Lõunatsüklon ja soe õhumass 9. novembril

3.-7. novembrini püsis Euroopa keskosa kohal selgelt väljendunud polaarfront ja sellega seoses jugavool. See polaarfront triivis tasapisi lõuna-kagu suunas ja jagas Euroopa kaheks: põhja pool oli ilm selgelt sügisene, Skandinaavia põhjaosas ka talvine, kuid frondist lõuna pool lausa suvine. Isegi Kesk-Euroopas tõusis temperatuur hilisele ajale vaatamata üle 15 soojakraadi (mitte küll kõikjal, aga mitmel pool).

Õhumasside kaardil on näha polaarfrondi eraldatavad õhumassid ja jugavool tihedalt paiknevate voolujoontena. http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html






6. novembril tekkis Gröönimaa lähedal kiiresti süvenev tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse. Õhurõhk langes Islandi lähistev umbes ööpäevaga 1020 hPa-lt 960 hPa-ni! Vastavalt sellele hüppas NAO indeks negatiivselt väärtuselt positiivsele väärtusele (vt joonist).








.

.

.

Ilmselt kagusse liikuva sügava tsükloni tõttu läks Vahemerel asuv soe õhk põhja poole liikuma ja külmem õhk suruti lõuna poole, seega lükati polaarfront mõlki ning seal arenes laine. Laine muutus kiiresti lõunatsükloniks, mis hakkas 8. novembril Eesti ilma mõjutama ja pakkus järgnevalt lund, kuid tsükloni järel liigub aga Eesti kohale ilmselt lausa troopiline õhumass, mis tähendab praegusel ajal 5-10 kraadi sooja. Tsükloni evolveerumine:
Polaarfront: soe ja külm õhk eksisteerivad veel rahulikult koos, kuid muutuse toob loodest läheneb tsüklon.






Ilmselt tsükloni tõttu lükati polaarfront mõlki ja seal arenes laine ja see omakorda edasi tsükloniks.

















.

.

Tsüklon on väljakujunenud ja isegi korralik keeris Eestist lõuna pool tekkinud.







.

Tegelikult, kui vaadata baarilise reljeefi kaarte, siis on kõnealune lõunatsüklon ainult loodest tulnud tsükloni lohk või osatsüklon (vt viimast õhumasside kaarti), aga pilvemasside järgi on tegu eraldiseisva tsükloniga.
Kui kedagi huvitab, siis saab sateliidipiltide arhiivi Euroopa kohta vaadata: http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/.