11. juunil oli Eestis taas mitmel pool äikest.
Meie ilma mõjutas Karjalasse tagavnev täituv tsüklon. Just sellistes madalrõhkkondades on parimad võimalused konvektiivseks aktiivsuseks (äikesteks). Päeva jooksul kujunes Stockholmi lähistel välja mikroosatsüklon, mis kujutas endast põhiliselt sekundaarset külma fronti, mis aga jõudis alles õhtul Lääne-Eestisse, põhjustades pilvise taeva ja kerged vihmasabinad.
Juba hommikul kujunes Kesk-Eesti kohal välja pilvesüsteem, mis liikus ida-kirde suunas, põhjustas äikest ning puhangulist tuult. Kohati sadas rahet, aga vihmakogused olid siiski üsna väikesed. Äike ise oli samuti nõrk. Aja jooksul kandus pilvemassiiv Lääne-Virumaale. Ka Lõuna-Soomes arenes äikesepilvi; pärastlõunal registreeris Helsinki ilmajaam äikest ning hoovihma. Rahe kohta puuduvad andmed.
Ka neljapäeval sajab ilmselt mitmel pool hoovihma ja võib ka äikest olla. Võimalik, et Loode-Eestis on sajuvõimalus väiksem, sest mere poolt puhuv tuul ei soosi rünksajupilvede arengut.
Nädala lõpuks ennustati tugevat sadu, sest Loode-Venemaale tõuseb lõunast tsüklon. Ilmakaardid näitavad, et see lõunatsüklon jääb liiga kaugele Venemaale ega pruugi isegi tuulesuuna muutust põhjustada, rääkimata sadudest. Moskva joonel või veelgi ida pool on oodata tugevat äikest ja märkimisväärset soojalainet. Eestis muutub ilm aga rahulikumaks, kuivemaks ja soojemaks. Alles uuel nädalal on järgmine läänetsüklon Skandinaavias platsis ja toob ehk meilegi saju.
Ilm oli 11. juunil selline:
Hommikul oli edelas näha võimsaid rünkpilvi. Pilvede varjund viitab äikese võimalusele.
Paremal kaugemal on näha jäätunud tipuga rünksajupilve. Ilmselt on tegemist äikesepilvega. Sellest pilvest veidi madalamal on heleda servaga säbruline pilverünk. Sellised säbrulised pilved viitavad rahevõimalusele (eriti tugev turbulents/tõusvad õhuvoolud).
Pikad ja rünkliku üleservaga rünkpilvede viirud näitavad äikeseks piisavat ebastabiilset õhumassi.
Äikesepilv Helsinki kohal (kaugus umbes 100 km).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar