Sügise esimene tuisk

GFS-i prognoos

Eesti kohale prognoositakse intensiivse tsükloni teket. GFS näitab maksimumi saabumist Peterburi lähistel (967 hPa). Selle tagalas on kiire arktilise õhumassi sissetungi oodata.
Praeguseks on põhjarannik saanud kostitada mereefekti lumega (lake-effect snow), lõuna pool aga on laussademed muutunud vähemalt lörtsiks, saartel ja edela pool veel vihm.

Sat24-lt näeb selgelt mereefektiga seotud konvektsiooniriba põhjarannikul.

EMHI hoiatused:

Eesti   25.10.2012 13:25

25.10. õhtul läheb Eestis sadu üle lörtsiks. Intensiivsem on sadu Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langeb 0ºC ümbrusse.  26.10. öösel sajab hooti lund ja lörtsi, intensiivsemad on sajuhood Kagu-Eestis ja Peipsi ümbruses ning Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel. Loodetuul tugevneb saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 25 m/s. Õhutemperatuur langeb sisemaal alla 0ºC.  26.10. päeval tuleb lisaks sajuhooge lume ja lörtsina, intensiivsem on sadu saartel ja rannikul. Loode- ja läänetuule puhangud ulatuvad rannikul 25, sisemaal 18 m/s. Liiklusolud muutuvad libeduse ja paiguti ka halva nähtavuse tõttu väga keeruliseks.

Nädalaprognoos     25.10.2012 14:51

Ilma ülevaade 26.10. - 1.11.2012.a. Tähelepanu! Lähipäevade ilm on väga jahe. Öösiti langeb õhutemperatuur alla 0°C, päeval tõuseb vaid napilt üle 0°C. Ettevaatust liiklejaile! Teed muutuvad libedaks! Reede (26.10.) öö hakul liigub äge madalrõhkkond Eesti kagupiiri tagant edasi kirdesse ja selle intensiivsed sajuhood ulatuvad Kagu-Eestisse ja Peipsi ümbrusse. Tuul pöördub loodesse ja tugevneb eelkõige Lääne-Eesti saartel ja rannikul, pärast keskööd tõusevad puhangud 22-25 m/s. Pole välistatud, et intensiivne külma juurdevool võib hommikul puhangud kuni 30 m/s tõsta. Õhutemperatuur on sisemaal 0..-3, rannikul kuni +2°C. Päeval tuleb sajuhooge lisaks. Tuul tugevneb ka sisemaal, puhangud tõusevad 18, võimalik et ka 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 0°C ümbrusse, rannikul kuni +3°C-ni.

Konveierilindid

Soojad ilmad tulevad taas - polaarfront läheb uuel nädalal Eestist põhja poole ja ookeanilt jõuab tugevas edelavoolus suvine õhumass siia, aga ilmselt on tuuline ja üle 20 kraadi ei tõuse. Senikaua räsivad Eestit orkaan Leslie jäänused, mis saabusid kauge kaarega viimaks parasvöötmelisena siia.

Maailma meteorolooge ja klimatolooge vapustas WMO pressiteade (uudis) sellest, et 90 aastat tagasi Liibüas mõõdetud planeedi kuumarekord on vale. Nüüd on selleks Kalifornias Surmaorus 10. juulil 1913. a. 56,7°C.

*************************************************************

Täna räägime konveierilintidest ja mitte neist, mis kuskil vabrikus, vaid ikka kaasaegsest barokliinse tsükloni mudelist. See mudel on seotud Norra koolkonna tsükloni ja polaarfrondi teooriaga, esimest korda käidi idee välja 1969. a., kuid lõplikult formuleeriti alles 1980ndatel. See aitas lahendada ka igivana mõistatuse tsüklonite ja antitsüklonite omavahelistest seostest.

Mudel on kolmemõõtmeline ja kirjeldab väljakujunenud, st juba okludeeruvat barokliinset (parasvöötme) tsüklonit. Selle kohaselt areneb tüüpiline tsüklon kolme õhuvoolu võrgustikus, neid õhuvoole nimetatakse konveierilintideks ja need transpordivad õhku nii horisontaalselt kui vertikaalselt.

Selgelt väljakujunenud sooja frondi ees on külm konveierilint. See saab alguse aluspinna lähedalt ja kogub oma teel niiskust. Läände või loodesse (põhjapoolkeral) liikudes kogub see tasapisi niiskust ja tõuseb kõrgemale. Tsükloni keskme lähedal ja selle põhjaservas jõuab see tõusva õhu piirkonda (tsükloni keskmes liigub konvergentsi tõttu õhk kõrgustesse), mistõttu vabaneb niiskusest ja moodustub väga paks pilvemass, vahel komakujuline ja tuleb kõvasti sademeid, mõelgem kasvõi Monika peale 2010. a. detsembris. Kui külm konveierilint saavutab tsükloni keskmest veidi põhja või loode pool maksimaalse kõrguse (umbes kiudpilvede kõrgus), siis hargneb see kaheks. Üks haru keerdub ümber tsükloni keskme ja teine liigub antitsüklonaalselt itta, liitudes läänevooluga. Esimene haru põhjustabki tsükloni spiraalsed pilved, kui see okludeerub ja kaugemas lõunaservas koos külma õhuga umbes 500 hPa pinnal aitab tekitada ägedaid sajuhoogusid (indutseeritud konvektsioon, hiljutine 8. septembri äike ja rahe on selle näiteks). 

Tsükloni soojas sektoris on soe konveierilint. See transpordib väiksematelt laiustelt sooja ja niisket õhku sooja sektorisse ja sooja frondi kohale. See tõuseb sarnaselt külma konveierilindiga kõrgustesse, kuid läheb üle sooja frondi ja külma konveierilindi, nagu umbes on olemas eritasandilised maanteed, millest üks läheb teistest üle. Soe konveierilint saavutab suurema kõrguse kui külm ja liitub viimase ületamisel läänevooluga. Tsükloni tsirkulatsioon tirib põhjapoolset osa soojast konveierilindist läände, mistõttu see õhuvool deformeerub ja moodustab sageli S-kuju. Seda on vahel satelliidipiltidelt väga hästi näha ja märgib tsükloni okludeerumist (maksimaalne arenguaste on saavutatud). 

Sooja konveierilindi S-kuju on Norra kohal näha. Samuti paistab ilma külma konveierilindi komakujuline pilvemass ja Baltikumi kohal kuiva konveierilindi järsk pilvepiir külma frondi taga. http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

Soe konveierilint on siin punase noolega tähistatud. See tõi 12. septembriks Eestisse kuuma ja niiske ilma. Sinine nool külma frondi taga on kuiv konveierilint. NB! See kaart on tasapinnaline! 

Allikas: Unwetterzentrale Deutschland

Kaugemalt loodest ja väga suurelt kõrguselt (tropopausist) laskub kuiva õhu vool külma frondi taha. See on kuiv konveierilint ja keerdub tsüklonaalselt lõpuks külma frondiga peaaegu paralleelselt oklusioonifrondini üsna tsükloni keskme lähedale. See põhjustab külma frondi taha selge taevaga ala. Pilvemass on sageli nagu noaga lõigatud. Satelliidipildil on see hästi näha.

Konveierilindid kaasaegses tsükloni mudelis

Külm ja soe konveierilint pärineb tsüklonist lõunas või idas olevast antitsüklonist. Kõrgrõhkkonnas õhk laskub ja jõuab viimaks aluspinna lähedale, kus selle omadused muutuvad. See õhk saabki konveierilintide lähtematerjaliks. Nii on seotud omavahel tsüklonid ja antitsüklonid ning viimsed on seega süüdi tsükloniga seotud halvas ilmas, sest toidavad neid. Kuiv konveierilint on stratosfäärilise päritoluga (pärineb tropopausist).

See konveierilintide mudel on lahe, kuid on avastatud puudusi. Alati ei pruugi lindid olla hästi eristatavad või on neid mõnedes tsüklonites erineval arvul. Samuti paistab mudel olevat ülelihtsustatud. Ometigi selle didaktiline väärtus säilib ja tore on sellest aeg-ajalt ikka rääkida.

Soe tuleb ookeanilt

EMHI 4 päeva prognoos on selline:

Pühapäev 22.07
Päev	+17..+21 °C	Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib hoovihma sadada. Saju võimalus on suurem Kagu-Eestis. Puhub läänekaare tuul 3-9, hommikul põhjarannikul puhnguti 12 m/s. Sooja on 17..21°C.
Esmaspäev 23.07
Öö	+7..+14 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Hommikul sajab kohati hoovihma. Puhub edelatuul 3-10, hommikul saartel ja rannikul puhanguti 12-14 m/s. Sooja on 7..12, saartel 14°C.
Päev	+14..+19 °C	Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 14-17 m/s. Sooja on 14..19°C.
Teisipäev 24.07
Öö	+10..+16 °C	Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul 6-12, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 10..16°C.
Päev	+18..+22 °C	Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edelatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 15 m/s, õhtuks nõrgeneb. Sooja on 18..22°C.
Kolmapäev 25.07
Öö	+12..+16 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul 5-9 m/s. Sooja on 12..16°C.
Päev	+20..+25 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul 5-9, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 20..25°C.
Neljapäev 26.07
Öö	+11..+17 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 11..17°C.
Päev	+20..+26 °C	Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub nõrk muutliku suunaga tuu. Sooja on 20..26°C.

Nagu näha, lõppeb see üsna kõrge temperatuuri prognoosimisega. Kust see soe siis üldse pärineb? Lähipäevil läänevool tugevneb, seega ei saa see pärineda mandrilt, vaid peab tulema ookeanilt. Islandi lähedale on jõudnud erakordselt intensiivne tsüklon (keskmes õhurõhk 970 hPa-d), mis ilmselt muudab muide NAO indeksi nüüd ka ametlikult positiivseks, kuigi oli seda tegelikult juba väga pikka aega (vt sellekohast postitust). Tsükloni edelaservas on väga soe õhumass liikumas kiiresti lääne poole. Siit kaardilt on see hästi näha

Muide, õhurõhk muutub vähe, kuigi ilm palju - kui 18.-19.7. oli väga madal õhurõhk, püsis ilm üsna paljudes kohtades päikeseline, seejärel algas õhurõhutõus, mis jätkus 21.7., kui ilm oli hoovihmadega ja 22.7. jäi pigem vähemuutuvaks (ilm päikeseline), püsides edaspidi kuni 2-3 hPa suurusjärgus muutustega ööpäeva kohta, mis on tühine, kuigi sooja õhumassi pealetung põhjustab lähema ööpäevaga märkimisväärse ilma halvenemise ja 23.7. ilmselt sajuse ilma, misjärel ilm paraneb. Seega võib-olla ilma muutumine õhurõhust üsnagi sõltumatu ja hea ilm võib-olla madala õhurõhuga ja vice versa, mis peaks lõplikult ümber lükkama õpikutõed ja mõnede õpetajate kangekaelsed väited, nagu saaks madala õhurõhuga olla vaid halb ilm jne. Ja soe ilm võib saabuda läänetsüklonite mõjul!

Rääkides veel õpikutõdedest, siis levinud väide on selline, et temperatuuril on ööpäevane käik, kusjuures maksimum on pärastlõunasel ajal. See kehtib päris hästi kevadel ja suvel, kuid talve saabudes muutub siinsel laiusel vähemmärgatavaks, mõnikord kaob üldse ära või on äraspidine (advektsioonide tõttu). Selge ilmaga võib siiski ka suvel märgata ööpäevase temperatuuri käigu atüpismi. See juhtub tavaliselt väga jaheda õhumassi korral või jahedama õhumassi advektsiooni korral. Nüüd on seda vähemalt nädala vältel täheldatud, see seisneb selles, et õhutemperatuuri maksimum saabub keskpäeval ja siis langeb veidi, jäädes üsna stabiilseks, seega järgib temperatuur otsekiirguse voo (kiirgusbilansi) päevast käiku. Vahel võib temperatuur olla kahe maksimumiga, üks keskpäeval, teine pärastlõunal.

Äikeseline ja sajune 12. juuli

12. juulil on äikese ja rohke saju potentsiaal taas väga kõrge, mistõttu kaalume ilm.ee-sse live´i tegemist. Olukord ei ole nii tõsine, kui nädalavahetusel, kuid valvel tasub olla. Juba praegu on näha äikesekollete tekkimist Läänemere lõunakaldal, need suunduvad Eesti poole, lisaks on tekkinud sooja õhumassi sopistus, mis suundub samuti siia.
*************************************************************
12. juuli hommik oli rahulik, Ida-Eestis sadas veidi vihma. Lõuna paiku vallandus loodenurgas konvektsioon ja tekkisid kiiresti rünksajupilved. Foto vallandumise hetkest:

 

*************************************************************
11. juuli õhtuks organiseerusid Baltikumi edelaossa jõudvad äikesekolded pagijooneks. See liigub jätkuvalt kirde poole. Kas see jõuab aktiivsena Eestisse või hääbub, näitab vaid aeg, kuid sooja frondi olemasolu annab lootust.

*************************************************************
Ikkagi tegime vastava voo, lisaks kõigele muule saab katsetada, kuidas töötab kohalike inimeste kaasamine: http://ilm.ee/?510431. Kella 16ks on Läänemere lõunaosa äikesekolded tunduvalt suurenenud.

Äikesekolded Läänemere lõunaosa ümbruses, lühikese ajaga suurenesid need, võrdle kaht pilti.

 

NAO indeksist

NAO indeks (Põhja-Atlandi ostsillatsioon) on vast üks tuntumaid ja Euroopas kindlasti üks kasutatumaid. Selle lihtsa ja kõigile arusaadava määratluse kohaselt on NAO lihtsalt Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi õhurõhu vahe. Mida suurem see vahe on, seda positiivsem NAO. NAO indeks peaks näitama ära õhuvoolu tugevuse Atlandilt mandrile ja seega on sajuse ilmastiku ja talve pehmuse mõõdupuuks (korrelatsioon on tugev). Olemas on ka komplekssed matemaatilised määratlused, mille kohaselt NAO on teatud rõhuvälja funktsioon, kuid sel juhul pole see Arktika ostsillatsioonist just kuigivõrd eristatav.

Et teada saada, milline on NAO indeks esimese määratluse järgi, selleks on vaja mõõta õhurõhku ja valida jaamad, mis tabaksid Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi rõhutsentrid kõige paremini.  Islandi miinimumi jaoks on valitud mingi jaam Islandilt, tavaliselt Reykjavik või Stykkisholmur, kuid Assoori maksimumi puhul on valik laiem, näiteks Lissabon, Ponta Delgada (Assoorid) või Gibraltar. See, kas NAO tõepoolest peegeldab tsirkulatsiooni, sõltubki rõhutsentrite tabamisest. Hetkel on selline huvitav olukord, et NAO on negatiivne, sest rõhuvahe Assooride ja Islandi vahel on väike, mistõttu võiks arvata, et Atlandi ookeanilt õhuvool eriti mandrile ei jõuagi. Aga võta näpust, Euroopa kohal on tugev tsonaalne õhuvool Atlandilt ehk lihtsamalt öeldes, läänevool. Asi on selles, et Assoori maksimum on ikka seal, kus ta on, aga Islandi miinimum on täpselt Assooride ja Islandi vahel, Islandi kohal on kõrgrõhkkond. Nii tulebki välja, nagu oleks NAO negatiivne, kuigi tegelikult on ikka positiivne, kui võtta rõhutsentrite järgi (vt ilmakaarti).

Seega, jaamade järgi võetud NAOd võiks nimetada statsionaarseks, aga tegelike rõhutsentrite järgi dünaamiliseks. Viimane peegeldaks tsirkulatsiooni kindlasti paremini. Seetõttu ilmselt ongi rohkem kasutama hakatud matemaatilistel määratlustel põhinevaid NAOsid, sest peegeldavad olusid paremini, vt ka http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/daily_ao_index/history/method.shtml 

Siin on näha, et miinimumid jäävad Assooride ja Islandi vahele, kuid Islandi kohal on kõrgrõhkkond. Selgelt on näha tihedamate isohüpside vöönd üle Euroopa kuni Venemaani. See märgibki tugevat tsonaalset õhuvoolu ja ühtlasi ka on jugavoolu/polaarfrondi asukohaks.

Lõunatsüklonite küsimus

23. juunil liikus Eestisse tsüklon, mis tekitas huvitava arutelu, sest liigitasin selle esialgu lõunatsükloniks, kuid esitati vastuargument. See väärib siin äratoomist.

S.-E. Enno: Eitea, kas ikka oli päris lõunatsüklon, neid vist loeti selle järgi, et lõunapool 47. paralleeli on tekkekoht. Kas see eilne mitte siin samas Balti-Poola regioonis ei moodustunud?

Mina: Just, et mida lugeda üldse lõunatsüklonite kriteeriumiteks? Minu meelest võivad lõunatsüklonid tekkida seal, kuhu on troopiline õhumass levinud ja Atlandi ookeani mõju ei domineeri (jutt ikka Euroopa kontekstist, ma ei tea, kuidas mujal maailmas).  Troopilise õhumassi nõue on tähtis seetõttu, et lõunatsüklonite moodustumisel on sel tähtis roll, sh nende soe sektor on troopilise õhuga täidetud. Seetõttu lõunatsüklonid ei teki Skandinaavial, kuna üldjuhul sinna see õhumass kunagi ka ei levi. Teine tähtis kriteerium - Atlandi ookeani mõju - väheneb üha ida ja lõuna pool minnes, seetõttu Lääne-Euroopas, sh Suurbritannia ja Prantsusmaa kohal on lõunatsüklonite asemel tavaliselt edelatsüklonid, mis ühendavad endas lääne- ja lõunatsüklonite tunnuseid. Vähem tähtsad, kuid siiski olulised aspektid on trajektoor ja pilvemassi ehitus. 

Miks ma siis ikkagi liigitasin 23. juuni oma lõunatsükloniks? Selle formeerumine algas Saksamaa ja Austria kohal frontaaltsoonis, mis eraldas lõunapoolset troopilist õhumassi põhjapoolsest polaarsest. Seega selle tsükloni sooja sektorit täitis troopiline õhumass, vt ka http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120621.gif (Ingelore). Sooja sektoris oli hulgaliselt äikest, mis 22. juunil liikusid Ukraina ja Valgevene  kohale. Samal ajal hakkas tsüklon juba okludeeruma. Sel ajal moodustus lõunatsüklonitele iseloomulik pilvemass. Nimelt on lõunatsüklonite puhul arenenud pilvemass keskmine ja ülemine, jääkristallidest koosnev, pilveosa. Samuti on pilvede ülemine osa nii külm, et vahel määratakse satelliitmeteoroloogiavahenditega see rünksajupilvede kogumikuks (MCS), seda muide tegi konkreetsel juhul ka see: http://www.knmi.nl/satrep/latest.htm (vt pilte all). Tegelikult mingit ulatuslikku rünksajupilvede kogumikku ei olnud. Lisaks oli tsüklonil lõunatsüklonite tüüpiline trajektoor, et liigub kirdesse või põhja ning suur sajupotentsiaal, mis ka realiseerus. Tekkekoht oli Atlandi ookeanist piisavalt kaugel, nii et see ei saanud olla läänetsüklon ega ka edelatsüklon.

Nüüd jääb veel see laiuste küsimus. Ma arvan, et see 47. pl on lihtsalt uurimuse tarbeks kokku lepitud, sest see on hästi praktiline ning kõrvaldab automaatselt kahtlased juhud,  kas näiteks 48. või 50. pl Ida-Euroopa kohal tekkiv tsüklon on lõunatsüklon või ei. Seega uurimuse mõttes on selline määratlus (geograafilise laiuse järgi) kindlasti otstarbekas, kuid minu meelest ei välista see reaalsuses juhtumid, kui mõni lõunatsüklon tekkiski kaugemal põhjas.

Seega lõppkokkuvõttes võib-olla jääbki antud juhul tsükloni tüüp lahtiseks.

Samuti annab ju välja mõelda ka uusi võimalusi, mis sobiks selle 47. pl määratlusega. Üks sellistest oleks lõunatsüklonite omadustega tsüklonid. Seega on need sellised tsüklonid, mis ei ole lõunatsüklonid, aga neil on lõunatsüklonite omadused (vt eespool).

11. juunil liikus üle Eesti tsüklon, mida sünoptikud pidasid lõunatsükloniks. See aga sobib ka 47. pl kriteeriumiga, sest see formeerus Aadria mere lähedal, vt  http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120610.gif. Aadria meri on muide üks vahemere lõunatsüklonite alltüübi klassikaliseks tekkekohaks. Lõunatsükloneid on mitut tüüpi, olenevalt tekkekohast ja trajektooridest. Vahemere lõunatsükloneid on vähemalt kaks alltüüpi, esimene neist tekib Vahemere lääneregioonis, teine aga idaregioonis. Lisaks on veel mustamere lõunatsüklonite alltüüp, mis moodustuvad Musta mere regioonis, mõjutades küllalt tihti ka Eesti ilma, ja lõpuks kõige eksootilisem – kagutsüklonid, mis tekivad Kaspia mere kohal, kuid need on väga haruldased ja liiguvad erinevalt eelmistest loodesse või isegi läände. Seega võib Kesk- ja Ida-Euroopa kohal olevaid lõunatsüklonite omadustega tsükloneid ju pidada üheks lõunatsüklonite alltüübiks. Seega juba teine alternatiiv, mida võib välja pakkuda.

Satelliidipildid, millel satelliitmeteoroloogiavahenditega on määratud mõningad olulised karakteristikud: CF - külm front; OCCL - okludeerumine ehk tsükloni täitumine; Wave - frontaalne laine (määratud pilvemasside järgi, seetõttu ei pruugi frondiga seost olla), Cb - rünksajupilved; MCS - ulatuslikud rünksajupilvede kogumikud (mesomastaapsed konvektiivsüsteemid).

Viimane määratakse siis, kui on piisavalt hele ja teravalt piiritletud pilvemass. Selline võib-olla ka hästiarenenud kihiliste pilvede puhul, kus pole mingit konvektsiooni. Iseloomulik on see just lõunatsüklonite puhul. Selline iseloomulik tunnus on ka nendel piltidel näha - Läänemere ja Soome lõunaosa kohale on määratud MCS, mis peaks näitama, et seal on ulatusliku konvektsiooniga tegu, kuid tegelikult see ei ole nii.

Allikas: KNMI/Satrep, http://www.knmi.nl/satrep/archive.htm

Tsüklon 1.-2. juunil

2. juuni öösel liikus aktiivne tsüklon üle Eesti. Õhurõhk langes samal ajal selle keskmes ja seetõttu jõudis mõnel pool õhurõhutendents -6 hPa/3 h kohta. Minimaalseks õhurõhuks jäi 987 hPa, mis on suvise aja kohta ebatavaliselt vähe (sügisel või talvel ei ole see haruldane).

1. juunil oli mõnel pool äikest ja paljudes kohtades sadas hoovihma. Kui õhurõhk langeb, siis on üsna tavaline, et tuleb äikest, kuigi labiilsusindeksid ei pruugi midagi näidata, nii oli ka seekord. Kõige soodsam õhurõhu langus äikese tekkeks on 1-3 hPa 3 h kohta, kuid see võib ka suurem või väiksem olla, advektiivsed äikesed tekivad sageli tõusva õhurõhu foonil.

Järgnevalt mõned huvitavamad pilved 1. juunist.

Pilved annavad vihjeid

31. mail võis keskpäeval jälgida kiudkihtpilvi ja halot. Need tekkisid vaatamata tõusvale õhurõhule. Õhtuks pilved hajusid. Selline olukord pilvede järgi, nagu hakkaks ilm halvenema, aga hiljem muutub taevas selgeks, on tavaliselt vihje aktiivsele tsüklonaalsele tegevusele või intensiivsele tsüklonaalsele arengule. Ilm ei halvene sellisel juhul enne 12-24 tunni möödumist.

Viimati oli sarnane olukord 24. mail, kui põhjast lõunasse levisid ilma halvenemist näitavad kiudpilved, vt http://ilm.ee/index.php?510237. Need pilved liikusid kiiresti üle taeva ja õhtuks ilm selgines. Antud juhul andsid need kiudpilved märku sügavast tsüklonist, mis liikus Teravmägedele ja mille tagalas algas peatselt agressiivne külma õhu pealetung, mis jõudis 28. mail Eestini. Seega viitasid tol juhul kiudpilved aktiivsele tsüklonaalsele tegevusele, mille mõju ulatus Eestist kaugemale.

Nüüdne, 31. mai juhtum, viitab intensiivsele tsüklonaalsele arengule. 31. mai õhtuse seisuga asus väheaktiivne tsüklon Rootsis, mis põhjustas seal hoovihmasid ja kohatist nõrka äikest. Teine, lainestaadiumis ja kiirelt arenev tsüklon liikus Taani ja võtab hiljem suuna põhja, st liigub viimaks üle Eesti. Eesti kohal arvatavast tsüklonid ühinevad ja põhjustavad eriti halba ilma (külm, rohkelt sademeid ja ilmselt tuuline).

Lainestaadiumis tsüklon satelliidipildil. Lillad jooned on isotahhid, nende järgi saab kindlaks teha jugavoolu asukoha. Pildil on näha, et koha lähedal, kus on märgitud "wave" (areneva tsükloni kese), on isotahhide konsentratsioon maksimaalne. Seda tuntakse võõrkeelses kirjanduses nimetuse jet streak all ja tähendab jugavoolu maksimumpiirkonda. Selle abil saab määrata tsüklogeneesi olukorda - kui see asub lohust vasakul, siis arenev süsteem tugevneb, kui paremal, siis nõrgeneb. Hetkel on näha, et tugev maksimumpiirkond jääb vasakule, seega peaks sealne laine polaarfrondil intensiivistuma.
Allikas: Taani Kuninglik Meteoroloogiainstituut (KNMI).

Järgnevalt foto 31. mai keskpäevast, mil oli näha klassikalisi ilma halvenemise tunnuseid, kuid õhtuks (alumine pilt) selgines taevas täielikult. Seega oli tegu vihjega, mis näitas mingit suuremat või kaugemat tsüklonaalset aktiivsust või arengut.

Polaarfront

Polaarfrondi teooria lõi Norra koolkond 1920ndatel. See juhatas sisse uue ajastu meteoroloogiasse ega pole minetanud oma tähtsust tänapäevalgi. Sellel on keskne koht, seletamaks parasvöötme tsüklonite teket ja arengut. Polaarfront on klimatoloogiline front, mis eraldab polaarset õhumassi troopilisest ja kõige aktiivsem tsüklonaalne tegevus on seotud just sellega.
Taas võib välja tuua ühe erakordselt ilmeka näite polaarfrondist, kust saab aimata ka Rossby laineid:

Gröönimaa juures on näha arktilist fronti. Klikkides pildile näeb originaali.

Kolmas kord juba

28.12. kordus kolmas kord: päev oli ilusa ilmaga, aga õhtuks tekkisid kiudpilved, tuul pöördus ja õhurõhk hakkas intensiivselt langema. See on märk lähenevad tormist. 29.12. torm tuleb nõrgem, sest tsüklon on küllaltki palju jõudnud okludeeruda. See aga tähendab veel seda, et tsükloni liikumiskiirus väheneb, seda ümbritseb külm õhumass ja vihm asendub aja jooksul lumega. Nii tulebki uusaasta miinuskraadidega. Vähetõenäoline siiski, et see jääb püsima, vaid paar päeva on külmemat ilma ja siis taas sula.

Praegusele sarnane tsüklonite aktiivsus oli ka oktoobris ja novembris, kuid ometigi oli siis ilm ebatavaliselt vaikne ja soe. Alles novembri lõpus olid ilmad tormisemad ja tuli ka arvestatav kogus sademeid. Sügisel liikusid tsüklonid nii kaugel põhjas, et nende otsene mõju siia ei ulatunudki, kuid siiski hoidsid lihtsalt õhu hästi soojana. Nüüd aga on polaarfront liikunud lõuna poole ja tsüklonite trajektoor on samuti väiksematel laiustel ja need toovad palju sademeid ja torme. On põhjust arvata, et aja jooksul liigub polaarfront veelgi lähemale, mistõttu tsüklonid hakkavad üle Eesti liikuma. See tähendab ka talvisemat, kuid veelgi muutlikumat ilma. Maksimum võib tulla veebruaris, kuid edaspidi tõrjub päikese soojendav mõju (see on siiski kaudne) polaarfrondi taas põhja poole ja see tähendaks sooja kevadet.

Kas vesi võib jäätuda, kui õhutemperatuur on üle 0°C? Jah, võib, selleks on kaks võimalust, pidades meeles, et õhutemperatuuri mõõdetakse vähemalt 2 m kõrgusel. Esimesel juhul moodustub hall, kui tuult pole ja ilm on selge või vähese pilvisusega. Maapinna temperatuur langeb kiirgusliku jahtumise tõttu nullist madalamale ja veeaur saab kristalliseeruda. Teine võimalus on siis, kui õhutemperatuur on küll üle 0°C, aga toimub intensiivne külma õhu advektsioon. Sel juhul pole atmosfääri vastukiirgust, vaid Maa efektiivne kiirgus on väga suur ja see tingib ka esemete suure kiirgusliku jahtumise, seda ka siis, kui on tuuline. Kõige paremini toimib see efekt muidugi maapinna puhul. Nii võibki juhtuda, et õhus on napid plusskraadid, aga ometigi vesi lompides hakkab jäätuma. 1,5 km kõrgusel on õhutemperatuur -10°C või madalam.

Ilm oskab üllatada

26.12. õhtu oli esialgu peaaegu selge, tähed särasid. Hiljem ilmus taevasse kõrgrünkpilvi, kuid needki kadusid üsna ruttu. Enne südaööd kattus ümbrus kiiresti kihtpilvedesse ja hakkas uduvihma sadama. Tuul tasapisi tugevnes. See näitas, et oli alanud intensiivne sooja õhu advektsioon. Edaspidi pilvede alumine piir tõusis, lisandus keskmise ja ülemisi kihi pilvi ning hommikuks oli tuul juba väga tugev. Kella 11ks jõudis loodest kohale külm front, põhjustades tormituuli (meenutasid pagi), paduvihma ja äkilist temperatuurilangust, vt http://www.ilm.ee/?49667. Seejärel eemaldus front kagu poole, kusjuures pilvede vertikaalne ulatus suurenes ja sadas ka rahet. Äikest ei täheldatud. Mõnes kohas kirjeldati frondi üleminekut nagu oleks tume sein tulnud ja seejärel puhkes pagisarnane tuul.
Pärast fronti selgines taevas kiiresti, tuul jäi lühiajaliselt vaikseks, kuid tugevnes siis uuesti. Ilm oli õhtuks selge, nagu poleks ööpäeva jooksul midagi vahepeal toimunud. Järgnevalt paar pilti, kui front eemaldus:

























Külmi fronte on kaht tüüpi: I ja II liiki. I liiki on aeglaselt liikuv ja külmal ajal võib sarnaneda tagurpidi soojale frondile, soojal ajal on võimalik siiski ka äike jm konvektiivsed nähtused. II liiki on kiiresti liikuv külm front ja võib konvektsiooni ja äikest pakkuda aastaajast sõltumatult. Selle liikumiskiirus on 40-60 km/h, kuid on juhtunud, et ka kuni 90 km/h. Ilmselt oli nüüdki tegu II liiki külma frondiga, sest liikumiskiirus oli veidi üle 15 m/s ja see põhjustas konvektiivseid nähtuseid vaatamata stabiilsele soojale õhumassile.
Seekord oli väga hästi välja kujunenud tsükloni soe sektor koos sooja konveierilindiga. See viimane tähendab sooja ja niisket õhuvoolu sooja sektorisse ja edasi sooja frondi kohale ning on märgitud alljärgneval satelliidipildil:
Allikas: KNMI













Soe konveierilint toob õhu kaugemalt väiksematelt laiustel ja on muide põhjuseks ka sel satelliidipildil Atlandi ookeani kohal näha oleva komataolise pilvemassi tekkes.

Jugavoolu-kiudpilved

Prognostiliselt on üheks olulisimaks pilveliigiks kiudpilved. Mitte küll igasugused kiudpilved ei näita ilmamuutuseid, kuid teatud alaliigid ja vormid on selles osas väga ilmekad. Üks sellistest on jugavoolu-kiudpilved, mis liiguvad väga kiiresti ja on pidevalt kuju ja vormi muutvad. Sageli on need ribade või vöötidena üle taeva, kuid mitte alati.
Üks raamat kirjutab neist niiviisi: "And it is of course so marvellously contrasted with the blue sky because it has that pure whiteness of ice clouds. If this cloud should be thought to be a lower cloud composed of water droplets then it cannot be because latter would show shadows. There are no signs of shadows. Just occasionally, when the coming weather is likely to be of the most violent kind, the density of these jetstream cirrus banners becomes such that they can cut out the sunlight and so show some shadings of their bases but such banners are rare, thank goodness." (Watts, 1994, 1999)
Enne päikese loojumist andsid tihedamad kiudpilvetopid (Cirrus floccus) varjusid ja suutsid päikeseketta ette liikudes osaliselt selle valguse blokeerida, mis näitab, et seega sobib raamatust toodud lõiguga järeldus: need pilved 26.12. õhtul, mis läänetaevas ilmusid, on tugeva tormi kuulutajad.
Järgnevalt paar fotot nendest rajuse ilma indikaatoritest:

Tsüklonite seeriad

Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal. See nähtus kujuneb polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus ja kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid, kusjuures väljakujunenud seeria puhul on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on veel alles tekkiv, kui kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub eelmisest tavaliselt enam või vähem lõunapoolsemat trajektoori mööda. Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist märksa põhjapoolsemaid teid pidi. Samal ajal Ameerika poolel on normaalsest märksa külmem ilmastik, pole seegi aasta erandiks, praegune pilt on juba nädalaid kestnud: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html, kust näeb hästi, et sellal kui Euroopas on soe, on Ameerika põhjaaladel väga külm.

Mõnikord tekib väga ulatuslik tsüklon, mis viimaks okludeerudes jääb väheliikuvaks ja eraldub sel ajal üldisest läänevoolust (cut-off low). Tsükloni mõjualal muutub atmosfäär barotroopseks, aga äärealadele, eriti lõunaossa, taandub polaarfront ühes barokliinsusega. Seetõttu arenevad lõunaosas polaarfrondil uued lained või tekivad vana tsükloni lõunaservas osatsüklonid, mis võivad tekitada sekundaarse tsüklonite seeria. Heaks näiteks oli enam kui nädala eest tsüklon nimega Hergen, mis eraldus polaarfrondist ja selle lõunaservas tekkisid osatsüklonid. Üks neist (Iven) muutus väga aktiivseks ja liikus otse üle Eesti, tuues 15.12. ohtralt sademeid, paiguti sadas kokku üle 30 mm ööpäevas.

Tsüklonite seeriate seaduspärasstega saab seletada ka seda, miks on pehmetel või soojadel talvedel tavaliselt mõni nädala või kahe pikkune talvise ilma periood. Nagu öeldud, siis seeria iga järgmine tsüklon liigub tavaliselt rohkem või vähem lõunapoolsemat trajektoori mööda kui eelmine. Nüüd võib juhtuda kaks asja: a) seeria viimane tsüklon liigub üle Eesti või isegi lõunapoolsemalt, tuues oma tagalas talvisema ilma; b) vana seeria lõppeb, aga uus veel ei alga või pole jõudnud siinset ilmastikku mõjutama hakata, seetõttu seeriate vaheajal pääseb suurematelt laiustelt jahedam õhk ka Läänemere äärde, muutes ilma jahedamaks ja/või areneb kõrgrõhkkond, mis tähendab talvekuudel samuti kargemat ilma.
Praegune tsüklonite seeria on täies hoos ja peaks hetkeseisuga lõppema aasta lõpuks. Seetõttu võib juhtuda, et uue aasta esimestel päevadel võivad tulla mõned külmapäevad. Aga kui siiski tekib uus seeria, mis hakkab kohe ka siinset ilma mõjutama, siis on nullilähedase temperatuuriga võib-olla ainult üks või kaks päeva.
Muide, praegune pilt ilmakaardil on nagu õpikust võetud, näha on ideaalset tsüklonite seeriat, millest kõige läänepoolsem on alles tekkimas, samas kõige kirdepoolsem on juba täitunud:
(allikale saamiseks klikka pildil)

Talv on ukse ees

Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Ka õhumasside kaardilt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html näeme seda, et tsüklonid pole lõuna poolt enam sooje õhumasse kaasa haaranud ja ulatuslik okludeeruv tsüklon jahtub, sest iga parasvöötmelise tsükloni saatuseks on lõpuks ikka oklusioon ja tsükloni jahtumine, eriti talvisel ajal ja suurtel laiustel, sest parasvöötme tsüklonis tõrjutakse soe õhk viimaks tagasi väiksematele laiustele ja domineerima hakkab jahedam õhumass.
Kui vaadata õhumasside kaarti, siis on hetkel näha, et Atlandi kohal, kus jookseb kollase ja rohelise piir, on kujunemas häiritusi - need on uued sündivad tsüklonid, mis sel nädalal rohkelt sademeid toovad. Kuna nende trajektoor on ilmselt märksa lõunapoolsem, kui möödunud ulatuslik tsüklon ja seega on loota talvisemat ilma. Kujunev talvisem ilm ei pruugi olla püsiv ja võib juhtuda, et jõuludeks on maa jälle must.
Hetkel tõotab terve talv tulla muutlik ja soe, mistõttu püsivat külma ei tule. Väga soe talv ei tähenda, et kevad tuleb soe, kuigi mudelid seda lubavad, sest tsirkulatsioon võib ikkagi mingil hetkel muutuda. Hetkel on jugavool ligikaudu piki kollase ja rohelisi piiri ehk Eestist lõunapoolsem ja see võimaldab talvisemal ilmal ka meie maile jõuda.
Täiendus 6.12.: 5.12. õhtul täheldati Raplas äikest, nähti välku.

Tormid viimastel päevadel

Pikaajaline ametlik nimepaneku traditsioon tsüklonitele on olemas vaid troopiliste tsüklonite puhul. Siiski pannakse ka parasvöötmelistele tsüklonitele nimesid, seda eelkõige Euroopas. Sakslased nimetavad kõik antitsüklonid ja tsüklonid, kuid norralased panevad vaid kõige ägedamatee tormidele nimesid. Siit http://www.dn.se/nyheter/sverige/darfor-blev-lill-berit-utan-namn selgub näiteks, et nimekiri tulevastele suurtele tormidele on olemas, kuid see on salajane. Nimeliste tormide nimekiri koos lühikirjeldusega on siin: http://met.no/Norske+ekstremv%C3%A6r+f%C3%A5r+navn.9UFRjO2L.ips. Esimene link annab võtme ka sellele, kas sakslaste Yoda on sama torm, mida Norras ametlikult nimetatakse Beritiks? Esiteks näeme, et Berit (vt ka list) oli Norras 25.11., samal ajal nimetasid sakslased selle Xaveriks, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20111125.gif, seetõttu mitte neid segi ajada. Sakslaste Yoda sai Norras mitteametliku nime Väike Berit (norra keeles Lille Berit), kuid ametlikku nime ei pandud, sest selle tuuled küündisid vaid äärmuslikkuse piirimaile. Beriti (sakslaste Xaver) ajal olid tuuled äärmuslikud, ka ilmakaartidel on näha, et selle baariline gradient oli Yoda omast suurem. Xaver-Beriti ajal alles formeerus Yoda. Seetõttu me räägime kahest täiesti erinevast tsüklonist. Seega, kui mingi uudis või kokkuvõte nendest tormidest peaks kuskil tulema, siis siinöeldud silmas pidada!

Kui uskuda prognoosi, siis on Bob laupäevaks oma servaga kohal, möödunud ööl oli veel kaugel Atlandil. Laupäevaks on see tsüklon juba kindlalt okludeerumisstaadiumis, kuid õhurõhugradient ilmselt säilib ja sellest ka tormine tuul. Kui põhitsüklon on Norra merel, siis peab valmis olema muidugi ka osatsüklonite või lohkude tekkeks, need toovad tihti just saju.

Esimene suurem lörts

26. novembril õnnestus näha ja jäädvustada selle sügise esimene suurem lörts. Üldse esimest lörtsi nägin Tapal oktoobri keskpaigas, kuid see oli nii vesine ja meenutas vihma, et ilmselt vähesed said aru, et tegu lörtsiga. Kui on soov kindlaks teha, kas arvatavad sademed on vihm või vesine lörts, siis tuleb lasta sademetel langeda tumedale riidele, kasvõi käisele ja veidi oodata - kui on lörts, siis vedel vesi imbub riidesse ja tahke osa jääb kuivale ehk nähtavaks. Nii tegin ka oktoobris sademete liigi kindlaks.

Esimene lumi sadas Eestis sel sügisel 21. novembril, kusjuures mõnes kohas moodustus õhuke lumekirme. Tegu polnud klassikalise lumega, vaid teralume ja lumeteradega. Teralumi kuulub lume alla, lumeterad aga mitte. Aga juba õhtul läks ilm sulale ja järgmiseks päevaks oli lumekirme kadunud. Nüüd, 26. novembril, sadas juba üsna intensiivset lörtsi, kusjuures see meenutas lund. Kõige huvitavamateks sademeteks peangi just lörtsi ja rahet.

Lörtsi sajab siis, kui pilvede ja aluspinna vahele jääb õhuke, mõnesaja kuni kilomeetri paksune õhukiht, kus temperatuur on üle 0°C, samal ajal on aluspinna lähedal temperatuur üle 0°C, kuid mitte kõrgem kui +8°C ja pilvedes ning pilvede all madalam kui 0°C. Pilvedes peab samal ajal toimuma küllaltki intensiivne Bergeron-Findeiseni protsess ehk pilvede paksus on tüüpiliselt lörtsi ajal mitu kilomeetrit. Ilmselt on levinud kujutlus, et lörtsi sajab suurte räitsakatena. See on sageli nii, kuid vahel võib lörts ka väga peente helvestena olla. Samuti teeksin vahet märjal lumel ja lörtsil. Märg lumi sajab helveste või lumekristallidena, kusjuures need on niisked, kuid mitte sulanud. Lörts peab olema vähemalt osaliselt sulanud. Väga sageli sajab vihma ja lörtsi koos, harvem juhtub nii, et sajab ainult osaliselt sulanud helbeid/räitsakaid, kuid vihmapiiskasid pole. Võib sadada ka jäälörtsi, sel juhul on pilvedes ja aluspinna kohal õhutemperatuur alla 0°C, kuid pilvede ja aluspinna vahel on soe, üle 0°C õhukiht, mistõttu pilvedest sadav lumi sulab osaliselt oma teekonnal, kuid siis jäätub külmemasse õhukihti jõudes uuesti.
Lörtsi ajal võib tihti näha, et kui vaadata horisondi lähedale, siis pilvedest ulatuvad maa poole sajujooned, kuid lõppevad siis mingil kõrgusel ära. Seal, kus need lõppevad, asub ka ligikaudu null isoterm, sest lumehelbed nõrgendavad valgust enam kui vihmapiisad ja sellest siis ka tumeda ja heleda piir pilvedest allpool. Nii võib juhtuda, et näeme sajujooni, mis aluspinnani ei ulatu ja võib tekkida mulje, et see on virga (vt esimest fotot). Tegelikult jõuavad sademed maapinnani, kuid juba vedelana.

Kui ei toimu advektsiooni ja temperatuur on üle 0°C, siis langeb lörtsi ajal temperatuur, mõnikord ka veidi nullist madalamale ja lörts muutub kuivemaks. See on tingitud peamiselt sademete aurumisest, sest aurumine neelab soojust, vähem põhjustab temperatuurilangust sulamine, sest seegi on endotermiline protsess (jää sulamisel katkeb umbes 15 % kõikidest vesiniksidemetst; kõik vesiniksidemed veemolekulide vahel katkevad alles umbes 600°C juures). Arvamus, et temperatuur langeb seetõttu, et lume või lörtsi temperatuur on madalam kui õhu oma, mistõttu sademed jahutavad õhku sel põhjusel, on väär.

26.11. lörtsi tõi kaasa esiteks see, et null isoterm asus umbes 700 m kõrgusel aluspinnast, seega lörtsi tekkeks piisavalt madalal, samal ajal liikus üle suure veesisaldusega paks pilvesüsteem ja märkimisväärset soojuse advektsiooni polnud. See pilvesüsteem oli suures osas konvektiivne, kusjuures registreeriti äikest. Termodünaamilises mõttes oli tegu pagijoonega, see on ka siin ära märgitud (kaarjas joon, millest tulevad mõlemale poole harud): http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20111126.gif, ka Estofex lubas arvestatava tõenäosusega äikest: http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2011112706_201111260640_1_stormforecast.xml. Pärast selle süsteemi üleminekut võis imetleda mammatuseid, vt kolmas foto. Mida endast mammatust täpselt kujutab, seda ei tea mitte keegi. Teada on ainult see, et tegu on termodünaamilise nähtusega voolises (inglise k fluid), kusjuures pilve ja sellealuse õhumassi vahel on väga suur erinevus tuulte ja õhuniiskuse osas. Mammatus kujutab endast mullitaolisi mügaraid pilve allosas ning võib tekkida mitmete pilveliikide puhul. Kõige suurejoonelisemad on need rünksajupilvede alasite all.

Pseudovirga

Lörts (laus- ja hooglörts segamini).

Mammatus

Mis ootab meid ees? Atlandi ookeani kohal on erakordselt kiire tsüklogenees (põhjuseks väga suur atmosfääri barokliinsus), kusjuures tsüklonite seerias on tekkimas uus tsüklon, mis liigub Eestist väga lähedalt mööda. See on intensiivne tsüklon ehk õhurõhk on madalam kui 980 hPa. Seetõttu võib arvata, et oodata on ebatavaliselt madalat õhurõhku (võib langeda 960 hPa-ni) ja tugevat tuult, võimalik, et ka palju sademeid. Kaugem tulevik näitab ikka hilissügise jätkumist ja et lund ei tule või on seda lühikeseks ajaks, sest tundub, et niipea veel tsirkulatsioon ei muutu.

Uus lumetorm või suurem tuisk tulekul

Suurema osa Euroopast on enda alla hõlmanud madalrõhkkond, mille üks kese suundub Itaalia, teine aga Poola kohale. Põhjapoolsem kese on aktiivsem ja see mõjutab järgmistel päevadel ka Eesti ilma.

Siit http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html on näha, et madalrõhkkonna sulguvad isohüpsid on suunatud Baltikumi. See näitab ilma halvenemise ja osaliselt tsükloni keskme liikumissuunda. Kuna tsüklon on väga ulatuslik ja selle liikumine aeglustub, siis võib arvata, et sadu ja tuisk kestavad mitu päeva. Eestisse saabub ilmselt ainult oklusioonifront, millega on seotud talvised suladeta, kuid lumesajused ilmad.

Toodud ilmakaardi värvidele võib anda erinevaid tähendusi. Võib öelda, et seal, kus on -10 ja madalama temperatuuri isoterm 850 hPa tasapinnal, on sügav talv, mis lähiajal ilmselt ei kao. Roheline tähistab piirkondi, kus ilm on küll talvine või sügistalvine, kuid võib kergesti vahetuda sula vastu välja, st talv ei ole seal nii kindel.

Parandus: 24.12. mõjutab Eesti ilma soe front. Näiteks Lätis sadas õhtupoolikul vihma, kuigi õhutemperatuur samal ajal -7 kraadi.

Talv käes!

Viimaks näib olevat saabunud päristalv. Ükski prognoos ei luba oma ulatuses soojenemist, vaid külma süvenemist ja püsimist. Skandinaavia kohal olev kõrgrõhkkond jääb püsima ja meridionaalne õhuvool põhjast toob eriti külma õhku juurde. Foreca prognoosib näiteks detsembri alguseks Tallinnasse minimaalseks temperatuuriks -28 kraadi!

Enne külma saabumist ja kõrgrõhkkonna laienemist õnnestus Eestini trügida ühel lõunatsüklonil. See tõi kaasa rohkelt soojust ja niiskust, kuid puutudes kokku põhjas valitseva külma õhuga, siis sademed tulevad valdavalt lume ja lörtsina, mis paneb ilmselt aluse alanud talve lumikattele.

Foreca prognoos

Lõunatsüklon ja pakane järel?

Eesti poole liigub Kesk-Euroopast kiiresti väga aktiivne lõunatsüklon. See toob tõenäoliselt mitmele poole enam kui 10 cm-se lumikatte, mõõduka kuni tugeva lumesaju ja tuisu. Viimase võimalus on suurem põhjarannikul, ka saartel. Tsüklon jääb Eesti kohal toppama, sest Skandinaavias on ees eriti külma õhuga antitsüklon. Pärast lõunatsükloni hääbumist laieneb see Eestini ja võib kaasa tuua pakase, näiteks Foreca prognoos näitas veel eile Tallinnasse kuni -30 kraadi 30. nov-1.dets, kuid praeguseks on prognoosiarve vähendatud 25 külmakraadini. Kõige tagasihoidlikumad lubavad 10-kraadist külma. Tugevam külm näib olevat Põhja-Eestis, sest külm õhumass jääb Eestist põhja poole.

Järgnevalt satelliidipilt, kus on näha ulatuslik lõunatsüklon ja selle lehvikusarnased pilveosad Läänemere lõunaosas lähedal:

Allikas:

http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg

Lõunatsüklon ja soe õhumass 9. novembril

3.-7. novembrini püsis Euroopa keskosa kohal selgelt väljendunud polaarfront ja sellega seoses jugavool. See polaarfront triivis tasapisi lõuna-kagu suunas ja jagas Euroopa kaheks: põhja pool oli ilm selgelt sügisene, Skandinaavia põhjaosas ka talvine, kuid frondist lõuna pool lausa suvine. Isegi Kesk-Euroopas tõusis temperatuur hilisele ajale vaatamata üle 15 soojakraadi (mitte küll kõikjal, aga mitmel pool).

Õhumasside kaardil on näha polaarfrondi eraldatavad õhumassid ja jugavool tihedalt paiknevate voolujoontena. http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html






6. novembril tekkis Gröönimaa lähedal kiiresti süvenev tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse. Õhurõhk langes Islandi lähistev umbes ööpäevaga 1020 hPa-lt 960 hPa-ni! Vastavalt sellele hüppas NAO indeks negatiivselt väärtuselt positiivsele väärtusele (vt joonist).








.

.

.

Ilmselt kagusse liikuva sügava tsükloni tõttu läks Vahemerel asuv soe õhk põhja poole liikuma ja külmem õhk suruti lõuna poole, seega lükati polaarfront mõlki ning seal arenes laine. Laine muutus kiiresti lõunatsükloniks, mis hakkas 8. novembril Eesti ilma mõjutama ja pakkus järgnevalt lund, kuid tsükloni järel liigub aga Eesti kohale ilmselt lausa troopiline õhumass, mis tähendab praegusel ajal 5-10 kraadi sooja. Tsükloni evolveerumine:
Polaarfront: soe ja külm õhk eksisteerivad veel rahulikult koos, kuid muutuse toob loodest läheneb tsüklon.






Ilmselt tsükloni tõttu lükati polaarfront mõlki ja seal arenes laine ja see omakorda edasi tsükloniks.

















.

.

Tsüklon on väljakujunenud ja isegi korralik keeris Eestist lõuna pool tekkinud.







.

Tegelikult, kui vaadata baarilise reljeefi kaarte, siis on kõnealune lõunatsüklon ainult loodest tulnud tsükloni lohk või osatsüklon (vt viimast õhumasside kaarti), aga pilvemasside järgi on tegu eraldiseisva tsükloniga.
Kui kedagi huvitab, siis saab sateliidipiltide arhiivi Euroopa kohta vaadata: http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/.