esmaspäev, 12. mai 2008

llma muutumise seos sademete ja temperatuuri muutumise iseloomuga

Väärtuslikku infot tulevase illma kohta annavad meile sademed ning temperatuur.
Pilved on alati seotud tõusva õhuga. Kui taevarannale ilmuvad rünkpilved, siis on õhu tõus tormilisem, kui aga pealtnäha malbed kiht- või kihtrünkpilved, siis tõuseb õhk suurel maa-alal ainult veidi. Tsükloni soojas sektoris on soojal aastaajal tavaliselt ilus ilm, sest soe õhk ise enam ei tõuse. Niisiis, tõusta saab (ümbritsevast) soojem õhk, seega on tavaliselt ka õhutemperatuur maapinna lähedastes õhukihtides kõrgem (tõsi küll, vahel on soe õhk jaheda vahel, näiteks inversioonikihi või oklusioonifrondi puhul). Kui aga õhk on jahe või külm, siis on ta tihedam ja kuivem ega kipu tekitama pilvi, rääkimata sademete põhjustamisest.
Sademete puhul on vaja jälgida intensiivsust, pidevust ja sajuelementide (vihmapiisad, lumehelbed, lörtsiräitsakad) mõõtmeid. Turbulentses õhumassis (külm ja soe segunevad, front, selle üleminekul ilm paraneb) on soodsad tingimused suuremateks sajuelementideks elektrilaengu tõttu ning sajuhoogudeks. Ühtlane sadu näitab ühtlast pilvemassi ja järelikult sarnase ilma jätkumist, vastupidine olukord on hoogsaju puhul.
Ilm muutub eespool öeldule tuginedes järgmiselt.
a) Ilm läheb ilusaks
  • Jahenemine. Temperatuurilangus on sademete lakkamise väga kindel tunnus. Mida enam temp. langeb, seda kindlamini sadu lakkab.
  • Kui sajuse ilmaga muutub sadu hootiseks ja tugevamaks, on ilma paranemist oodata.
  • Pilved rebenevad või muutuvad ebaühtlaseks ning kaovad järk-järgult.
  • Tuul hakkab puhuma loodest või põhjast.

b) Ilm püsib

  • Hea ilma korral on päeval taevas vähe või mõõdukalt kiudpilvi või tekivad ilmetud rünkpilved. Kui kiudpilved on erakordselt kenad ja korrapärased, on oodata äikest või tormi (Ci vertebratus; ~ floccus).
  • Temperatuurigraafik meenutab mõhnastikku (öö ja päev omavahel).
  • Udu (enamasti öösel, talvel ka päeval, sageli siis sooja sektori tunnus, muide udu on vahel sademed, sest pilvepiisad langevad aegmööda maapinnale).
  • Pilvisus on ühtlane ja sadu kestev.

c) Ebapüsiv või äike

  • Rünkpilvede tormiline areng.
  • Need ilmuvad vara, sageli enne 10. Kui pilved tulevad mere poolt, kaotab tunnus oma jõu.
  • Pärast sajuhoogu või äikest temperatuur püsib (siis on uut oodata).
  • Taevas säilivad rünkpilved (näiteks pärast päikeseloojangut)

Kommentaare ei ole: