Korduvalt on üles kerkinud küsimus, kas äike kaasneb tingimata konvektsiooniga või mõnel juhul võib tekkida ka õhumasside horsiontaalsest hõõrdumisest. Eraldi juhtum on äike lumetormis, kus säde võib tekkida lumehelveste purunemisest (Lenardi efekt) ja nende omavahelistest ja tuulhõõrdumisest. See juhtum ei kuulu antud küsimuse kompetentsi.
Küsimuse järgi võiks teoreetiliselt selline äike tekkida suurtes kihpilvede massis, sest esiteks võib kihtpilve koguneda väga suur elektrilaeng ja teiseks võib laeng kujunenda frontaalpindade hõõrde tõttu, kusjuures frontaaltasapind võib toimida isoleerijana ja nii see laeng koguneb. Senimaani ei ole osanud teadlased minu küsimuse peale kindlalt öelda, kas selline juhtum esineb looduses või mitte. Mõned on sellesuunalisedki kaalutlused kindlalt ümber lüknud, viidates, et konvektsioonivoolud võivad tekkida ka kihtpilvemassi sees. Seda kindlasti, aga ikkagi, kui pole tõestatud vastupidist, ei saa välistada muid võimalusi.
Lennundusele võib ettenägematu elektriseerumine või sellega kaasnevad nähtused olla ohtlikud. Uuematele lennukitüüpidele vast mitte nii, küll aga vanematele ja ega keegi neid ju kohe kasutusest kõrvalda, kui leitakse ja valmistatakse mõni parem mudel. Seega on küsimus kindlasti ka praktilise väärtusega, mitte ainult teoreetiline. Sellega on senimaani kõik nõustunud.
Satelliidipilte analüüsides ja muid tegureid, olgu siis selleks Showalteri indeks või sünoptiline tagataust, hakkavad silma just sellised juhtumid, kui selgesti on näha tavaline kihtpilvemass, aga mille mõjusfääris on registreeritud äikest (kõik juhtumid on muidugi olnud nõrgad), enamasti on kaasnenud ka üsna suur sajuhulk, kuid sageli mitte suur intensiivsus.
Alternatiivne lahend küsimusele ongi lihtsalt see, et kihtpilves asuvad kas maskeeritud rünksajupilved (viimati 4. augustil Eestis) või on konvektsioonivoolud kihtpilvemassi sees. Sel juhul on meil tegemist äikesega rünksajupilvedeta, mis on samuti üsna tähelepanuväärne olukord (või kas on, oleneb, kuidas rünksajupilvi defineerime, millise tunnuse võtame tuumikuks, kas konv. voolud või morfoloogilised või kujunemise iseärasused)
Küsimust on keeruline lahendada, sest ilmselt oleks vaja kas füüsiliselt kohal olla ja mõõtmisi teha või tuleb kasutada kallist tehnikat. Mingit infot võivad ju anda ka sajumustrid ja pilvede välianalüüs, ent see ei ole väga usaldusväärne (eriti, kui on vaja ainult konv. voolude olemasolu kindlaks teha, kuid mingit morfoloogiliselt rünksajupilve ei ole tekkinud).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar