Ilm ja inimesed: Äikesed 21. juunil ja konvektsioonist üldiselt

Ilm 21. juunil

21. juunil oli järjekordselt äikest. Seda põhjustas suure Skandinaavia kohal oleva tsükloni väike madalrõhulohk.

Taevas oli rohkelt rünkpilvi juba varahommikul. Umbes kl 9 ajal kujunesid kagus ja lõunas välja esimesed jäätunud tipuga rünksajupilved. Samal ajal kujunes üks sellistest pilvedest edelasse.

Juba kl 9:50 hakkas jämedat, kuid hõredat vihma sadama. Ühe korra müristas pehmelt otse pea kohal. Äikesest, müristamisest ja tihedast rahest tuli samal ajal teateid Kakumäelt. Pärast 10 hakkas ka Laagris tihedamalt hoovihma ning rahet sadama. Otse pea kohal müristas ning oli välke näha. Üks välkudest oli ka pilv-maa. Välgud olid sinakad. Mujalt tulnud teadete kohaselt olid välgud pilv-maa, mitte aga valdavalt pilvesised, nagu Laagris.

Pilved olid taevas väga teravalt välja joonistunud (kontrastsed) ning moodustasid kauneid kujusid. Oli ka madal vikerkaar, kuid see oli väga kahvatu ja hajus kiiresti. Umbes kl 10:30 moodustus läände väga ilus ja kontrastne äikesetorm. Pilv-maa ja pilvesisesed välgud olid võrdselt esindatud. Seejärel sajupilved taandusid.

Kl 12 tabas Tallinnat veel üks äikesetorm, kuid see oli nõrgem. Siis muutus ilm stabiilsemaks ja kuivemaks: pilved madaldusid ja hakkasid kihtrünkpilvi meenutama. Kl 13 ja 17 vahel sadas Tallinnas siiski laialdasemalt kahel juhul vihma, kaasnes ka äike, kuid see oli väga nõrk ning pilvesisene.

Tuul puhus kogu päeva edelast või lõunaedelast. Tuul oli mõõdukas, ajuti puhanguline, äikese ajal valitses pigem tuulevaikus kui tugev tuul. Sooja oli päeva vältel 13-18°.

Konvektsioon

Tegemist oli hommikuse konvektsioonitüübiga, kusjuures pilved esinesid tüüpiliselt mitme lainena.

Konvektsioonitüüpe jaotatakse kahel viisil: aja ning kvaliteedi järgi, kuid populaarsust kogub ka nn temperatuuripõhine jaotusviis. Vahel on õigem öelda grupp. Esimesel juhul jaguneb konvektsioon öiseks, hommikuseks, päevaseks, õhtuseks, mereliseks ja ajaliselt sõltumatuks ehk frontaalseks; teisel juhul määratakse 6 astmelisel skaalal konvektsiooniklass ehk kvaliteet, mis omistatakse kas vaatluse teel või kasutatakse mõningaid niivõrd-kuivõrd objektiivseid meetodeid. Parima tulemuse annab nende ühendamine. Temperatuuripõhiselt jaotatakse konvektsioon soojaks, mõõdukaks, külmaks ja segatüübiliseks (antud päeval oli külm konv.tüüp).

Mida see jaotus tähendab, kuidas neid liike kindlaks teha ja millised nähtused kaasnevad? Iseloomustus on selline.

1. ajaline jaotusviis

a) Öine konvektsioon

Sageli seguneb merelisega, võiks isegi öelda, et on peaaegu sellega samastatav. Tüüpiliselt areneb kahel juhul: kas väga kuuma (troopilise) õhumassi korral või sooja vee kohal. Vahel harva esineb ka iseseisev, madalrõhu survel tekkiv öine konvektsioon, viimati 8. juunil 2008.

