kolmapäev, 28. detsember 2011

Kolmas kord juba

28.12. kordus kolmas kord: päev oli ilusa ilmaga, aga õhtuks tekkisid kiudpilved, tuul pöördus ja õhurõhk hakkas intensiivselt langema. See on märk lähenevad tormist. 29.12. torm tuleb nõrgem, sest tsüklon on küllaltki palju jõudnud okludeeruda. See aga tähendab veel seda, et tsükloni liikumiskiirus väheneb, seda ümbritseb külm õhumass ja vihm asendub aja jooksul lumega. Nii tulebki uusaasta miinuskraadidega. Vähetõenäoline siiski, et see jääb püsima, vaid paar päeva on külmemat ilma ja siis taas sula.
Praegusele sarnane tsüklonite aktiivsus oli ka oktoobris ja novembris, kuid ometigi oli siis ilm ebatavaliselt vaikne ja soe. Alles novembri lõpus olid ilmad tormisemad ja tuli ka arvestatav kogus sademeid. Sügisel liikusid tsüklonid nii kaugel põhjas, et nende otsene mõju siia ei ulatunudki, kuid siiski hoidsid lihtsalt õhu hästi soojana. Nüüd aga on polaarfront liikunud lõuna poole ja tsüklonite trajektoor on samuti väiksematel laiustel ja need toovad palju sademeid ja torme. On põhjust arvata, et aja jooksul liigub polaarfront veelgi lähemale, mistõttu tsüklonid hakkavad üle Eesti liikuma. See tähendab ka talvisemat, kuid veelgi muutlikumat ilma. Maksimum võib tulla veebruaris, kuid edaspidi tõrjub päikese soojendav mõju (see on siiski kaudne) polaarfrondi taas põhja poole ja see tähendaks sooja kevadet.
Kas vesi võib jäätuda, kui õhutemperatuur on üle 0°C? Jah, võib, selleks on kaks võimalust, pidades meeles, et õhutemperatuuri mõõdetakse vähemalt 2 m kõrgusel. Esimesel juhul moodustub hall, kui tuult pole ja ilm on selge või vähese pilvisusega. Maapinna temperatuur langeb kiirgusliku jahtumise tõttu nullist madalamale ja veeaur saab kristalliseeruda. Teine võimalus on siis, kui õhutemperatuur on küll üle 0°C, aga toimub intensiivne külma õhu advektsioon. Sel juhul pole atmosfääri vastukiirgust, vaid Maa efektiivne kiirgus on väga suur ja see tingib ka esemete suure kiirgusliku jahtumise, seda ka siis, kui on tuuline. Kõige paremini toimib see efekt muidugi maapinna puhul. Nii võibki juhtuda, et õhus on napid plusskraadid, aga ometigi vesi lompides hakkab jäätuma. 1,5 km kõrgusel on õhutemperatuur -10°C või madalam.

Kommentaare ei ole: