendid on võimaldanud sellel lehel olemasolevaks saada. Kui puuduks vaid ükski elementidest, siis ei saaks leht olemas olla. Kõik olendid toetuvad sõltuvuslikult koostekke seadustele. Ühe asja allikaks on kõik asjad.

Töötatakse suhtevõrkude, mitte masinatega. Kui võrk läheb katki ja vajab parandamist, ei lõika ämblik üht osa välja ega rebi tervet võrku katki, et seda ümber korraldada. Ta koob võrgu uuesti, kasutades neid siidiseid sidemeid, mis on juba olemas, ning tugevdab nõrgestatud piirkonda uute sidemetega.

Looduselt peame õppima, et hakkama saada.

Uus teaduslik juhtimine

Paljud tippjuhid tunnistavad eksimusi. Põhjuseks on tehnilised ja mehhanistlikud lähenemisviisid. Eiratakse seda, et vajadus on üksteist usaldadaja toetada. Inimeseks olemine toob kaasa probleeme.

Suured ideed tunduvad esile kerkides veidrad ja segased.

Tegemist on hea raamatuga, mida soovitan kõigile, kes on uuendustest huvitatud.

Paralleele 1999. aastaga

Tänavu on mai ning juuni ilmad 1999. aasta omaga väga sarnased: ka siis püsis mais jahedus, kuid ilm läks juuni alguses soojaks ning jäigi. Kõige kuumem periood saabus 7. juunist ja kestis kuu keskpaigani ning maksimumiks mõõdeti Võrus 31,7°. Ainus erinevus, et tollal oli ilmastik käesolevast aastast palju markantsem. Kui 1999. aasta mais sadas lund ning viimane öökülm oli 1. juunil, siis nüüdseks on öökülmad läbi; ka ei sadanud sel aastal lund, kuigi lumekruupe paaril jahedal päeval siiski sadas. 1999. aastal võttis külm toomingaõied ning mai oli üks sajandi jahedamaid, kuid sel aastal tegid külmad vaid väiksemat kahju.

9 aasta eest järgnes kirjeldatud ilmasituatsioonile vahemereliselt soe suvi, kui uusi kõrgrõhualasid tekkis nagu võluväel ja kuumusega ei kaasnenud märkimisväärseid torme´, nagu suve lõppedes sünoptikud tõdesid. Selgi (2008.) aastal lubavad pikaajalised prognoosid sarnast suve (erinevus normist 1°, Läänemere keskosa kohal koguni 2°, mis on ennustuste kohta väga palju). Kui aga tuuled jäävad põhja, nagu juba pikemat aega on olnud, siis jahedusest (öösel) ei saa ilmselt tervel suvel päriselt lahti. Öö loetakse suvel külmaks, kui öösel on sooja vaid ühekohaline arv, kuigi päeval võib-olla sooja üle 20º. Näiteks 2003. aastal oli paaril päeval nii, et päevamaksimum 25°, öine miinimum 9°, mis kokkuvõttes ei ole soe ööpäev. Tõeline suvi hakkab siis, kui ööd on samuti soojad.

Nädalavahetusel kulmineerub soe umbes 25°, siis on ajutiselt küll jahedam, kuid soe kogub nädala keskpaigaks uuesti jõudu. Olulist sadu pole ette näha. Tõenäoliselt on lähiajal palju kiud-ja kiudkihtpilvi. Tuul puhub alguses edelast ja läänest, hiljem põhjast või kirdest.

Tsitaate gümnaasiumi bioloogiaõpikust

(Allikas: Bioloogia gümnaasiumile, 3. osa. Avita 2001)

• Peatükist "Inimene - veel üks loom": Tsiviliseeritud inimesel on kombeks vastandada end loodusele, sealhulgas ka kõigile loomadele. See vastandamine põhineb peamiselt religioossetel uskumustel, mille kohaselt inimene on on jumala eriline hingestatud looming. Loomad, rääkimata juba teistest elusolenditest, on aga täiesti teistsugused - nad on loodud inimese vajaduste rahuldamiseks ja osalt ka karistuseks tema pattulangemise eest.
• Peatükist "Inimorganismi üldiseloomustus": Inimesed kasutavad ruumi hoopis teistmoodi kui ahvid. Nad lähevad toiduotsingutele ühest kohast - kodust-, olgu elleks siis telklaager Aafrika savannis või luksuskorter New Yorgi kesklinnas. Kui päevatöö tehtud, pöörduvad nad koju tagasi. Kodukohas jagatakse, küpsetatakse ja töödeldakse toitu, seal valmistatakse tööriistu, sigitakse ja võetakse ette mitmesuguseid sotsiaalseid tegevusi.

