Üsna hiljuti lõppes III rännak Laitsesse. Nii eelmisel kui sel korral oli inimesi kohal parajas koguses, mis lubas aktiivset puhkust. Viimasel korral jäi liikumine väheseks, sest planeeritud oli õppimine eksamiteks, millest ei tulnud midagi välja.
Peab ütlema, et inimeste kooslus on seni olnud hea. Sugugi mitte iga inimesega pole võimalik koos puhata, isegi kui tegemist on meeldiva isiksusega. Hea on märkida, et üldiselt on olukord olnud kontrolli all, kuigi teisel korral ei olnud asi sugugi väga korras, aga mäng sai läbi.
Mõistagi ei saanud äikeseküsitlust sinnapaika jätta, vaid "ohvriteks" osutusid sel korral naabrid. Neil oli küllaltki palju kogemusi jagada, sealhulgas pealtnäha ebatavalist. Üks noortest kolleegidest, osales küsitluse protsessis, anti proovikivi isesiseisva küsimuse esitamisena. Sellega sai ta hakkama. Teine aga oli rahulik, sest teadis, mida oodata, kuid huvitav oli tal sellegipoolest.
Huvitavatest sündmustest, et laanekuklased oli oma elupaika järjekordselt muutnud. See on mõistetav, sest kahjuks hävitati nende endine sobiv elukoht (pesa).
Suvilas veedetud aja jooksul muutuvad inimesed paremini mõistetavaks. Avaldatakse nii head kui halvad omadused. Kui inimeste klooslus oleks ebasobiv, siis oleks see muutunud, kuid selle asemel näib hoopiski kinnistuvat.
Üks suvilas viibinutest, kes on kõik korrad kohal olnud, seda muidugi eelkõige huvist ja avatusest, on muutunud olnud aja jooksul küpsemaks. Võib öelda, et suve lõpuks on tegemist täiesti väljakujunenud inimesega, mis tähendab kõige muu hulgas muutumisvõime säilimises. Kahjuks täiskasvanuks saades see omadus enamasti minetatakse.
Loodetavasti on ees palju selliseid viibmisi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar