Üldiselt ei ole ma täheldanud, et viimasel 10 aastal oleks juunis või juuli alguses udusid. Kui midagi üldse on, siis ainult hommikused uduvaalud, mis hajuvad peatselt pärast päikesetõusu. Meenub ainult üks kord juuli keskelt 2004. aastal, kui pärast äikest tekkis udu ja püsis kl 9-ni järgmisel päeval ja juhtum 2005. aasta juuni lõpus, kui kahel ööl järjest tekkis väga tihe udu, kuid see hajus juba tunni möödudes pärast päikesetõusu.
Käesoleval aastal on udusid juuni ja juulis olnud rohkesti. Suvisel ajal esineb peamiselt radiatsiooniudu, kuid kuna suve hakul on ööd lühikesed, siis ei jõua õhk piisavalt jahtuda, et saaks tekkida paks kinnise taevaga udu, kuid madaludud on sagedased. 2008. aasta on niiske ja väga külmade öödega olnud (juulis oli mõnel pool öökülma), mis soodustas udude teket.
Radiatsiooniudu on kohalik udu tüüp ja tekib esiteks õhu tugeva kiirgusliku jahtumise tõttu. Enamasti on selleks vaja vaikset, aga mitte liiga külma ööd ja teiseks parajalt niiskust. See udutüüp võib püsida mitu tundi pärast päikesetõusu, aga enamasti ei jää terveks päevaks püsima (kui see juhtub, on tekkinud ilmselt inversioonikiht maapinnast kõrgemal ja udutüüp on teiseks muutunud; meenub näiteks 29.-30. september 2006, kui udu püsis 2 päeva, oli väga soe ja vaikne ilm).
Kõige efektsemat vaatepilti pakub see udutüüp augustiõhtutel, kui ta tekib õhukeste viirgudena soode ja põldude teatud kohtadesse. Muuseas, mida tugevamini ja varem udu tekib kuhugi põlluossa, seda öökülmaohtlikum on see koht, seega tasub silmad lahti hoida. Põhjus on lihtne: nii öökülm kui radiatsiooniudu tekivad jahtumise tagajärjel, seega on need nähtused omavahel tihedalt seotud.
Peale radiatsiooniudu on veel olemas auramisudu, mis on ilmselt eriti tuttav kalameestele, sest see tekib eelkõige soojade vete kohal; advektiivne udu, mis on iseloomulik sügisestele ja talvistele sulailmadele, sest soe õhumass jahtub külma aluspinna kohal (ei ole kohalik udutüüp ja on pikima kestusega, kuni nädalapäevad); segatüüpi udu; jääudu ja lumeudu (võib klassifitseerida kui radiatsiooniudu talvist analoogi). Peale nende on olemas veel terve hulk udude modifikatsioone ja alatüüpe.
Peale piltidel esitatu oli märkimisväärsem udu veel 2. juuli hommikul (aga pimeduse tõttu ei saanud korralikult fotografeerida). Ülejäänud päevadel ei olnud udukiht nii paks, kuid põldude kohal tekkis udu rohkesti, samuti tuli teateid mujaltki Eestist, et oli kinnise taevaga udu.
Inimeste jutu järgi oli varasematel aegadel tavaline, et udu oli hommikuti ka juunis ja juulis, aga viimastel aastsatel pole üldiselt enam olnud. Arvatavasti on põhjuseks järjestikused soojad-kuumad ja kuivad suved.
Käesoleval aastal on udusid juuni ja juulis olnud rohkesti. Suvisel ajal esineb peamiselt radiatsiooniudu, kuid kuna suve hakul on ööd lühikesed, siis ei jõua õhk piisavalt jahtuda, et saaks tekkida paks kinnise taevaga udu, kuid madaludud on sagedased. 2008. aasta on niiske ja väga külmade öödega olnud (juulis oli mõnel pool öökülma), mis soodustas udude teket.
Radiatsiooniudu on kohalik udu tüüp ja tekib esiteks õhu tugeva kiirgusliku jahtumise tõttu. Enamasti on selleks vaja vaikset, aga mitte liiga külma ööd ja teiseks parajalt niiskust. See udutüüp võib püsida mitu tundi pärast päikesetõusu, aga enamasti ei jää terveks päevaks püsima (kui see juhtub, on tekkinud ilmselt inversioonikiht maapinnast kõrgemal ja udutüüp on teiseks muutunud; meenub näiteks 29.-30. september 2006, kui udu püsis 2 päeva, oli väga soe ja vaikne ilm).
Kõige efektsemat vaatepilti pakub see udutüüp augustiõhtutel, kui ta tekib õhukeste viirgudena soode ja põldude teatud kohtadesse. Muuseas, mida tugevamini ja varem udu tekib kuhugi põlluossa, seda öökülmaohtlikum on see koht, seega tasub silmad lahti hoida. Põhjus on lihtne: nii öökülm kui radiatsiooniudu tekivad jahtumise tagajärjel, seega on need nähtused omavahel tihedalt seotud.
Peale radiatsiooniudu on veel olemas auramisudu, mis on ilmselt eriti tuttav kalameestele, sest see tekib eelkõige soojade vete kohal; advektiivne udu, mis on iseloomulik sügisestele ja talvistele sulailmadele, sest soe õhumass jahtub külma aluspinna kohal (ei ole kohalik udutüüp ja on pikima kestusega, kuni nädalapäevad); segatüüpi udu; jääudu ja lumeudu (võib klassifitseerida kui radiatsiooniudu talvist analoogi). Peale nende on olemas veel terve hulk udude modifikatsioone ja alatüüpe.
Peale piltidel esitatu oli märkimisväärsem udu veel 2. juuli hommikul (aga pimeduse tõttu ei saanud korralikult fotografeerida). Ülejäänud päevadel ei olnud udukiht nii paks, kuid põldude kohal tekkis udu rohkesti, samuti tuli teateid mujaltki Eestist, et oli kinnise taevaga udu.
Inimeste jutu järgi oli varasematel aegadel tavaline, et udu oli hommikuti ka juunis ja juulis, aga viimastel aastsatel pole üldiselt enam olnud. Arvatavasti on põhjuseks järjestikused soojad-kuumad ja kuivad suved.
Udu 15.7.2008 kl 5:46 
Udu 30. juunil kl 7:23.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar