Tsüklonite seeriad

Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal. See nähtus kujuneb polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus ja kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid, kusjuures väljakujunenud seeria puhul on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on veel alles tekkiv, kui kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub eelmisest tavaliselt enam või vähem lõunapoolsemat trajektoori mööda. Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist märksa põhjapoolsemaid teid pidi. Samal ajal Ameerika poolel on normaalsest märksa külmem ilmastik, pole seegi aasta erandiks, praegune pilt on juba nädalaid kestnud: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html, kust näeb hästi, et sellal kui Euroopas on soe, on Ameerika põhjaaladel väga külm.

Mõnikord tekib väga ulatuslik tsüklon, mis viimaks okludeerudes jääb väheliikuvaks ja eraldub sel ajal üldisest läänevoolust (cut-off low). Tsükloni mõjualal muutub atmosfäär barotroopseks, aga äärealadele, eriti lõunaossa, taandub polaarfront ühes barokliinsusega. Seetõttu arenevad lõunaosas polaarfrondil uued lained või tekivad vana tsükloni lõunaservas osatsüklonid, mis võivad tekitada sekundaarse tsüklonite seeria. Heaks näiteks oli enam kui nädala eest tsüklon nimega Hergen, mis eraldus polaarfrondist ja selle lõunaservas tekkisid osatsüklonid. Üks neist (Iven) muutus väga aktiivseks ja liikus otse üle Eesti, tuues 15.12. ohtralt sademeid, paiguti sadas kokku üle 30 mm ööpäevas.

Tsüklonite seeriate seaduspärasstega saab seletada ka seda, miks on pehmetel või soojadel talvedel tavaliselt mõni nädala või kahe pikkune talvise ilma periood. Nagu öeldud, siis seeria iga järgmine tsüklon liigub tavaliselt rohkem või vähem lõunapoolsemat trajektoori mööda kui eelmine. Nüüd võib juhtuda kaks asja: a) seeria viimane tsüklon liigub üle Eesti või isegi lõunapoolsemalt, tuues oma tagalas talvisema ilma; b) vana seeria lõppeb, aga uus veel ei alga või pole jõudnud siinset ilmastikku mõjutama hakata, seetõttu seeriate vaheajal pääseb suurematelt laiustelt jahedam õhk ka Läänemere äärde, muutes ilma jahedamaks ja/või areneb kõrgrõhkkond, mis tähendab talvekuudel samuti kargemat ilma.
Praegune tsüklonite seeria on täies hoos ja peaks hetkeseisuga lõppema aasta lõpuks. Seetõttu võib juhtuda, et uue aasta esimestel päevadel võivad tulla mõned külmapäevad. Aga kui siiski tekib uus seeria, mis hakkab kohe ka siinset ilma mõjutama, siis on nullilähedase temperatuuriga võib-olla ainult üks või kaks päeva.
Muide, praegune pilt ilmakaardil on nagu õpikust võetud, näha on ideaalset tsüklonite seeriat, millest kõige läänepoolsem on alles tekkimas, samas kõige kirdepoolsem on juba täitunud:
(allikale saamiseks klikka pildil)