Esimene artikkel Horisondis (hindamisel)

Soe 2007/2008. aasta talv: ilmastik ja põhjused




Sarnaselt möödunud talvele eelnenud talvega oli sellegi talve algus väga soe: veel novembri alguses oli kohati Eestis 11º sooja. Sadas vihma, kuid suuremaid torme siiski polnud. 31. oktoobril esines koguni veel hilist konvektsiooni. Järsk muutus toimus 3. novembril, kui ilm külmenes küllaltki kiiresti. Juba 4. novembril oli lumi maas ja valitsesid vähesed külmakraadid. Mõnikord tuleb külm suure tormiga, kuid seetõttu tuuletult nii, et puudealused jäid veel lumeta.
Esimene lumi ei jää tavaliselt kauaks maha. Seegi kord ei püsinud talvehakatis kaua: juba 7. ja 8. novembril läks sulale, kuigi tasapisi. Siiski, küllaltki varajane ja korralik esimene külm (keskmisest 1-3 nädalat varem) andis lootust, et tulla võib vähemalt suusalumega talv, kuid kõik läks siiski teisiti.
Detsembri alguses oli ilm pilvine ning udune ja sula. Kuigi 1. detsembril oli päeval valdavalt 3°...8° külma, läks juba järgmisel päeval sajule ning sulale. Läänetsüklonid tõid uduse ilma, sooja kuni 7°, näiteks 6. detsembril Vilsandil. Ka jaanuaris oli ilm väga soe ning sadas enamasti vihma või lörtsi. 19. jaanuaril täheldati Soome lahel ka äikest. Veebruari maksimumid ulatusid 7,6°-ni (22.veebruar, Virtsu ja Pärnu) ning 2. kuupäeval täheldati mitmel pool äikest. Üldse oli talve jooksul vaid 3 suuremat külmalaimet, neist suurim jaanuari alguses, kuid lumeta, siis ulatus temperatuur kohati ka -17°-ni. Märts oli eelmiste kuudega sarnaselt soe, ainult lõpus tõi lõunatsüklon talve suurima lumesaju, mis oli talvele ühtlasi finaaliks.
Eesti kliimat mõjutavad kõige rohkem kaks tegurit: Euraasia manner ning Atlandi hoovused, mis muudavad meie kliima palju pehmemaks, kui ta muidu võiks olla. Kuna Eesti jääb üsna võrdselt kahe kliimatüübi – mandrilise ja merelise – vahele, siis vastavalt sellele on ilmastik vaheldusrikas ning aastad pole vennad. Küllaga paneme tähele, et mõned talved on soojemad kui teised. Suve puhul pole tähelepanekud nii ühesed, räägitakse küll põuasematest ja sajusematest aastatest, kuid rütm pole siiski nii märgatav. Nii sooja kui käreda talve põhjusi tuleb otsida Atlandi ookeanilt, täpsemalt – NAOlt.
NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon on Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas. Inglise keeles on oskusmõiste North Atlantic oscillation, millest ka lühend. Kuigi püsiva madalrõhu paiknemiskohaks märgitakse õpikutes tavaliselt Islandi saar, millest miinimum ka nime saanud, paikneb selle kese tegelikult sageli Islandist lõuna pool või Gröönimaa läheduses. Ka Assoori maksimumi asukoht muutub ruumis ja ajas.
NAOd mõõdetakse indeksitega, mis võib-olla kas positiivne või negatiivne. Negatiivne indeks tähendab, et rõhkkonnad on tavalisest tugevamad ja läänetuuled tugevnevad, muutes ilmastiku niiskemaks. Kui nõrgeneb üks, siis teeb seda ka teine ning NAO indeks on negatiivne. Sel juhul pääseb mandriline õhk mõjule, sest õhuvoolud Atlandilt ei pääse enam nii kaugele põhja. Talv tuleb sel juhul suurema tõenäosusega külmem kui muidu, seda eriti Põhja-Euroopas.
NAO muutub tavaliselt periooditi, millega on seletatav ka soojade ja külmade talvede perioodiline esinemine, kuid indeks ei muutu siiski kindla rütmi alusel. Tsükkel ei võngu järsult, vaid pigem sujuvalt, mistõttu väga soojade talvede vahel üldjuhul pole käredat talve ja vastupidi. Viimane väga soojade talvede seeria oli 1980. lõpus ja järgmise kümnendi alul, kui registreeriti ka palju uusi soojarekordeid. Külmemad talved oli 1990. lõpus, siis olid mõned soojad talved järjest ja järgnesid taas külmad talved. Paistab, et on juba uus soojade talvede rida. Ka NAO on vastavalt sellele positiivne olnud, sest talvede temperatuurirežiim ja NAO indeksi väärtus korreleeruvad hästi.
Juuresolev joonis näitab konkreetsel juhul positiivse indeksiga NAOd, mis tähendab, et rõhkkonnad on hästi välja kujunenud ning see toob Põhja-Euroopasse pehmema õhu ja niisked ilmad. Üheks põhjuseks, mis rõhkkonnad just nii kujunevad, on ookeani veetemperatuur: Floridast idas on Sargasso mere temperatuur normist kõrgem ning Aafrika läänerannikul külmem. Negatiivse NAO indeksi korral on olukord vastupidine.
Kuna NAO on oma olemuselt kaugmõju ülekandev protsess ning väga suure ulatusega, siis võib arvata, et ta mõjutab suures osas vähemalt kogu põhjapoolkera kliimat, kui mitte terve planeedi oma. Võib väita ka vastupidist, et teised suure ulatusega tegurid, näiteks ENSO või hoovuste tugevuse muutumine või ümberpaiknemine mõjutavad ja kujundavad NAOd. NAO ei mõjuta suuresti ainult Euroopa, vaid ka Põhja-Ameerika kliimat: kui ostsillatsioon on plussfaasis, siis on Põhja-Ameerika idaosas keskmisest kõrgem temperatuur ja vastupidi. NAO indeks korreleerub hästi ka teraviljade saagikuse, tormide hulgaga Euroopas ja vee-elustiku paiknemise ning hulgaga Põhja-Atlandis.
Eelnevast selgub, et käesoleva talve keskmisest kõrgema temperatuuri põhjusi tuleb otsida kaugmõjudest, näiteks NAOst. Ühe võimaluse olukorra selgitamiseks pakun veel välja. Nii Eesti kui ka üldse suurema osa Euroopa ilmastik kujuneb välja eelkõige Mehhiko lahel, sest sealt saab alguse soe Golfi hoovus, mille mõju meie kliimale on vaieldamatu. Mehhiko lahelt saavad alguse paljud tsüklonid, mis mõjutavad Euroopa kliimat. Mõnikord harva on nendeks orkaanide jäänused.
Orkaanid on võimsad atmosfääri pöörised, mis kujutavad endast sarnaselt NAOle regioonide kaugmõju ülekande protsessi, sest orkaanidel on suur tähtsus planeedi soojustsirkulatsioonis. Võib tähele panna, et kui Atlandil on olnud aktiivne orkaaniaasta, siis on talved Põhja-Euroopas normaalsed või pigem külmad. Nõrga orkaaniaasta korral on talved pigem pehmed. Selgi aastal tundub, et sooja talvega on seotud Atlandi ookeani küllaltki tagasihoidlik orkaanihooaeg. Kõik on omavahel seotud!

