Täiendatud 25.12, vt sissekande lõpus valgega kirja.
Meedias ja üldse igasugustes üllitistes ilmub nii suurel hulgal väärinfot, et kõigest ei jõuaks eluilmaski kirjutada. Siiski tahaks välja tuua ühe markantse näite.
Siin http://www.ilmajaam.ee/677902/talv-vottis-voimu-ule/ väidetakse, et meteoroloogiline talv algab siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb -10ºC-st madalamale. Esiteks ei tähista -10ºC ööpäeva keskmise läbimine mitte ühegi kriteeriumi alusel määratletud aastaaja algust, teiseks on mõisted sassi aetud. Klimaatiline talv algab siis, kui moodustub lumikate või hakkavad domineerima külmapäevad ehk ööpäeva keskmine temperatuur on 0ºC-st madalam, seda on peetud ka fenoloogilise talve algusajaks, kuid peab ütlema, et fenoloogilisi aastaaegu saab mitmeti määratleta, kas siis tõepoolest temperatuuri või hoopiski jääkaane tekkimisega tiikidele vms. Siis on veel olemas meteoroloogiline talv, mis vähemalt Eestis tähendab perioodi 1. detsembrist kuni märtsini, seega kolm kuud. Selline määratlus on puhtpraktiline, et oleks parem teha aastaaegadest kokkuvõtteid. Aga kui vaadata ingliskeelset kirjandust, siis mõeldakse seal meteoroloogilise aastaaja all pigem seda, mida meil Eestis klimaatilise aastaaja all. Samuti on aastaaegade määratlused kultuuriti ja riigiti erinevad. Igal juhul Postimehe artiklis oli mõeldud ikkagi klimaatilist talve, kuid antud vale ööpäeva keskmine temperatuur.
Olgu siis välja toodud veelkord oluline. Meteoroloogilisi aastaaegu määratletakse kolme kalendrikuu kaupa, et oleks lihtsam arvestusi pidada. Neil pole mingit otsest seost loodusega, vaid see määratlus on puhtpraktiline. Seetõttu on alati ja igal aastal kõik meteoroloogilised aastaajad olemas, sõltumata ilmastikust. Meteoroloogiline talv on detsember, jaanuar, veebruar. Mõnikord tuntakse meteoroloogilisi aastaaegu ka kalendaarsete aastaaegade nimetuse all, mis tundub ilmselt palju loogilisem ja arusaadavam nimetus. Ometigi kasutatakse seda nimetust vähem.
Klimatoloogiliste aastaaegade määratlemine põhineb keskmisel õhutemperatuuril, aga ka lumikatte esinemisel. Selle järgi algab talv püsiva lumikatte tekkimise või külmapäevade domineerimisega. Püsiv lumikate kestab vähemalt 30 (mõne määratluse järgi 10) päeva. Külmapäevade domineerimisaeg ei pruugi kattuda püsiva lumikatte esinemise ajaga. Klimatoloogilised aastaajad sõltuvast otseselt ilmastikust ja seetõttu võib mõni neist vahele jääda, seda juhtub küll vaid külmal poolaastal. Neid aastaaegu on meil tervelt kaheksa: kevadtalv, varakevad, kevad, suvi, sügis, hilissügis, eeltalv, talv. Hetkel on Eestis eeltalv, mis tähendab, et ajutine lumikate moodustub, et siis jälle sulada, samuti on üsna sageli temperatuur miinuspoolel, kuid külmapäevi on vähe.
Fenoloogiline aastaaeg määratletakse (elus)looduses toimuvate sesoonsete muutuste ja protsesside järgi. Kuna neid on väga palju, siis saab sel viisil määratleda aastaaegu väga mitmeti, nagu veekogude jääkatte, mingite taimede õitsemise, põõsaste-puude lehtimise, loomade elutegevuse iseloomu jne järgi. Näiteks on fenoloogilise talve alguseks peetud seda, kui tiikidele ja väikestele järvedele tekib püsiv jää. Inglise keeles on fenoloogiline aastaaeg ecological season.
Veel on olemas sünoptilised aastaajad ja astronoomilised aastaajad.
Kokkuvõtteks on pilt väga kirju ja tuleb väga täpselt järgida seda, millise määratluse alusel aastaaegadest räägitakse.
Meedias ja üldse igasugustes üllitistes ilmub nii suurel hulgal väärinfot, et kõigest ei jõuaks eluilmaski kirjutada. Siiski tahaks välja tuua ühe markantse näite.
Siin http://www.ilmajaam.ee/677902/talv-vottis-voimu-ule/ väidetakse, et meteoroloogiline talv algab siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb -10ºC-st madalamale. Esiteks ei tähista -10ºC ööpäeva keskmise läbimine mitte ühegi kriteeriumi alusel määratletud aastaaja algust, teiseks on mõisted sassi aetud. Klimaatiline talv algab siis, kui moodustub lumikate või hakkavad domineerima külmapäevad ehk ööpäeva keskmine temperatuur on 0ºC-st madalam, seda on peetud ka fenoloogilise talve algusajaks, kuid peab ütlema, et fenoloogilisi aastaaegu saab mitmeti määratleta, kas siis tõepoolest temperatuuri või hoopiski jääkaane tekkimisega tiikidele vms. Siis on veel olemas meteoroloogiline talv, mis vähemalt Eestis tähendab perioodi 1. detsembrist kuni märtsini, seega kolm kuud. Selline määratlus on puhtpraktiline, et oleks parem teha aastaaegadest kokkuvõtteid. Aga kui vaadata ingliskeelset kirjandust, siis mõeldakse seal meteoroloogilise aastaaja all pigem seda, mida meil Eestis klimaatilise aastaaja all. Samuti on aastaaegade määratlused kultuuriti ja riigiti erinevad. Igal juhul Postimehe artiklis oli mõeldud ikkagi klimaatilist talve, kuid antud vale ööpäeva keskmine temperatuur.
Olgu siis välja toodud veelkord oluline. Meteoroloogilisi aastaaegu määratletakse kolme kalendrikuu kaupa, et oleks lihtsam arvestusi pidada. Neil pole mingit otsest seost loodusega, vaid see määratlus on puhtpraktiline. Seetõttu on alati ja igal aastal kõik meteoroloogilised aastaajad olemas, sõltumata ilmastikust. Meteoroloogiline talv on detsember, jaanuar, veebruar. Mõnikord tuntakse meteoroloogilisi aastaaegu ka kalendaarsete aastaaegade nimetuse all, mis tundub ilmselt palju loogilisem ja arusaadavam nimetus. Ometigi kasutatakse seda nimetust vähem.
Klimatoloogiliste aastaaegade määratlemine põhineb keskmisel õhutemperatuuril, aga ka lumikatte esinemisel. Selle järgi algab talv püsiva lumikatte tekkimise või külmapäevade domineerimisega. Püsiv lumikate kestab vähemalt 30 (mõne määratluse järgi 10) päeva. Külmapäevade domineerimisaeg ei pruugi kattuda püsiva lumikatte esinemise ajaga. Klimatoloogilised aastaajad sõltuvast otseselt ilmastikust ja seetõttu võib mõni neist vahele jääda, seda juhtub küll vaid külmal poolaastal. Neid aastaaegu on meil tervelt kaheksa: kevadtalv, varakevad, kevad, suvi, sügis, hilissügis, eeltalv, talv. Hetkel on Eestis eeltalv, mis tähendab, et ajutine lumikate moodustub, et siis jälle sulada, samuti on üsna sageli temperatuur miinuspoolel, kuid külmapäevi on vähe.
Fenoloogiline aastaaeg määratletakse (elus)looduses toimuvate sesoonsete muutuste ja protsesside järgi. Kuna neid on väga palju, siis saab sel viisil määratleda aastaaegu väga mitmeti, nagu veekogude jääkatte, mingite taimede õitsemise, põõsaste-puude lehtimise, loomade elutegevuse iseloomu jne järgi. Näiteks on fenoloogilise talve alguseks peetud seda, kui tiikidele ja väikestele järvedele tekib püsiv jää. Inglise keeles on fenoloogiline aastaaeg ecological season.
Veel on olemas sünoptilised aastaajad ja astronoomilised aastaajad.
Kokkuvõtteks on pilt väga kirju ja tuleb väga täpselt järgida seda, millise määratluse alusel aastaaegadest räägitakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar