kolmapäev, 15. juuli 2009

Eredad helkivad ööpilved 14/15. juulil (NLC Storm)

Spaceweather nimetab seda sündmust helkivate ööpilvede tormiks! Küllaltki omapärane termin.
Käesolev aasta on helkivate ööpilvede poolest rikas, nagu eelminegi aasta. Seda põhjustab päikese väga madal aktiivsus. Populaarse idee järgi aitab rahulik päike mesosfääri ülaosal piisavalt jahtuda, et tekkida saaksid polaarmesosfääripilved. Loogiline justkui tundub, sest aktiivne päike saadab sageli välja osakesi, mis väga energiarikkad. Võimalik, et osa sellest energiast muutub siis ka soojusenergiaks, osa satub seega ilmselt termosfääri kaudu mesosfääri ülaosas, sest mõjutavad ju veelgi välimisem atmosfäär.
Helkivaid ööpilvi on vahepeal, s. o. viimase ja selle ning eelviimase ja viimase postituse vahel veel olnud vähemalt 4 korral, kuid need on jäänud nõrkadeks, ainult mõned laigud või triibud siin-seal. Seetõttu pole neid siin kajastanud, aga pildi peale on püütud!
Käesoleva aasta märkimiksväärsemaid helkivate ööpilvede fotosid saab vaadata: http://spaceweather.com/nlcs/gallery2009_page11.htm?PHPSESSID=3aivjq9n468puuks3gjrbp64c3
Igal juhul, kuidas ka poleks, oli taas üks väga vaatamisväärne öö. Mõned pildid helkivate ööpilvede arengust.
Taevas veel enne helkivaid ööpilvi







































Õhtune konvektsioon 14. juulil

14. juulil oli Eesti kohal nõrgalt ebastabiilne õhumass. Labiilsus avaldus põhiliselt rünkpilvedes, kuid kuna soojenemine oli piisavalt tugev, tekkisid õhtupoolikud isoleeritud rünksajupilved. Mõnedest sadas väga tugevat hoovihma. Samuti tekkis vähemalt üks äikesepilv, see asus Hiiumaa ja mandri vahel.
Päris õhtul tekkis Paidest itta ka üks suurem rünksajupilv, äikese olemasolu selles jäi küsimärgi alla. See pilv oli Tallinn kauges kagutaevas nähtav. Hiljem hakkas selle pilve tipp võtma alasi kuju, aga see ei kujunenud siiski päriselt välja.
Kloogalt märgati väga kenasid seenekujulisi pilvi: http://img18.imageshack.us/i/img0987zqm.jpg/
Üldiselt võib öelda, et tegemist oli ilusa ilma konvektsiooniga. Mõned pildid Tallinnast.
Kontrastne rünkpilv idataevas


Mõned kihtistuvad rünkpilved.

Idakagus asunud rünk. Kasvab hetkel kiiresti.
U 15 min hiljem. Rünk hakkab laiali valguma.
Päikeseloojangu ajal tekkid lääne-ja loodetaevasse rünkpilverida. Üldiselt on meri juba nii soe, et see enam ei avalda olulist takistust konvektsioonile (märkigem kasvõi 14. juuli päevast äikest Väinamerel või 14. juuli hommikust äikest Pärnu lahes).

teisipäev, 14. juuli 2009

Jugavoolust ja temperatuuridest

Jugavoolud ja kliimafrondid (meile on nendest olulisim polaarfront) on need, mis kujundavasd aastaaja ilmastiku, võivad tuua ja viia ühe või teise aastaaja ning nendega seostub sageli ka väga muutlik, isegi heitlik ja ohtlik ilm (tornaadod on sageli jugavooludega seotud).
Juuli külmalaine, mis põhjustas öökülma, tõi Eestisse polaarfront. Hiljem läks lausvihmaga soojaks, jällegi polaarfrondis põhjus ehk teiste sõnadega, suves oli katkestus sees. Kuna päike käib veel kõrgelt ja soojuse juurdevool on suur, siis päevad tundusid enam-vähem normaalse soojusega (15-18 kraadi).
Hetkel on Eestis ilm normikohane. Mõned sajad km idas, st Venemaal, on väga soe ja seda kuni Põhja-Jäämereni välja (vt ka http://ilm.ee/?46131 ning http://ilm.ee/?46134). Seda soojust eraldab läänepoolsemast parasvöötmelisele tavapärasest ilmast tihe tsüklonite kett. Nende lääneosas asub ka nõrk jugavool, mis kuumuse suunabki idas kaugele põhja. Teine, märksa võimsam jugavool asub Saksamaa ja Madalmaade kohal ning suunab nädala teisel poolel niiske ja sooja õhu Baltimaile. Paraku ilmselt ei jää soe uueks nädalaks püsima.
http://www.meteo.uni-koeln.de/meteo.php?show=En_We_We








http://fmi.fi/saa/saaulkom.html





.
.
.
.
.
.
.
.
.

Paremini tuleb Kesk-Euroopa jugavool siit välja:

esmaspäev, 13. juuli 2009

Äikeste meenutused IV: 8-10.7.2004

Meenutus koos piltidega 4. juuli äikesest 2002. aastal on üleval http://www.ilm.ee/
Konvektsioon ja äikesed 8.-10. juuli 2004
Nendel päevadel oli aktiivne konvedktsioon mitu päeva järjest ja pidevalt tekkisid üha uued ja uued rünksajupilved. Õhuvool oli lõunast või edelast ja ilm mõõdukalt soe, 15-22°, vaatluskoht Tallinna lähedal.
8. juuli. Äikest ei olnud, kuid edelast ja läänest liikusid üha uued ja uued rünksajupilved üle Tallinna. Oli soe ja väga niiske ning lämbe. Õhtuks konvektsioonivoolud vaibusid ja ilm paranes.
9. juuli. Huvitav oli see, et rünkpilved hakkasid moodustuma kohe pärast päikesetõusu. Kl 9 olid mõned juba rünksajupilvedeks muutunud ja oli äikest kuulda. Pilved arenesid stabiilselt, kuid pidevalt, ükski ei hajunud kihtrünkpilvetaoliseks, vaid kõik rüngad olid hästi kompaktsed. Päeva jooksul tekkis rünksajupilvi üha juurde.
Välke võis jälgida keskpäevast pidevalt edela-, lääne-ja loodetavas - sinna tekkis rünksajupilvedest kett, selle taga oli aga taevas täiesti selge, sest meri takistas konvektsioonivoolusid. Välgud olid enamasti pilv-maa tüüpi ning sinakad. Vaatluskoha taevas arenesid küll pilved, aga rünksajupilvi seal ei olnud, ida pool oli teine rünksajupilvede kett, kuid kaugemal ja seal äikest ei täheldanud. Hiljem võis näha, et ka kaugemal idas ei arenenud pilved, vaid Loode-Eesti jäigi nagu konvektsiooni alleele.
Pärastlõunal tekkis taevasse tihe, kuid väike kiudpilvetükk, mis osutus virgaks - justkui rünkpilvetipp oleks eraldi taevas. Varsti pärast seda läks edelataevas tumedamaks ja äike liikus otse üle. Alguses sadas küll vihma, kuid sadu lõppes rahena, sealjuures vihma rahe sekka ei sadanud. Umbes poole tunniga oli pilv üle ja taevas selgem.
Päikese mõjul tekkisid uued pilved lõuna poole juba paari tunni jooksul. Edelataevasse tekkis ümar rünksajupilvetipp, kus pidevalt müristas ja see liikus lähemale. Pilv oli stabiilselt ümara tipuga, ei valgunud laiali ning püsis hästi kompaktsena. Hiljem organiseerusid ka teised rüngad äikeseks ja see liikus üle. Rahet ei tulnud, ka tuult polnud, sadas jämedat vihma. Tunniga oli pilv kirdesse eemaldumas.
Uus pilv tekkis edelasse paar tundi enne päikeseloojangut, kuid sel polnud jõudu edasi areneda, sest päike loojus. Öö oli täiesti selge ja vaikne.
10. juuli. Hommikul oli taevas kaetud kihtpilvedega, mis kl 9 lõuna poolt hajusid ja kohe ilmus nähtavale hästi võimas rünksajupilvede vöönd (selginemisefekt). See liikus lähemale. Sooja oli 16°. Kõik kihtpilveükid ei hajunud, vaid kasvasid edasi suurenevateks rünkadeks. See päev oli üks neist vähestest, kui kõik tekkinud pilverüngad kasvasid otse edasi rünksajupilvedeks, mis on märksa tüüpilisem kuumas troopikas. See oli ehtne klassikalise konvektsiooni näide, alatüüp Ia (konvektsiooniliigitusest loe: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2008/06/ikesed-21-juunil-ja-konvektsioonist.html, kahjuks on see üsna segane ja vajaks selgitamist või korrigeerimist). Klassikalist konvektsiooni tuleb Eestis väga harva ette. Nüüd aga tagasi 10. juulisse 2004.
Arenevad rüngad koondusid kirde-ja põhjataevasse kobaraks. Lähenevat äikeserida mainiti ka hommikuses sünoptiku jutus (kl 9, Vikerraadio). Sellel äikesepilvel oli mitu tippu, kõik kaetud pileus-looriga, kuid tipud oli stabiilselt ümarad, ei valgunud laiali (see ilmselt kindlustas pika eluaeg, et konvektsioon oli tsirkulaarne, hajumine ja laialivalgumine on pilve nõrgenemise tunnuseks).
Pilv liikus lähemale, seal oli ka äikest sees, mõned välgud olid näha, kuid rohkem oli pilvesisene. Igal juhul oli äike eelmise päeva omast nõrgem ja vihmgi polnud nii tugev. Arvatavasti oli põhjus selles, et pilvetipud ei ulatunud väga kõrgele või oli temperatuur tipu ümbruses kõrgem. Pilv liikus põhja suunas edasi ja taevas oli varsti lauspilves. Sadas lausvihma. Aeg-ajalt ka müristas, välke polnud, seega oli äike üpriski nõrk. Südapäevases ilmateates öeldi, et äikesepilv jagunes Tallinna kohal kaheks, kuid lisati, et loomulikult on terve Tallinn äikeseohus.
Umbes poole tunni jooksul jäi vihm nõrgemaks, aga lõunast liikusid uued tihedamad vihmapilved kohale, oli ka natuke äikest, kuid see hääbus. Vihma sadas palju. Pärastlõunal pilved eemaldusid põhja, kuid enne veel tegi ühe müristamise otse pea kohal.
Päike tuli välja, kuid eemal tundus, et arenevad uued rünksajupilved. Need aga valgusid peatselt laiali, sest õhurõhk tõusis. Väike lohk oli üle jõudnud.

pühapäev, 12. juuli 2009

Lõunatsüklon ja ilus õhtutaevas

8. juuli tormijahist ja galerii on siin: http://ilm.ee/?46122
12. juuli õhtuks saabus Eestisse lõunatsüklon. Äikest täheldati vaid lühikest aega Riiast edelas ja see oli nõrk. Kuna tsüklon oli formeerumas, olid selle energiavarud suured ning sajualad muutusid kiirest. Ka ennustused olid tõsised:

http://meteo.physic.ut.ee/ilmatark/







http://212.70.174.195/OPSIS/radar/RIX/RIX_250.sri/RIX_250.sri.png
.
.
.
.
.
.
.
Jälgida tasub ka EUMATSATi: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Tihenevate pilvede all paistis loojuv päike, mis muutis taeva imeilusaks. Samas tähendas see juba ööseks purskkaevusid:












































Sarnase loo leiate ka siit: http://www.ilm.ee/?46125