Kuumalaine 17. augustil

Juba hulk aega oli Kagu-ja Ida-Euroopas (Venemaa) olnud väga palav ilm, näiteks oli Sofias 15. augustil 35°, 16. augustil 36° ja 17. augustil 32° sooja. Nädala joksul hiljemgi oli sooja ikka üle 30°. Ka Moskvas tõusis iga päevaga temperatuurimaksimum, mis oli 17. augustil 33°.

Kui alguses oli tegemist lihtsalt väga sooja ilmaga, siis hiljem tekkis ridamisi soojarekordeid. Soe hakkas peale tungima ööl vastu 15. augustit: kui 14. augusti õhtul polnud Ida-Euroopa kohal veel mingeid erilisi pilvi näha, siis juba 15. augusti hommikul olid tekkinud lõunatsüklonitele omased pilvelehvikud ja äikesed. See levis Eesti poole.

Poolas oli olukord kõige rahutum, kus tekkis 15. augustil ka tornaadosid ning eriti palju oli rahet (galerii on siin: http://forum.lowcyburz.pl/viewtopic.php?f=163&t=1361). Märkimist väärib asjaolu, et kõik kujunes öösel ja rahe ning muu oli varahommikune nähtus. Põhjusest ka veidi. Mõnikord aktiviseeruvad frondid öösel, põhjuseks võib-olla see, et soe õhumass öösel eriti ei jahtu, aga külm/jahe õhumass seda enam. Poolas juhtunule eelnenud päeval näiteks oli satpilt üsna selge, miski ei ennustanud "kurja" ilma (kui oli vaadata ainult satpilt), aga öö jooksul arenesid võimsad pilvesüsteemid ja möll läks juba varahommikul lahti, mitte aga pärastlõunal, nagu tavaliselt (ka 24. augusti öö 2007. a.-l oli sarnane olukord). Küllap oli siingi tegemist suhtelise jahtumise efektiga.

Üks lõunatsükloni kese liikus 16. augustiks saarte kohale ning hääbus seal. Kagu-Eestisse algas kuuma õhu sissetung ja temperatuur tõusis 28°-ni, enne kui hakkas õhtu tõttu langema. 17. augustil oli terve Eesti soojas õhumassis, sest uus lõunatsükloni kese suundus loodesse. Oodati samuti äikesemöllu, kuid selle asemel oli tavaline sügisene ilm kerge vihmasaju ja madalate pilvedega, kuid sooja ilmaga. Ilm jäi väga niiskeks ja ehkki jahtumine oli minimaalne (öösel oli mõnel pool minimaalne õhutemperatuur 20°), tekkis peaaegu kõikjal väga tihe udu, mis hajus väga visalt. Põhjus on järgmine. Lõunatsüklonid toovad äikest kaasa enamasti intensiivistudes. Kui nad hääbuvad, meenutab nende ilm sügisilma ja äikest on vähem või pole, küllap seegi kord. Järele jätavad aga väga niiske õhu, kus siis tekib hõlpsasti udu.

Kõige kauem püsis udu rannikul, kuni kl 14-ni. Hajudes jäi järele väga tihe põuavine ning suur niiskus. Õhutemperatuur tõusis isegi Tallinnas 28,3°-ni (siin on kuumad ilmad üsna haruldus, isegi kui mujal on kuumalaine). Kastepunkt oli vahemikus 20-23°, mis oli jällegi erakordne (ainult 2005. aasta kuumalaine ajal olen ehk midagi sarnast täheldanud). Taevas oli samuti palju Ac cas ning teisi kõrgrünkpilveliike, mis õhtu jooksul tranformeerusid sajujoontega keskmise ja kõrge kihi pilvede liikideks. Üks pilvemütsakas põhjustas õhtul isegi nõrga vihma.

