Äike 17. mail

Kahjuks ei võimalda blogi head vormingut.

17. mail oli äikest, mis tekkis üsna oodatult, sest esiteks meteoroloogiline situatsioon oli sobiv ning teiseks olid juba sama päeva hommikul ning lõunal äikese lähenemise tunnused selgelt olemas. Järgnevalt ülevaade toimunust.
Sünoptiline taust
Lõuna-Rootsi kohalt liikus väike ja nõrgenev madalrõhulohk üle Eesti ja Soome lahe, mis liitus lõunapoolsema tsükloniga. Eestile lähenes lõuna-ja edela poolt libamisi soe front, mis liikuski hommiku ja päeva jooksul tasapisi üle Eesti. Eesti sattus tsükloni sooja sektorisse. Äike tekkis frondi põhjaservas ning ka Eesti lõunapiiril.
Enne äikest

Vaatluskoht: Laitse, Harjumaa.
Hommikul paistis päike ning üht järjekordset külma ööd tõusis temperatuur mõõduka kiirusega 12°-ni. Taevas kattus siiski õige kiiresti kiht-ja kihtrünkpilvedega (Sc translucidus) kl 10-ks. Ilm oli tuuline (idatuul) ja jahe, kuid niiskus suurenes tasapisi (hommikul vaatluskohas ainult 37%). Tavaliselt eelneb frontaalsele äikesele mitmel tasandil kihtpilved, mis ei liigu tuulega samas suunas, vaid küllaltki suure nurga all. Antud päevalgi olid need tingimused täidetud (pilvekihte oli 5 ja tuul idast, kuid madalad pilved tulid kagust ja keskkihi pilved edelast), samal ajal temperatuur tõusis. Umbes kl 14 sadas kerget hoovihma ning pilved muutusid mühklikumaks.

Laitse taevas kl 15:44. Näha on vähemalt 3 tasandil pilvi: madalamad tumedad liiguvad vasakul paremale, kuid paremal ülal olevad pilved liiguvad pildi keskel oleva puu suunast. Tuul oli selja tagant.

Taevas oli muutunud valkjamaks ning tuul nõrgenes. Kuna päike tuli välja, siis andis seegi tõuke lisasoojenemisele. Umbes kl 17 ilmusid kaabukujulised pilved ning edelasse tõusis sinkjas pilvemass.

Edelast läheneb tume pilvemassiiv. Pilvetipud on maskeeritud teiste pilvedega.

Äikese kulg

Pilvemassi tippe polnud näha, see piirkond oli kaetud osaliselt jäätunud kõrgkihtpilvedega. Alus oli äikesepilvele iseloomulikult sinakas ja pilveservad pruunikad. Kl 17.40 kattus taevas kiiresti kogu pilvega ning tuul vaibus. Pilve alaküljel olid vihmakonksud (vt eelmine postitus). Hakkas sadama kerget vihma ning pilvesügavuses müristas küllaltki sageli, kuid nõrgalt. Mingil määral meenutas müristamine praginat, kuid siiski vähe.

Vaade edelasse ja läände kl 17:37. Vihmakonksud on aimatavad ebaühtlusena (varjutab vihm). Sealt oli kuulda esimesi müristamisi.

Kohe-kohe oli algamas suvilast ärasõit autoga. Autosse jõudes hakkas ka rahet sadama. Seda tuli pilveservast. Mõned terad jõudsin enne lõplikku lahkumist ära mõõta: suurim 7 mm läbimõõdus. Edasi oli sõit Tallinnasse. Kuna auto kiirus oli pilvekiirusega Haapsalu mnt-l enam-vähem võrdne, siis püsis pilv otse peakohal. Aeg-ajalt oli näha violetseid välke. Pärnu mnt-l jõuti pilvest ette ning Tallinnasse jõudes alles pilv hakkas kohale jõudma. Eemal edelas ja lõunas sähvisid välgud. Kl oli 18.20.
Tallinn. Läänetaevas kl 18:20. Näha on uduste vihmakonksudega taevast. Äikesepilved on iseloomuliku kollaka või pruunika varjundiga.

Edelataevas kl 18:23. Hetk tagasi lõi välku.

Edelataevas kl 18:30. Pilve kese on peakohal. Enamik välke jäävad kas veel napilt edelas-lõunas või samuti otse seniidis.

Sama koht kl 18:35. Vasakul on näha pilve kõige ägedam ja aktiivsem osa, kus hakkas põhiliselt välku lööma ning kus võis olla rahet ja pilvetipp kasvas kiiresti kõrgustesse.

Müristas ja aja jooksul rullus pilv üle taeva. Sadas nõrgalt vihma ning valitses tuulevaikus. Mõned välgud olid üsna pea kohal ja lähedased (kaugus umbes 500 m, arvestades välgusähvatust ja heli kiiruse levikut), kuid müristamine oli nõrk. Kl 19-ks taandus pilv kirdesse, kuid pilveserv andis võrdlemisi mõõduka tugevusega ja jämedat hoovihma. Rahet polnud.

Idataevas kl 18:50. Pilvemass taandub kirdesse. Nõrgalt paistab päike.

Pärast äikest
Äikese ajal langes temperauur 12° ning äikese lahkudes tekkis nõrk idatuul. Taevas püsisid väga mitmesuguse kujuga nii rünksaju-kui kiudpilved. Müristamist oli veel kuni pool tundi pärast äikese lahkumist kuulda. Kogu aja oli pilvetipp varjatud kas kõrgkiht-või kiudkihtpilvedega (tüüpiline frontaaläikeste puhul).
Pilveserv kagutaevas kl 19:01.











Kirdetaevas kl 19:06. Näha on äikesepilve kihiline ehitus või pilveelemendid.

KL 19:18. See on pilve kiiesti arenev lõunaserv. Reegel on selline, et äikesepilv kasvab lõunast põhja (lõunapoolkeral ümberpöördult) ehk pilve aktiivne ots osutab äikeserikkamate piirkondade poole.

Lõunataevas kl 20:35. Taas üks arenev rünk, mis andis küll vihma, ent oli äikeseta. Tegemist on Cumulonimbus velumiga: pilve tipp on mähkunud kaabu-või kaarekujulisse pilveloori, see viitab väga tugevatele tõusuvooludele.

KL 20:41. Pilve tipp on mattunud madalamatesse pilvedesse (Sc translucidus) ja on iseloomuliku varjundiga, meenutades veidi sellega frondiäikest, ent katab palju väiksemat maa-ala. Äikest polnud.