Troopilise näitena sobib suurepäraselt 2007. aasta mai lõpp, kui valitses tugev kuumalaine ning mitmel päeval arenesid äikesepilved öösel. Ilmselt on selle põhjuseks eriti tugev maapinna sojenemine ning kõrge konv. tasapind. Päeval soojeneb maa tugevasti, tekivad tõusvad õhuvoolud, kuid need ei ulatu veel nii kõrgele, et võiks formeeruda pilv. Õhtul, kui temperatuur langeb, suureneb ka niiskus ning konv. tasapind madaldub: võimalikuks osutub pilvede teke, kusjuures maapind on endiselt õhu suhtes väga soe ja toetab pilvede arengut. See tähendab, et väga kaua ei saa selline pilvede areng kesta: pärast südaööd on maapind siiski piisavalt jahtunud, et konv. voolud manduksid.

Äikeste tugevus on varieeruv, kuid sageli on need väga võimsad. Palju on pilv-maa välke ja need on sageli kollakad või oranžikad õhu suure kolloidosakeste sisalduse tõttu. Müristamist on kaht tüüpi: esimesel juhul on see nõrk või puudub, isegi kui välk tundub lähedal olevat, põhjus selles, et maapinna lähedal on soojem ja see mõjutab helilainete levikut ning tugevust ja välgud on väga kauged, isegi kui nad on pea kohal (pilved asuvad väga kõrgel kuivuse tõttu); teisel juhul vali pilv-maa välkude tõttu. Sademed on intensiivsed ja sageli rahega (sel juhul väga suureteraline).

Sooja vee kohal areneb selline konvektsioon tavaliselt suve lõpust kuni südatalveni (lahtise vee puhul). Täidetud peab olema kaks timgimust: vesi on soojem kui õhk ja õhumass on labiilne. Seda tuleb ette igal aastal. Selline äike on tavaline augustist oktoobrini ja peamiselt vee kohal või rannikul; maa kohal muutub kohe ebastabiilseks ja hajub. Rahet tuleb ainult juhul, kui ilm on külm (sel juhul on õhutemp. enamasti alla 10°). Suve korral areneb õhtul ja öösel, sügisel hommikul ja talvel päevasel ajal. Pilved moodustavad sageli väga ilusaid kujusid, eriti suvelõpu korral, sügisel ja talvel tuleb rahet, teralund, lumeuupe (näiteks 4. dets 2004) või lund (20. nov 2004). Mõnel aastal sajabki esimene lumi just selle konv. tüübi abil maha (2004).

b) Hommikune konvektsioon

Põhjuseks sageli väheaktiivse madalrõhulohu või frondi üleminek. Iseloomulik soojale aastaajale. Kohe hommikul on rünkpilved olemas, need arenevad ja muutuvad väga kiiresti, annavad sademeid, vahel ka äikest ning siis taanduvad, kuigi pole keskpäevgi käes ja võiks arvata, et intensiivsem päike võiks just tekitada pilvi. Vahel siiski pärastlõunal tekivadki uued pilved ja tuleb vihmagi, kuid pilvetüüp on sageli muutunud ja vihm nõrgem. Äikest siis tavaliselt pole.

c) Päevane konvektsioon

Iseloomulik vaiksetele ja soojadele kevad-või suvepäevadele. Ilm muutub soojemaks, taevarannale ilmuvad lõuna paiku vähem või rohkem vähearenenud rünkpilvi, mis õhtupoolikul kaovad. Need on klassikalised hea ilma rünk-ehk lammaspilved. Sademeid ja äikest tavaliselt pole. Vahel harva võivad neist madalrõhu või külma frondi sabas kujuneda rünksajupilved. Kõik need pilved kujunevad puhtalt või peaaegu ainult päikese soojendava mõju tõttu.

d) Õhtune konvektsioon

Kaks alaliiki: pärastlõunane ja õhtune. Kuna pärastlõunane tekibki pärast lõunat ja lõviosa langeb õhutpoolikule või õhtule, siis nimetataksegi seda tüüpi ikkagi õhtuseks.

Vahel areneb väga ootamatult või väga aeglaselt. Siia tüüpi kuulub ka 2 aja rekordit rünkpilve arenemisest rünksajupilveks: esimene neist oli kurikuulsate 2001. a juulitormide ajal - 17. juulil arenes väike rünkpilveke umbes kl 16-17 vahel 25 minutiga ähvardavaks äikesekoldeks, seega rekordiliselt kiiresti; teine juhtum oli paar aastat hiljem, kuid täpne aeg on meelest läinud: rünkpilv arenes äikesepilveks 12 tunniga, kusjuures tegemist oli tõepoolest sama, hommikul tekkinud pilvega, mis püsis peaaegu liikumatult (lähenes väga aeglaselt), ilm oli tuulevaikne; ja äikese kestvus-ning tugevusrekordid (sellest mõnes teises postituses).

Sellesse konvektsioonigruppi kuulub kõige erinevamaid pilvetüüpe, seetõttu on koondportreed raske anda, ühendavaks tunnuseks on põhiliselt päevane ja õhtune tekke(kujunemis-)aeg. Samuti on suurem osa tornaadosid seotud just selle konv.grupiga.

e) Mereline

Põhiliselt vaadeldud juba eespool.

f) Ajaliselt sõltumatu ehk frontaalne konvektsioon

See konvektsioon on tihedalt seotud frondiga ning võib tekkida ükskõik millisel kella-ja aastaajal (2003. aastal 22. detsembril). Sageli on sajud ja äikesed püsivad ning tugevad, harvem võib ka rahet tulla. Vahel on keeristormid selle grupiga seotud. Tunnuseks on veel tuule vaikimine enne fronti, puhanguline tuul pilve all, rebenenud pilveservad ja pika, müüritaolise pilve ilmumine taevasse.

2. konvektsiooniklassid

Kasutatakse 6-astmelist skaalat ning määratakse vaatluse, obektiivsete meetoditega või nende mõlemaga klass kindlaks.

Määramismeetodid. Vaatlus - vaatleja peab hindama tekkinud rünk-ja rünksajupilvede hulka, pilvede välimust ja äikese olemasolu ning langetama otsuse.

Objektiivne meetod - loetakse rünk-ja rünksajupilvede hulk, arvutatakse pilvede hulgast rünksajupilve protsent, vaadatakse, kui palju rünksajupilvi tekib rünkpilvedest ning loetakse kokku need ja äikesepilved ning leitakse kaalutud keskmine.

Segameetod - kasutatakse ka vaatlust ehk lisaks keskmise leidmisele võetakse arvesse pilvede välimust ja kujunemiskiirust.

Kriteeriumiks (aluseks) võetud tähelepanek, et mõnel juhul areneb väga palju rünkpilvi rünksajupilvedeks, vahel ei toimu seda, vahel on jäätumismäär suurem või väiksem ning äikest on või pole, kui on, siis selle hulk on seostatav teatud pilvede tüüpidega.

Ia - nn esmaklassiline konvektsioon. Esineb väga harva, viimati 9.-10. juulil 2004. aastal. Kõik tekkivad rünkpilved arenevad rünksajupilvedeks, enamasti on neis kõikides samuti äike sees. Pilved on väga kaunid, ei teki juuksetaolisi kiudpilvi pilvetippu, ükski pilv ei madaldu või ei muutu kihtpilvesarnaseks ning nad püsivad väga kompaktsetena. Sageli kaasneb rahe ja see konv.tp tekib mõõdukalt sooja või sooja ilmaga. Pilvede areng on tavaliselt väga kiire.

I - Sarnaneb eelmisele, kuid umbes 10% pilvedest ei muutu rünksajupilvedeks. Vahel harva madaldub või hajub mõni pilv. Äikest on palju kuni vähe.

II - Tüüpiline klass, mõned pilved muutuvad, mõned mitte rünksajupilvedeks. Äikest ei pruugi iga kord sellisel päeval olla. Suurim pilvede vormirikkus: jälgitav on pilve sünd, areng ja selle hajumine, sageli venivad pilvede tippudest välja juuksetaolised kiupilveviirud, mõni pilv võib muutuda eriti püsivaks ning võimsaks.

III - Samuti sagedane. Paljud võivad muutuda rünksajupilvedeks, kuid sagedased on ka nn kihtrünksajupilved. Päeva edenedes valgub suurem osa pilvi laiali, need liituvad ja tekib kihtsajupilvede sarnased pilved. Vahel taanduvad teised pilved, andes teed äikesepilvele (17. juuni 2008).