Päike oli loojudes vines ja päris loojumist ei näinudki. Loojang värvis pilved punaseks. Õhtul temperatuur muutus veidi (langes 22°-ni), kuid jäi endiselt äärmiselt kõrgeks. Tekkis uduvine ja täielik tuulevaikus. Suure õhuniiskuse ja eriti kõrge õhutemperatuuri tõttu tundus õues soojus jällegi erakordne, mõni inimene ütles hiljem, et kui ta korterist õhtul välja astus, oli tunne, nagu saabuks maailmalõpp, sest nii lämbe ja soe oli (võib-olla 2002. aasta 31. juuli õhtul oli midagi sarnast, kuid rohkem küll ei meenu, 2005. aastaga oli siiski kvalitatiivne erinevus, mistõttu need 2 juhtumit ei kannata eriti võrdlust).

Eespool mainitud teine lõunatsüklon saatis äikesemöllu Ahvenamaale, kus see liikus mööda Botnia lahte põhja poole ja hakkas õhtupoolikul hääbuma. Soome lõunaossa lubati õhtul taas intensiivseid äikeseid (http://www.iltalehti.fi/uutiset/200808178120410_uu.shtml).

Umbes kl 19:30 tekkis Lätis üsna tugev äikesekolle, mis hakkas kiiresti liikuma põhjaloode suunas. Umbes tund hiljem tekkis veel üks Kirde-Lätis, mis jõudis aeglaselt Kagu-Eestisse ja tõusis siis ligikaudu Peipsi läänekallast mööda põhja poole. Esimene äikesekolle oli mõõduka tugevusega või isegi tugev ja püsis pikka aega stabiilsena. Äike läks napilt läänest Tallinnast mööda, kuid üks äikesepilve vananenud serv läks Tallinnast üle ja põhjustas nõrga jämedapiisalise vihma.

Välkusid võis jälgida algul lõuna-, siis edela- ja lääne-ning lõpuks loodetaevas paari tunni vältel. Kiiresti tekkis loodes ja Soomes uusi äikesekoldeid (seega läks soomlaste ennustus täppi). Välgud oli enamasti pilv-maa, kusjuures esines üsna palju positiivseid välke (said alguse pilvetipust ja suundusid pilvest veidi eespool maasse). Lähimad välgud jäid vähemalt 20 km kaugusele. Huvitav on seegi, et sel ajal olin väljas ja kui äike juba taandus, hakkas järsku jahe, ehkki näitajad (õhuniiskus, -temperatuur, tuul jne) olid samad. Järgmisel päeval öeldi ka välgulöökide arv Eesti kohal (455), sest seda on palju, kuid kahtlen arvu täpsuses, pigem on korrektne rääkida suurusjärgust kui mingist konkreetsest arvust, sest kõiki välgulööke (eriti pilvesisesid) ei registreerita ilmaski.

Kriitikat oli ka suve soojarekordi osas (Põlvamaal Korelas pärastlõunal 32,1 kraadi), mida pean õigustatuks, sest tegemist oli ilmapostiga, kuid arvestades õhumassi omadusi (20° isoterm 1,5 km kõrgusel, mis meid külastas, tähendab selge ilma korral sooja 30-35°), siis on õigus ilmselt mõlemil - soojarekord oli Võrus ja Tõraveres, kus oli vastavalt 29,6 ning 28,3 kraadi sooja kui neil, kes tõstsid esile siis Korelat.

Järgmisel päeval oli sooja 10° vähem.

15. augusti õhtu. Ilm on rahulik ja suvine.

Päikese loojudes oli taevas punane, mis kuulutab tormi. Tsüklon tuli, tõi kaasa sügisese ilma, suure sooja ja alguses ka tugevat tuult.

17. augustil kl 9: ikka veel on üsna tihe udu (nähtavus umbes 150 m), aga sooja oli 20°. Tuul oli eelmise põeva õhtul pöördunud üle ida lõunasse, kuid nüüd põhjast, sest uus tsükon lähenes.

Kl 13:32. Ka Tallinnas murdis päike lõpuks läbi ja saabus soe.

Õhtul. Eemal on huvitavaid pilvi näha.








Päikeseloojang oli punakas.