Veider uudis Postimehe Online´s

Postimehe Online´s aadressil http://ilm.postimees.ee/?r=115&id=15196 on imelik ilmauudis. Olgu see siinkohal täies mahus ära toodud. Tähelepanuväärivad kohad on punasega.

Eestit tabasid äikese- ja rahehood
19.05.2008 01:22

Majade aknaklaase üleeile ja eile värisema pannud äike hoonetesse sisse ei löönud ja puid maha ei murdnud.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porssi sõnul möödus nädalavahetus rahulikult ja äikesest põhjustatud õnnetuste pärast päästetöötajatel väljakutseid ei olnud.
Seevastu põhjustasid külmad õhuvoolud üleeile ja eile üle Eesti tugevaid rahesadusid. Terade läbimõõt oli kohati kuni üks sentimeeter. Mõnel pool, näiteks Harjumaal Saku vallas, olid autojuhid sunnitud tee ääres kinni pidama, sest tugevad rahehood segasid nähtavust.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptiku Svetlana Maslova sõnul jätkuvad nii vihma- kui rahesajud ka sellel nädalal ning päikesepaistelist ilma eriti ei tule. «Kõige suurem vihmavõimalus on reedel,» rääkis ta.
Soojemad päevad on järgmise nädala keskel, kui sooja võib päeval tulla 16–17 kraadi. «Hiljem aga on jälle jahedam, sest puhub tugev kirdetuul,» ütles Maslova. Ülejäänud päevadel jääb temperatuur sünoptiku ennustusel kaheksa ja kolmeteistkümne soojakraadi vahele.
Samuti on eeloleval nädalal oodata kerget öökülma, kui homme ja ülehomme öösel võib temperatuur langeda kuni kahe külmakraadini.

Eile, see on 18. mail. Äikest oli siis ainult Eesti kõige kagupoolsemas nurgas, sellega kaasnes tugev vihm, kuid ilmselt mitte rahe ja äikegi oli nõrguke. Kui äike on lähedane, võib ka nõrk pikne majad värisema panna.

Külmad õhuvoolud üleeile. Eks rahet maa peale toovad laskuvad õhuvoolud on küll jahedad, kuid see väljend õhumassi advektsiooni (horisontaalne vahetus) kohta on antud juhul vähemalt ebaselge või kaheldava väärtusega. Tegemist oli sooja frondi äikesega, jahe oli ainult hommikul ning valitses tuulevaikus või nõrk tuul, seda ka järgmisel päeval.

Tugevad nähtavust halvendavad rahehood. Tõenäoliselt jäid autojuhid seisma, et mitte klaase rahel purustada (suur kiirus, suur löögivõime) ning pigem oli sadu vihma kui rahena nii tugev (tõsi küll, natuke teisiti võis olla ida pool, kuid sealtki ei olnud infot tugevatest rahesadudest.

Rahesajud sel nädalal. Tõenäoliselt on nädal kuiv või tuleb ainult väga vähe vihma, sedagi nädala alul, seega on päikesepaistet palju.

Soojus. Nädala jooksul muutuvad ilmad soojemaks, kuigi öökülma võimalus püsib. Üldse jääb uudisest ebaselgeks, millal ja kui palju on sooja.

Kõigile head kriitikameelt ning skepsist!