IV - Mõned pilved võivad olla täielikult jäätunud tipuga, kuid paljud on kihtpilvesarnased. Suhteliselt harva võib-olla äikest. Iseloomulik väga soojale või jahedale ilmale, kui pilved ei saa kuigi kõrgele areneda või pole piisavalt külm täielikuks jäätumiseks.

V - Tavaliselt tekivad kihtrünk-ja kihtrünksajupilved. Alguses võivad olla pilved paljutõotavad, arenevad kiiresti ja on korraliku välimusega, kuid ühel hetkel valguvad laiali, liituvad ja muutuvad ilmetuks. Iseloomulik enne sooja fronti, eriti kui tsüklon on veel akiivne.

VI - Siia kuuluvad lamedad ilusa ilma rünkpilved, kihtrünkpilved jmt "praht".

3. Temperatuuripõhine jaotus

a) Külm konvektsioon

Pilvevormid võivad olla üsna erinevad, kuid sageli on need väga kontrastsed sinise või isegi sügavsinise taeva taustal, suur kompaktsus, väga rünklikud, lillkapsataolised, vahel harva võivad meenutada lehvikut (sept algus 2005). Sageli kaasneb äike ja peaaegu alati rahe. Üks markantsemaid juhtumeid oli 7. sept. 2004, kui kohati Tallinnas sadas kuni kanamunasuuruseid jäätükke (ilm.ee-s rubriigi "Ilmaimed" üks esimesi lugusid, aadressid: vesipüks - http://ilm.ee/index.php?3990

rahe - http://ilm.ee/index.php?3985). Sageli kaasneb selle konv.tüübiga tugev tuul, näiteks 28. aug. 2004. Ka 2003. aasta äikesed ja üleujutused Kirde-Eestis kuuluvad selle tüübi alla (külm ja tuuline ilm, palju äikest).

Üks alaliikidest tekib talvel ja kevadel külmalainete ajal. Rünkpilved on kompaktsed, kuid rünksajupilvedeks muutunult on madalad, nagu pooleldi läbipaistvad ja kohevalt kiudustunud (nn talvised rünksajupilved).

Harva tekib alatüüp, mis toob küll palju hoovihma ja ilu, kuid mitte äikest, see tekib ainult suvel ning välimuselt võivad meenutada äikesepilvi, tipp on vahel silmipimestavalt hele.

b) Mõõdukas konvektsioon

Seda konv.gruppi on raske piiritleda selle sisemise suure mitmekesisuse tõttu. Vahel tekib üsna madala temp. puhul, kuid sagedamini mõõduka ning sooja ilma puhul. Suurem osa konvektsiooni kuulub sellesse gruppi.

c) Kuumalainete ja kõrbete konvektsioon

Eesti kliimas harva, näiteks 2004. aasta kuumalainete ajal juulis, samuti 2007. aastal mai lõpus. Seotud troopilise õhumassiga. Põhiliseks 2 tüüpi: kas öine, mida kirjeldati eespool või tekivad pärastlõunaks taevasse tasapisi suurenevad rünkpilved, mis muutuvad väikesteks rünksajupilvedeks; vahel on raske uskuda, et sellistest väikestest pilvedest võiks äikest tulla. Tüüpiline on kuiv äike, mis põhjustab kuivema kliimaga aladel palju tulekahjusid. Mõnikord muutub tuul puhanguliseks.

d) Segatüübiline konvektsioon

Tähistab ilmatüübi muutumist, näiteks on alguses madalad ja vähearenenud pilverüngad, kuid nende tagant ilmuvad suured, hoopis teist tüüpi, tavaliselt rünksajupilved. Sageli on seotud frontide ja madalrõhulohkudega.

Üsna ruttu õnnestus hankida uus kaamera ning nüüdsest on pildistamine jälle võimalik. Kõik pildid on tehtud 21. juunil kl 9 ja 12 vahel (hiljem ei olnud taevas enam midagi kuigi pildistamisväärset).